käske, keelde või lubamisi. AÕS 167 lg 3; AÕS 155 lg 2; AÕS 160 Konstitutiivsed- Konstitutiivsed õigusnormid loovad ja kujundavad süsteemi, määravad kindlaks eesmärgi, defineerivad. Seda normi võib nimetada malemängu regulatiivseks reegliks. Konstitutiivsete reeglitega luuakse asju ja nähtusi (A. Conte). Juriidilises mõttes on konstitutiivsed normid sageli jagatud kolme pearühma: kompetentsinormid, menetlusnormid ja legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust
kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid, millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on. Peab olema tegelik võimalus neid õigusi kasutada (tähtajad). Ekvivalentsuse,
arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid, millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on
*kuhjuv hüpotees sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada. Normide liigitamine Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud. *täielikud kus on olemas mõlemad normid. *mittetäielikud kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid) Liigitus ülesannete järgi *käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused *menetlusnormid *õiguskaitse normid *legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load). Korraldusnormid organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus. Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm sekkumist õigustav
2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.
ebamõistlike reeglite kaotamine. HMS s on palju üritatud juurutada tänapäevase klienditeeninduse põhimõtteid, mis on samuti osaks heast haldustavast. Hms tagab kodaniku õiguste parema kaitse, kuid eeldab, et ka kodanik ise peab olema piisavalt hoolikas. HMS üritab senisest tugevamini kaitsta kord langetud haldusotsuste kehtivust. Ning lõpetuks, koos hilisema rakendusseadusega oli HMS eesmärk ja erinevate Eestis läbiviidavate haldusmenetluse harmoniseerimine, jättes HMS-st erinevad menetlusnormid kehtima vaid põhjendatud vajaduse korral. See võimaldab nii asutustel, tavakodanikel kui ka neid abistavatel juristidel paremini orienteerudaa erinevate protseduuride rägastikus. 3 Haldusmenetluse eesmärk Kõige laeimas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfuktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute
Konstitutsioonikohtud on liikmesriikide suveräänsuse kaitsjad, kes tagavad oma tegutsemisega selle, et EL ei väljuks talle ettenähtud pädevuse raamidest. Kõrgemad kohtud kohaldavad ja rakendavad EL õigust. 17. Mida tähendab liikmesriigi menetlusautonoomia põhimõte? Menetlusreeglite kehtestamine. Kuna see valdkond ei ole EL tasemel harmoniseeritud, siis kujundab iga liikmesriik oma kohtusüsteemi ja kehtestab ka menetlusnormid, mis reguleerivad EL õigusest tulenevate isikuõiguste kaitseks esitatud hagide lahendamist. 18. Mida tähendab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime põhimõte? EL õiguskorra tõhus põhimõte nõuab, et liikmeriigid et kehtestaks õigusnorme, mis on vastuolus EL õigusega. 19. Kas vahetu kohaldatavuse põhimõte ja vahetu õigusmõju on samatähenduslikud põhimõtted? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016
6. Anna Koskla esitas kohtusse avalduse, milles palus tuvastada fakti, et surnud Ants Parik, kellega ta polnud seaduslikus abielus, tunnistas eluajal end avaldaja lapse isaks ja pidas last ülal. Kohtumäärusega kaasati ka eestkosteasutus ning Ants Pariku endine abikaasa ja täisealine tütar. Kas kohus talitas õigesti? Avalduse nõue pole päris õige- saab esitada avalduse hagita perekonnaasjade menetluses põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma- menetlusnormid TsMS § 579-583. Hagita asjades kaasatakse menetlusse asjast puudutatud isikutena kõik, kes on asjast huvitatud või kuidagi puudutatud ning seaduses ette nähtud juhtudel ka eestkosteasutus-TsMs § 198 lg.1 p.2 ja lg. 2. TsMS § 580 tulenevalt peab kohus ära kuulama antud asjas surnud isiku abikaasa, täisealised lapsed ja vajadusel ka muud isikud, kelle alla pärimisõigusliku huvi poolest ja ehk ka mingite faktide teadmise osas võib minna endine abikaasa, lisaks küsib kohus alaealise
lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab Menetlusnormid – on nagu kasutusjuhendid Seaduskeele määratlused kui õigusnormid – vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab,
(õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Seadusandja või õigusnormi looja käitub nii, sest kõikide „piiravate tunnuste” loetlemine positiivses õiguses on raskendatud või tahab ta skeemi „reegel ja erand” abil sageli ühtlasi tõendamisekoormist reguleerida. A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid
Üks jagu norme sisaldab eneses peaasjalikult olulisi määrusi teatud õigussuhete korraldamiseks. Sarnased normid kannavad materjaalsete normide nime. Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda-kuidas asjad käivad. Materiaalõiguse normid ei rakendu iseenesest; eeldavad, et subjekti mitteõiguspärase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguses sätestatud sundi. Menetlusnormid on need, mida tegelikult kohaldab asja arutav kohus. Need on normid, mis reguleerivad kohtumenetlust ja menetluse juhtimist - nt kohtuistungite korraldamine, taotluste lahendamine, menetlusdokumentide kättetoimetamine, kohtuotsuse koostamine ja otsuse sisu, tähtajad jne Kvalifitseerimise kaudu püütakse kindlaks teha, kas tegemist on menetlusnormi või materiaalõiguse normiga. *Kohtutes tehakse vahet õigusel ja abinõul.
[…] Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Muuhulgas tähendab see, et avalik võim peab kehtestama haldusmenetluse reeglid. Kuigi PS § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele […]. 13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium möönab, et Maareformi seadusega ning Korraga on sätestatud menetlusnormid maa enampakkumisega erastamiseks. Kuid haldusmenetluse reeglid peavad vastama ka teatud nõuetele. Põhiseaduse tekst neid nõudeid ei loetle ning nende sisustamiseks tuleb appi võtta õiguse, eriti haldusõiguse üldpõhimõtted. 14. Põhiseaduse § 10 järgi kehtivad Eestis demokraatliku õigusriigi põhimõtted. See tähendab, et Eestis kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis […]. Ka haldusõiguse valdkonnas
neid mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Käitumisnormid on oma olemuselt regulatiivsed Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rühma: 1) deonantsed (loovad mäöngu, nupud, olukorrad); 2)tingitud konstituiivsed normid (määratlevad asju vormis); 3) esiletõstetud normi 4)eelduslik (väljendab mingi asja esinemist või kehtimist paratamatute ja küllaldaste eeltingimuste korral). Teine jaotus: kompetentsinormid, menetlusnormid, legaalforumleeringud. IV teema. Riik 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. Riik on inimkooslus, mis on võimeline ennast nii sisemiselt kui väliselt kaitsma. Inimkooslus, mis on võimeline tagama korra ja julgeoleku kõigi sellisese organisatsiooni kuuluvate inimeste jaoks. On ajalooliselt seotud tööjaotuse kujunemisega, sellel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis louuakse inimeste poolt ja on inimestele
kui organi ülesannet täidab T.H. Ilves. Asutus: õigusvõimeline, siis on juriidiline isik; lihtasutus õigusvõimeta ja sellisena võib tähistada kõike, näiteks ministeerium, politseiamet. VI riigikorraldusõiguse normi tüübid Ülesande normid: annavad funktsiooni, näiteks PS §59. Pädevusnormid: tohib ülesannet täita, näiteks §106 lg1 või §60 lg4. Volitusnormid: võimaldavad ülesande täitmisega kaasnevat isiku õiguste piiramist, näiteks §146. Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega. VVS: täidesaatva riigivõimu asutused defineerib VVS §38 ja järgevad: valitsusasutused (riigikassast finantseeritavad) ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti
Sellist kolmeelemendilist õigusnormi formaliseeritud struktuuri võib nimetada õigusnormi loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid, nagu märkisime, kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest (hüpoteesist ja sanktsioonist). Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Struktuur: Konstitutiivne määravad käitumise iseloomu. Kompetentsi normid õigust korraldavad normid. Menetlusnormid protsessi normid. Seaduskeele määratlused nad on selgitava, defineeriva iseloomuga, juriidilis-tehnilised selgitused. 81. Rahvas riigivõimu kandjana Eesti Vabariigi põhiseaduses, selle sisu: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu: Riigikogu valimistega ja rahvahääletusega. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 aastat vana. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks
Valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega. Üksnes seadusega määratud teod saavad olla kuriteod, muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Kõigi teiste õigusharude normide rikkumine on juriidiliseks faktiks kriminaalõigusliku normi suhtes, sõltumata sellest, et iga kord ei pruugi kohe kaasneda kriminaalvastutus. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) Suhe kriminaalõigusega, mis baseerub õigusnormide kahesugusel olemuslikul liigitusel: materiaalõiguse normid ja protsessuaalõiguse ehk menetlusnormid. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. Kokkuvõtlikult on kriminaalmenetluse õigusharu regularities üldobjektiks ja esemeks kriminaalkuriteo kohtueelne ja kohtulik
3) soovitavad (ka juhendavad, selgitavad) (õigustav). Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid: volitab edasi kedagi midagi tegema, õigusakti välja andma vms. 3) era- ja avaliku õiguse normid 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaal protsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid ehk menetlusnormid Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhte), tingimusi, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda. Materiaalõiguse normid: 1) ei rakendu iseenesest; 2) eeldavad, et subjekti mitteõiguspärase ehk õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada protsessuaalõiguse normides sätestatud sundi. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust ehk korda; need on menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid.
2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. 6.1 Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.
ilmselt siiski eraldi regulatsiooni, kuid teisel juhul tuleb kõne alla majandusministri või Vabariigi Valitsuse määrus, mis lahendaks paljud seaduse tasemel reguleerimist mittevajavad tehnilised ja korralduslikud küsimused. Nagu järgnevast nähtub, ei ole küsimus siiski mitte lihtsalt õigustehniline kus midagi reguleerida , vaid õigussüsteemi terviklikkusest ja regulatiivsest kompetentsist tulenev probleem hoida lahus karistusnormid (LiiklS väärteokoosseisud, VäärTMS menetlusnormid) haldusõiguslikust regulatsioonist (nt tulevane Veapunktiseadus). 2. Materiaalõiguslikud koosseisud Tuleb silmas pidada, et süüteokoosseisud peaksid säilima LiiklS-s (ei ole vaja erilisi väärteokoosseise, mis seonduksid VPS-ga). Lahendada tuleb ka hoiatustrahvi (ja kiiruskaamerate hoiatustrahvide) küsimus, mis minu arvates põhimõtteliselt võivad kuuluda VPS käivitavate materiaalõiguslike aluste hulka. Seega tuleb sisuliselt lahendada eelkõige menetluslikud küsimused.
Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse kehtimisega. Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on kitsendavate õigusnormide loomisel vaba otsustus, kas ta nimetab negatiivsed faktilised koosseisu tunnused või lisab ta need täiendavalt negatiivse kehtimiskorra kujul. Aarnio liigitab õigusnormid: Menetlusnormid Regulatiivsed Kompetentsinormid Õigusnormid Seaduskeele Konstitutiivsed määratlused · Regulatiivsed käitumisnormid, esines juba siis, kui ühiskonnas polnud moraal ja õigus
Peale ühinemisotsuse vastuvõtmist tuleb sellest teatada teadaolevatele võlausaldajatele. Teade tuleb avalikustada Ametlikes Teadaannetes. Võlausaldajad, kelle nõuded ei ole piisavalt tagatud, võivad nõuda tagatist või oma nõude rahuldamist. Kui teate avaldamisest on möödas vähemalt kuus kuud, võib esitada avalduse ühinemise registrisse kandmiseks, millele tuleb lisada §-s 400 nimetatud dokumendid. Seadusse §- des 402 ja 403 on ette nähtud menetlusnormid ühinemise registrisse kandmiseks. Kui ühinesid eri liiki ühingud (näit. osaühing ja aktsiaselts), võivad ühinemisega mittenõustunud osanikud või aktsionärid nõuda hüvitust vastavalt §-le 404. Jagunemine Jagunemine on ühinemise vastandmenetlus ning sellele kehtivad suures osas samad reeglid, mis ühinemisele, mistõttu olgu siinkohal viidatud vaid suurematele erisustele. Äriühing võib jaguneda kahel viisil:
osanike pädevusse. Võib ette nha, et teatud juhtudel on vaja osanike nõusolekut, et juhatus ei saakspäris vabalt tegutseda. Juhtimise võib teha vähem formaalseks. Enamus otsuseid tehaks ilma koosolekid kutsumata. Siin on võim teha kirja teel hääletamine. § 173 lg 7 kirjalik otsus. Võimali otsus võimalik kirjalikult, et allkirjastavad kõik osanikud. Kirjaliku otsus epuhul pole mingeid nõudeid kui kõik otsus eallkirjastavad, võib kõiki vorminõudeid rikkuda. Menetlusnormid siin puuduvad. Kas selline otsuse tegemine on hea? Vutt soovitab sellist viisi. Sest siin pole tähtaegu nt. § 173 lg 2 ära eksita end. Kirjalik seisukoht loe teist lauset ühesõnaga. Juhatuse üldine tegevus pm erinevusi ei ole. KAPITAL Pole identsed alati. Pole lubatud vahetusvõlakirjad. Pole lubatud maksta avansilisi dividende. Kapitali suurendamine ja väh on natuke lihtsam. § 349 ja 351 analoogsed korrad üuuduvad. Ühingu lõpetamine on sama. § 157 lg 1 276 lg 1.
56 X. Töövaidlus Üldreeglid Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS). Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõue (eelnõu, TVSe) http://eelnoud.valitsus.ee/main#ubqFAr0a Haldusmenetlus vs tsiviilkohtmenetlus Eelnõuga tehakse võrdlemisi olulised muudatused, nt: Töövaidluskomisjoni (TVK) menetlusnormid täienevad, aluseks TsMS. Kohaldamisala Asja läbivaatamise tähtaeg Lepitusmenetlus Kirjalik menetlus TVK juhataja ametikoht tähtajaliseks Tõendi regulatsiooni lisamine Otsuse kättetoimetamine Nõude rahaline piirmäär TVK al 1996 muutus Individuaalne töövaidlus on (ITVS § 2, vt võrdlusena eelnõu § 2):
IV. Sundtäitmise eeldused (AtSS § 2 lg 1, § 8) 1. Koormav õigussuhteid kujundav haldusakt (ettekirjutus) 2. Ettekirjutuse kehtivus (p-d I-III) 3. Ettekirjutuse täitmata jätmine 4. Seaduses sätestatud sunnivahend 5. Sunnivahendi proportsionaalsus 6. Erinõuded asendustäitmisele ja sunnirahale a) Hoiatus b) Menetlusnormid 2. V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud (AtSS § 8 lg 3) 1. Aluste (eelduste) äralangemine 2. Alusnormi kehtetuks tunnistamine 3. Edasilükkamine 4. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Haldusakt kuulub/ei kuulu sundtäitmisele. 4. 5. 1. Teatavakstegemine vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
IV. Sundtäitmise eeldused (AtSS § 2 lg 1, § 8) 1. Koormav õigussuhteid kujundav haldusakt (ettekirjutus) 2. Ettekirjutuse kehtivus (p-d I-III) 3. Ettekirjutuse täitmata jätmine 4. Seaduses sätestatud sunnivahend 5. Sunnivahendi proportsionaalsus 6. Erinõuded asendustäitmisele ja sunnirahale a) Hoiatus b) Menetlusnormid V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud (AtSS § 8 lg 3) 1. Aluste (eelduste) äralangemine 2. Alusnormi kehtetuks tunnistamine 3. Edasilükkamine 4. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Haldusakt kuulub/ei kuulu sundtäitmisele. 74 1. Teatavakstegemine
Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. Õigusnorme on järgmisi: Regulatiivsed on õiguslik tagajärg Konstitutiivsed õiguslik tagajärg puudub Pädevusnormid e organisatsiooninormid Menetlusnormid Legaalmääratlused Diskretsiooninormid Volitusnormid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Haldusõigusnormi reguleerib spetsiifilisi suhteid, mille abil saabki määrata tema olemuse, so teda saab määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusenormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. 14 A. Haldusõigusnormi struktuur
75 P. 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) Kriminaalõigusega on tihedalt seotud kriminaalkohtumenetluse õigus (kriminaalprotsessiõigus) kui iseseisev õigusharu, õigusteaduse haru ja õppedistsipliin. See suhe kahe õigusharu vahel baseerub õigusnormide kahesugusel olemuslikul liigitusel: materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse ehk menetlusnormid. Kriminaalprotsessiõigus tekkis siis, kui kohtute tegevust hakati seadusandlikult üksikasjalikult reglementeerima. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine. Eesmärgiks on: igaüks, kes on toime pannud kuriteo, peab saama õiglase karistuse ning et kedagi ei tohi võtta süütuna kriminaalvastutusele ega mõista süüdi. Kokkuvõtlikult on kriminaalmenetluse
Õigusnormi ül : - Suunara ha juhtida kodanike käitumist. - Stabiliseerida suhteid ühiskonnas - Suurendavad prognoositavust - Rakendada sanktsiooni kui normi rikutakse - Integreerimine ja sotsialiseerumine - Pakuvad sotsiaalset kaitset 1) Konstitutiivsed normid – luuakse asju ja nähtusu nt „kuulutan teid abikaasadeks.“ See on võimalik st, et on olemas kogumõigusnorme, mis määravad, mis viisil abielu tekib- 2) Kompetentsinormid 3) Menetlusnormid 4) Moodsa õiguse normina – kaalutlusnorm Abstraktne faktiline koosseis õigusnormi loogilises struktuuris — Abstraktne faktiline koosseis e õigusnormi hüpotees on õigusnormi struktuuri obligatoorne põhielement, ilma milleta ei ole võimalik normi ette kujutada. Abstraktses faktilises koosseisus kajastatakse elulised asjaolud, mida seadusandja on pidanud vajalikuks õiguslikult reguleerida (neile õiguslikku kvaliteeti anda)
esindajaid informeeritakse ja konsulteeritakse kõigil direktiiviga ettenähtud juhtudel”. 179 7. ptk V astutus § 115 / § 116 Töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamisel tuleb juhinduda nii TLS-st kui ITVS-st. Vii- mane näeb ette töövaidluste lahendamisega seonduvad üldpõhimõtted ja menetlusnormid. Töövaidlusi lahendavad nii töövaidluskomisjon kui kohus. § 115. Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3 ning 6 ja 7, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning 5–7; §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5; § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48
annaabi.ee 
