Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline...
3 keelelist arengut toetavat mängu, mis on koostatud astmete programmi järgi Üliõpilane: Kätlin Kattai Grupp: KLÕ 34 1. Lapse vanus: 1-2 a., 29. aste Eesmärk: Laps nimetab nukul või teisel inimesel kolm kehaosa Vahendid: nukk ja nukuriided. Mängu käik: Õpetaja näitab lastele nukku ja nukuriideid Õpetaja küsib lastelt küsimusi näitab nukuriideid: „Mis käib mütsi sisse?“ ja laps vastab: „pea“ „Mis me paneme pükste sisse?“ ja laps vastab „jalad“ “Mis me paneme pluuse varrukasse?“ ja laps vastab „käed“ Kontrollimiseks ja kinnistamiseks võib samu küsimusi küsida hiljem riidessepanelul garderoobis. 2. Lapse vanus: 4-5 a., 72. aste Eesmärk: Laps kasutab sõnu „õde“, „vend“, „vanaema“ ja „vanaisa“. Vahendid: foto oma perest. Mängu käik: Õpetaja vaatab lapsega koos tema perefotot või pilti perekonnast. Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suuna...
nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostja valikul tuleb arvestada isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: alaealine; piiratud teovõimega isik; isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; .selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib.
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971. a Tallinnas. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Tartu ülikoolis Eesti filoloogiat. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Varane Looming Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring". Kasutas: futuristliku luule võttestikku keelelist võõrutust eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik Hilisem Looming 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust. Teoseid Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde.
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti...
Mis on Euroopa keelemapp? See on vahend, mille abil saab järjepidevalt hinnata oma keelelist vilumust vastavalt Euroopa Nõukogu kehtestatud keeleoskustasemete süsteemil. Peamised eesmärgid: Anda õppijale ulatuslikumad õigused, kandes vastutus keeleõppe eest. Tagada alus suhtluspädevuse järjepidevaks. Võimaldada õppijatel esitada selge ja mõistetav tõestus mis tahes keele oskuse ja taseme kohta, kasutades kuue keeleoskustaseme ühtset Euroopa süsteemi. Missugused on pädevuse tasemed? A1 ja A2-algtasemel keelekasutaja B1 ja B2-iseseisevb keelekasutaja
- Terminoloogiakeskuse loomine - Loomisel uus terminibaas - Spetsialistide tihe koostöö - Suund õiguskeele ühtlamises ÕIGUSKEELE TÄHTSUS TÄNAPÄEVAL - Aktuaalne kogu maailmas - Õiguskeelepäeva pidamine - Seaduse lihtsus ja arusaadavus - Suhtekorraldajate ja ajakirjanike koostöö - Selge ametikeele liikumine KOKKUVÕTEKS - Muutused riigi ja ühiskonna toimimises - Dominantkeeled surusid peale - Juristide ja lingvistide koostöö - Palju keelelist materjali - Arutelud õiguskeele arusaadavuses KASUTATUD ALLIKAD Vettik, A. 2006. Eesti õiguskeele korraldusest. - Õiguskeel; 4. Toim. Tiiu Erelt, Anu Ilus, Taima Kiisverk, Priit Pikamäe, Virgo Saarmets, Hille Saluäär, Aime Vettik, Karmen Vilms. Tallinn: Kirjastus Juura, 14-20. Koik, M. 2017. Õigus- ja ametikeele arusaadavus. (2017). - Õiguskeel; 1. Tallinn: Kirjastus Juura, 1-4. Tänan kuulamast!
valitud territooriumil. Kogutud materjal esitatakse keelekaartidena(tsitaat- ja sümbolkaardid) isoglossid- see on D keskne mõiste, mis eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme. Isoglosse saab esitada kahel viisil: kas joon tõmmatakse sinna, kust läheb piir või ühendatakse piiril kohad, kus kasutatakse ühte või teist. Iga isogloss näitab kaardil ühte keelelist joont. Isoglossid moodustavad kimpe, kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast. Kohtadesse, kus paljud I asetsevad koos, tõmmatakse murdepiir, mis eraldab murdealasid. See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus
Kirjandusteooria ning ajalookirjutus Selles artiklis Hayden White kirjutab kirjndusteooria tähtsusest ajalookirjutuses. White rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi.
olemas" lükkab terves avastanud Eesti teoses ümber MAAILMAVAATE -TEOS! Miks tasub lugeda? "Isa, milleks on vaja "Isa, mida tähendavad sõnad ajalugu?" teos viib meid "ütsik", "semula", "maitsi", ajaloolistesse paikadesse ja "helm"? teos räägib sündmustesse etümoloogiast, rikastab "Isa, kes me oleme?" keelelist mõtlemist ja kirjutis avab silmad kirjapilti. "Isa, kui vana on Eesti ja Teos näitab eestlaste eestlane?" teos parandab tegelikku väärtust ja tähtsust maailmavaadet maailmaajaloos. Mis?Kes?Kus? Kes on Pytheas? Mis on "Raunomiaa"? Kus asub Pythease'e päikesevaatluse punkt? Mis on Ghaleni? Kuidas jõuda "Thulesse"?
Mina kui lugeja Raamatuid loetakse üldiselt huvi pärast, et saada neist uusi teadmisi ja kogemusi. Mõni loeb ainult selleks, et raamatuid tunda ja siis osata seltskonnas kaasa kõneleda või puhtalt kohustusest. Milline lugeja olen mina? Mina olen konkreetne-emotsionaalne tüüp. Raamatuid lugedes otsin ma samuti emotsioone ja tundmuseelamusi. Näiteks lugedes raamatut ,,Looking for Alaska" seostasin ma ennast Alaska tegelasega kes on veidi metsik, tujukas, ettearvamatu ja salapärane tüdruk. Üks liik minust huvitub eriti armastusest, selle mitmesuguseist vormidest. Teisalt huvitub aga jõuliste stseenide kirjeldus, nagu ohjeldamatu rõõm, viha, hirm, ägedus, põlastus, mille mõju suurendab minus üldiselt elulisi funktsioone. Lisaks pakuvad mulle huvi peale nimetatud meeleliigutuste kirjelduste perekondlikud ja rahvuslikud tunded, kirjeldused, mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel sellised tunde...
Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y
eesti keel kujunes üheks tähtsamaks rahvusliku identiteedi väljendajaks. 1990. aastatel on suhtumine keelenormi muutunud avatumaks, on hakatud uuesti väärtustama erinevaid sotsiolekte ning keelelist mitmekesisust.
,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõiste...
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada
korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay), mille kirjastas Kostabi Selts. 1997.
sind kogu elu. Sest (kasutan ühe õpilase, teie seast, sõnu): Eestis on võimalik saada kõrge kvaliteediga haridust ja oma helge tuleviku saavad kindlustada kõik, kel vähegi tahtmist. Oma eksamikirjandis arutlesite te teemal Kas Eestis on hea elada. Te olete öelnud, et Eesti pole tuntud oma tehnikaimede või maavarade poolest, pigem teab maailm meid kui üht väga sihikindlat ja oma tahtmist teostavat rahvust, kes on suutnud oma suurimat vara Eesti keelelist ja kultuurilist pärandit, kanda põlvest põlve. Nüüd on teie kord kanda seda pärandit edasi ja anda see üle järgmisele põlvkonnale. See on suur vastutus, edu selleks! Kallis sõber, mida siis sulle kaasa soovida! Soovin visadust ja tahet. Pea meeles- kes tahab, saab alati! Soovin õnne, sest õnne pole kunagi ülearu. Tahaksin teile pühendada ühe oma kalli sõbra luuletuse: On kitsaks jäänud klassiruum, Uks klassist viib, seal maailm suur. Vaid mõnda aega nukrust põed,
materjali piisavust ja usaldusväärsust; · töö sisu, hüpoteeside ja väidete esitamise ning nende testimise korrektsust, töö tulemuste vastavust püstitatud eesmärgile ja uurimisülesannetele; · töö originaalsust, töö autori oma panuse olemasolu ja selle taset; · uurimistöö põhjal tehtavaid üldistusi ja järeldusi, nende argumenteeritust; · viitamise ja vormistamise (sh tabelid-joonised ja nende kirjeldus) korrektsust; · keelelist korrektsust. 5. HINDAMISE PROTSEDUUR hinnatakse järgmisi valdkondi: a) sisu, sh uurimistöö vastavust teemale, seatud eesmärkide saavutamist, meetodite valikut ja rakendatust (30 % lõpphindest), b) vormi, sh referatiivse ja uurimusliku osa tasakaalu, töö liigendatust, vormistamisnõuete täitmist, tööd allikatega ning keelelist korrektsust ja eneseväljendusoskust (30 % lõpphindest),
See võimaldabki keele abil suhelda. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt teisejärguline tähtsus. Siia kuuluvad telegraafikeel ehk morse, laevastiku lipukeel, valgusfoori keel. Taolised on ka matemaatilised, füüsikalised ja keemilised sümbolid, mis moodustavad omamoodi erialakeele. Omapärane valdkond on mittesõnalised suhtlemisvahendid näoilme ja keha-, eriti käteliigutused. Mittesõnalised suhtlemisvahendid aitavad keelelist suhtlemist täpsustada, ilmekamaks muuta, mõnikord koguni asendada. Suhtlemine on arenenud käsikäes inimese kujunemisega, töö ja kõne arenguga. Inimestevahelise koostöö vormid tööprotsessis nõudsid järjest ulatuslikumat tõukejõudu, mille mõjul ahvi aju pikkamööda on muutunud inimajuks (F. Engels). Suhtlemisel aitavad suuresti kaasa niisugused psüühilised nähtused, mida nimetatakse samastamiseks ehk identifitseerimiseks ja kaasaelamiseks ehk empaatiaks. Samastamisel
Eestis teavad enamik inimesi Ansipi valimis lubadust: ,,Viime Eesti viie rikkama riigi hulka". Kas peale valimisi on lubadus täitunud, ei ole. Või on see juba täidetud? Võib-olla ta mõtles rikkuse all midagi muud peale rahalise rikkuse? Eesti keel sisaldab palju rikkust, näiteks rahvaluule, regilaulue, vanasõnu, sünonüüme, häälikuid... Nendes asjades oleme me tõesti Euroopas esiviisikus. Mingi osa valimislubadusest on täidetud, kas me ikka ootasime keelelist rikkust? Tõenäoliselt mitte. Ajakirjandusega on sama asi. Ajakirjanik tõlgendab vastavalt vajadusele tekste ja intervjuusid, muutes neid kollast ajakirjandust nautivale persoonile loetavaks ning kirjutad juurde puuduvad kohad. Advokaatide ülesanne on sarnane, lugeda ridade vahelt seaduste kirjutamata tõlgendusi. Ja välja loetuga saata korda imesid, mis nii mõnelegi tundub üle kohtune. Seega võime
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus
ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay", mille kirjastas Kostabi Selts. 1997
Kumb on esmatähtis, kas sisu või vorm? Kui lause on vormilt õige, aga sisult vale, siis kuidas suhtuda lausesse tervikuna? Kas õige vorm annulleerib mõttetu sisu ja lause on õige? Või muudab jabur sisu mõttetuks ka korrektse vormi ning lause on pigem vale? Vastus sõltub paljuski sellest, kas pidada keeles esmatähtsaks vormi või sisu. Kas vorm on sisu või sisu vormi teenistuses? Mina asetaksin sisu kindlasti esiplaanile, kuigi keeleline sisu vajab alati ka keelelist vormi. Keelelise sisu ja vormi selgus on eriti olulised õiguskeeles ja õigusaktide koostamisel. Sisu -ja vorminõuded seaduste koostamisel on väga täpselt sätestatud. Õigusakt peab olema selgesti mõistetav ja ühetähenduslik. Keel olgu lihtne, sisutihe ja lakooniline ning eelkõige ühetähenduslik. Seaduselooja mõte peaks olema üheselt arusaadav ka neile inimestele, kes igapäevaselt õigusloomega kokku ei puutu.
Samas on nad ka veel praktilise väärtusega. Näiteks õppides ülikoolis on suur osa erialasest kirjandusest kätte saadavad ainult kas vene või inglise keeles. Põhjuseks meie väike rahvaarv. Kõikidele raamatutele ei jagu tõlke ja nende tõlkimine on majanduslikult kulukas tegevus. Lisaks peitub üks probleem ka sõnavaras. On väga palju termineid, mida pole eesti keelde tõlgitud. Sõnavara kitsus on ka üks põhjustest, mis tekitab keelelist rahvusvahelistumist. Selge oht on kosmopoliidistumine. Maailmakodanikuks olemine nii vaimult, füüsiliselt kui ka keeleliselt. Polüglotid on teretulnud, peaasi, et ei toimuks massilist leksikate põimumist. Probleem pole siiski keeletarkades, kes suudavad oma sõnakasutust kõrgemal tasemel kontrollida. Küsimus on igapäeva lävimises. Keel on suhtlusvahend, mis on ajaga kaasaskäiv ja selles muutuv. Üldiselt kujundavad seda vähem keeletundlikud, kes toovad sisse
1.Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku ja veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku ja veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. 2.Õigust keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu tunnustatakse selle õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Harta artikkel 22 sätestab, et liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele. Igal inimesel on õigus mõtte, südametunnistuse ja usuvabadusele. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata.Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu Juhul, kui mingit keelelist mõistet ei saa seostada vahetu muljega, st juhul, kui seda asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," ütleb Hume. Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Aga mida mõista mina ise või mina all
Arvatavasti on inglise keelest risustatud juba enamiku eestlaste kõnepruuk. Inglise keelt kuuleme igapäevaselt väga palju, näiteks televisioonis, kus enamus filmidest on inglise keelsed, paljudes sportmängudes kasutatakse inglise keelseid termineid jne. Teiselt poolt on inglise keele positsioon maailmas vaieldamatult esikohal, ning hõlmab paljusid eluvaldkondi. Samas on paljude arvates õige lasta keelel vooluga kaasa minna ja mitte takistama keelelist globaliseerumist. Maailmas võiksid kõik inimesed rääkida ju ühes keeles, siis ei oleks üksteisest arusaamisega mingisugust probleemi, ei peaks õppima erinevaid keeli. See oleks väga mugav-ükskõik millisesse riiki sõites ei oleks muret kohalikega suhtlemisel, puuduks keelebarjäär. Kahjuks selline rahvaste ühte sulandumine toob kaasa eri rahvaste kultuuride hääbumise. Erirahvused poleks arvatavasti nõus oma riigikeelest loobuma ja isikupära kaotama kuidas saakski
vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. Too 4-5 näidet lapsendamise tingimustest. Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapsendamissaladus on lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel. Kuidas jaotatakse ühisvara varaühisuse lõppedes
Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest. Vadja keele kasutamist kõnes on toetanud eesti keeleteadlaste ja üliõpilaste igasuvised ekspeditsioonid. See on emakeele prestiizi vadjalaste silmis tõstnud ning nende keelelist assimileerumist edasi lükanud. Paraku on noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. Võime oletada, et nn. etnograafilisel asualal püsis vadja keel ja iseteadvus kauem, sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud. Siiski illustreerib ümberrahvastumist sellelgi alal kujukalt statistika vadjalaste rahvaarvu kahanemise ning vadja külade venestumise kohta 19.-20. sajandi jooksul
"Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasus, seda lähem sugulus. Võrreldakse väga suurt hulka sõnu.
iseloomustavad omadused,mida peetakse andekuse näitajateks ja ka väikelaste ümbritsevat keskkonda ergutavad nipid ja kuidas lapsega suhelda ja füüsiliselt arendada. Mitte ainult andekas, vaid kõik lapsed vajavad mõnusat õhkkonda, kus olla ja areneda, kui seda rikastavad veel ka talle eakohased ja kujutlusvõimet arendavad mängud, kus laps saab ise midagi luua ja arenguprotsessile kaasa aidata (kasvõi ise mänguasjade valmistamine) , kui see on ka seotud ka keelelist arengut loovate mängudega- kõik see aitab kujundada andekat last. Mõnusat lugemist leiab ka nippide ja tegevuste kohta, kuidas andekat last arendada. Raamatust, saab teada ka, kuidas soovitavalt andekale lapsele valida kooli, sõpradest ja suhetest. Millele pöörata tähelepanu, leida loos oma plussid ja miinused. Põhjalik ülevaade on ka lugemise võlust ja valust ja kuidas, see inimese arengule kaasa
Muusikalised mängud aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel (Kiilu, 2010). Muusika kuulates kujundatakse erinevaid oskusi: tähelepanu koondamine, et pala lõpuni kuulata; kuulatud pala meeldejätmine ja äratundmine; väljendusvahendite abilpala karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008). Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut. Mitmesuguliste pillide mängimine arendab rütmitaju, koordinatsiooni, käteosavust ning mõttetegevust. Nii õpetame last mõisma muusikat ja teda sellest rõõmu tundma. Muusikaliste tegevuste mõjul areneb lapse kuulmine, tähelepanuvõime, keskendumisoskus, reageerimiskiirus, loovus ja kogu tema vaimne baas. Rühmatöö kasvatab headust ja üksteisega arvestamist. Lapsed muutuvad avatumaks ja hakkavad varakult üksteisega suhtlema (Kumpas, 2000).
(keelekuju): bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud. Keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad. Kummalgi keelevormil on "radikaalne" ja "konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav osa norralasi kõneleb mõnd bokmål'i varianti. Kogu riigis peavad õpilased kirjandeid kirjutama mõlemas keeles. II. Osa b) Norra keeles puuduvad verbidel muutelõpud märkimaks isikut või arvu ja nimisõnadel pole
muuta muusikat ja keelt liikumise abil nähtavaks. Teadmistel on tänapäeval üha lühem kestus. Kooli kõige tähtsam ülesanne on sisemise muutumis- ja arenguvõime väljakujundamine, mis peaks püsima jääma võimalikult kõrge eani. 3.9 Waldorfkool ja arvuti Noored inimesed ei kannata tänapäeval infopuuduse või vähese visuaalse meedia kasutamise võimaluse all. Arvuti õppeprogrammid ei kuulu algkooli. Nad pidurdavad õpilaste kaasasündinud keelelist ja sotsiaalset pädevust, mida saab arendada ainult kaasinimestega suheldes ja mitte tehnilise aseaine abil. Kesk- ja vanemas astmes seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Tehnoloogia viidi omaette õppeainena sisse juba esimeses Rudolf Steineri rajatud waldorfkoolis, hiljem lisandus mõnedes waldorfkoolides ka arvutiõpetus, seda tunduvalt varem kui tavakoolides. Praegu kuulub arvutioskus tingimatu osana waldorfkooli programmi. 3.10 Elav õppevorm: tsükliõpe
Denham & Burton ning Gottman, Katz, & Hooven (viidatud Eisenberg et al., 2005 j) oletasid, et emotsioonide mõistmine annab lastele võimaluse identifitseerida nende sisemisi tundeid, mis aitab omakorda neid teadvustada. Selline emotsionaalne teadlikkus annab lastele võimaluse siduda tundeid sündmustega, mis omakorda viib eduka ja sobiva emotsioonide juhtimiseni. Kuna emotsioonide mõistmine sisaldab mitte ainult sisemiste olekute keelelist sildistamist, vaid ka emotsioonidega seotud protsessidest ja nende põhjustest ning tagajärgedest arusaamist, võivad lapsed kasutada emotsioonide mõistmist selleks, et valida ärritunud olekus efektiivseid juhtimistaktikaid (Liew, Eisenberg, & Reiser, viidatud Eisenberg et al., 2005 j). Uurijad on leidnud, et lapsed, kes mõistavad emotsioone, suhtlevad neil teemadel ning õpivad emotsioonidejuhtimise oskusi, reguleerivad paremini oma käitumist (Denham & Burton, viidatud Eisenberg, 2005 j)
· lause algust eraldi ei märgita · lause lõpus on tavalised kirjavahemärgid · dünaamiline pearõhk - üks punkt, kaasrõhk - kaks punkti rõhutatud hääliku järel tu·lemi:se · üheks sõnaks kokkuhääldamine: allkaar · pausid: pikem kahe kriipsuga ||, lühem ühe kriipsuga | · Pärisnimed joonitakse alla Isoglossid (D keskne mõiste): · I eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme · I esitatakse kahel viisil · 1.joon tõmmatakse nende kohtade vahele, kust piir läheb · 2.ühendatakse piiril joontega kohad, kus kasutatakse ühte või teist (ka heterogloss) · I ei pea olema pidev joon, selles võib olla katkestusi jms · Iga I näitab ühte keelelist joont. Tegelikult kasutatakse neid ka joonte rühmade nimedena. Analüüsi tulemused: · isoglosside leidmine
majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism Modernism- inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad suured lood ja teooriad. Postmodernism- 20 saj esimene pool. Paljud inimesed ei usu progressi, ühiskonna taandareng, suuri lugusi enam ei ole.
Tõlkimisega seotud mõisteid Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpretation 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis. Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust. Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, zargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega
kinnitamisel (sarrustamisel) · Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid, mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad · Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest, vigade korral parandavad · Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida, nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto" · Ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3 4-aastaste laste kõnes · Ei seleta, miks keele omandamise järjestus on universaalne (nt kuidas omandab laps telegraafistiili?) Keeleorganiteooria · Noam Chomsky · Keerukate keelereeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused
tsitaadid on korras. Kasulik on kirjutada tsitaadid eraldi välja ja panna need paremuse järgi ritta. Parimad tsitaadid tasub panna loo algusesse ja kehvemad tahapoole. Üks-kaks head tsitaati on mõtet hoida ka uudise lõpu jaoks. 5. Viimistlemine. Mustandi tegemisel pööratakse tähelepanu just teksti sisule ja kompositsioonile. Järgnevalt on tarvis keskenduda teksti väiksemate osade vormile. Siin on kolm ülesannet: korda teha uudise stiil; kontrollida, et tekstis pole keelelist manipuleerimist; teha korrektuur. Toimetamine Kui uudis on valmis, siis ei saa seda veel toimetajale ära saata. Uudis tuleb lugeda veel kord läbi toimetaja pilguga ja parandada vead, mis jäid kahe silma vahele. Siin kehtivad toimetamise põhimõtted ja soovitused: 1. Kõigepelt lugeda lugu algusest lõpuni läbi ilma parandusi tegemata. 2. Siis mõelda uudis läbi uudisväärtuste seisukohast. 3. Siis vaadata üle uudise juhtlõik/tuumlõik ja huvilugu. 4
normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole oluline. A.Gesell (1880-1961): Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid; Motoorika ja taju areng toimub normaalsetes kasvutingimustes automaatselt. J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel
ja keelega lahkus, levides üle maailma. Seepärast on kõigi maailma inimeste DNA 99,9 protsendi ulatuses identne, meie vahel on väga väikesed erinevused. Kas ka keelte puhul ilmneb samasugune muster nagu geenide koha pealt Aafrika on kõige mitmekesisem ning erisused vähenevad, mida kaugemale minna? Aafrika on kaugelt kõige mitmekesisem kontinent, nii geenide kui keelte osas. Ilmselgelt ei esindanud see väike lahkujate kogukond kogu Aafrika keelelist rikkust, vaid ainult väikest osa, ja seepärast on väljaspool Aafrikat vähem mitmekesisust kui Aafrikas endas. Need väikese lahkunud grupi järeltulijad levisid läbi Euraasia ja selleks ajaks, kui nad sisenesid Põhja Ameerikasse, moodustasid nemad omakorda väikese osa algsest rühmast. Igas etapis on meil väike osa tervikust. Seda kutsutakse asutajaefektiks ehk kui need inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa üheainsa keele, millest tekkisid kõik ülejäänud
tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika). · Murdeluule kirjutamine elavnes. · Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti kasutas seda Andres Ehin. Artur Alliksaar · 1923-1966. · Kassetipõlvkonna vaimne isa, kuid tsensuuri tõttu tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist mängu, kõlaseoseid. Töötas välja ainulaadse modernistliku luulekeele. Esimene luulekogu "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968). · Tema eluajal jõudis publikuni vaid näidend "Nimetu saar"(1966). Paul-Eerik Rummo · Sündinud 1942.a · Debüütkogu "Ankruhiivaja" ilmus esimeses luulekassetis 1962. aastal · Rummo varajane luule on
lugemistehnikale. 2. Lugemine subjektiivse mõtlemise astmel- lisandub arusaamine. 3. Lugemine objektiivse käsitluse tasemel- lugemine suunatud lugeja teadvusele, loetava kujutlusele. Loosse sisse elamine. Loo sisu analüüsimine ja mõtestamine. 4. Produktiivne lugemine- iseenda õpetamine. Loetu analüüsimine ja järelduste tegemine. Keeleline suhtlemine- eelkoolieas tähtsal kohal kõne areng. Laps vajab keelelist suhtlemist täiskasvanuga. Lugemaõppimise puhul on oluline lapsega vestelda, arutleda ja küsimusi esitada kirjanduspala kohta. Sellist meetodit on oluline kasutada ka rühmas, keele ja kõne valdkonnas. Lapse iga küsimus väärib tähelepanu. Igale tõstatud probleemile on vaja kindlasti reageerida, vajadusel lase lapsel oodata, kui aeg selleks ei ole õige. Lapse kõne arendamine koolieelses eas on väga tähtis kooliks ettevalmistumisel. Õppimine
Millalgi sügaval Nõukogude liidu ajal võeti vastu otsus: kirjutada stratigraafia termineid stratigraafia süsteemi, mitte eesti õigekirja süsteemi kohaselt. [2] Erelti põhimõtteks on olnud, et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike eraldiseisev lepe ainult selle eriala tarvis, et muuta mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks. [2] Pikaajalise tava muutmiseks pole ei erialast ega keelelist põhjust. Uuendus toob suuri õigekirjaprobleeme, nagu ,,nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade kirjutamine, omadussõnade kirjutamine jm. Seda kitsast kokkulepet ei ole vaja ega võimalik rakendada väljaspool stratigraafia tekste, sh muus oskuskeeles ja ,,Eesti entsüklopeedias". [2] Austus ei sõltu algustähest Paljudele inimestele on probleem, kas kirjutada ametinimetus või auaste suure või väikese algustähega
Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni Generatiivne grammatika Noam Chomsky: Lause pindstruktuur, Süvastruktuur Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus Teooria: süvastruktuur on universaal, millele vastanduvad erinevates keeltes pindstruktuurid ...Chomsky... Mida vabam on sõnajärg keeles, seda ebaselgem on kas tegemist on sama või erineva süvastruktuuriga Tõuge psühholongvistikale
Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi avardumisena. Kuidas see toimub ja millest sõltub? Inimese mõistmishorisont oleks vaja ...
inimtegevuse vilju." (Boas) 2) ,,Kultuur on tavaline." (Williams) See, mis on normaalne, iseenesestmõistetav. See, mida ei märka. 3) ,,Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks." (Kluckhohn) Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlik pärand, tavad, uskumused, moraalsed tõekspidamised). 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). 1) Sõnade tähendused. 2) Keel ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused. 3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)?
dekodeerib. Iga zhest viitab sellele, mida asi tegelikult tähendab. Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks
Sisendkõne puhul on tähtis kvaliteet mitte niivõrd kvantiteet. Lapsel, kellel on hea keeleomandamise oskus, ei ole niivõrd oluline gramaatika sisendkõne juures. Ta oskab ise kuulata keelt teistes olukordades ja leida gramaatiliselt õiged sõnad tulevikus ise. Nõrga keeleomandamise oskuse puhul on soovitav hoida keeli lahus aga see ei ole reegel. Kakskeelse lapsega rääkides andke lapsele aega. Lapsel on ajus mitu tasandit aktiveeritud ja tal läheb aega vastamisega.. Keelelist infot edastades tuleks jälgida kuidas seda tehakse – kas üks inimene ja üks keel või rääkida hästi lihtsalt valides sõnu nagu räägiks võõramaalastega. Kui sisendit vähendada võib keel kaduda, kivistuda või näiteks muutub dominantkeel. Positiivselt kakskeelse arengut soodustavaks on näiteks mõistetavatest vestlusteemadest rääkimine, mõõdukas tempo rääkides ja kindlasti rääkida veidi keerulisemalt kui laps räägib.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
