Loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele (Möldre,L., Toots, A., Ühiskonnaõpetus XII klassile, Tallinn, Koolibri, 1999) Loomuõiguse mõiste tuli kasutusele seoses Rooma riigi eraõiguse kujunemisega ja seda tähistatakse ladina keelse terminiga ius naturale. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda, mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile ( I.1.2. pr.; D.1.1.3.). (Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22). Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette, moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist (Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 ). Moodsa
Sofistide loomuõigus: loomuõigus (physis) vastandub positiivsele õigusele (nomos, thesis) Hippias (460 – 399 e.kr) - riigi kodanikud on loomu poolest ühtekuuluvad, sest sarnane kuulub sarnasega ühte. Positiivne õigus läheb tihti loomusega vastuollu Inimesed on loomu poolest võrdsed Alkidamas „Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega ole kedagi teinud sünni poolest orjaks.“ Herakleitos ja Pythagoras küll eristasid positiivset ja loomuõigust, kuid tegemist oli pigem alluvussuhtega ning mitte vastandumisega - Sofistid – esimesed liberaalid – selgitab ehk nii mõndagi ka tänapäeva poliitikas – kõnekunst ja demagoogia – tõde esitatakse ja kaitstakse tõe „tellija“ kaudu. Sofistide kolmas suund – tugevama loomuõigus Kallikles (5 saj e. kr) suunas kriitika rahvavalitsuse ja demokraatia vastu. See kohtlevat kõiki ühesugustena, kuigi inimesed on oma loomult erinevad.
See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi
korral ka uute normidega täiendamises. Ühtlase õiguse kujundamist soodustas tõsiasi, et loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik 1811. Prantsuse revolutsioon (1789). Prantsuse revolutsioon muutus vabaduse tähendust. 1791
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tava...
Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse ja eetika tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ka kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud universaalseid väärtusi, nagu isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Siit tulenevalt käsitletakse loomuõigust mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise mudelina on ta sageli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. Termini “õigus” kasutamisel tuleb eksimuste vältimiseks silmas pidada, et tal on mitu erinevat tähendust. Igapäevases keelepruugis kasutatakse sageli väidet “mul on õigus” millega kinnitatakse oma seisukoha õigsust. Sealjuures “õiglusel” selles tähenduses ei ole vähimatki juriidilist sisu, ta ei ole seotud riigi ega õigusloomega
1. Mis sajandil Thomas Aquinost elas? Kus ta sündis? V: 13. sajandil; Lõuna-Itaalias, Napoli linna lähedal Aquinos 2. Mis ordusse astus Aquino Thomas Napoli ülikooli õppides? V: dominiiklaste ordusse 3. Kes hoidsid Aquino Thomast San Giovanni lossis vangis 1-2 aastat? V: vennad 4. Kelle juures õppis Thomas Aquinost Kölnis? V: Albert Suure juures 5. Millise antiikfilosoofi õpetus on Aquino Thomast kõige rohkem mõjutanud? Kas Aquino Thomas pooldas loomuõigust (õigus on muutumatu, kuna õigus lähtub vahetult Jumalast, mõistusest ja loodusest) või oli õiguspositivist (õigus on pidevalt muutuv, kuna inimeste arvamused muutuvad)? V: Aristotelese; Aquino Thomas pooldas nagu Aristoteleski loomuõigust 6. Kus ülikoolis sai Aquino Thomas magistrikraadi? V: Pariisi ülikoolis 7. Kuidas väljendas oma mõtteid Thomas Aquinost? V: süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt 8. Millal kuulutas katoliku kirik Aquino Thomase pühakuks? V: 1323 9
Need loomlikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. 3) Loomuõiguseni jõutakse mõistuse abil, ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Loomuõiguse järgi ei ole õiguse ja eetika lahutamine võimalik, õiguses sisaldub alati olemusliku osana eetiline mõõde. Loomuõigusliku ideaaliga võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu ning mõlemaks otstarbeks on loomuõigust ka kasutatud [Jõgi 1997, lk 46]. Ei jää loomuõiguse ideed sageli mitte üksnes teoreetilisteks mõtisklusteks, vaid kuulutavad võimas poliitilise ja juriidilisi muudatusi [Jõgi 1997, lk 65]. 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia On sõnastatud Homeros (ajavahemikus 12.-7. saj. e. Kr.) olemasoleva müüdi alusel, et õigus, themis, selgesti määratletud maailma loomuliku korrana, mida inimesed on võimelised jumaliku juhatuse kord tunnetama [Luts 1997, lk 47]. Hesiodose (7. saj
Loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon – 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik – 1811. Õiguseajalugu 19.saj
02.2020 Thomas Aquinost „Summa paganate vastu“ Aquino Thomas oli dominikaani munk, vaimulik, pühak ja kiriku doktor. Samuti oli ta väga mõjukas filosoof, teoloog ja jurist. Ta elas ning töötas 13. sajandi keskpaigus ning ta oli tuntud selle poolest, et püüdis Aristotelese tekste siduda kristluse printsiipidega. Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub ka „Summa paganate vastu“ (Summa contra Gentiles) ning selles arutluses keskendun selle X-XII, XV peatükkidele. Summa paganate vastu arutleb peamiselt Jumalast ning sellest, kuidas võib inimene või mõni muu olend teada tema olemasolust. Aquino Thomas usutles, et inimene näeb asju, kui osa tervikust ning Jumalale mõeldes ei ole võimalik mõtelda terviklikumale asjale, kui tema
aktis. Akti organiseeritust näitab aga see, et pidevalt tehakse seadustes muudatusi ja täpsustusi, et saavutada teatud kvaliteet akti normistikus. 2009. aastal jõustus soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsioon, mis näitab, et püütakse saavutada süsteemi kõrgemat organiseerituse taset. 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus Positiivse õiguse all mõistetakse seadusandja poolt loodud õigusnorme. Ülipositiivse õiguse all tuleks mõista loomuõigust või mõistuõigust, mille põhinormid vastavad inimese loomusele. ,,Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega."8 Seega, et positiivne ehk objektiivne õigus oleks inimestele vastvõetav ja teeniks oma kohta seadusandluses peab see olema vastavuses ülipositiivse õiguse kirjapanemata seadustega. Vastasel juhul ei ole võimalik objektiivset õigust teostada
karistatav tegu, kohtunik seda teha ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik. Analoogia puhul ei saa eeldada õigusliku korra erakorralisust. 2. Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga. Kui mingit kaasust ei ole võimalik lahendada, siis kasutatakse loomuõigust tänapäevases tähenduses ehk juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja. Kui sellest ja muudest meetodidest ei piisa, sisi on kohtunik kohustatud ja õigustatud „looma õigust“. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides.
empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust. Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati 2 kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajand...
See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 2.2 Era- ja avalik õigus
kogumina. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid head ning õiglased. Seega on üks võimalus õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt, mis ongi positiivne õigus Ülipositiivne õigus on loomuõigus või mõistuseõigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda, mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile.2 Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette, moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist.3 RS-i vastuvõtmisel ja muutmisel on arvestatud ühiskondlikke käitumisnorme. Ehk lähtudes
Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Positiivse õiguse kohal nö kõrgub ülipositiivne õigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. Seega peab positiivne kehtiv õigus olema kantud loomuõigusest, mida keegi ei saa anda või ära võtta - see on lihtsalt seotud inimese eksisteerimise endaga. Loomuõigust nähakse kui ülimat korda, sest tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele 1. Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita! Eraõigus on õigusharu, kus õigussubjektide vahel on koordinatsioonisuhe, kehtib vabaduse põhimõte: kõik, mis ei ole keelatud on lubatud. Avalik õigus on õigusharu, kus on alluvussuhe ehk subordinatsioon ning allutakse kõrgema võimu kandjale. Kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole lubatud on keelatud. 1
sotsiaalse korralduse järele. See tähendas lahtiütlemist klassikalise humanismi eeldusest inimloomu ühetaolisusest. Vaatamata õiguspositivistlikele joontele (suverääni absoluutne võim), esines R. käsitluses loomuõiguslik piirang: kõikide võrdsuse nõue, mis on seatud piirama seadusandjate tegevust ja seaduste kehtivust, tuleneb inimese loomulikust seisundist. Ratsionalistlikud loomuõigusõpetused Ratsionalistlike loomuõigusõpetuste [3] üldised jooned: 1) Loomuõigust käsitleti igavese, muutumatu ja kõikjal ühesugusena, nii nagu on inimmõistus. 2) Ühest ülimast printsiibist püüti loogilise deduktsiooni teel tuletada õigusnormide (või vähemalt alustloovate loomuõigusnormide) suletud ja ammendavat süsteemi. 3) Loomuõigust käsitleti siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. See tingis eesmärgi positiveerida loomuõigus riikliku seadusandluse kaudu. [4] Moraalse loomuse eristamine füüsilisest loomusest (Pufendorf)
Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti huvi kui ka võim. ● Loomuõiguse all mõistetakse õigusfilosoofias õigust, mis eelneb sotsiaalsete normidega reguleeritavale positiivsele õigusele ning seisab viimasest kõrgemal. Loomuõigust postuleeriva õigusfilosoofia suuna järgi on loomuõiguse näol tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid olevat ainult siis tõelised kehtivad ja õglased, kui nad vastavad loomuõigusele. 2. Õiguse objekt ( st õigusliku reguleerimise objekt).Vt ka sotsiaalse normi funktsioonid Õiguse objektiks on materjaalne ese, vaimne või muu hüve, mis rahuldab isiku huve ja vajadusi ning millega
ning eesmärgi. Seega on ülimalt oluline, et ka uuritava õigustloova seaduse õigusnormid sisaldaksid ülipositiivse õiguse põhimõtet. Kõige optimaalsem oleks kontrollida karistusseadustiku eriosas sisalduvate sanktsioonide vastavust ülipositiivsele õigusele, kas õiguskaitsvates normides sisalduv õiguslik tagajärg arvestab ülipositiivse õiguse põhimõtteid või mitte. Autor, uurinud KarS'i, tõdeb, et loomuõigust on karistuste määramisel seadusandja poolt järgitud ning see väljendub mitmeti: 1. seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga. 2. seadusandja on välja toonud erienvad süüteod, mis tähendab, et tõsisema süüteo, näiteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude eest on ettenähtud tõsisemad karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest. 3
8. Kodifitseerimis idee- Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises, loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: loomuõigust,arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: · Preisi üldine maaõigus 1794; · Code Civil, ka Code Napoleon 1804; · Austria üldine tsiviilseadustik 1811. 9. Õiguse ajalugu 19 saj- alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks
Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õigusest on oskus õiglast õigust luua ning selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetavate printsiipidena. Need üldkäsitlused on antiikse loomuõiguse alused. Aristoteles piiritles: Ühelt poolt üleüldist jumalikult täiuslikku loomuõigust, mis on õiglane, arukas ja vooruslik; teiselt poolt aegruumis kehtivat, inimlikust allikast pärit inimeste loodud õigust, mille õigluse, arukuse ja vooruslikkuse aste sõltus sellest, kuivõrd täiuslikult suudeti tajuda neid nähtusi kui loomuõiguse elemente. Kui valitsejad ei suutnud tajuda õiget eesmärki, ei saadud ka eesmärgipärast, loomuõigusele vastavat tulemust (st türannialt ei maksa oodata õiglast õigust)
Common law ja equity olid suunatud üksikjuhu praktilisele lahendamisele tehnikaga, mis võimaldas kiiret ja pehmet kohanemist uute oludega. Seetõttu ei olnud Inglismaal rooma õiguse järele nii suurt vajadust kui mandril. Teiseks, Inglismaal ei tekkinud kunagi Mandri-Euroopas viljaka pinnase leidnud rooma õigusteaduse analoogi. Inglismaal oli puudulik range mõistesüsteem. Inglise õigussüsteem arenes edasi ilma seadusandluse ja õigusteaduse toeta.. Mandri-Euroopale iseloomulikku loomuõigust ja kodifitseerimistehnikat inglise õiguses vastu ei võetud. 21.Perekonnaõigus. Patriarhaalne, kiriku mõju. Abiellumine on jumala poolt, lahutada ei saa. Kodaniku õiguste arenemisega see muutus. Abielu- omavaheline kokkulepe, võib ka kokkuleppel lahutada. Hakkasid tekkima kohtud, mis tegelesid lahutustega. Kohus võis abielu lahutada abielu rikkumise, julmuse ja abikaasa omavolilise ning alusetu hülgamise eest. Abielupoolte omavahelistes suhetes ja
3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s.o positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) 18.saj lõpp ja 19.saj algus paneb aluse õiguse süstematiseerimisele, st ulatuslikult kodifikatsioonile. Ajaloolise koolkonna teooriad Nende käsituses ei ole õigus staatiline nähtus, vaid on seotud rahvaste ajaloolise arengu iseärasustega. Inimese eesmärk vabadusele realiseerub riigiks ühinemisel, st riiklus ongi realiseeritud loomuõigus. Fichte: pole erilist loomuõigust, vaid on riigi kehtestatud positiivne õigus. Tõeliselt vooruslik on üldistes huvides tegutsemine, mille tagab riik. Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida, kuidas ja miks riik loob õigust. Hegel: riik on üldistes huvides totaalne kõlblus, ühendades moraali ja õigust. Sotsioloogilised teooraid 19.saj teisel poolel kujunes õiguspositivism. Positivistid lõid kaasaegse avaliku õiguse mõistete süsteemi põhialused.
Valitsuse ülesanne on loomuõigus ja selle alusel loodud positiivse õiguse rakendamine. J. Bodin polnud sellega aga nõus, arvates, et riigi suveräänsuse kandja saab olla üksnes üks valitseja. Ta ei pooldanud riigi segavorme ja eitab võimude lahusust. Riik on ühiskonna õigusliku juhtimise mehhanism. Hakkas rääkima sellest, et valitsusvõimu piirid tuleb kindlaks määrata põhiseadusega, mille sisu üle peab otsustama rahvas. H. Grotius käsitles loomuõigust rahvusvahelise õiguse alusena, mille allikaks oli inimese loomus. Grotius formuleeris terve rea õigeid printsiipe: Austa võõrast vara, kui oled sellest osa saanud, siis kompenseeri. Pea kinni lepingutest. Hüvita tekitatud kahju. Kanna karistust tekitatud kahju eest. Naturalistlikud õpetused- F. Bacon- Teadmine on võim. Inimene peab võimu võtma looduse üle, tuleb looduse seaduse paljastada. Õigus ei saa olla midagi muud, kui kokkulepe selles, mis antud
Teised leidsin, et õigusakt on ka õigusallikas, kuid õigustloovad aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid. · Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista. · Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna. · Põhiseadus kui tippakt, millest vaatab vastu Eesti õiguskord, tema normid, läbi õigusallikate. · Rahvusvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahtumatu osa. Teisele positsioonile võib lisada nelja siseriikliku õiguskorda mingi osa rahvusvahelisest õigusest. Mitte kõik põhimõtted, vaid üldtunnustatud põhimõtted ja normid.
õigusperekonnas. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, mida enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õiglustundele, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata, välja arvatud juhul, kui ta saab rakendada positiivsest õigusest kõrgemat loomuõigust. seega määrab Mandri-Euroopa õigussüsteemides õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu põhiliselt seaduseandja. Õiguse rakendaja saab üldjuhul õigluse kriteeriumidest lähtuda vaid talle protsesssinormidega jäetud ulatuses. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE Ratsionalistliku loomuõiguse kujunemine illustreerib ilmekalt, kuidas esmalt teistes teadusvaldkondades toimunud mõtlemisviisi muutus muudab mõtlemist ka õiguses. Mõtlemisviisi muutus saab alguse Galileo Galilei tegevusest. Tema meetodi tunnusjoonteks oli kirjeldatava nähtuse jagamine üksikuteks lihtsateks elementideks (s.t
Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Seega: teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua, samuti selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetatavate printsiipidena. Need üldkäsitused on antiikse loomuõiguse alused. Aristoteles piiritles: 1) ühelt poolt üleüldist jumalikult täiuslikku loomuõigust, mis on õiglane, arukas ja vooruslik; 2) teiselt poolt aegruumis kehtivat, inimlikust allikast pärit inimeste loodud õigust, mille õigluse, arukuse ja vooruslikkuse aste sõltus sellest, kuivõrd täiuslikult suudeti tajuda neid nähtusi kui loomuõiguse elemente. Kui valitsejad ei suuda tajuda õiget eesmärki, ei järgne ka eesmärgipärast, loomuõigusele vastavat tulemust (st türannialt ei maksa ilmselt oodata õiglast õigust). Kreeka-rooma
selle allikani tagasi viidav. /…/ Kui eelklassikalist õigusteadust iseloomustas loomuõiguslikele printsiipidele tuginev käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos matrimonium appellamus, hinc liberorum procreatio et educatio: videmus etenim cetera quoque animalia istius iuris peritia censeri. Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusolenditele
Õigus, mis jääb väljapoole riigi positiivset õigust ja on selle positiivse õiguse mõõdupuuks. Tavaline positiivne õigus on seesama, mis on valitseja tahe võib tugineb valitseja tahtele. Kuid maailmas on ka laiemad õigusprintsiibid, millest pos. õigus peab lähtuma, et seda saaks õiguseks nimetada. Suvalisi reegleid ei saa kehtestada. Selleks ongi loomuõigus ja kristlikus mõttemaailmas pärineb see Jumalast. Loomuõigust saab mõistusega tuletada, ratsionaalselt mõelda, millised need õigusprintsiibid on. · Mis peaks olema rahvusvahelise õiguse (ius gentium) alus? Vastus: loomuõigus · Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Loomuõiguse printsiipe võis tuletada Piiblist. Nüüd tehakse eristus loomuõiguse lahutamine moraaliteoloogiast. Loomuõigus pidi olema mõistetav ka mittekristlastele. Taotleti loomuõiguse universaalsust
k. Lex seadus) ja juristlik (lad. k. Jus õigus) 340. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Ülipositiivne õigus ehk teistesõnadega loomuõigus on põhi õigusnormide kogum, mis vastavad inimese loomusele. Esamlt võeti kasutusele loomuõiguse mõiste Rooma riigis seoses eraõiguse kujunemisega (ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade
St et nende alusidee, eesmärgistatus ja mõõt ei seondu inimese kui subjekti väärtustega, küll aga keskendub inimsuhetele. Peamiseks kvaliteedi kriteeriumiks on korrastatuse määr. Toimimismehhanismi peamine tegur on subjektiväline, avalikust võimust lähtuv sund, käsk täita, pidada kinni regulatsiooninormide ettekirjutusest. Õigust saab jällegi teatud õigusnormide kogumina käsitleda. Raska vastandab ka positivismi ja loomuõigust. Kolm tähtsat mõistet Õiguspositivism õigus tagatud ja loodud riigi poolt, tema arenemine ka seotud riigiga Kui määramtleme õigust õiguspositiivsest vaatenurgast, siis räägime õigusest kui riigi loomingust. See kõige laiemalt levinud käsitlus. Õigus riigi looming, mis väljendab riigi tahet. Õigus midagi sellist, mille kaudu riik saab meile midagi teatavaks teha. Kuna riik ja
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
k. Lex seadus) ja juristlik (lad. k. Jus õigus) 354. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Ülipositiivne õigus ehk teistesõnadega loomuõigus on põhi õigusnormide kogum, mis vastavad inimese loomusele. Esamlt võeti kasutusele loomuõiguse mõiste Rooma riigis seoses eraõiguse kujunemisega (ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta.
Nad on pigem organisatsiooni- ehk struktuuripõhised. St et nende alusidee, eesmärgistatus ja mõõt ei seondu inimese kui subjekti väärtustega, küll aga keskendub inimsuhetele. Peamiseks kvaliteedi kriteeriumiks on korrastatuse määr. Toimimismehhanismi peamine tegur on subjektiväline, avalikust võimust lähtuv sund, käsk täita, pidada kinni regulatsiooninormide ettekirjutusest. Õigust saab jällegi teatud õigusnormide kogumina käsitleda. Raska vastandab ka positivismi ja loomuõigust. Kolm tähtsat mõistet. Õiguspositivism õigus tagatud ja loodud riigi poolt, tema arenemine ka seotud riigiga Kui määratleme õigust õiguspositiivsest vaatenurgast, siis räägime õigusest kui riigi loomingust. See kõige laiemalt levinud käsitlus. Õigus riigi looming, mis väljendab riigi tahet. Õigus midagi sellist, mille kaudu riik saab meile midagi teatavaks teha. Kuna riik ja õigus kuuluvad kokku, siis positivismi järgi ei saaks riigita õigus eksisteerida