PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma...
Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus...
Anna Koskla esitas kohtusse avalduse, milles palus tuvastada fakti, et surnud Ants Parik, kellega ta polnud seaduslikus abielus, tunnistas eluajal end avaldaja lapse isaks ja pidas last ülal. Kohtumäärusega kaasati ka eestkosteasutus ning Ants Pariku endine abikaasa ja täisealine tütar. Kas kohus talitas õigesti? Avalduse nõue pole päris õige- saab esitada avalduse hagita perekonnaasjade menetluses põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma- menetlusnormid TsMS § 579-583. Hagita asjades kaasatakse menetlusse asjast puudutatud isikutena kõik, kes on asjast huvitatud või kuidagi puudutatud ning seaduses ette nähtud juhtudel ka eestkosteasutus-TsMs § 198 lg.1 p.2 ja lg. 2. TsMS § 580 tulenevalt peab kohus ära kuulama antud asjas surnud isiku abikaasa, täisealised lapsed ja vajadusel ka muud isikud, kelle alla pärimisõigusliku huvi poolest ja ehk ka mingite faktide teadmise osas võib minna endine abikaasa, lisaks küsib kohus alaealise...
09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
AÕS 167 lg 3; AÕS 155 lg 2; AÕS 160 Konstitutiivsed- Konstitutiivsed õigusnormid loovad ja kujundavad süsteemi, määravad kindlaks eesmärgi, defineerivad. Seda normi võib nimetada malemängu regulatiivseks reegliks. Konstitutiivsete reeglitega luuakse asju ja nähtusi (A. Conte). Juriidilises mõttes on konstitutiivsed normid sageli jagatud kolme pearühma: kompetentsinormid, menetlusnormid ja legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust...
Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid , millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on. Peab olema tegelik võimalus neid õigusi kasutada (tähtajad). Ekvivalentsuse,...
Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid: volitab edasi kedagi midagi tegema, õigusakti välja andma vms. 3) era- ja avaliku õiguse normid 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaal protsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid ehk menetlusnormid Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhte), tingimusi, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda. Materiaalõiguse normid: 1) ei rakendu iseenesest; 2) eeldavad, et subjekti mitteõiguspärase ehk õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada protsessuaalõiguse normides sätestatud sundi. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust ehk korda; need on menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid....
See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid , millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on...
Käitumisnormid on oma olemuselt regulatiivsed Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rühma: 1) deonantsed (loovad mäöngu, nupud, olukorrad); 2)tingitud konstituiivsed normid (määratlevad asju vormis); 3) esiletõstetud normi 4)eelduslik (väljendab mingi asja esinemist või kehtimist paratamatute ja küllaldaste eeltingimuste korral). Teine jaotus: kompetentsinormid, menetlusnormid , legaalforumleeringud. IV teema. Riik 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. Riik on inimkooslus, mis on võimeline ennast nii sisemiselt kui väliselt kaitsma. Inimkooslus, mis on võimeline tagama korra ja julgeoleku kõigi sellisese organisatsiooni kuuluvate inimeste jaoks. On ajalooliselt seotud tööjaotuse kujunemisega, sellel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis louuakse inimeste poolt ja on inimestele...
* normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.Õiguse funktsioone või olemust kätkeb endas selline õiguse haru nagu analüütiline õigus. Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida haldusmenetluse mõiste ja sisu. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade haldusõigusest. Räägitakse selles mõistest. Teises osas vaadeldakse haldusmenetluse mõiste ja tunnused. Kolmas osas räägitakse haldusmenetluse eesmärgist. Neljas osas antakse ülevaade kuidas puutub haldusõigus põhiõigustega. 1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Viimane vastandub eraõigusele. Et täpsemalt määratleda haldusõigust, on...
3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsio...
Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Seadusandja või õigusnormi looja käitub nii, sest kõikide „piiravate tunnuste” loetlemine positiivses õiguses on raskendatud või tahab ta skeemi „reegel ja erand” abil sageli ühtlasi tõendamisekoormist reguleerida. A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid...
Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
Kõrgemad kohtud kohaldavad ja rakendavad EL õigust. 17. Mida tähendab liikmesriigi menetlusautonoomia põhimõte? Menetlusreeglite kehtestamine. Kuna see valdkond ei ole EL tasemel harmoniseeritud, siis kujundab iga liikmesriik oma kohtusüsteemi ja kehtestab ka menetlusnormid , mis reguleerivad EL õigusest tulenevate isikuõiguste kaitseks esitatud hagide lahendamist. 18. Mida tähendab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime põhimõte? EL õiguskorra tõhus põhimõte nõuab, et liikmeriigid et kehtestaks õigusnorme, mis on vastuolus EL õigusega. 19. Kas vahetu kohaldatavuse põhimõte ja vahetu õigusmõju on samatähenduslikud põhimõtted? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016...