2)tugevat mõju on avaldanud Rooma õigus 3)hästi kodifitseeritud ANGLOSAKSI SÜSTEEM: 1) õigusaktide suur hulk ja laialipillatus, koodeksite puudumine 2) suulise tavaõiguse suur tähtsus 3) Rooma õiguse vähene mõju 4) Kohus võib ise õigust luua (pretsedent) 5) Keskne koht vandemeestel ISLAMI SARIAAT 1) jagab teod 5te liiki : kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseksjätvad, ebasoovitavad, keelatud 2) Reguleerib elu üksikasjalikult, ka söömist, riietumist jne. 3) Arhailine kriminaalõigus 4) ei seo enda kindla territooriumiga EESTI. 24 veebruar 1918 "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" 1) kõik on kohtu ja riigi ees võrdsed 2) kodanikuvabadused, demokraatlike vabaduste tagamine 3) tagatakse kodanike julgeolek, poliitvangid vabastatakse 4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE
Õiguskantsleri nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on Indrek Teder. Õigus jaguneb eraõigus ja avalik õigus Avalik õigus (seadus) reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, inimese õiguslikku vahekorda riigiga, või ka riigiasutuste omavahelisi asju. Igatahes peab üks osapool olema riik.. Avaliku õiguse alla kuuluvad: Rahvusvaheline õigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, finantsõigus, protsessiõigus ja haldusõigus. St seadused,.mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid. Eraõigus reguleerib eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks
1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga ja lõpeb surmaga.
süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/. /Vanaajast tuntud - Rooma linna ja impeeriumi õ. süsteem (*Rooma õigus) sellel nii oluline osa, et vahel nimetatakse rooma õiguseks tsiviilõigust tervikuna./. 19. saj. eraldusid Mandri-Euroopa õigussüsteemist 2 allsüsteemi: *romaani e. prantsuse õ. süsteem
kui ka õigusvastane (juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud vastutusvõimeline isik). Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks (raske seaduserikkumine karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või
III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt. Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti? Euroopa Ülemkogul oli võimalus suunata, kuhu haru arenema hakkab. Euroopa Kohus hakkas julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus. Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda
1 3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3
kohtuametnik - Court officer kohtuistung - Trila kohtulikule arutamisele minema go on treial kohtunik - Judge kohtuotsus - Verdict kohtuotsust määrama - Passes sentences kohtus tunnistust andma appear in court as a witness kohtusse ilmuma appear in court kooskõlas - In conformity with kriminaal - Criminal kriminaalhooldusametnik - probation Office kriminaaljuurdlus a criminal investigation kriminaalne käitumine criminal behaviour kriminaalne taust a criminal record kriminaalõigus - Criminal law kriminaalõigussüsteem- Criminal justice kuritegevus/ kuritegu- criminal activity/act/offence kuritegevuse vastuvõitlemine fight crime kuritegu sooritama commit a crime kuritegusid lahendama tackle crime kuriteopaik the Scene of the crime kuritöö ja karistus - Crime and punishment maakohtud/krahvkohtud - County courts madalama astme kohtud - Magistrates courts mitmes kuritöös süüdistama- charged with a range of crimes
der Rechner,- arvutaja, kalkuleerija 78. der Repetitor,-en juhendaja 79. die Schulung,-en õpetus, koolitus 80. schöpferisch loov, loominguline 81. schwelen hõõguma 82. sichern kindlustama, tagama 83. die Spline,- kiil 84. die Standardsoftware,-s standardtarkvara 85. der Steckbrief,-e tagaotsimiskuulutus; lühikirjeldus 86. der Stolperstein,-e komistuskivi 87. das Strafrecht,- kriminaalõigus, karistusõigus 88. der Stöpsel,- punn, kork; pistik 89. strömen voolama, tulvama 90. unterteilen alajaotusteks jaotama 91. das Umfeld,-er keskkond 92. unterbrechen katkestama 93. verankern kinnitama, fikseerima 94. die Veranstaltung,-en korraldamine, läbiviimine; üritus 95. vermitteln vahendama 96. die Vernetzung,-en võrgustik 97
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
tähtsamaiks osaks on Saksa tsiviiseadustik. · Anglosaksi ehk inglise õigussüsteem - kohus võib ise õigust luua, koodeksite puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus, Rooma õiguse vähene mõju, kriminaalkohtupidamises keskne koht vandemeestel. · Islami õigussüsteem - ehk sariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad, ükskõiksed, ebasoovitatavad, keelatud) , islami kriminaalõigus on üsna arhailine, abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut. Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe
Kindlasti saadaks ise ka omalt poolt midagi selle lennukiga… 9) Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme. Genotsiidikuriteod, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Inimeste tapmised sotsiaalse kuuluvuse või etnilise tausta tagajärjel Riigid peaksid sellele rohkem tähelepanu suunama, arusaadav, et sellele ei saa loota. Tihti ei taheta sellega tegeleda või ei saada hakkama. Sellega peaks tegelema rahvusvaheliselt kriminaalõigus, mis neid kuritegevust määratleks ja paneks paika rahvusvahelised menetluse reeglid 10) Nimeta inimõiguste kolm põlvkonda (aeg, näited). * Valgusajastu ideedest pärit, kodaniku- ja poliitilised õigused *II maailmasõja järgselt ajastust, majanduslikud ja kultuurilised õigused *Tekkisid 1970 ndatel, kollektiivsed ja keskkonnaõigused 11) Kirjuta seletuse järele mõiste. * rahvusliku, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine – Genotsiid
lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis. Meie kriminaalkoodeks on kehtestatud 1. juunil. 1992
Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik Õigusharu õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e. õigust LOOV (seadus, määrus, seadlus) ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV ( käskkiri, korraldus, otsus)
vallandamine) Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel *Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne). Riigiõigus- riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted: Diplomaatilisel teel- rahulike moodustega / Relvade teel- teisiti ei saada Õiguskaitse printsiibid. *Legaalsus- õiguskaitse peab olema seaduslik, st õiguskaitse organite loomine, tegevus peab rangelt põhinema kehtivatele seadustele *Ökonoomsus
mõttes: 1648. aasta Vesfaali rahu, 1919. aasta Versailles' rahuleping ning 1945. aastal ÜRO loomine. Tänapäeva rahvusvahelist ühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste lepingute ja tavade paljusus ning erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tugevnemine ja laienemine. „Kui varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse harud, näiteks inimõiguste õigus, keskkonnaõigus, humanitaarõigus, kriminaalõigus, siis tänapäeval võib öelda, et õigusvaldkondade vaheline seotus ja vastastikune mõju on kasvanud.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) Väärtused, nagu inimõigused ning vajadus aidata kaasa ühiskonna arengule, mõjutavad oluliselt teisi rahvusvahelise õiguse valdkondi. „Tänapäeval võib termin „rahvusvaheline õigus“ väga abstraktsena tunduda, isegi metafüüsilisena. Ent kõikides mainitud ja teisteski valdkondades on tal ometi väga konkreetsed tagajärjed
Lääne-Euroopa keeltesse, et näidata, et ta on sama valgustatud, kui selle aja valgustatumad pead. Preisi kuningas Fiedrich II Suur 1793.a. ,,Üldisele Kohtukorrale" ja 1794. a. ,,Üldisele Maaõigusele" Austrias Joseph II (1741-1790) ,,Kodanlik seadustik" 1811. a. Prantsusmaal 1804.a. ,,Code civil" Rootsis 1734. a. Sveriges Rikes Lag (NB! 2008.a. anti Rootsis välja juba 129. parandatud trükk sellest) Kõige rohkem vajasid mõistuse valgust kriminaalõigus. Karmid karistused olid oma aja ära elanud. Hea polistei võttis üle need ülesanded, mida kriminaalõigus oli siiani täitnud tule ja veega. Juba 18. sajandi algul oli Christian Thomasius vaidlustanud kristlike üleastumiste karistamise ja kirikukaristuse kohaldamise õiguse . Solvatud jumal võis ise kätte maksta ja ei vajanud selleks inimese kätt. Piinamised, nõiaprotsessid ja ketserikaristused on hirmuäratavad. See, mis Thomasiuse ajal pani
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid
spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Kohtusüsteemid: · Anglo-Ameerika kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust
Materiaalõigusnormid: · Riigiõigus reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega. · Haldusõigus on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täitesaatva riigivõimu tegevust, riigi valitsemist ning sellega seonduvat. · Finantsõigus reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist. · Kriminaalõigus määratakse, millised teod on kuriteod, millised on karistused ning kuidas riik kohaldab sundi. · Tsiviilõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid ja mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse üldnormid on kohaldatavad järgnevates õigusharudes: asjaõigus
surra^^ . Ta kirjutas selle, et tema ema ja arst milleski süüdi ei jääks. Tema ema võis oodata kuni 5 aastane vanglakaristus ja arsti kuni eluaegne. Poisi surma eel kirjutatud raamat on jõudnud bestsellerite hulka ning ärgitanud avalikkust reforme nõudma. Ma arvan et selle konkreetse juhtumi puhul on eutanaasia õigustatud. Religiooni vaatenurgast: Kas inimesel on õigus otsustada oma elu üle või peab see jääma looduse ja Jumala meelevalda. Siiani on kriminaalõigus jäänud kindlaks põhimõtetele, mille kohaselt ei saa toetada ega soodustada mitte mingisugust elu vastu suunatud tegevust, olgu selle motivatsioon milline tahes. Samal seisukohal on ka 1993. aastal Maailma Religioonide parlamendis vastu võetud ,,Globaalse eetika deklaratsioon", milles kristlased koos budistidega on eutanaasia puhul eitaval seisukohal. Eutanaasia seadustamisega kardetakse purustada tamm, mis kaitseb inimelu
3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on: - kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt; - õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes.
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus
kl. õpikust lk.24-28. Õiguse struktuur: I. Eraõigus: 4 1. Tsiviilõigus: võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Tööõigus 2. Kaubandusõigus 3. Majandusõigus II. Avalik õigus: 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus, konstitutsiooniõigus 3. Kirikuõigus 4. Haldusõigus 5. Kriminaalõigus 6. Protsessiõigus: tsiviilprotsessiõigus Kriminaalprotsessiõigus 7. Finantsõigus Õigusriik Riik. Tsiviilühiskond. 5
3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's
Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt. Ei tagastata,kui nõuet ei rahuldata või ei arutata. Riigikohus *3 kohtunikku-kassatsioon,arutaja kassaator *tsiviil,kriminaal,haldusasju-3 kolleegiumi *põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1.eraõiguslikud-äriühingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriühistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne) Luuakse erahuvides. Kantakse riiklikku registrisse. 2.avalik õiguslikud-terrritoriaalsed isikud (riik,vallad ja linnad,avalik õiguslikud asutused,poliit. Org.)
14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914 22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914 23. Tsiviilprotsess aa. 1800-1914 24. Kriminaalõigus aa. 1800-1914 25. Kriminaalprotsess aa. 1800-1914 26. Tööõigus aa. 1800-1914 2 Eesti õ. ajal 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis. Sugukondliku korra aluseks oli tava- tavaõigus. Kuna kohus, kui selline puudus, oli lubatud omakaitse, st. Isik kaitses ennast oma jõududega. Edaspidi hakkas tekkinud probleemide vastu huvi tundma ja nendega tegelema vanemate kogu
Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses toimib tagasivaatlevalt, eripära on selles, et pooled on võrdsed.
maad (kõik ülejäänud). Peale selle oli veel kiriklik võim. Eesti jagunes kolmeks piiskopkonnaks: Tallinna piiskopkond (kiriklik võim üle terve Põhja- Eesti); Tartu piiskopkond (ka Tartu ümbruskond); Saare- Lääne piiskopkond (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu). Tekkisid ka kohalikud kodifikatsioonid: 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. Maaõiguse kodifikatsioon- Saare- Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon. Koosnes kolmest raamatust- eraõigus, kriminaalõigus, mitmesugused õigusküsimused ja lääniõigus. Maaõigus oli vastava territooriumi kohalik õigus, mis täiendas samal alal kehtivat lääni- ja mõisaõigust. Lääniõigus- ehk Valdemar Ericu lääniõigus. Lääniõigust andsid üksikud maahärrad oma piirkonnas vasallidele, mis käsitles nende vahekordi maahärradega Teenimisõigus- kujunes härrade ja nende teenijate ning tööliste vahel Mõisaõigus- kujunes vassalide ja talupoegade vahekordade määramiseks
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi kohustuslik tunnus. Õigus: · Eraõigus: Majandusõigus. Tsiviilõigus: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Kaubandusõigus. · Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Kohtusüsteemi funktsioonid: · Õiguskorra tagamine. · Kodanike õiguste kaitse. · Konstitutsioonilised funktsioonid: Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Ülemkohus täidab erinevate võimuinstitutsioonid või tasandite tasakaalustaja rolli. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Eesti kahetasandiline haldussüsteem
teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Näiteks tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Hierarhia: Põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, Välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse
mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus, patendiõigus, tsiviilõigus, äriõigus. 4 Õigusakt. Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadus jõstub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas
(H-D norm). Adresseeritud: kohtule või avalikule võimule. Reageerimisviisi normid on menetlusnorm ja kompetentsinorm. - Reaktsiooninorm – on sunninorm (H-S norm). Adresseeritud: kõigile. 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. Avalikuõiguse normis riik alati nõuab midagi või kohustab millekski. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Eraõiguslikus normis pooled on võrdõiguslikud, üks ei tohi teisele ettekirjutusi teha, mõlemal poolel on õigused ja kohustused. Eraõigusesse kuuluvad nt tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. 10. Lihtnorm või liitnorm. Lihtnorm – võetakse tervikuna kasutusele. Liitnorm – koosneb mitmest lihtnormist. Normis esineb sidesõna või. Normis on ka enne
reguleerivad. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, mille alla omakorda paigutuvad võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus, pärimisõigus. Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse alla kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus, menetlusõigus jt. Eelnevast jaotusest lähtuvalt kuuluvad autori poolt loetud seadused Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik avaliku õiguse valdkonda, kuna need reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi
Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigusnormid Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. Õigusnorm on sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja
panemata jätma ………………………………………………….…... 25 4. VÕRDLUSED TEISTEST ÕIGUSRUUMIDES ………………….…… 25 4.1. Tegu peab olema konkreetselt määratletud ………………………….…… 25 4.2. Konkreetne tegu ei ole vajalik ………………………………………. 26 4.3. Saksa kriminaalõigus …………………………………………........ 27 2 4.3.1. Koosseisud ja nende paigutus …………………………………….... 27 4.3.2. Teo üldmõiste …………………………………………………….... 29 4.3.3
Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1. Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus, industriaal 2. geograafiliselt, 3. kultuuriliselt, 4. Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt. 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni) Eesti õigusajalugu kui partikulaarne õiguse ajalugu Eestis, s.t. siin kehtinud Vene, Rootsi, Saksa, kanoonilise õiguse arengut eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses
käitumise. ÕN sanktsioon (C) Õigusnormis on reeglid, mida luuakse. Õigusnormi taga on õigussuhe (tahteline seos, mis tekib isikute vahel ÕN alusel. Õigussuhte objektid. 1. Isikud (täielikult teovõimelised) 2. objekt e. ese 3. Õigussuhte sisu Juriidilised faktid on sündmused või teod. Tegu- teovõimelise isiku tahtevõimeline tekkeline käitumise akt.Tegu peamõiste, töö erimõiste. Tegu on tahteline, oma sisu ettekujutatuse järgi juhitud muskli ärritus (kriminaalõigus. ) Tegu õiguses toimub alati aja/ruumi mõistega seoses. sündmused juhtuvad, neid ei saa mõjutada. Teovorm võib olla aktiivne või passiivne Teod on kas õiguspärased või õigusvastased. Kausaliteet- põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel .Teo ja tagajärje vahekorra fikseerimine. Ülioluline, et faktid selged enne kui praktiseeriv jurist teeb otsuse. Parem kümme süüdlast vabaduses kui üks süütu vangis. Barbara figuur 1. Suur eeldus (õigusnormi tsitaat) 2
tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõigus, riigiõigus, kriminaalõigus. Eraõigus- moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. Nt tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon.
Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib: Seandus andlik võim Täide saatev võim Kohtuvõim Inimene, ühiskond ja riik Eritatakse kaks põhilist ühiskonna mudelit: Riigikeskset Inimkeskset Riik -> ühiskond -> inimene Diktaatorlikud riigid Autortaarsed ( nt itaalia 1922-1943) Totalitaarsed riigid Totalitaarse riigi tunnsed: (räigeld sekkutakse inimese eraellu) Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi Jälitatakse neid Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobejektiivne
Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus Era: äriõigus, autoriõigus, asjaõigus 6. Õigusakt. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi.
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL.
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest
Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus finantsõigus ühinguõigus sotsiaalõigus väärtpaberiõigus pangandusõigus autoriõigus konkurentsiõigus
Учение о преступлении. Под ред. Н. Ф. Кузнецовой, И. М. Тяжковой. Москва 1999, lk 17. 17 M.-L. Veiser. Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis. Tartu 2006, lk 8. 18 ПСЗ, 2. собрание, Том 39, 2. часть – 41478, 20.11.1864. 19 ПСЗ, 3. собрание, Том 9 – 6188, 09.07.1889. 20 Lähemalt T. Anepaio (viide 5), lk 145. 21 H. Kadari. Kriminaalõigus Üldosa. Tartu 1941, lk 61. 22 J. Sootak (viide 14), lk 209. 23 T. Anepaio (viide 5), lk 148–149. 24 ПСЗ, 3. собрание, Том 23, 1. часть – 22704, 22.03.1903. 25 ПСЗ, 3. собрание, Том 23, 1. часть – 22703, 22.03.1903. 26 ПСЗ, 3. собрание, Том 23, 1. часть – 24732, 07.06.1903. 27 ПСЗ, 3. собрание, Том 26, 1. часть – 27560, 14.03.1906. 28 ПСЗ, 3. собрание, Том 26, 1
tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku- ja eraõiguse normid Kõik õigusnormid jagunevad traditsioonide kohaselt avaliku õiguse ja eraõiguse normideks. Nii era- kui ka avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid. Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõigusesse kuulub näiteks tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Era- ja avaliku õiguse normid on mitmeti seotud. Seos võib avalduda juba üksikutes õigusvaldkondades enestes. Tööõigus pole näiteks ainult eraõiguslik, vaid seal on ka avaliku õiguse õigusnorme (kollektiivleping). Sidemed era- ja avaliku õiguse vahel võivad olla ka funktsionaalsed. Näiteks võib avalik-õiguslike õigusnormide nõuete rikkumine kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Kuid ka avaliku õiguse normid on eraõiguse
piinamine keelatud nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigid peavad tegema kõik võimaliku, et alla 15-aastased lapsed ei osaleks vahetus vaenutegevuses. Paljud riigid, sh Eesti on tõstnud eraldi lepinguga vanusepiiri 18. eluaastale. Lapssõdureid värbavad tihti vastupanuliikumised, kes võitlevad riigi keskvalitsuse vastu. Lapsi on kerge mõjutada ja kujundada neist tapamasinad, kes täidavad vastuvaidlematult käske. 4.16 Rahvusvaheline kriminaalõigus + kohtud Genotsiidikuritegu peetakse kõige tõsisemaks rahvusvaheliseks kuriteoks. See on olukord, kui kavatsetakse hävitada osaliselt või täielikult inimrühm, keda ühendab kodakondsus, etniline, rassiline või usuline kuuluvus. Inimsusevastased kuriteod hõlmavad tegusid, mis on teadlikult toime pandud osana massilisest või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu. Need kuriteod eeldavad
21 Riigikogu liiget ÕIGUS on normide kogum, mis reguleerib: 1. inimeste omavahelisi suhteid - tsiviilõigus 2. inimeste ja riigi (riigiametnike) suhteid - haldusõigus 3. riikide omavahelisi suhteid rahvusvaheline õigus 4. seadustest kinnipidamist kriminaalõigus Eesti õigussüsteem põhineb rooma õigusel, mille 3 kõige olulisemat põhimõtet on: · kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · keegi pole süüdi enne kui kohus pole nii otsutanud · igal süüdimõistetul on õigus kohtuotsus edasi kaevata Õigus jaguneb: AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS (eraisikute vahelised suhted) a) rahvusvaheline õigus tsiviilõigus
Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole. Heebrea õiguse põhiallikaks on Vana Testament. Talmud ehk judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr. Talmud on koostatud kirjatundjate ehk rabide poolt ja sisaldavad seletusi ja juhiseid mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, mh jumalateenistuse ja judaistlike pühade pidamiseks. Talmude osadeks on: 1. Mišna - palved ja õnnistused, sabat ja pühade pidamine, abielu ja lahutus, tsiviil- ja kriminaalõigus, toit ja riitused, kehaline ja toidu puhtus; 2. Gemara - rabide kommentaarid Mišnale. Ajalooline areng: 1. vana-testamendi aegne õigus – 2-5 moosese raamat. 10 käsku kui põhiseadus. Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2. diasporaa aegne õigus – tekkis kui juudid aeti nn tõotatud maale, 7-6saj eKr. Kinnisvara ei lastud omada. Suunatud pigem kaupmeeste huvidele. Heebrea õigus kui jumalik õigus – juutide poolt loodud õigus
annaabi.ee 
