Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: ............. Aruanne tagastatud: ........... Aruanne kaitstud: ............. ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Lainepikkuse mõõtmine liinis Käivitasime generaatori ning lülitasime lühise liini lõppu. Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi asukohad liinil, milledeks saime x1 = 485 mm ja x2 = 700 mm Valemi = 2 * ( x2 - x1) järgi saame arvutada lainepikkuse = 2 * ( 700 485 ) = 430 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil Lülitasime koormuse liini lõppu ning mõõtsime Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 3 mV ja Umax = 47 mV
Veerand lainepikkust 4. Milleks tuleb koormuse liiniga ga sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe. SWR=1. Joonis vihikus? 6. Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis.
Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja x2 = 480 mm Lainepikkuse valem: = 2 * ( x 2 - x1 ) = 2 * ( 480mm 259mm) = 442 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil a) Lülitasime koormuse liini lõppu. b) Mõõtsime seisulaineteguri liinis. Umax=84V ja Umin=7V SWR=SQRT(Umax/Umin) SWR=SQRT(84/7)=3,464
Koormuse sobitamine liiniga: 1. 2.Milleks toimub sobitamine? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4
Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 3. Määrasin poollainedipooli resonantssagedus, mõõtes dipooli pikkuse l ning arvutades selle alusel sageduse: Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b.) Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning arvutasin generaatori poolt edastatava signaali lainepikkust 2x2 x1 20,72 0,34 0,76m 6. Eemaldasin lühise liini lõpust ning lülitasin liini otsa antenn. a.)Mõõtsin seisulaineteguri (SWR) liinis, leides pinge miinimum- ja maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b
kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5 Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. 6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 7 Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi
P = R = R U2 U2 Reaktiivvõimsuskao valem S2 P2 + Q2 Q = X = X U2 U2 Pingekao valem U = U1 - U 2 6. Millisel juhtumil on liinis kaod kõige väiksemad? Kaod liinis on seda väiksemad, mida suurem on liinipinge ning mida väiksem on ülekantav võimsus.
läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R. Aparaadi takistus on R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti hõiveseisundis. Liinitakistus leitakse kogutakistusest. Kogutakistus R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti rahuseisundis. Liinitakistus = Kogutakistus - telefoni_takistus - lisatakistus. 5. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimise käiku impulssvalimise korral. Numbrivalimise ketta lahti laskmisel tekitab ketas, konstantse kiirusega tagasi pööreldes, telefoniliinis katkestusi ehk vool liinis muutub 0-ks. Katkestusele järgneb vooluring läbi telefoni. Nende katkestuste arvu loetakse telefonijaamas. 6. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimist toonvalimise korral. Toonvalimise korral genereeritakse antud numbrile vastavad 2 sagedusegruppi. Näiteks valides number 5,genereeritakse sagedused 770 Hz ja 1330 Hz . 7. Millised on analoogtelefonis numbri valimisel toonvalimise eelised impulssvalimise ees?
Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus
Tegelik torude arv nü = 3 11 = 33 nü = 33 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest. Valin boileri silindrilise väliskesta läbimõõduks Dk = 0,4 m 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 0,000625 = 0,000491 m2 f1 = 0,000491 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 0,785 0,16 f2= ; m2 f2= = 0,0114 z 11 f2 = 0,0114 m2
mangetvälja mõju piirkond on tunduvalt suurem. 12. Selgitada, mida mõistetakse takistuste sobitamise all. Tegemist on protsessiga, mille käigus võrdsustatakse kaheliinisel juhtmel koormus ja lainetakistus. Koormus valitakse nii, et se vastaks lainetakistusele. See lubab luua lõpliku suurusega toiteliinis levivlainereziimi. Siis tekivad liinis kulglained, energia tagasipeegeldumist ei teki ja kogu toiteallikast võetav energia siirdub tarbijasse: sobitatud liinilõiku saab kasutada energia ülekandmiseks. 13. Selgitada, kuidas toimuvad võnkumised Hertzi vibraatoris. Võnkumised Hertzi diipolis (antennis) toimuvad nagu koondatud parameetritega võnkeringis. 14. Selgitada, mis määrab ära vibraatori omalaine pikkuse, kas ja kuidas mõjutab vibraatori omalaine pikkust vibraatorivarda läbimõõt?
Tema seaduslikud järglased valdaksid seda pärimise teel kooskõlas järgnevate määrustega. §11.Troon päritakse Tema poegadele ja teistele otsestele meesliini pärijatele esmasünni õiguse alusel selles mõttes, et isiku, kellel see õigus on, surma juhul, ilma et ta seda õigust oleks kasutada saanud, läheb Tema koht samas korras edasi Tema poegadele või teiste otse alanevas meesliinis ja et Troon ei lähe kunagi noorema liinile või harule, seni kui vanemas liinis või harus on olemas alanev meesliini esindaja. Kuningast ja trooni pärimisest §12.Kui puuduvad ülalpool paragrahvis nimetatud järeltulijad, läheb Troon edasi viimase surnud Kuninga vanemale elusolevale tütrele §14.Trooni pärimise õigust, ülalpool toodud paragrahvide alusel, omava järglase puudumisel, läheb see sellele mehele või naisele, kes asub lähimais sugulussidemeis viimase Kuningaga Tema Kõrguse Kuninganna
0,274598 10 7,776 56,776 0,863041 0,930449 0,889615 1,747584 188,8889 168,0384 86,26764 0,324204 11 9,6 58,6 0,836177 0,864307 0,800654 1,966032 170 136,1111 101,8517 Valem 1 on võimsuskadu liinis (ΔP) ΔP=I12r=ΔU*Ii [W] (Valem 1) Valem 2 on tarbitav võimus (P1) P1=P2+ ΔP [W] (Valem 2) Valem 3 on ülekande kasutegur (η) η=P2/P1 (Valem 3) Valem 4 on kogusüsteemi võimsustegur (Cos φ1) Cos φ1=P1/(U1I1) (Valem 4) Valem 5 on tarviti võimsus tegur (Cos φ2) Cos φ2= P2/(U2I2) (Valem 5)
Tegelik torude arv nü = 3 21 = 63. g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). 5 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 Valemites kasutatud ehituslikud näitajad on arvutatud (või valitud) punktis 10. d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi:
4. Ühendasime modemid vooluvõrku. Seejuures seadsime ühe modemi A modemiks ja teise B modemiks. Ei mäleta kumb meie olime, B vist.. 5. Programmis Tera Term seadistasime järjestikpordi seaded (menüü Setup --> Serial Port) selliselt, et edastuskiirus oli 300 bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2 ja kontrollisime andmeside toimimist arvutite vahel. 6. Ostsillograafil seadistasime nii, et saime mõõta vahelduvpinget. 7. Fikseerisime liinis kulgeva signaali ajalise esituse andmeedastuse ajal, edastades mõlemalt poolt mõnda sümbolit või tähte, meil @. Ja salvestasime saadud pildi. 8. Panime ostsillograafi tööle spektrianalüsaatori reziimi ja fikseerisime liinis kulgeva signaali võimsusspektri kui andmeedastust ei toimunud ja kui edastatati mõlemalt poolt sümbolit @. Kui andmeedastust ei toimu: Kui mõlemalt poolt edastati: 3.4 Kodune individuaalülesanne
Kaua on aega servimiseks peale kohtuniku vile? 8 sekundit Kui palju ulatub võrgu küljes olev antenn üle võrgu ülemise ääre? 80cm (antenni pikkus 1,8m ja võrgu laius 1m) Mitu mängijat võib maksimaalselt olla võistkonnas? Mitu liberot võib maksimaalselt olla võistkonnas? 12 ja 2 Kas tagaliini mängija võib eestliinist rünnata? Ei tohi. Va juhul kui löögi hetkel on osa pallist võrgu ülemisest äärest madalamal. Kas tempomängija on (kaitsemängija või ründaja)? Ja mis liinis ta asetseb ning mis on tema ülesanded? Tempomängija on ründaja, kes asetseb eesliinis, tsoonis 3 (tagaliinis tsoonis 5 või 6). Tema ülesandeks on rünnata palli. Kes on libero, mis on tema ülesanded ja kus liinis ta mängib? Libero on tagaliinis olev mängija, kes mängib tsoonides 5, ja 6 (oleneb kuidas võistkond on kokkuleppinud), tema ülesandeks on pallide kaitsesmängimine. Ei tohi sooritada ründelööki, pallingut ega sulustada või osaleda sulustamise katsel
Sisendtakistuse maksimaalne ja minimaal-ne suurus esinevad langeva ja peegeldu-nud signaali liitumisel juhul kui peegeldus-kohani (rikkekohani) on täisarv laineid Muutes sujuvalt generaatori sagedust f ja jälgides samaaegselt voltmeetri näitusid, saame kauguse rikkekohani leida valemiga lx = v/2(f2 - f1) Eeltoodud valemis v - elektromagnetlaine levimiskiirus liinis f2 ja f1 - naabersagedused, mille korral voltmeetri näit oli maksimaalne (või minimaalne) Kuna takistus R on valitud R>>Zs siis vool trafo primaarahelas sõltub liini sisend-takistusest väga vähe (R=10kW , Zs muutub vahemikus 400 kuni 800W, so 2%) Pinge liini sisendil on aga leitav korrutisest I x Zs ja muutub samuti laineliselt kui Zs Seega on pinge suurimad ja väikseimad väärtused samadel sagedustel kui sisend-takistuse vastavad väärtused
pole, kuid pooli magnetväljas on salvestunud energia. Transistori sulgumisel tekivad võnkeringis aeglaselt sumbuvad võnkumised, mille sagedus on määratud võnkeringi LC suurustega. Sisendimpulsi lõppedes transistor avaneb ja võnkumised sumbuvad kiiresti, sest võnkering šunteeritakse transistori väikese sisetakistusega. Selliselt saadud võnkumiste lõigud formeeritakse seejärel ossi ekraanil ajamärkideks. Siirdeprotsessid liinis d Skeemitehnikas kasutatakse laialdaselt pikki liine, mis kujutavad endast hajuparameetritega lülitusi. Nad koosnevad soon piltlikult lõpmata suurest arvust väga väikestest induktiivsustest, mahtuvustest ja takistustest, mis jaotuvad pikki liini ühtlaselt. d ie le k t r i k
protsesse organismis. Meie geenid on justkui tehniline joonis, mulle järgi kõik inimesed on loodud. Iga inimene pärib geenid oma vanematelt ning need määravad, mis värvi on meie silmad, nahk ja juuksed. Aga geenid mängivad olulist rolli ka inimese isikupäras, sest nad mõjutavad meie ajus neurotransmitterite süsteeme. Iga inimene (v.a. ühemunakaksikud) on geneetiliselt erinev, ,,koopiate" tekkimine on välistatud.. Kuigi mõni psüühikahäire, näiteks depressioon võib suguvõsa liinis järeltulijatele edasi kanduda, et tähenda see veel, et depressiooniga kaasneb alati pärilik geneetiline risk. Arengut ja haigestumist võivad mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised faktorid mõjutavad inimeste stressitaluvust ja tundlikkust nende keskkonnamõjude suhtes. Uurides, kas depressioon ilmnes ainult ühel kaksikutest või mõlemal, said teadlased selgust haiguse
Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus x L = xC 10)Mida iseloomustavad kontuuri hüvetegur ja ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise pinge ja voolu vahelist suhtelist ajalist nihet perioodis ehk nihkenurka. Kui ϕ = 1cos , on tegemist puhta aktiivenergiaga ning reaktiivenergia edastamist liinis ei toimu. Kui ϕ < 1cos , suureneb ahela vool reaktiivenergia ümberlaadimise tõttu. 11)Kuidas tekib vahelduvvooluahelas vooluresonants? Skeem. Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus. 12)Mida iseloomustab tarbija või ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise
tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2)induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL 3)mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc Vahelduvvool läbib kondensaatorit seetõttu, et võnkumine levib elektrivälja kaudu ühelt elektroonilt teisele. Läbib dielektriku. 4)Reaktiivtakistus x tähendab a)xl ja xc üldnimetus, b) xl ja xc summat e. nende kogutakistust x=xl-xc Valemis on seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.) 5)näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa
paaritu Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/464mks=19 390(bit/s) 3.3 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 30,0 Hz 368 Hz 2 spektrijoone sagedused Edastatakse mõlemalt poolt sümbolit @, 980 1,19 1,67 1,86 4 spektrijoone Hz kHz kHz kHz sagedused Võrrelda joonis 3 ja Spekter on laiem. Andmed liiguvad liinis. saadud katsetulemusi 3.4 Kodune individuaalülesanne Alg andmed: Õppilas kood = 158274 Korrutada=27 Kiirus=14400 Data=7 Paarisus=Paaritu Stopp-Bitte=2 Lahendus: andmemaht=158274*27=4273398 bit Bitte pakettis kokku=1+7+1+2=11 bit Koodu andme kogus=(4273398*11)/7=6 715 339 714 bit Andmete edastamisele kulutav aeg= 6 715 339 714 /1440=466,343 s Kokkuvõte ja järeldused Laboratoorse töö käigus oli uuritud signaali nivood ja kuju muutmis edastamise ajal.
RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadi aga: Tx Tx Arvuti Modem Rx Rx GND 6. Modemite vahelises liinis toimuva signaali ostsillosgramm, selle võrdlus oodatavate tulemustega Signaali võimsusspektri ostsillosgramm on antud Lisas 2. On näha, et kooskõlas oodatavate tulemustega, on signaali võimsuse maksimumidest esimene 980Hz ning 1180Hz vahel (kutsuv modem) ning teine 1650Hz ning 1850Hz vahel (vastav modem) 7. Kokkuvõte Osutub, et kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse ning nullmodemiühenduse korral kantakse arvutis ning kahe arvuti vahel üle digitaalsignaali. Antud juhul on
TD · · TD RD · · RD 4.) Signaalide RD ja TD ostsillogrammid null-modemi korral. Teise brigaadi arvutiga nullmoodemi ühenduse korras saatsime sümboli `@', mille signaal ostsillograafil nägi välja järgmine : 5.) Modemühenduste skeem. Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem Tel. liin RD--------TD Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem RD--------TD 6.) Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm. Määrata selle võimsusspekter. Võrrelda teoreetiliste tulemustega. Kui olime teise arvutiga moodemi ja telefoniliiniga ühendatud, siis näitas ostsillograaf tühja liini kohta umbes järgmist graafikut : Teoreetiline pilt on aga selline : Môôdetud Teoreetiline 986,6Hz 980,0 Hz 1644,4 Hz 1650,0 Hz Nagu näha, ei ole erinevused teoreetilisest sagedusest suured. Kokkuvõte:
nk z = 87 / 6 = 14,5 15 Tegelik torude arv nü = 6*15 = 90 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,3–0,6 m). Dk = 0,4 m 10. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks oli leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 * 0,0252 = 0,00049 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2 ; m2 z f2 = 0,785 * 0,42 / 15 = 0,0083 m2 c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3 = 0,00049 * 6 = 0,00294 m2
digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadil: Tx- saadetava signaali (Transmit signal) võtab vastu teise arvuti Rx- vastuvõetav signaal(Receive signal). Tx Tx Arvuti Modem Rx Rx GND 5. Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm ja selle signaali võimsusspekter. Võrrelda saadud tulemusi oodatavate tulemustega. Signaali ostsillogramm Tipud: Oodatavad: 1. 978.435 Hz Kutsuv modem: ,,1" : 980 Hz 2. 1171.885 Hz ,,0" : 1180 Hz Vastav modem: 3. 1657.560 Hz ,,1" : 1650 Hz 4. 1841.759 Hz ,,0" : 1850 Hz
poolt M. Gorbatsovi. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- MIHHAIL GORBATSOV (s. 1931). Pärineb Stavropoli kraist. Lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Seega oli ta ajaloos ainuke NLKP peasekretär, kellel oli tõsiselt võetav kõrgharidus. 1950. aastatel tegutses ta oma kodukandis Stavropoli krais. Seal algas Gorbatsovi aeglane, kuid pidev tõus partei liinis, kuni 1978. a. sai temast NLKP KK sekretär, varsti aga Poliitbüroo liige. Tema võimkonda anti põllumajandus, oli ta ju vahepeal omandanud Stavropoli Põllumajandusinstituudis teise kõrghariduse. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- PERESTROIKA ALGUS. 1985. aastaks oli Nõukogude ühiskonna välispoliitiline, majanduslik ja sisepoliitiline ummikseis ilmne. Gorbatsov seadis põhiülesandeks
Ülekandeliini takistust oluliselt vähendada on praktiliselt väga raske, mistõttu tuleb vähendada voolutugevust. Et elektrivoolu võimsus võrdub voolutugevuse ja pinge korrutisega, tuleb võimsuse säilitamiseks tõsta pinget ülekandeliinides. Mida pikem on ülekandeliin, seda kõrgemat pinget tuleb kasutada. Elektrijaamadesse paigaldatakse pingekõrgendustrahvod, mis tõstavad pinget liinis nii mitu korda kui mitu korda vähendavad voolutugevust. Elektrienergia vahetuks tarbimiseks tuleb liini teises otsas pinged madaldada pingemadaldustrahvode abil. Tavaliselt muudetakse pinget mitmes järgus. Kõrgepingeliinides on pinge sadades kilovoltides, aga tarbimiseks on pinget alandatud kuni 220 V või 380 V.
määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia jaotuse kohtades tarbijate vahel seatakse üles pingemadaldustrafod, mis
näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula. Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja). Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad. Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905
Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem
Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Stalinil õnnestus sõja tulemusena endale allutada vaid Ida-Euroopa. Ehkki Stalinit kujutati täiuslikuna on tänaseks selgunud tõde:Stalini reziimi läbi hukkus ligikaudu 3 miljonit inimest. Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning niiöelda 'puhta isikudiktatuuri' vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma. Võimuvõitlust NSVL-s pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Stalin oli vasakust käest halvatud. Ta suitsetas piipu ning armastas juua gruusia veine.Samuti oli tal jalal mingi defekt(varbad kokku kasvanud). 1. märtsil peale kogu ööd kestvat õhtusööki Beria, Malenkovi, Bulganini ja Khrushcheviga ei tulnud Stalin järgmisel päeval
tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2) induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL 3) mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc Vahelduvvool läbib kondensaatorit seetõttu, et võnkumine levib elektrivälja kaudu ühelt elektroonilt teisele. Läbib dielektriku. 4) Reaktiivtakistus x tähendab a)xl ja xc üldnimetus, b) xl ja xc summat e. nende kogutakistust x=xl-xc Valemis on seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.) 5) näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa
selgitustega)? N = G Hsum 1,2 / (3600 102 ); kW Pumba vajaliku võimsuse määravad: pumba kasutegur- mida suurem kasutegur seda väiksem võimsus, tootlikkus- mida suurem tootlikkus seda suurem võimsus, summaarne tõstekõrgus- mida suurem tõstekõrgus seda suurem pumba võimsus, varutegur- ootamatute kadude katteks 26. Selgitada voolukiiruse w, torustiku siseläbimõõdu d, liinipikkuse L ja voolava vedeliku viskoossuse mõju survekaole liinis. Mida pikem liin seda suurem survekadu; mida väiksem viskoossus seda paremini voolab; mida kitsam torustiku läbimõõt seda suurem survekadu. mida suurem voolukiirus seda suurem survekaudu. 27. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise / tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsesseides. Kasutatakse soojuslike protsesside kiirendamiseks mahulistes soojusvahetites. Segamine tekitab toote
signaalil lopmatult palju amplituudivaartusi seega Sekundaarparameetrid on lainetakistus Z , peaks olema levimistegur ja faasimodulaator voimeline tekitama lopmatult levimiskiirus V. palju eri faasiga Lainetakistus on liini siseneva valjundsignaale ,kuid kuna see on tehniliselt vaga elektromagnetlainele mojuv keerukas takistus kui see levib liinis. Lainetakistus soltub siis ongi digitaalsignaale PM 'ga parem primaarparameetritest ja kaablisse siseneva edastada ,kuna signaali digitaalsignaalil on loplikud ja fikseeritud sagedusest (induktiivtakistus ja mahtuvustakistus vaartused mida ei on ole lopmatult palju. Naiteks 4 biti edastamiseks on sagedusest soltuvad).
See südmus märgib nii Lääne-Rooma kui ka vanaaja lõppu. Rooma sõjavägi Leegioni ülesehitus Vabariigi ajal moodustati leegionid vastavalt vajadusele, välja arvatud I kuni IV leegion, mis olid konsulite leegionid (kaks leegionit konsuli kohta). Varajases vabariigis koosnes leegion tavaliselt 4200 jalamehest ning 300 ratsanikust, seega kokku 4500 meest. Jalavägi jagunes veel kergeks (umbes 1200 meest) ning raskeks jalaväeks (umbes 3000 meest). Esimeses liinis võitlesid kõige nooremad, vähe kogenud sõdurid, hastati (enne ümberkorraldusi 4.sajandil eKr olid nad teiseks liiniks). Teises liinis võitlesid kogenenumad (hilistes kahekümnendates, varajastes kolmekümnendates) mehed, principes (enne ümberkorraldusi 4.sajandil eKr olid nad esimeseks liiniks). Viimases liinis olid veteranid, triaarid (lad. triarii). Iga leegion jagati kümneks kohordiks, esimene kohort oli suurem ning koosnes kaheksast, iga järgmine kohort kuuest tsentuuriast
a. taastas Babü- lon oma ise- seisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahi- torn. Peavä- rav oli pühen- datud juma- lanna Istarile. Istari värav Üks kaheksast Babüloni peasissekäi- gust Istari värav asub praegu Ber- liinis Pergamoni Muuseumis. Ehitis viidi Iraagist ära 20.saj alguses. Saddam Hussein lasi väravast teha 2/3 mõõdus koopia. Värav on laotud vedela asfaldiga glasuuritud ahjus põletatud madala profiiliga tellistest. Draakonid sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat Mardukit Lõvid on jumalanna Istari sümboliks. Värav juhatas külalised linna tähtsama- le protsessioonide-alleele, mis viis Nebukadnetsari lossini Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad on üks
Seda kasutati vastavalt vajadusele. Põhiliselt kasutati neid lahingu algul, mil nad heitsid vaenlase pihta odasid ja kive. Raskejalavägi Raskejalavägi oli leegioni põhiosa. Koosnes leegionäridest, kellel igal oli pronksist kiiver, kilp, turvis ja lühike oda. Eelistatud relv oli lühike mõõk (gladius). Raskejalavägi jagunes vastavalt kogemusele kolmeks eraldi liiniks. Esimese liini (hastati) moodustasid kõige nooremad. Kahekümnendates aastates mehed olid teises liinis (principes). Kolmas liin (triarii) koosnes veteranidest. Harva, kui nad lahingus osalema pidid. Pärast Gaius Marinust ei loetud sõdurite vanust Iga liin jagunes maniipuliteks. Iga maniipulit juhtis maniipuli vanim tsentuurio. Tsentuurio ehk sadakonna ülem Rooma armees. - Igal leegionil oli oma lipp ehk standard. Leegionid ehk raskejalaväe üksused moodustasid Rooma sõjaväe selgroo. Neid oli riigis korraga umbes 30e kanti, igaühes umbes 5500 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks,
1868), Valerian Shirkov (18051856), Nikolai Markevich (18041860) ja teised. Ajalugu Ooperi tekstis on ka mõned poeemi fragmendid, kuid suurem osa on kirjutatud uuesti. Glinka ja librettid tõid mõneid muudatusi osalejate koosseisu. Mõned tegelased ei esinenud ooperis (Rogdai), teised aga olid lisatud (Gorislava) ,olid ka mõningad muudatused süüzee liinis. Ajalugu Ooperi idee on oluliselt erinev kirjanduslikust allikast. Brilliantsele nooruslikule Puskini poeemile (1820), mis põhineb vene eepiliste muinasjutude teemadel, on omased kerge iroonia, mänguline suhtumine kangelastesse. Glinka keeldus sellisest süzee traktaadist. Ta on loonud eepilist ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet,
järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava toimetajana, kuni kinnitati augustis EKP KK II sekretäriks. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944
Ventilaatori aerodünaamilisi omadusi hinnatakse: a) tootlikkuse tegur, b) staatilise rõhu tegur, c) võimsustarbe tegur, d) staatiline kasutegur. Viimane määratakse kolme eelneva kasuteguri korrutisena. Õhkjahutussüsteemi arvutusalgoritm Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpekadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori parameetrite määramisele.
Silikoon või liim insertimist kasutatakse tavaliselt tootenäidistele ja ruumilistele insertide kinnitamiseks sest ilmselgelt ei saa neid masinas liimida ei traatida kui liimida. Enamasti tehakse see töö käsitsi. Pakendamine ja ladustamine Pakendusmaterjalid (polüpropüleen ja polüetüleen): Erineva laiusega. Erineva paksusega. Kas kergemini või raskemini avanevad (lahti rebitavad). Keevitatakse kinni kas: Seljalt või küljelt Pakikiletamine liinis: Eelistatakse polüpropüleeni kuna polüetüleen ei kannata eriti kuumutamist.Moodustatakse kilepakend, keevitatakse kinni. Kahandatakse spets.seadmes termokahaneva kilega tootega sobivaks.Personaliseeritakse liini lõpus oleva printeriga (pööramisseade Soome jaoks).Kogutakse stakkeriga kuhjadesse postikoodi järgi.Vitsutatakse. Pakendatakse kastidesse või alustele Ladustamissüsteemid: Aluseid mahutavad riiulid või spetsiaalsed, mitut alust mahutavad pooltoodete ladustamissüsteemid
Mina võtan muuseumi kui avatud õpikeskkonda. Muuseumi üks põhilisemaid funktsioone on inimeste harimine. Muuseumid tegelevad väga suure hulga teemadega, mis on inimestele tähtsad, huvipakkuvad ning olulised seda teaduse, keskkonna, antiik- ja lähiajaloo, kunsti jne valdkonnas. Vanadel esemetel on kultuuriline ja emotsionaalne väärtus. Eriti olulised on asjad, mis on pärandatud ja edasi antud põlvest põlve ühe suguvõsa liinis. Vanadel esemetel on tähtis koht ka kodu ja aia kujunduses. Kui paljudes aegades laiutavad veskikivid, ripuvad konksu otsas pigimustad pajad, millesse on istutatud lilled, tubades on aukohal vanad piiblid ja maalid. 6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Muuseum 2. http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1345 3. http://www.jogevamv.ee/?page=236
Efektiivne kontrollisüsteem kindlustab, et tegevused on teostatud viisil, mis viib organisatsiooni eesmärkide saavutamiseni. Ideaalis sooviks iga organisatsioon jõuda eesmärkideni säästlikult ja efektiivselt. Tähtis on kujundada selline kontrollisüsteem, mis aitab organisatsioonil efektiivselt ja säästlikult eesmärkideni jõuda. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Kontrollfunktsiooni spetsiifiline väärtus on seotud selle seotusega planeerimis- ja delegeerimistegevustega. Joonis. Planeerimise - kontrollimise seos Kontrollimisel on 3 etappi: 1. Tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine 2. Tegeliku tulemuslikkuse võrdlemine standarditega 3. Juhtimistegevused kõrvalekallete või standarditele mittevastavuste korrigeerimiseks
Näiteks "CAN BUS OK" või kui vajutada mõnda lülitit, näitab selle lüliti asendit. Võrgu kontrollimiseks on olemas mõõtekaardid, mis loevad otse protokolli ja esitavad selle numbriliselt (näiteks: 1110001101) või siis, juhul kui protokoll vastab standardile, tekstina. Arvutivõrku on võimalik kontrollida ka ostilloskoobiga. Signaalide sisu on sellega väga raske määrata, kuid näiteks rikkis juhtplokki, võrgujuhtmete mehaanilisi vigu ja liinis olevaid väliseid häireid (mida eelmainitud testrid ei leia) leiab ka ostsilloskoobi kogenematu kasutaja kerge vaevaga. Järgnevalt käsitlemegi ostsilloskoobi kasutamist rikkeotsingul. Tulevikus on ostsilloskoop mehaaniku vältimatu töövahend, kuna süsteemides esineb hulgaliselt väliseid häireid, mille põhjustajaid on teiste vahenditega väga raske leida. Mugavuselektroonika arvutivõrgu protokoll
16 · Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. 17 19451953 Stalini pärand ja hilisem diskussioon. · Kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames. · See eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma. · Julmus, mis jäi igaveseks inimestele meelde. 18 Jossif Stalin · S ta lin o li nii NS VL liid e r kui ka s üm b o l. · O m a võ im u ka s uta s J o s s if S ta lin ta g a p la a nil o lle s . · S ta lin o m is ta s e nd a le is e kõ rg e im a s õ ja vä e a ua s tm e .
Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning niiöelda 'puhta isikudiktatuuri' vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma. Võimuvõitlust NSVL-s pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Pärast Stalini surma on NLKP Stalini võimu ajal toime pandud genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest pannud vastutuse Jossif Stalinile enesele kuid on vabastanud vastutusest NLKP. Stalini hukkamõistule Hrustsovi ajal
Other Ducks Ala Thr Asn Ala Ile Gly Ala Asp Ala Leu High altitude species, subspecies, population, or allele = Seitse Andide partlast, kümme a/h polümorfismi, segregeeruvad vastavalt kõrgusele Ala9A, Thr78A, Glu96A, Ser117A, Met134A on evolutsioneerunud paralleelselt 24 eri liinis Thr112A ja Ser117A akodeeritakse küll eri kromosoomidel, kuid valgu tetrameeris on lähestikku (sama ka Thr6A Ala9A , ja Ser10A mis kõik ahelal).
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen) sündis 16.mail 1819.aastal Vana- Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg, kellele pandi nimeks Jaan. Vabanime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Jannseni isapoolsete esivanemate liinis pärandati möldriamet põlvest põlve : seda pidasid Vändra lähedal Suurejõel juba vaarisa Jaan ja vanaisa Juhan. Jannseni ema, kangur Agnese tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas
69. Välgulöök masti
70. Välgulöök liini lähedusse
Joonis 5.31 Välgulöök liini lähedusse
Liidri negatiivne laeng indutseerib liini positiivse laengu. Pealahenduse tekkimisel liidri laeng
neutraliseerub ja liini kogunenud positiivne laeng vabaneb, tekitades pingeimpulsi. Liini
juhtmes indutseeritud pinge:
, kus: h on liini keskmine kõrgus.
Liini isolaatorite ülelöögi-impulsspingete näiteid:
35 kV Uimp = 350 kV
110 kV Uimp = 700 kV
71. Liinis levivad pingelained ja alajaama kaitse liigpingelainete vastu
Liigpingelained võivad olla :
· täislained, kui Um
annaabi.ee 
