Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõigus, kui ka asja valdus ja võlausaldaja võib nõuda asja välja andmist, kui võlgnik võlga tagasi ei tasu.
Seadus ütleb, et muud aktid jõustuvad päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist(kui aktis endas pole sätestatud teisiti). Õiguse üksikaktide, s.o. põhiliselt halduse üksikaktide teatavakstegemine toimub individuaalse teatamise teel kas suuliselt või kirjalikult. Korraldused jõustuvad allkirjastamise päevast, kui korralduses pole sätestatud teisiti. Õigusaktide toime ja neile esitatavad nõuded Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks printsiipi: 1. Kontinuiteedi printsiip ja 2. Actus contrarius printsiip. Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb nende alus või kuni neid mudetakse. Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuda see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Õigusaktide kehtivust
Donatio ante nupitas Kingitus enne pulmi, kingitus kihlumise puhul 8) Locatio- conductio Üürimine- rentimine, rendile andmine, rendileping Locatio- conductio operarum Tööleping Locatio- conductio operis Tööettevõtuleping Locatio- conductio rerum Asjade ja esemete rendileping, kasutusrendileping Tekst 4 (17, 19) 17) Cum laude Kiitusega 19) Inter partes Poolte vahel Tekst 5 (1) 1) Contractus est quasi actus contra actum - Tegu on tehtud lepingu vastaselt. -Tehing on toimunud vastupidiselt lepingule. Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad
aega asja vallanud) 64. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus; 65. adjucatio- omandi saamine kohtumäärusega 66. commercium- kauplemisõigus; 67. dominium - omand, omamine, omandiõigus, (üle)võim; 68. traditio- asja vormivaba üleandmine; 69. the(n)saurus- peitvara ; 70. servitutes praediorum rusticorum- külaservituudid ; 71. servitutes praediorum- reaalservituudid; 72. iter- protsess; 73. actus - karja- v sõidutee, õigus karja v veokit teatud kohast läbi ajada, tegevus, toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78. obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid ; 79. obligationes ex delicto- deliktidest tulenevad obligatsioonid ; 80. emptio-venditio - ost-müük; 81. pretium- hind; 82
preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid asjaolusid, et teha õiglane otsus Contractus unilaterales – ühekülgne leping Contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud Consensus – lepingu poolte nõusolek Causa – lepingu aluseks Vis – jõud, võim, vägivald Offert /propositum/ - ettepanek Procura - juhtima Procurator - esindaja Actus – isiku õigusi tekitav tegevus Contrarius actus - iga õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb Mancipatio – tõeline pidulik võõrandamise tehing Nexum – eriline laenutehing, formaalne tehing Stipulatio – suuline lubadus täita teatav kohustus Stipulatio poenae - leppetrahv Vadimonium /praedis datio/ - käendus Mutuum - muutlaen Fenus - laenud Commodatum - pruuklaen Depositum – hoiuleping Pignus - pant Emptio-venditio – ostu-müügi leping
Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti. 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid "Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" ("Actus tragicus") BWV 106, "Christ lag in Todes Banden" BWV 4, "Gott ist mein König" ja "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir" BWV 131 Weimar (17081717) Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse. Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest
Sanktsioon on konkreetne karistusliik, mille eesmärk on mõjutada preventiivselt hoitavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusaktis sisalduvat õigusnormi nimetatakse säte (säte: normdokumendi või õigusakti ettekirjutus); sätestama. Sätestamine: normdokumendis kindlaks määrama, ettekirjutama. Termin akt, mis tuleneb ladinakeelsest 7 sõnast actus, on õieti kahesisuline, väljendades juriidilise tagajärjega toimingut või tegu, aga ka õigusdokumenti, õigusakti. Teema ÕIGUSSUHE 1.Õigussuhte mõiste ja liigid 1.1 Õigussuhte mõiste 1.2 Õigussuhete liigid 2. Õigussuhte struktuur (elemendid) 2.1 Struktuuri elemendid 2.2 Õigussuhete subjektid 2.3 Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus 2.4 Õigussuhte objekt 3. Juriidilised faktid: mõiste ja liigid Kirjandus: J.Liventaal "Riik ja õigus" Tal.1999.a. R
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec
10. Circa – umbes, ligikaudu; ümber, ligidal, juures 11. Statim – otsekohe, viivitamatult 12. Scilicet – ja nimelt, muidugi, loomulikult 13. Privatim - eravisiidiliselt 14. Passim – kõikjal, igal pool, laialt 15. Quis, quid, ubi, quibus auxiliis, cur, qumodo, quando? - Kes, mis, kus, kelle abil, miks, kuidas , millal? Aastad ja kuud ja kuupäevad ja nädalapäevad a.d. XVII Kal. Nov 12 TEKST 5 LK 21 1. Contractus est quasi actus contra actum. - Leping on just nagu tegevus akti vastu. 2. Manus manum lavat – käsi peseb kätt 3. Est modus in rebus – Asjades on mõõt. 4. Lapsus linguae – keele vääratus 5. Casus belli – sõja ajend 6. Ad litem – kohtuprotsessiks Ad rem – asja juurde 7. Casus foederis – lepinguline juhtum 8. Ex lege – seadusest Ex contractu - lepingust 9. Per capita – pea ehk elaniku kohta per annum – aasta kohta Per diem – päeva kohta 10
4. Sotsiaalsete normide tunnused: 1. käitumist motiveeriv toime 2. kohustuslikkus 3.realiseerimise viis 4.eesmärk 5. abstraktsus 6. kehtivus Analüüsida kogu õpitud materjali suuruses. Millise aktiga on tegemist? Kas see on üld- või üksikakt? Kirjelda struktuuri. Mis rekvisiidid aktile leiame? Milliseid sätestatud õigusnorme sealt leiame? Jne iga läbitud teema alusel analüüs. 22.10.08 Ilusa järgi õigusallikate liigid Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Kontineiteetsuse põhimõte Õiguse süstematiseerimine Õigusaktide hierarhia RÕ PM RÕK Konstitutsiooniline seadus Generaalseadus<-> spetsiaalseadus Seadus Haldusaktid Ül: Üldakt (v üksikakt) 1. vt preambul (leia näiteks : määrus) 2. mis on õiguslikuks motivatsiooniks? 3. alus 4. norm või üksikregulatsioon 5
1) Reaalsed ehk prediaalservituudid – servitutes praediorum, mille puhul on üks maatükk koormatud teise kasuks 2) Isikulised ehk personaalsed servituudid – servitutes personarum, mille puhul on üks asi koormatud teatud isiku kasuks. Reaalsed servituudid jagunesid küla- ja linnaservituutideks. Külaservituudid on neist vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on: Iter – õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus – õigus ajada loomi läbi võõraste maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia Via – õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi läbi käia võõrast maatükist Aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituudid: Servitus tingi immitendi – õigus oma ehitise Servitus oneris fermendi Servitus altius non tolleni – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada
16. Kokkulepe on kahe üksmeel, nagu ka leping 17. Naisele määrab Juliuse seadus tema mehe surma korral vabaduse aastaks, lahutuse korral kuueks kuuks, aga Papiuse seadus mehe surma korral kahe aasta pärast, lahutuse korral aastaks ja kuueks kuuks. a.d XVII Kal Nov 16.oktoober V 23.10.2013 1. Contractus est quasi actus contra actum Leping on just nagu akt akti vastu 2. Manus manum lavat Käsi peseb kätt 3. Est modus in rebus asjadel on mõõt; igal asjal on piir 4. Lapsus linguae - keelevääratus 5. Casus belli sõja ajend 6. Ad litem kohtuvaidluste juurde. Ad rem asjade juurde 7. Casus foederis lepinguline juhtum 8. Ex lege seadusest tulenevalt Ex contractu lepingust tulenevalt 9. Per capita pea ehk elaniku kohta. Per annum aasta kohta.
koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti: Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi Veeservituut: Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida Isiklikud- ehk personaalsed servituudid-servitutes personarum- kus asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks.Eesmärk on anada isikule mingi asja kasutamine. See kasutamin peab olema ulatuslik ja sel peab olema asjaõiguslik kaitse
Reaalsed ehk prediaalservituudid - servitutes praedorium, mille puhul on üks maatükk koormatud teise kasuks Isikulised ehk personaalsed servituudid - servitutes personarum, mille puhul on üks asi koormatud teise isiku kasuks Reaalsed servituudid jagunesid küla-ja linnaservituutideks. Külaservituudid on neist vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on: Iter - õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus - õigus ajada loomi läbi võõrast maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia via õigus sõita, loomi läbi ajada ning jalgsi käia läbi võõra maatüki aqueductus õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituute oli mitmeid. Mõned neist nt: servitus tigni immitendi õigus oma ehitise palki naabri seina panna servitus oneris ferendi õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, naabri kohustusega ehitis korras hoida
Võlausaldaja võib nõuda asha väljaandmist, kui võlgnik võlga ei tasu. SERVITUUDID Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Asjaõigus, kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Jagunevad: o Reaal- ehk prediaalservituudid- üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Omakorda kas külaservituudid või linnaservituudid. Teeservituudid: a) Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist b) Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja ühtlasi ka sealt jalgsi läbi käia c) Via- õigus läbi võõra krundi sõita, loomi ajada ja jalgsi käia. Linnaservituudid: a) Õigus oma ehitise palki naabri seina panna b) Õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, kus naabri kohustusega oma ehitis korra hoida c) Õigus keelata naabril hoonet ettenähtust kõrgemale ehitada
lõiguks (osundamisel tähistatakse sõnaga "lõik; lõige", mitte aga "lg"). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: 1) õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid; 2) õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktis sisalduvat õigusnormi nimetatakse säte (säte: normdokumendi või õigusakti ettekirjutus (vt Kull, 31)); sätestama, sätestamine - normdokumendis kindlaks määrama, ette kirjutama (op cit). Termin akt, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast actus, on õieti kahesisuline, väljendades juriidilise tagajärjega toimingut või tegu, aga ka õigusdokumenti, õigusakti (op cit).____________________________________________________________________ ¹ Eesti Vabariigis kasutati paragrahvi enne II Maailmasõda siiski ka EV valitsuse määrustes. 26 § 5. Õiguse teooriate paljusus Õiguse teooriate paljusus tuleneb lõppastmes sellest, kuivõrd õigus ja õiglus on teineteisega
kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil. Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud
koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti: Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi Veeservituut: Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida Isiklikud- ehk personaalsed servituudid-servitutes personarum- kus asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks.Eesmärk on anada isikule mingi asja kasutamine. See kasutamin peab olema ulatuslik ja sel peab olema asjaõiguslik kaitse
· Küsimus on: Mida õppida Aristoteleselt, mida olemasoleva (ens) mitmekesidusest: kivid, loomad, Piiblist? inimesed jne. Küsides selle järele, millistel printsiipidel rajaneb olev, jagab ta need kaheks: · Mõistus ja usk tõelisus (actus, akt) ja võimalikkus (potentia, · Niisiis omandab mõistus suure ala, millel ta võib potents). vabalt tegutseda. Sest isegi Jumala eksistentsi ja · Kõik olemasolev on olev, kuid tal on ka võime olla omadusi, Tema loomingut ja ettenägelikkust ja mitteolev, s.t. olla muutuv. surematu hinge olemasolu võib tunnetada · Ontoloogia
selle õigusakti vastavust sätestatud korrale. Kohtuotsuste struktuur: sissejuhatuses teo faabula, põhjendus - kohtuotsuse motiveeriv osa; teises osas kohtulahend - kohtuotsuse resolutiivosa. Õigusaktide kehtivus: ¤ kontinuiteedi printsiip - õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iag õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad seni, kuni langeb ära nende alus või kui neid muudetakse ; ¤ actus contrarius printsiip - iga õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Õigusaktide kehtivust iseloomustavad faktorid: ¤ jõusolek ning õigusjõud; ¤ aeg; ¤ ruum; ¤ isikute ring. Õigustehniliselt on õigusakt jõus, kui ta: 1) on koostatud, arutataud ja vastu võetud ning jõustatud seadusega kooskõlas pädevate subjektide poolt ning menetluse korras
määratlematut mateeriat. Näiteks hobuse ,,vormi" moodustab kõigi hobuste sarnasus, hobuste omaduste ühisosa, ,,hobusus" (tänapäeval hobuste kui liigi omadused). Kui hobuse liik säilib, on hobuse ,,vorm" igikestev. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena, potentsiaalselt (nt skulptuur on vasekamakas olemas võimalikkusena, mille skulptor teeb tegelikkuseks; muna on tulevase kana võimalikkus). Mateeria on vormi võimalikkus (potentia) ja vorm on iseenese tegelikkus (actus). Loomulikud asjad on need, kus vorm realiseerub neis iseeneslikult, nt taimed ja loomad, kunstlikud asjad on need, milles vorm realiseerub nt inimese tegevuse tulemusena. Maailmas valitseb vormide hierarhia, mille puhul madalamal astmel mateeria ja vormi ühtsusena esinev ese on kõrgema astme jaoks mateeria. Nt vask on mateeria (algelementide tule ja maa) ning vormi (,,vasksuse") ühtsus. Too vasekamakas omakorda on juba ainult mateeria kujurile, kes valab vasest raidkuju, s
Uus ratsionaalne ülikooliteooria pole mõeldud mitte rahvale, vaid vaimuhiiglastele (üliõpilastele ja kolleegidele). Usk ja mõistus ei saa teineteisele vastu rääkida, kuna mõlemad pärinevad Jumalalt. Teoloogia ja filosoofia jõuavad sama tõeni erinevate meetodite abil: filosoofia lähtub loodud asjadest, teoloogia aga Jumalast. Filosoofia teenib teoloogiat. Olev rajaneb 2 printsiibil: 1)tõelisus (actus, akt); 2)võimalikkus (potentia, potents). Kõik olemasolev on olev, kui tal on võime olla ka mitte olev (=muutuv). Vorm on määratletus, mis määratleb mateeriat. Vorm ja mateeria on see, mille läbi olev on, mis ta on (olemus). Substants on vormi ja mateeria tervik. Olemine on see printsiip, mille läbi olev alles olev on. Transendentaaliad tõeline ja hea on seotud kahe oleva kattuvusega. Tõde on asja ja mõistuse kattumine (veritas est adaequatio rei et intellectus).
ümberkaudsetel ja naabritel. Selleks, et veega varustatus oleks neil maatükkidel tagatud pidevalt, pidi juurdepääsu võimaldama kõigile naabermaatüki omanikele, mitte ainult konkreetselt määratud isikule. Reaalsed servituudid jagunesid küla- ja linnaservituutideks. Külaservituudid on neist vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on a. iter – õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist b. actus – õigus ajada loomi läbi võõrast maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia c. via – õigus sõita, loomi läbi ajada ning jalgsi käia läbi võõra maatüki d. aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituute oli mitmeid ning tooksin neist välja mõned. Erinevad autorid toovad tähtsatena välja erinevaid, tegelikult võib pidada neid suhteliselt võrdseteks. Mõned neist: e
Nt autori poolt teose loomine – kui ka isikut üldse ei huvita tema poolt loodu õiguslik režiim, siis ometi tekivad tal oma teosele isiklikud ja varalised õigused. Haldusakt esineb juriidilise faktina, ta on üksikakt ja nõnda suunatud konkreetsele adressaadile. Tema eesmärgiks on haldus- või ka eraõigusliku tagajärje saavutamine. Tehingud on sellised õiguspärased teod, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse eraõigussuhteid. Actus contrarius printsiip — igat õigusakti võib esimesena tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. See võimalus võib haarata endasse nii vormi muutuse kui ka menetluse. Õiguslik kontinuiteet — õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Prerogatiiv — eelisõigus. ☺
"Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr.4, 1994 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. “Juridica” nr 4, 1996 49. Morgenstern, C. Platoni Politeia'ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast. "Akadeemia". Nr.1, 1993 50. Narits, R. Kontinuiteet ja actus contrarius printsiip. "Juridica". Nr. 4, 1994 51. Narits, R. Õigusteadus. "Juridica" nr.3, 1995 52. Narits, R. Jurisprudentsi põhijoontest."Juridica" nr.9, 1995 53. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia.Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu 1995. 54. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 55. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica". Nr.3, 1993 56. Oviir, M. Õigussüsteemi arengust
annaabi.ee 
