KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud
Metafoorides kujutusviis t tulvil Gongonism Grotesk Kultism Luis de BAROKK Gongora Arhitektuur Allegooria Kontsept Mõistukõne kahel Baltasar tasandil Gracian Vaimukalt üldistav kujund Jutustava ja Ideede mõeldava teravmeelne erinevus
Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid).
See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda vinuks rehabiliteerida. Ebaiglast kohut on minevikus hulganisti nhtud ja ei j see ngemata tulevikuski. Eelmistest erineb kttemaksu kontsept. Selle peamine sisu on mitte kuritegu vltida, vaid tasuda ktte vritikitumise eest, s.o kurjategijale ktte maksta. Videtakse, et iglus nuab kttemaksu ja hiskond nitab selle lbi oma hukkamistu. Nii oleks surmanuhtlus hiskondlike normide peegeldus. I've paid close attention to this issue. Unfortunately, not yet rahuaegset the death penalty in all countries in the Baltic countries belonging to the Board have been abolished.
.................................................................................4 1.3. Praegune elu.....................................................................................................................5 2. BETTY NEUMAN TEOORIA...............................................................................................6 2.1. Teooria..............................................................................................................................6 2.2. Mudeli kontsept................................................................................................................6 2.3. Neumani süsteemimudeli kasutamine..............................................................................7 3. ARUTELU..............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................9
kaart jalgpallis). Ikooniga on tegemist juhul, kui esitis on objektiga seotud sarnasuse kaudu (näiteks foto kellestki või millestki). Eksamil tuleb analüüsida, mis on ikoon, indeks, sümbol. Saussure'i märgimudel (tähistaja ja tähistatav) Tähistaja on märgi materiaalne pool (sõna ,,puu" nii öelduna kui ka kirjutatuna, pilt puust vms). Tähistaja kutsub esile tähistatava, mis on mentaalne mõiste, idee või kontsept, mis tekib meie peas (ettekujutus puust). Me näeme, et Saussure'i kaheosalisest märgimudelist puudub reaalse maailma objekt, mis oli olemas Peirce'i triaadis. (Keele)märgi arbitaarsus Saussure'il Saussure rõhutas, et (keele)märk on arbitraarne side tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne. Ei ole mingit iseeneslikku põhjust või sisemist seost, mille tõttu just tähistaja ,,koer" peaks esile kutsuma tähistatava, kujutluspildi koerast
Autoriteedi nimel antakse vandetõotus. Autoriteeti eitab anarhism. Propagandasõjas kehtib autoriteedi relatiivsuse printsiip. AUTORITEEDI RELATIIVSUS on propagandasõja printsiip, mille kohaselt igast autoriteedist leidub ikka ning alati veel üks suurem autoriteet. Se järeldub asjaolust, et ka autoriteedi autoriteetsus peab olema kelleltki saadud.AUTORITAARSUS- on autoriteedi vaidlustamatu ilming AUTORIKUJUND on publiku personifitseeritud kontsept propaganda subjektist. See kontsept võib personifitseeruda kaheti: 1 kollektiivina (ametiühing) 2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal) AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki: 1- Valge propaganda( läbipaistev autorlus) 2- Must propaganda(vastase silt sõnumile) 3- Hall propaganda (autorlus segane) 2.3 Teokraatia ja demokraatia Sõna "teokraatia" pärineb kreeka keelest: (theokratia) tuleb sõnadest
Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem
Universalia post res (nominalistid). Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: 1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee) 2) Üldmõiste on esemega paratamatult seostatud (nominalistide idee) Kontseptualistid: üldmõisted asuvad esemeis (universalia in rebus) Pierre Abelard. Pierre Abelard 10791142 mõõdukas nominalist või kontseptualist. Roscelinuse õpilane. Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus. Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste struktuuridega, mis ei sõltu suhtlemisest. Kontsepti aga formeerib kõne, mis eksisteerib "sealpool grammatikat" -- inimhinge ruumis koos rütmide, energia, sisemise zhestikulatsiooni ja intonatsiooniga. On äärmuseni subjektiivne
See on tohutu ülesanne, kuna suhestub terve hulga aksioloogiate, ideoloogiate ja sotsiaalsete praktikate tähistamise kirjeldustega. Järelikult on uuring tavaliselt limiteeritud nende konstruktsioonidega — ulatuselt tagasihoidlikum ja kvalitatiivselt ambitsioonikam — mis konstitueerivad episteemide* kirjeldusi. Sellistes olukordades on episteemid vaadeldavad kas semiootiliste süsteemide hierarhiatena või konnotatiivsete metasemiootikatena. 2. Kultuuri kontsept on nii suhteline kui universaalne. Kui enamikel juhtudel on kultuur seostatav autonoomse lingvistikaga, siis eksisteerivad ka lingvistilisi piire ületavad kultuurilised regioonid. Sama on terminiga inimkultuur, mis on iseloomustatud kindlate teaduslike ja tehnoloogiliste tavade ja osaliselt isegi levinud ideoloogiate poolt. Erinevus mikroühiskondade (arhailiste ühiskondade) ja makroühiskondade (arenenud ühiskondade)
Aadria rannikut ähvardas 16. sajandil samuti türklaste pealetung, aga türklased ei saanud sellega hakkama. Pärast Lepanto merelahingut 1571. aastal nad enam ei üritanud ka hispaanlased ja veneetslased tegid neile tuule alla. Pärast seda, kui Napoleoni väed 1797. aastal Veneetsiat raputamas käisid, läks Lõuna- Horvaatia ja ka Ragusa prantslaste võimu alla. Napoleon ühendas Dalmaatsia, Istria ja Sloveenia Illüüria provintsideks. Sealt tegelikult tekkis Jugo Lõuna Slaavia kontsept, pealinn Ljubljana. Kui Napoleon 1815. aastal Austria-Ungari keisririigi käest Waterloo all lüüa sai, siirdusid ungarlased järelejäänud tükke kokku korjama. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia.
Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses mõiste. Seega termin on lihtsalt sõna, mingi keelemärk, mõiste ehk kontsept on aga juba tähendusega märk. Kontsepte ehk mõisteid võib erinevalt liigitada (kõige lihtsam konkreetsed ja abstraktsed - laud, koer on konkreetsed, tööviljakus, elumõte abstraktsed mõisted. Kokkuvõttes - teadmine kontseptidest on teadmine mõistetest ja nende tähendusest. Propositsioon on lihtväide ehk algväide. B.Russell toob näite - lause "Praegune Prantsuse
ontoloogia analüüsis ?4)Märk ja märgisüsteem- Saussure: Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid (kõne heli/abstraktsioon), tähed kirjakeeles. Tähistatav - mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Väärtus- relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saad määratleda vaid läbi eituse- suhtega teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega. Tähendus- viib mõttesfääri.
omavaheliste seoste mõistelist kirjeldust anda eskiisi andmebaasi ülesehituse loomiseks ja andmebaaside genereerimiseks juhendada andmebaasile ligipääsu ja andmebaasi operatsioonide jõudluse küsimusi hõlbustada suhtlemist huvigruppidega valdkonna analüüsiks ja nõuete kättesaamiseks · Äriobjektid ja nende modelleerimise eesmärgid Objekt (entity, concept, object) on probleemvaldkonna "asi", kontsept (mõiste), mis annab arusaamise reaalsest maailmast. Ettevõtte ja tema infosüsteemi kontekstis on objektideks ettevõtet ja tema tegutsemist puudutavad objektid, mida nimetatakse äriobjektideks. Äriobjekt (business entity, business object) on mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad: elus (klient, töötaja) elutu (toode, vahend) dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk)
mudeli koostamise ja selle uurimise teel multidimensionaalne analüüs statistikas ja ökonomeetrias kasutatav analüüsimeetod, kus mõõtmine ja analüüsimine toimub mitmel eri tasandil. Näiteks konkreetse toote müüki võrreldakse teatud perioodil ja turul kogumüügi, tootegrupi või konkureeriva tootega (vt OLAP) mõiste mõtteline üldistus, nt sõna või oskussõna (termini) täpse tähenduse seletus (kontsept, notin) mõistete inflatsioon sõnade tavaliste (traditsiooniliste) tähenduste tühistumine. Mõistete inflatsiooni oludes on tavaline, et inimene mõtleb üht, räägib teist ja teeb kolmandat. Eri valdkonna moodustab moraali-ja eetikamõistete allakäik. müügikäibe ja müügi makroanalüüs läbimüügi andmete detailne uurimine turunduse tõhususe hindamiseks (sales volume analysis) normatiivne analüüs majandusprobleemide analüüs, mille abil hinnatakse
– Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst – Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. – Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus nii keeruline ja mitmekihiline – Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber – Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontsept • Inglise keeles: concept • Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses. • Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste. • Kontseptid on näiteks: sotsiaalne klass, parteisüsteem, intelligentsus, valimisaktiivsus, kiirus, bürokraatia, proportsionaalne valimissüsteem, karismaatiline liider, sotsiaalne mobiilsus, organisatsiooni kultuur, legitiimsus,
valmistati märgplaadid ette ja ilmutati siiski lihtsalt pimedas ruumis ja pildistamiseks kasutati kõige tavalisemaid aparaate. 2. "-ismide" klassifikatsioon ja põhitunnused modernses kunstis" Modernism: ,,-ismide" süsteem. Kunsti jagunemine ,,ismideks" stiilitunnuste põhjal. Eksklusiivne kultuuriloogika iga "ism" eitab teisi ,,-ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine ,,Kunst kunsti pärast" ja kontsept tähelepanuväärsest vormist. Clive Bell, Roger Fry ja Benedetto Groce. Kiire ismide vahetumine. Fovism (fauve) 1901-1907. Esindajad: Matisse, Vlaminck, Derain, Dufy Eeskujud: Van Gogh, (neo)impressionistid, puäntillism. Ekspressionism 1905 Esindajad: Kandinsky, K.Kirchner, F.Marc, O.Di. Eeskujud: gooti kunst, Stiilitunnused: äge, hoogne, kirglik, vaba.Eesmärgid: muuta maailm kunsti abil paremaks.
mis tõotab juhtuda tulevikus, peab arvesse võtma kogu informatsiooni, mis on antud ja oskama seda õigesti tõlgendada. See nõuab aega ja põhjalikku analüüsi ja mis kõige tähtsam, vastavat kompetentsi ja oskusi. 5 2. KOOSTISOSAD Eelpool toodud definitsioonid on üldised ja käsitlevad kontsepti üldises plaanis. Selleks, et paremini mõista intellektuaalse kapitali olemust tuleb kõikehaarav kontsept jagada erinevateks osadeks. Aastate jooksul läbi viidud uurimustööde tulemustena on välja kujunenud järgmine üldkategooriate süsteem (Mayo 2001, 29-30): · Struktuurkapital see osa, mis jääb töölt lahkudes maha. Struktuurkapital jaguneb omakorda kahte ossa: · Kliendi, ehk välisstruktuuri kapital. Siia kuuluvad varad, mis võimaldavad ja/või innustavad organisatsiooniväliseid inimesi meiega töötama: kliendilepingud, suhted,
.. KORDAMINE FERDINAND DE SAUSSURE -Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb keele individuaalsetele kasutajatele. -Kõne on konkreetsed keelekasutuse juhud. -Keel+kõne =kõnetegevus. Tähistaja on 1 kahest märgiosast. See on jagamatu (va. Analüütilistell kaalutlustel.) Lingvistilise märgi mitte- materiaalne vorm. Tähistatav on teine märgiosa. Ta on samuti jagamatu. See on vaimne mõiste, idee, kontsept, mida tähistaja tähistab. See ei ole referent v objekt füüsikalises maailmas. Referents-mingi konkreetne puu, meie füüsilises maailmas. Osutab meie füüsilisele kogemusele puudest.(PUU NÄIDE) Väärtus on relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega diferentsiaalne, st seda saab määratleda vaid läbi eituse-suhtes teistesse süsteemi elementidesse
soovide täitmishimuline. vanuse ja arenguastmega. Tuleb märkida, et väga harva on ainult ühe toodud näitaja olemasolu juba tõend, et lapsele on kurja tehtud. Enamikul juhtudel on vägivalla tarvitamise korral nähtav terve bukett käitumisalaseid ja füüsilisi näitajaid. EMOTSIONAALNE VÄGIVALD. Emotsionaalne vägivald leiab aset, kui lapse eest hooltkandev isik kohtleb last sellisel negatiivsel viisil, et lapse "oma mina" kontsept on tõsiselt kahjustatud. Vanema- või hooldajapoolne emotsionaalselt kuritegev käitumine võib esineda teatud mustrina, mille koostisosad on: lapse kõrvale lükkamine, tema ignoreerimine, isoleerimine või terroriseerimine. Sellise käitumisviisi tulemusena on lapse vaimne areng oluliselt takistatud ning tema võimete täielik potentsiaal jääb saavutamata. Emotsionaalselt halvasti või isegi julmalt kohtlemine on igasuguse vägivalla üks osasid: arvatavasti on ta
anda alus andmehoidlates säilitatavate andmeobjektide määratlemiseks Tulemused Mõisted kordamiseks 14 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava toimimissüsteemi mõisteid kajastav kontseptuaalmudel mõistete kirjeldus-seletus 64. Definitsioone objekt (entity, object) probleemvaldkonna "asi", kontsept (mõiste), mis annab arusaama reaalsest maailmast tähistab mingi klassi (class) konkreetset ilmingut (instance) toimimisobjekt (business entity) "asi", millega tegutsejad toimimisprotsessides opereerivad dokument või muu toimimisprotsessi tulemuse jaoks oluline osa, tulemus ise kaasa arvatud 65. Lisaks Klass (Class) omavahel sarnaste omadustega ilmingute hulga kirjeldus Tähistus Klassi omadused
Stage of resistance sokifaasi sümptomid kaovad, näivalt organism adapteerub stressorile. 3. Stage of exhaustion väsimusfaas Kriitika stressil pole väga kindlat definitsiooni, sellest sai sünonüüm paljudele teistele sõnadele. Teiseks loomade ja inimeste tajutud stress pole alati sama. Kriitilised elusündmused. Kriitilised elusündmused põhjustavad muutusi, mis omakorda põhjustavad väljakutseid organismile. Psühholoogiline stress (Lazarus). Stress on relational kontsept ehk stressi ei defineerita kui spetsiifilist välist stimulatsiooni ega ka spetsiifilist füsioloogilist, käitumuslikku või subjektiivset reaktsiooni. Stress on pigem suhe individuaali ja keskkonna vahel. Hinnang (appraisal) ja toimetulek (coping). Emotsionaalsed protsessid on sõltuvad reaalsetest ootustest, mis inimestel on. Sinna arvestatakse ka tõsidust ja tulemust kindla olukorra puhul. Esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne) hinnang. Primaarne hinnang: eesmärgi
Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale" (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes "Autori surm" H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure tähistaja (signifier, selle loovad erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest, foneemid, tähed kirjakeeles) ja tähistatav (signified, mentaalne mõiste, idee, kontsept), tähendus keeles on mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. "Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse" (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne
Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure “Cours de linguistique générale” (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes “Autori surm” H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure tähistaja (signifier, selle loovad erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest, foneemid, tähed kirjakeeles) ja tähistatav (signified, mentaalne mõiste, idee, kontsept), tähendus keeles on mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. “Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse” (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne
Sellele on lisandunud verbaalne teave. Keeleüksuste kaudu oleme seda teavet saanud. Suur osa on teadvustamata teavet. Nt kuidas liigub keel suus kui migeid häälikuid öelda..Iga teabekimp on seoses paljude teiste kimpudega. Paljud konseptid omavahel lõimuvad. Kui palju siis neid on? Võib olla vähem ja rohkem. Kontsepptid oma mahult ka koostiselt on inimeste kaupa eirnevad ja nad muutuvad pidevalt. Et sõnu kasutada, peab olema midag ühuist. Teadmised kontsept A) Hankimise viis teadmistel: 1) praktiline tegevus tajumine (,,elukondlikud mõisted" L.V.) osaliselt teadvustamata. 2) verbaalne teave. Annab võimaluse ka arenemisel päris mõistete kasutusele võtu. B) mälusüsteemid (Tulvingu järgi) *protseduuriline mälu (ebateadlikult) teadmised oskustest/operatsioonidest. Vt slaid. Episoodiline on: mis? Kus? Millal? Kogemused ja mälu, emotsioonid ja hoiakud. Semantiline: võimaldab järeldada, faktid ja ideed.
• (piltl.) algusosa (rongkäigu pea); • (kõnek., elatiivsena) seisundi märkimiseks, nt. noorest peast, keedetud peast, surnust peast. Homonüümia • Samakujulisus, aga eritähenduslikkus, erinev päritolu. • Võib kaasneda muutus grammatilises kasutuses. Kognitiivsed tähenduskirjeldused • lähtuvad sageli psühholoogiast üle võetud metoodikast, eesmärgiks paremini lahendada tähenduste ebamäärasust • kognitiivsete kirjelduste keskmes on mõiste (kontsept), mida sageli ei eristata tähendusest • mõistetevahelisi piire ei käsitata teravatena Prototüübisemantika • lähtub eksperimentaalses kognitiivses psühholoogias viljeldud prototüüpide teooriast (E. Rosch, W. Labov); on viljeldud ka filosoofias (L. Wittgenstein), keeleteaduses (H. Paul), ka strukturaallingvistikas (Greimas, Portier) • nt. William Labovi või Eleanor Roschi katsed 1973 • mõistetasandid (üla-, põhi-, alamtasand) • prototüübi tunnuseid
Voluntarism ja strukturalism. Teised varased lähenemised psühholoogias Wilhelm Wundt (1832-1920) • “Ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja • 1862, “mõttemeeter” – eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik – inimesed võimelised tegelema vaid ühe mõttega korraga. Ümberlülitumine võtab 1/10 sekundit. • Olulisel kohal oli teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine. • Tahe kui keskne kontsept – inimesed saavad valida millele nad tähelepanu pööravad ja seega ka seda, mida nad selgelt tajuvad. • Nimetas voluntarismiks kuna see rõhutas tahte, valikute, eesmärgi olulisuse - Esimene psühholoogiakoolkond. • 1879. aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine. • Psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine.
mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault' huvi antiikeetika vastu. Foucault' «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ,,Seksuaalsuse ajalugu",millel on 3 köidet. Esimene köide rääkis seksist (Naudingute pruuk), teine oli enesetehnikatest (Liha ülestunnistused) ning kolmas koosneb erinevate ise`dega tegelevatest kirjutistest (Enesehool). Foucault on palju tähelepanu pööranud antiikeetikale. Kreekas tegelevad inimesed oma moraalse käitumisega, eetikaga ja suhetega hoopis innukamalt kui religioossete probleemidega. Kreeka naudingueetika on seotud meheliku
sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. „Seksuaalsuse ajalugu”,millel on 3 köidet. Esimene köide rääkis seksist (Naudingute pruuk), teine oli enesetehnikatest (Liha ülestunnistused) ning kolmas koosneb erinevate ise`dega tegelevatest kirjutistest (Enesehool). Foucault on palju tähelepanu pööranud antiikeetikale. Kreekas tegelevad inimesed oma moraalse käitumisega, eetikaga ja suhetega hoopis innukamalt kui religioossete probleemidega
parodeeritud lause : töö tegi ahvist inimese. tööprotsessi kaudu inimese loomus võõrandub ja tööst saab inimese jaoks sunduslik tegevus, erinevalt söömisest või seksimisest. see võõrandab inimese ennekõik teistest inimestest see tuleb ületada. kommunismi all marx mõistis midagi, mis peaks lõpetama töö müümise : seega peaks ka kommunism olema midagi inimesele omast. küll aga on turusuhete loogika midagi, mis on inimloomusele võõras. seega siis täiesti vastupidi kontsept, võrreldes tänapäeval valitseva kapitalistliku kontseptiga. marxi kommunismikäsitlus oli selles mõttes maailmalõpuline : apokalüpsis, eshatoloogia. selles mõttes apokalüpsis on selguse saabumise hetk, hetk kui me saame lugeda jumala raamatut ja kõik saab selgeks. selles tähenduses marxi varane teooria oli selgelt eshatoloogiline ja apokalüptiline. marx võttis kristluse apokalüpsisekäsitlusest palju üle.
Parlamentaarne, demokraatlik riik, kodanikuõigused ja vabadused, ka kohustused. Rahvas valib esindajad, esindusdemokraatia, RK otsuseid viib ellu Vabariigi Valitsus. Võimude lahusus – seadusandlik ja täidesaatev. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Totalitarismis püüab riik kontrollida isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. On üheparteisüsteem, eeskujuks on juht. Seega kontrollitakse kogu privaatset ja avalikku elu. See kontsept tuli 20ndatel Carl Schmitti poolt. Itaallased Gentile arvates on see riigi mõju ja mitte võim inimeste üle. Totalitarismi ja autoritaarse režiimi vahe on see, et autoritaarses riigis on poliitiline võim poliitilise eliidi, ühe isiku käes, kui totalitarismis kontrollitakse kogu inimese elu ja haridust, kunsti, moraalinorme, teadust jne. Tahetakse mõtteid kontrollida. Juhil on tähtis roll, tema järgi on vajadus, et maailma reformida. Nõukogude ajaloo kohta on
2. premodernses maailmas need väärtused juhtusidki inimeste elusid või nad teevad seda postkeskklassimaailmas, ainult modernses maailmas on väärtused hävinemas. Neid väärtusi tuleb säilitada mingis kunstlikus keskkonnas kui pärimust. 3. kultuur peab täitma sotsiaalset funktsiooni: peab hoidma kogukonda, ideaale, hea jne mis aitavad parema ühiskonna tegemiseks kritiseerida olemasolevat Kultuur on sellisena üsna antimoderne kontsept ja eriti formaalse ratsionaalsuse ja valgustuse rünnak. Modernsus vabastab inimese traditsioonide, seisuse ja kiriku eestkostest ning ei kirjuta ette, milliseid väärtusi inimene peaks taga ajama. Kuid kui inimese väärtusi vahendab ainult raha kuidas me teeme heade ja halbade sotisiaalsete väärtuste vahel vahet? (vrd Thatcheri ,,ühiskonda pole", igaüks otsustab ise) Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal
Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime (see ei ole keeleprobleem), vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks Väärtus (valeur)-- relatiivne, suhteline om-s. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saab määratleda vaid läbi eituse -- suhtega teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega.
juhtida · määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) · anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide määratlemiseks · Toimimisobjektide modelleerimise tulemused: · toimimissüsteemi mõisteid ja nende omavahelisi seoseid kajastav kontseptuaalmudel · mõistete kirjeldus-seletus Kasutatavaid definitsioone: Objekt (entity, concept, object) - probleemvaldkonna "asi", kontsept (mõiste), mis annab arusaamise reaalsest maailmast Toimimis- või äriobjekt (business entity, business object) - mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad: · elus (klient, töötaja) · elutu (toode, vahend) · dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) · abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Toimimisobjektide mudeli - kontseptuaalmudeli koostamine Lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis"
16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67 Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest. Pealisülesandeks tõe ajaloolisuse kirjeldamine, tõe muutlikkus konkreetsetes inimelu valdkondades. Tõe ajaloolisus seotud võimu, subjekti ja teadmisega. Teda huvitab, kuidas erinevad teadmised ajaloo käigus on saavutanud tõe väärtuse ja kuidas võim on ennast
Objektiklasside nimed (nt Päike või taevas) ei ole keeleteaduses nimed. Loogikas on objektiklasside nimed loogikalised nimed. Üldkeeletasandil me nimesid, nagu inimkond nimedeks ei loe. Nimi ei saa olla nimisõna alaliik, sest nimed on sageli mitmesõnalised. Kuna inimese nimi on mitmeosaline, ei saa seda tunnistada nimeks. Semantiline kolmnurk: nimi (tähis) objekt (nime denotaat) nime mõte (denotaadi kontsept) Nimetused on keeleväljendid, millega millelegi viitame. Nimetusi kasutatakse nimetamisel, mitte kirjeldamisel. Nimi on lühem kui nimetus, seega saame kirjelduses kokku hoida. Nimi tähistab lühidalt. Nime tähendus on see, mida see nimi tähendab, nt Annelinn on koht Tartus. Nime tähendust ei saa leksikograafiliselt kirjeldada. Nimel on 2 tähendust: nimi = silt ja nimi = ennisvorm (Saari arusaam, et nimi koosneb äratuntavatest sõnadest, nt Mustamäe = Must + mägi
Sellest ei osata midagi välja lugeda. Üks prantslane nimetas pärisnimedeks lindude nimetusi, sest ise ta neid ei tundnud. Nimi definitsioon loogikas. Loogikas semantiline kolmnurk. Esmalt nimi e tähis, nimed jagunevad üld- ja pärisnimedeks. Pärisnimed jagunevad objektiklassinimeks (inimkond), üksikobjektide nimed (põhjapoolus). Üldnimed on objekti klassi tähistajaks (inimene). Esmalt on nimi e tähis, siis objekt ise e denotaat (reaalne objekt) kolmandaks nime mõte e kontsept vajalik selleks, et üht objekti võib tähistada erinevate nimedega, sel juhul on nime mõte teine. Nt Koidutäht ja Ehatäht tähendavad üha objekti, aga tähendavad eriasju. On olemas asju, millel denotaate pole. Nime mõte jääb alles, reaalmaailmas ei ole (nt näkineid). Nimi keelelises mõttes. Nimi pärisnime tähenduses ja nimetuses üldnime tähenduses. Nimed ja nimetused pole vastandid. Nimetus ei tähenda nimeta olekut. Kas inimkond on nimi
pakkuda. Boasi suur teene antropoloogiteadusessesse on see, et ta algatas palju ideid, mida on edasi arendanud tema õpilased. Nt ka Lingvistlise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees. Selle mõte on, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja nende taju maailmatunnetust. Idee on see, et me saame mõelda nendes kategooriates, milles meil on keeles termin olemas. Me tajume maailmas neid asju, mille kohta meil on kontsept, mida me saame sõnastada enda jaoks. Kultuurispetsiifika tuleb välja selles, mõnedel rahvastel on mingis valdkonnas palju termineid, siis nad tajuvad selles osas maailma hästi mitmekesiselt ja liigendavalt. Need kellel puudub nt mingi eristav terminoloogia tajuvad neid valdkondi ühetaolisena. Nt eskimode lumenäide: eskimotel on palju sõnu lume tähistamiseks, seega suudavad näha tundravälja, jäävälja hästi mitmekesisena
man as a member of society. (Tylor, Sir Edward Burnett.) Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid, tehno- loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2] 9 Seda protsessi, mille käigus omandatakse kultuuri nim. sotsialiseerumiseks ehk en- kulturatsiooniks. [3] Kultuuri uurimisega tegelev osa antropoloogiast kasutab oma meetodite, kontsept- sioonide ja andmetena arheoloogia, etnograafia, etnoloogiat, folkloori ja lingvistikat (keelkondade ajalugu, kirjutamata keelte uurimine jms), kirjeldades ja uurides maailma erinevaid inimesi. K-A sünni põhjus oli lähemalt uurida lääne tehnilisest tsivilisatsioo- nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivseteks, eelajaloolisteks jne. [2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri
nähtuste jne. mõistmiseks Struktuuri iseloomustab: 1) Terviklikkus 2) Dünaamilisus 3) Eneseregulatsioon 44.Strukturalistlik lingvistika (Saussure) Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. Sünkrooniliselt. Langue keele süsteem Parole (kõne) üksikud lausungid Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega Sõna struktuur: tähistaja (akustiline kujund) ja tähistatav (kontsept, millele viidatakse), tähistaja ja tähistatava suhe on juhuslik Keel on inimkogemuse keskne struktureeriv mehhanism. 45.Strukturalistlik antropoloogia 23 Lévi-Strauss > struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt vaatamata eri kultuuride spetsiifikale Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid Inimestel on sarnane teadvuse struktuur
Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda. Bodhisattvaks saab sunyata mõistmisel kontseptsioon, et kõik maailmas on olemuslikult tühi. Mahayana on kahest koolkonnast maailmas levinum. Kirde-Ida aladel hakkas mahayana kokku sulanduma hinduismiga ja tekkis tantristlik budism ehk vajrayana. Budism kadus India aladelt, sest hakkas liigselt sarnanema hinduismiga ning sunyata kontsept oli liigselt elitaristlik ja samuti tänu moslemite sissetungile. Budistlikud pühakirjad: Suutrad Buddha üldised kõnelused ja tema lugupeetavate järgijate õpetused Vinaya tekstid - kloostritraditsiooni juurde kuuluvad tekstid Abhidharma virgunu ja tavalise inimese maailmapildi võrdlus Budismi usutunnistus: Ma lähen varjule budasse, ma lähen varjule dharmasse, ma lähen varjule sangasse (budistlik kogukond). Uskumused:
KTA · Vaatleb toote suhteid keskkonnaga. · Integreerib keskkonnaaspektid tootearendusprotsessi. · Arvestab kõiki tootmise ja tarbimise ahela mõjusid. · 60% - 80% toote olelusringi mõjudest on determineeritud tootearenduse faasis; · Vahend ärihuvide ja ettevõtluse kaasamiseks keskkonnategevusse Eesmärgid · Täita tootmisel keskkonnakaitse nõudeid · Vähendada tootmiskulusid · Toote marketing · Sertifitseerimine, standardiseerimine 7 Ökodisaini strateegiat 1.Arengu uus kontsept-dematerialiseerimine, teenuste pakkumine-auto rent, pesuteenused 2. Optimeerimine- printer , faks, koopia, tooted parandatavad, hooldus 3. Materjali optimeerimine-puhtam materjal, taastuv materjal, väiksem energiakulu, teisene materjal, kasutuskõlblikud jäätmed 4. Produkti optimeerimine- vähem energiat, puhtam energia, vähem jäätmeid, tarbimisväärtus 5. Pakkimine, hea transport, logistika 6.Vähenda kasutusea mõju, vähenda energia, kemikaalide kulu, puhtam energia allikas
Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA oli individualistlik riik. Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati
heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21
– seosed kehalise sümmeetria ja IQ vahel. Toetavad ka seosed pikkuse ja füüsilise iluga (seosed pole funktsionaalsed!). Samas see konstrukt veel liiga üldine, et olla kasulik ISIKSUS Isiksus suhteliselt stabiilsed sisemised faktorid, mis teevad indiviidi käitumist -terviklikuks, püsivaks, - teiste inimeste käitumisest erinevaks. Isiksust määravad pärilikkus, lapsepõlvekogemused, self-kontsept, Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekt, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Hindamine ja mõõtmine: *küsimustikud, *objektiivtestid, *projektiivtestid, *hindamine (rating) .Freud - (psühhoanalüüsi isa 1856 -1939) Psühhoanalüütiline lähenemine • Id, EGO, Superego • teadvuse 3 taset • kaitsemehhanismid
aktuaalsetele ja mitmekesistele väljakutsetele. Sellises selt tundmatu ning tööandja teadmised sellest põhinevad olukorras ei ole distsipliini ühene defineerimine ega selge parimal /juhul isiklikul kokkupuutel mõne selle esindajaga. On eristumine teistest distsipliinidest võimalik ega ka vajalik nii teoreeti- j / küte kui praktikute ühistes huvides, et (Thole ja Galuske 2003,891). Sarnane ebakindlus iseloomustab sotsiaalpedagoogika kontsept- , sioon oleks pikemas Thole ja Galuske hinnangul kõiki teisigi pedagoogilisi perspektiivis defineeritud võimalikult selgelt j ning et see distsipliine ning on, vastupidiselt Reyeri hinnangule, dist- omaks selget suhet võimalikult paljude erinevate kont- l' sipliinide omavahelise integratsiooni ja arengu heaks septsioonidega, mis pretendeerivad samale tegevusvaldkonnale. indikaatoriks (Thole ja Galuske 2003, 891-892)
Tekib küsimus, kelle huve peaksid regionaalsed võimud Brüsselis esindama, väheste organiseeritud või paljude mitteorganiseeritud? Euroopa Valitsuse Valge paber pakkus välja et piirkondlikud võimud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on kaks fundamentaalset silda EL kodanike ja EL institutsioonide vahel, samas viidates tööjaotuse normile nende kahe vahel: poliitiline esindatus ja kodanikuühiskonna osalemine. Kontsept “kodanikuühiskond” tähistab antud juhul mitmeid erinevaid komponente: organiseetud äridest vabatahtlike organisatsioonideni, murelikest kodanikest religioossete kogukondadeni. Kodanikuühiskond kujutab endast ka organiseeritust ja eneseteadlikkust. Poliitilised institutsioonid peaks häält tegema nende eest, kes pole suutnud ennast kuskile organiseerida ehk siis üldiselt rahva eest. Parterluse kokkulepped peavad olema selged mitte raskelt ametlikku ja mitteametlikku iseloomu
Nüüd ollakse silmitsi teemadega, mida on aastaid kunstlikult välditud teenusedisaini saatuse, tuleviku ja professio- naalsuse teemad, olulisuse ja mõju teemad, uute teenuste ja väärtuste loomine ette- võtetes, sotsiaalsed ja kultuurilised tagajärjed. Eraettevõtete kõrval pole suutnud ka avalik sektor pakkuda muutunud maailmas kontseptuaalset innovatsioonituge. (King 2009: 25) Siiski on teenusepakkujate struktuuri põhjalik innoveerimine ja kõigi teenuste kontsept- sioonide ülevaatamine edu saavutamiseks hädavajalik. Seepärast uuriti paljude autorite 25 arusaamu radikaalse innovatsiooni aluste kohta, näiteks Alison Prendiville ja Leslie McKee vastasid portaalile Service Design Research antud usutluses, et selle aluseks saab olla vaid kvalitatiivsel meetodil teostatud sotsiaaluuring, eriti hea on kasutatada avatud intervjuusid, et saavutada kohaliku kogukonnaga varajane kontakt. Kõige täht-
arendada igapäevamaailma. 2. premodernses maailmas need väärtused juhtusidki inimeste elusid või nad teevad seda postkeskklassimaailmas, ainult modernses maailmas on väärtused hävinemas. Neid väärtusi tuleb säilitada mingis kunstlikus keskkonnas kui pärimust. 3. kultuur peab täitma sotsiaalset funktsiooni: peab hoidma kogukonda, ideaale, hea jne mis aitavad parema ühiskonna tegemiseks kritiseerida olemasolevat Kultuur on sellisena üsna antimoderne kontsept ja eriti formaalse ratsionaalsuse ja valgustuse rünnak. Modernsus vabastab inimese traditsioonide, seisuse ja kiriku eestkostest ning ei kirjuta ette, milliseid väärtusi inimene peaks taga ajama. Kuid kui inimese väärtusi vahendab ainult raha kuidas me teeme heade ja halbade sotisiaalsete väärtuste vahel vahet? (vrd Thatcheri ,,ühiskonda pole", igaüks otsustab ise) Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist
nist treeningut suurenenud 80 komakohani. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata (kõige ilmsemalt on Süsteemse harjutamise see näha kõrgklassi sportlaste või virtuoossete instrumentalistide ning nen- mõju ei saa alahinnata. de alade vähem edukate esindajate individuaalsete harjutustundide mahtu võrreldes), kritiseeritakse Ericssoni eelkõige selle tõttu, et tema kontsept- sioon jätab kõrvale loovuse kui andekuse ühe olulise komponendi ja kesk- konnafaktorid. Andekate laste “mõtlemise õppekava” peaks lähtuma järgmistest printsiipidest: • mõtlemist ja sisu õpitakse ühtaegu (mõtlemise õppimiseks ei pea oota- ma, kuni laps omandab laialdased teadmised mingis valdkonnas); • õppida mõtlemisest ja samal ajal ka õppida, kuidas mõelda (õppimine “mõtlemise üle” õpetab metakognitiivseid oskusi, õppimine “kuidas
annaabi.ee 
