Tehnilised joonised. Vundament . Sein. Soojustus. Kivikatus. Paigaldus.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest,
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
....................................................................... 4 Omadused .................................................................................................................................... 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis ...................................................................................... 5 Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused...........................................................................
..1,0m vahega 1,5...2m pikkused koonilised vaiad, mis tihendavad pinnast. Siis tõmmatakse vaiad välja ja täidetakse augud hoolikalt kas liiva. Killustiku või kergbetooniga. Pinnase asendamine Kui vundamendi all paikneb õhuke nõrk pinnasekiht, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud killustiku või liivapadjaga. Kui asendatava pinnasekihi paksus on suurem kui 0,3m tuleb vajumisel tekkivate deformatsioonide vältimiseks vundament täiendavalt sarrustada(armeerid) Pinnase tsementimine Seisneb selle, et nõrka poorsesse pinnasesse surustatakse inektorite abil tsemendipiima või tsementmörti. Tsemendipiim seob kivistudes pinnaseoskesed terviklikuks monoliidiks, muutes pinnase tugevaks. Tsementmört tungib suure surve tõttu pinnase pooridesse, täites need ja suurendab nii pinnase kandevõimet. Pinnase tsementimist kasutatakse pinnase tugevdamiseks ka
Alates sellest hetkest, kui laps on sündinud, hakkab ta arenema ning hakkab ka kujunema tema isiksus. Isiksuse kujunemine on pikk protsess, mille peamisteks mõjuriteks on perekond ja kasvatamine. Suurt tähtsust selles protsessis omab ka haridus. Kui kujutleda, et inimese isiksuse tekkimine ja arenemine on nagu maja ehitamine, siis kasvatamine oleks selle maja vundament, haridus oleks maja seinadeks ning keskkond: kool, sõbrad, linn, riik jne, - oleks maja katuseks. Perekonnas näeb laps esimesi käitumise mudelite variatsioone edaspidiseks jäljendamiseks, tutvub ümbruskonna reaktsiooniga tema tegevustele – kõik see on kasvatamise aspektid. Jälgides elu läbi lähedaste tegevuste ja käitumise prisma, hakkab laps enda oma maailmavaadet ehitama, nii kujuneb temal nähtuste ja asjade väärtuse aru saamine.
lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama
docstxt/14497449640427.txt
Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika
tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima
● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus ● Maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas. Miinused ● Ehitustööde kvaliteet ● Akende avamine kütteperioodil Kasutatud materjalid http://www.monaro.ee/mis-on-passiivmaja https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100& http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055& http://passiivmaja.laar.ee/ http://www.aeroc.ee/index
a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv
Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Odavam tuleb valatud postvundament.
Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. • Uus Euroopa Karl Suure suurejooneline katse maid ja rahvaid ühendada andis märku, et Rooma impeeriumi varemeil on kujunemas uus kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue tsivilisatsiooni vundament. • Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu
Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga. Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse
Planeerimisarhitektuurßàplaneerimisseadus. Mahuline 6-ruumilistest suurelementidest hoone(täieliku sise-ja -vundamendiplokkidest või sidemed. arhitektuurßàehitusseadus (selle p. Tegelevad projekteerijad ja välisviimistlusega valmis karbid, mis pukk-kraana abil Monoliitne lintv on kohapeal valatav/laotav vundament, mille matejaliks Põhiliselt kasutatakse r/betoonkarkassi(on enim kasutatud ehitajad) monteeritakse ehitusplatsil kokku hooneks. Projekteerimine ja on betoon, kivikb., paekivi. karkass, ehitamisel kasutatakse kahte põhimõttelist
Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv
Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine. Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla
· monoliitbetoon vundament- koosneb betoonist, paigaldatakse objektil · kannvundament- ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit · postvundament- ehitatakse monoliitbetoonist postidega · lintvundament- kulgeb lindina ümber hoone või vaheseinte all · talavundament- monoliit- või monteervundament · rostvärk- võtab vastu hoone koormisi ja annab edasi vaiadele · taldmik- vundamendi taldmik millele valatakse vundament · tehiskivi vundament- tehiskividest rajatud vundament · vundamendi raketis(puit, metall)- vorm monoliitse betooni valamiseks · märktara- hoone vundamendi telgede mahamärkimiseks ja ehitamiseks · vai- vundamendi kandekonstruktsiooni element · põõnad- konstruktisoonis tekkivate mittevajalike jõudude elimineerimiseks · kelder- hoone maa-ala · sokkel- vundamendi maapealne väljaulatuv hoone osa
Liiga nõrga vundamendi puhul võib hoone praguneda või viltu vajuda, mida hiljem parandada on peaaegu võimatu. Liiga tugev vundament- neid näeb aga väga sageli raiskab ülemäära materjali ja tööjõudu. Vundamendi ehitamine on raske ja ebameeldiv, eriti savipinnase puhul, seotud mehhanismide hankimisega, murdega vihma- ja pinnasevee pärast, määriva betoonitööga. Seepärast väärib vundamendite ehitus hoolikat läbimõtlemist ja tööd ei tohi venima jääda. Kui vundament on valmis, on veerand ehitamise murest ja vaevast möödas. Suurte majade vundamente ei rajata orgaanilisele pinnasele (muld, turvas) ega külmumispiirist kõrgemale. Väikemajade puhul need reeglid ei kehti, sest koormused on väikesed ja pole mõtet teha tarbetut tööd vundamendi süvistamiseks. Palkidest talumajad ehitati väga madala vundamendiga- pandi lihtsalt kivi iga nurga alla ja sellest piisas. Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii
) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas. Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks.
ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse
ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse
Ehitusnõuded. Ahju ja korstna alused. Õhukeseseinalised kerged ahjud (kuni 750 kg ) võib toetada põrandale või puitvahelaele. R/b vahelaed võtavad märksa suuremat koormust vastu, kuid peab kontrollima selle kandevõimet ja kandvate vaheseinte asukohta. Pliit on ahjust kergem konstruktsioon ja või toetada põrandale, kuid peab kontrollima puittalade kandevõimet. Ahju vundamendi rajamissügavuseks piisab 50..60cm. Vundament tehakse betoonist või looduskivimüüritisena, ahjust igas suunas 5cm võrra, korstnast 10... 30cm võrra laiem (esimene kehtib hea kandevõimega pinnase puhul). Hea kandevõimega pinnase puhul või ahju või korstna vundament moodustada hoone vundamendiga ühtse terviku, nõrga pinnase ja kerge puumaja puhul tuleks ahju ja korstna vundament hoone vundamendist vajumisvuugiga eraldada. Ahju vundamendi pealispind kaetakse hüdroisolatsiooni kihiga.
Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja servituudid on paika pandud projekteerimis tingimustega. Krunt asetseb Kose alevikus sees. Poed, kool, bussipeatus asuvad kõik 1km raadiuses. Tartu maantee on 2 km kaugusel ja
henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2. Puitprandaga majas peab korstnal olema oma lejnud ehitisest eraldi vundament. 3. Korsten ja sellele pinnasele toetuv vundament tuleb teineteisest isoleerida, bituumenvbaga 4. Kttekoldele vib korsten toetuda ainult siis kui selles on ainult ks lr mis ei ulatu kttekoldes rohkem kui 4 m. Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses. Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest
ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda, sest kulutatakse liigselt loodusressursse ja atmosfääri paisatakse suur hulk saas- teaineid 2 Vundamendid Paekividest või valubetoonist vanemate hoonete lisasoojustuseta vundamendid on aja jooksul muutunud praguliseks ja lubi-tsementmördi on sadeveed vuukidest välja uhtunud. Seega on lisaks vähesele soojapidavusele vundament muutunud ka üheks hoone loomuliku ventilatsiooni täiendajaks külmal välisõhul on ligipääs välispiiretesse ja põrandate alla, jahutades neid ja tekitades vundamendile lähedastes tarindiosades niiskuskahjustusi. Võimalusel tuleks hoone ümber, vundamendi taldmikust madalamale, paigalda- da drenaaz pinnasevee ja sadevete eemalejuhtimiseks, kuna liigne niiskus alus- ja vundamendi-konstruktsioonides vähendab nende vastupidavust. Samuti juhib
Vundamendid · Mis on vundament? Vundament on ehitise (ka seadme) alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva li...
................................................15 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1] Vundamentide ja soklite isoleerimiseks peab kasutama üksnes külma, niiskust ning pinnase liikumisest tulenevaid pingeid taluvaid materjale
Ehitustööde lõpetamise järel on ehitise omanik kohustatud esitama ülevaatuseks arhitektuuri ja ehitus osakonnale ning taotlema kasutusluba. Allkiri: _______________________________ EHITISE 8225279298 ANDMED 1. Ehitise olulised tehnilised andmed: Ehitisealune pindala: 79 m² Korruste arv: 2 Kõrgus: 7,8 m Pikkus: 12 m Laius: 10 m Maht: 1167 m³ 2. Ehitamisel kasutatavad materjalid: Vundament: vundament Konstruktsioon: tellis Välissein: tellis Katuse kate: plekk Välis viimistlus: looduslik kivi 3. Ehitise tehnosüsteemid: Elektri olemasolu: 220V Vee olemasolu: võrk Kanalisatsiooni olemasolu: võrk Küttesüsteem: maaküte Kütte liik: maaküte 4. Ehitise ruumide korraldus Pinna liik Arv Pindala Elamispind 3 43 m²
Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest. Suuresti tänu sellele on alumised seinapalgid väga hästi säilinud. Seinad Hoone seinapalkide puuliik on mänd. Palgitüüp on kindlaks tehtud lähemal vaatlusel oksakohtade järgi saab öelda, et tegu on männiga. Sammuti on enamus Eestis tehtud palkmaju männist või kuusest, sest neid puuliike on Eestid kõige rohkem ja neist saab jämedamaid
PKR-14 fraktsioonilisest kihist imbub vihmavesi kiiremini maasse, mille tulemuseks on kuivem pind terrassi all. Samas parandab kiht esteetilist väljanägemist ja hoiab ära kanga liikumise. Geotekstiilist kangaga eraldatakse pinnas terrassi aluspinnasest ja selle tulemusena väheneb oht, et terrassi alla hakkavad kasvama taimed. Geotekstiili kanga võib paigaldada ka enne vundamendi rajamist. Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja terrassi pinnale langevat koormust (talvel lumi). Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapoole (1,2m). Selleks sobib kasutada ümarvormi (papist-, ventilatsiooni-, trenaažitoru) valatud betoonposte. Vundamendi peale ehitatakse terrassi karkass, kuhu peale kinnitatakse lauad. Vihmavee äravoolu soodustamiseks antakse terrassi karkassile õrn kalle, mis suunatakse hoonest väljapoole
......................................................................... .9 3.1. Soojustusmaterjalid...................................................................................................... .9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 12 3 SISSEJUHATUS Vundament on kindlasti üks hoone olulisemaid osasid, mistõttu on väga oluline et see oleks kaitstud igasuguste hävitavate tegurite eest nagu näiteks pinnaseniiskus. Kui vundamendi soojustamine ei toimu ehituse käigus vaid hiljem, siis võib vundament kaotada väga kiiresti oma tugevuse ja töökindluse. Vesi ja niiskus on kaks tegurit, mida välditakse hoone tarinditesse sattumisel. Selleks tuleb vundament isoleerida ja takistust nende kahe teguri
2. [1] Ehitustööde kvaliteet Puhastusseadmed tuleb projekteerida ja ehitada kasutusajaga 30-50 aastat. Ette on nähtud, et puhastusseadmed töötavad ööpäevaringselt siis on lubatud ainult vaid mõnetunnised töökatkestused seadmetel ja puhastusjaama ruumides. Sellest tulenevalt peavad olema tööde kvaliteet kõrge. Kõigi seadmete pinnad peavad olema korrosioonikindlad ning ka vastama toiduainetööstuse standardile. Hoone vundament tuleb rajada nii, et vundament tohib vajuda võimalikult minimaalselt. Vundamendi projekteerimisel on eriti oluline jälgida põhjavee taseme kõikumist, ning sellest tulenevalt konstruktsioonid teha nii, et vajumisi oleks minimaalselt. Veekindla betooni valu peab vastama projekteeritud tingimustele, peab olema täpne ja puhas. Valupindade kvaliteedist oleneb seadmete hilisem puhtus ja hoolduse vajadus. Veetihedad rajatised peavad vastu pidama ka kemikaalide toimele.
1. Seletuskiri. 1.1. Sissejuhatus. Kursuseprojekti ülesandeks oli projekteerida kahe korruseline viilkatusega väikeelamu. Hoone krunt paikneb Harjumaal, Rae vallas, 500 m Kurna külast edelas. Krunt asub eramute ühistus mistõttu kolmest küljest piiravad krunti naaberkrundid, kuhu on juba majad peale ehitatud, juurdesõidutee asub krundist idas. Kõrghaljastust krundil pole. Krundile on tehtud geoloogilised uuringud. Mullakiht puudub. Vundament rajatakse saviliivmoreen ja keskliiv pinnasele, mis on vundamendi rajamiseks sobiv. Mõõtmistel vett puuraukudesse ei ilmunud. Kõrgvee perioodil süvendi seismisel kogunes sinna vesi. Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°
Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüpprojekti põhise 9-korruselise korterelamuga, milles on 3 sissekäiku ning kokku 108 korterit. Hoonel on soojustatud välisfassaad (2007.a) ja vahetatud veetorustik (2005.a).[1] Tabel - Hoone üldandmed Korruste arv 9
vajaduste rahuldamine 2. Tehnilisedandmed · Korruste arv -1 · Ehitusalune pind - 198,9 m2 · Üldpind - 167,8 m2 · Kasulik pind - 144,9 m2 · Abiruumide pind - 22,9 m2 · Elamu maht - 533,0 m3 · Hoone tulepüsivus - TP-2 · Hoone kõrgus -4m · Hoone pikkus -13,60 m · Hoone laius -14,05 m · Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on
Mida teha? Mida vabamaks ning läänelikumaks muutub maailm, seda rohkem on debatte ja vaidlusi. Eriti palju on neid aga teemadel, mis puudutavad vabadust, reguleeritust, riigi- või mõne muu organi sekkumist jne. Haridus on minu meelest valdkond, mida peaks riiklikul tasandil reguleerima nii palju, kui see on võimalik, ilma lennukaid mõtteid ja uusi ideid ning lähenemisviise piiramata. Ühtlaselt tugev algteadmiste baas on igasuguse õppimise jaoks väga vajalik. Nagu maja ehitades peab vundament olema ideaalselt sile, loodis ning väga tugev, peaks ka vähemalt põhiharidus olema üle riigi ühtlaselt väga heal tasemel. Kui nüüd maja ehitamise näite juurde tagasi tulla, on praegune vundament kahjuks kaldus, konarlik ja kohati ka murenev. Koer on maetud koolikorralduse ja haridusministeeriumi kehva töö alla. Miks ma selles nii kindel olen? Võimekaid õpetajaid on palju, hariduse jaoks vajalik riistvara (ruumid,
· Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890...
,,Märgunud konstruktsioon hakkab külmumis-sulamistsüklitega kiiresti lagunema" [2]. Sellepärast prooviti juba 3 varasemalt keldriseinu väljastpoolt hüdroisoleerida. ,,Üks võimalus oli savisärk -- vundamendi väliskülg kaeti saviga" [2]. Teine levinud moodus oli vundamendi välispinna tõrvamine. Tõrvamiseks tuleb siis vundament 60 cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapind tuleks võimalikult puhtaks ja tasaseks teha, põhjalikult kuivada lasta ja siis hiljem sooja ilmaga (märjale või niiskele pinnale tõrv ei nakku) kuuma tõrvaga üle võõbata. ,,Kui esimene tõrvakiht on kuivanud (protsess toimub kiiremini, kui ühe ämbri tõrva kohta lisada labidatäis kustutatud lupja), võib peale kanda teise kihi seda tugevalt nühkides, et kõik urbed ja praod saaksid korralikult täidetud
Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. Kiudbetooniga on võimalik valada: · Kandvaid sise- ja välisseinu · Ennastkandvaid seinu · Tugiseinu Vundament Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega, kuna kogu hoone jääb sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada. Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus
Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on
1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel. · Ühekorruselise puidust peahoone esist väljakut ääristasid üksteisega sarnased ait ja tall- tõllakuur (1783). Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid läheduses, keskaegsele tornlinnusele oli tehtud barokne vahelaternaga katus. · Mõisa peahoone hävis 1918. aastal tulekahjus, sellest on alles vaid keldriruumid ning võsastunud vundament. Samas on säilinud nii ait, tall-tõllakuur kui ka mitmeid muid kõrvalhooneid, sh stiilnehistoritsistlik viinavabrik Kasutatud kirjandus www.mois.ee www.et.wikipedia.org/wiki/Vao_mõis_(Ko eru)
nähtud kasuskoormusele. Tekkivate läbipainete põhjal valisin esialgsed ristlõiked. Modelleerimisel kasutasin kandepiirseisundit. Antud mudel on esialgne arvutus antud konstruktsioonile, arvestades ainult vertikaalseid koormusi. Vahelagede vahelisse kõrgusesse on arvestatud ka viimistluse ja kommunikatsioonide paigaldamiseks vajalikku ruumi, et korruse puhaskõrgus oleks pärast 2,5m. Hoone vundament tuleb projekteerida vastavalt hoone tulevasele asukohale, mille kohta hetkel andmeid pole. Materjalide kokkuvõtted Structural Column Schedule Cou Leng nt th Type Volume 600 x 0.25 9 1000 600mm m³ 600 x 0.97 45 3000 600mm m³ Floor Schedule Functio Area n Volume Level 285 85.50
Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...
V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3 Plaatvundament on madalvundamendi tüüp, kus betoon valatakse monoliitse plaadina ümbritsevast pinnasest kõrgemale või samal tasapinnal. Kahekümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel hakati seda tüüpi vundamente ehitama USA-s. Uus tehnoloogia võeti kiirelt kasutusele Euroopas ning kuuekümnendateks oli välja töötatud külmakindlad plaatvundamendid. Plaatvundamendi kontseptsiooni aluseks on hoida vundament maapinnaga samal tasapinnal või ümbritsevast pinnasest kõrgemal. See hoiab potentsiaalseid niiskusega ja pinnasega seotud probleeme minimaalsena. Kõige tähtsam struktuurielement plaatvundamendi puhul on raudbetoonplaat ise
puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on võimalik valada: · kandvaid sise- ja välisseinu, · ennastkandvaid seinu, · tugiseinu. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. 1.3.3. Vundament Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega: jääb ju kogu hoone sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada.Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus
Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine (Tarvastu) Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva (Karksi) Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle (Helme) Targa sõna murrab vägeva väe (Tarvastu) Tunne enne esiennast, perän tõisi (Helme) Uhkus om nällä vundament (Helme) Ära sülgä tõese kaiju: tuleb kõrd, et juud säält vett (Tarvastu)
Iseseisev töö Kangiks nimetatakse kõva keha, mis võib pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui selle ühele otsale mõjuva jõu F 1 ja selle õla l1 korrutis on võrdne teisele otsale mõjuva jõu F2 ja selle õla l2 korrutisega. Kasutades ära kangi tasakaalu põhimõtet saame alati õla pikkuse muutmisega tõsta raskemaid koormusi kergema vaevaga ehk väiksema jõu rakendamisega. Kahepoolne kang Ühepoolne kang F= ∙ Fr a1 - kangile rakendatava jõu õlg, a2 - koormise poolt arendatava jõu õlg Tungraud on tõstemehhanism. Olenevalt tõstemehhanismist on olema nii latt-, kruvi- ja hüdrotungraud. TT-tungraua tõstemehhanismiks on hambuline latt, mida edasi surutakse vändast keeramise abil. Tõstejõud on umbes 12 t ja kõrgus kuni 60 cm Kruvitungraua tõstemehhanismiks on kruvi, mida keeratakse kangi abil. Tõstejõud kuni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
