Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi
NARKO Ermo Kungla 7.A klass 28.01.2014 Mis on uimastid ? Uimastid on :keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed näiteks alkohol,tubakas,energiajoogid või keelatud ehk illegaalsed näiteks kokaiin,heroiin. Päritolult kas looduslikud kanep või keemiliselt toodetud LSD. Uimastid jagunevad vastavalt toimele: stimulandid depressandid,hallutsinogeenid muud. Seadusele põhinevalt Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Legaliseerimine tähendab mingi teo muutumist süüteost täiesti legaalseks ehk lubatud teoks või tegevuseks. Narkootikumide ...
lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod
ajal 2) tähtaja möödumisel 3) töötaja algatusel või surmaga 4) tööandja algatusel 5) kolmandate isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod
iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, objekt. 11.Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused? Nimeta õigusrikkumise liigid. Ehk õigusvastane tegu, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud(kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised, tsiviilõigusrikkumised). Õigusrikkumise koosseis: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt, käitumise objektiivne külg. 12.Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid? See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises.
vaimse hälbega lapsed, rehabilitatsiooni vajavad lapsed, puudega lapsed ja andekad lapsed. Inimene saab oma elukvaliteeti parendada ise, see oleneb tema isiklikust seisundist, tema haridusest ja tööst, tema perekonnast ja sõpradest ning sellest, millega ta sisustab oma vaba aega ning mis on tema hobid. Inimene, kellel ei ole motivatsiooni parendada oma elukvaliteeti, sooritab kergekäeliselt süüteo. Süütegude rühma kuuluvad kuriteod ja väärteod. Väärtegu on see, kui nt. sülitatakse tänavale, huligaanitsetakse avalikus kohas, valetatakse või solvatakse kedagi. Kuriteoga kaasneb suurem vastutus. Kuritegu on see, kui nt. varastatakse või veelgi hullem - mõrvatakse kedagi. 14-18 aastasele inimesele võib kohaldada vanglakaristust tingimisi, täisealisele aga kohaldada reaalset vanglakaristust. Kui alaealine rikub seadust ning ei käi koolis saadetakse ta kas Tapa, Puiatu või Kaagvere erikooli. Kohavalik oleneb sellest, kas ta
Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid. Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma otsustes ning toimingutes peab olema kohtunik täiesti erapooletu ning
Kõige suuremaks mõjuriks aga olidki sõbrad, kelledest mõned olid juba politseile tuttavad. Kriminaalne käitumine kambas kandus üle ka Sassile. Poiss pidi korduvalt tõestama kaaslastele, et ka tema on kõva mees. Ühekoos lihtsalt läksid ja andisd kellegile peksa. Alguse peksmised olid sellised nõrgemad, aga mida 3 aeg edasi, sest karmimaks need peksmised läksid. Juba kooli ajal hakkas Sass seadusi rikkuma. Alguses olid need väärteod. Pidevalt jäi ta vahele ühistranspordis piletita sõitmisel, pisivargused, pubis söögi eest tasumatajätmine ja kaklused, mille tõttu sattus Sass esmakordselt politsei huviorbiiti. Põhikooli sai ta siiski lõpetatud. Mees jätkas järjest uute süütegude toimepanemist. Ta viibis alkoholijoobes avalikus kohas ja põhjustas liiklusõnnetuse juhtides mootorsõidukit lubadeta ning joobnuna. Need rikkumised päädisid rahatrahvidega. Hiljem pani ta toime varguseid
puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. Mida tähendab süüdimatus. Isik on süüdimatu, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega. Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud
2. Õigus süütuse presumptsioonile 3. Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. Enesekriminatsioon ehk enesesüüdistuse välistamine Peale kohut 1. Korduva süüdimõistmise välistamine 2. Apellatsioon ehk edasikaebamise õigus 3. Võimalus kontrollida kohtuprotsessi õigsust Tsiviilasi ja kriminaalasi erinevad selle poolest, et kriminaalasjad on kuriteod ja väärteod, mis on süüteod ja mis on seaduse alusel karistatavad, tsiviilasjad on aga eraõiguslikud, mille hulka kuuluvad perekonna ja abielu jms seonduvad vaidlused. Tsiviilasju arutatakse ja lahendatakse, aga kuritegudele ja väärtegudele määratakse karistus. Kui õigusi on rikutud, võib pöörduda ka õiguskantsleri(täidab ka ombudsmani ja lasteombudsmani ülesandeid) poole. Nt kui kohalik omavalitsus ei aita lapsel ja tema perel
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistu...
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber. Hamleti armastatu on Ophelia kantsler Poloniuse tütar, kes küll armastab Hamletit, kuid laseb teistel oma tundeid mõjutada ning kahtleb Hamle...
REBEKKA VAINOV EETILISED KÜSIMUSED TÄNAPÄEVAL 1) Kas surmanuhtlus peaks olema lubatud? (Wikipedia) POOLT VASTU Surmanuhtlus hirmutab kurjategijaid, mille Igal inimesel on õigus elule, see on absoluutne tõttu jäävad paljud väärteod tegemata. väärtus. Kurjategija peaks kandma karistust Kurjategijad kardavad sama karistust saada. pikka aega aga elu võtta ei ole eetiliselt õige. (Videvik) Hukatud mõrvariga ei kaasne rohkem ohvreid. Kurjategijal peaks olema õigus patukahetsusele Kui mõrvar hukatakse ei pea muretsema, et ja paranemisele. Iga inimene on võimeline vanglast välja saades leiab ta uue ohvri. vaimselt paranema kui selleks on soov ja alati
Karitusseadustik (sündis 2001) Karistatakse teo eest: See vastab süüteokooseisule On õigusvastane Isik on süüdi. Süüteod 1. süüteod: Süüteokooseisu tunnused: Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed: TEGU 1.tegevus 2.tegevusetus Subjektiivsed: 1. TAHTLUS 1.1 otsene(kavatsetud) 1.2 kaudne 2.ETTEVAATAMATUS 2.1kergemeelsus 2.2 hooletus. Teo toimepanija : 1) täideviija 2) osavõtja (õhutaja, ässitaja, kaasaaitaja) Süüvõime Alates 14 eluaastast. 1.1 väärteod Rahatrahv, arest 1.2 kuriteod 1.2.1Füüsiline isik Rahaline karistus, vangistus 1.2.2 juriidiline isik Rahaline karitus, sundlõpetamine Kuriteod jagunevad 1astme kuriteod 2astme kuriteod. Karistatav ainuld tahtlik tegu Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Karistuse liigid ja määrad. Kuritegu Põhikaristus rahaline karistus 30500 päevamäär Lähtudes teo toimepanija päevamäärast, kuid mitte vähem kui 50kr. Noorem, kui 1830-250 päevamäär.
karaktereid. Kui Sibyl enam näidelda ei suutnud, kadus ka Doriani huvi tema vastu, ta jõudis selgusele, et oli armunud tema andesse, mitte neiusse endasse. 4. Portree hakkab muutuma pärast tearis käiku- kui Dorian ütleb Sibyl’ile, et ei armasta teda ning naine teeb selle peale enesetapu. 5. Dorian lasi maali viia kõige kõrgemale korrusele, pööningule kooliruumi. Ta peitis maali ära, et keegi ei näeks kuidas tema patud ja väärteod maalile tekivad, kuid sealjuures tema ise siiski nii nooreks ja kenaks jääb. Tuba nägi välja, nagu poleks siin aastate kaupa elatud. Luitunud flaami gobelään, eesriidega varjatud maal, vana itaalia puhvet ja peaaegu tühi raamatukapp – see oli kõik, mis siin peale tooli ja laua silma puutus. 6. Basil läks Dorianilt uurima kohutavate kuulujuttude kohta, mida noormehest räägiti, kuidas noormees inimesi rikub. Basil ütles, et ei
Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest.
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
oma kaasvaatlejatele, miks ei soovi ta viia tööd galeriisse ega seda müüa. Erinevalt kunstnikust, imetles endast tehtud tööd väga pildil kujutatu. See oli Dorian Grey. Seda võis temas süvendada talle omane masiivne edevus, kui ka iseenda nägemine läbi armastatu silmade. Ta nägi enda ilu, noorust ja võluvust kõike korraga. Ta soovis lausa, et jääks selliseks kogu oma elu lõpuni. Nõnda armastaksid teda kõik ja selle kaudu haihtuksid või jääksid tahaplaanile kõik tema väärteod. Kolmanda vaatleja Henry Wottoni meelest oli samuti töö võrratu. Seda ilmselt selle töö siiruse ja tohutu pühenduse poolest. On palju inimesi, kes elavad vaid teiste jaoks. See tähendab, et hoolivad rohkem sellest, kuidas nad teistele mõjuvad, kui sellest, kuidas ennast ise kõige mugavamalt ja paremini tunnevad. Kui Dorian Grey nägi enda portreed, suutis ta äkitselt suure selgusega mõista, mis temas nii erilist on
Liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi nelja rühma. I Kuriteod Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetud, mille eest on füüsilise isikupõhikaristuseks rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus. II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. On kuriteole lähedane, formaalse tunnuse järgi eristab vaid kergem karistus(rahatrahv või arest kuni 30 päeva). Karistusi kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, pirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. III Tsiviilõigurikkumised
Karistused on seadustes üldse tähtsal kohal ja moodustavad enamuse seaduse punktidest. Hetiidi seadustest käsitletake palga maksmist punktides 150- 161. Erinevalt Ešnunna linna seadustest käsitletakse hetiidi seadustest eraldi naise ja mehe palga maksustamist. Seksuaalsuhted: Ešnunna linna seadustes on seksuaalsuhteid käsitletud ainult nii palju, kui see on seotud vägistamisega või abieluga, ei ole välja toodud väärkäitumise reegleid. Samas hetiidi seadustes on toodud välja mitmed väärteod ja selllega kaasnevad karistused kui ka juhtumid, kus süüd ei leita. Samas määratletakse ära millises situatsioonis keegi süüdi oli (mees või naine) Varastamine: Kui vaadata punkti 12 ja 13 on näha et päeval on mehel lubatud varastada, kuid öösel mitte, karistuseks on surm. Samas on hetiidi seadustes väga täpselt välja toodud karistuse määrad, kui palju peab maksma trahvi varguse eest, trahvi suurus sõltub mida varastati ning ( kui vana mingi loom oli)
loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing) vastavalt rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab KarS, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Esimese astme kuriteo eest näeb antud seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta, eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteo eest näeb seadus karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse. 16) Väärteod on pisemat sorti rikkumised. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised (nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ümbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne).
igaühele. 3. Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses Parlament, saadikud, õiguskantsler 4. Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid kuriteod ja väärteod. 5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad? Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel: - tehinguga antud esindusõigus (volitus) - seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses?
õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaidmingit ohtu põhjustava teguri toimel , selle
Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's on vandekohus ja vandekohtunikud, kes võtavad otsuse vastu. Miks on kohut vaja : Õiguskorra tagamiseks ja kodanike õiguste kaitseks.
Teen personalialase riskianalüüsi, milles kasutan hüpoteetilisi töötajate poolt tulenevaid riske ettevõttele ning selle mainele, kuna ma tööle ei käi ja olen kodune, siis puudub mul võimalus tuua välja riske mingis kindlas ettevõttes. Riskidena toon välja need personalipoolt tehtavad väärteod, millest me tegelikult tihti kuuleme meedias, millega puutume kokku oma igapäevaelus ning mis tegelikkuses ongi koguaeg meie ümber, kuid mille tunnistamisega ei taha keegi just silma paista. Pärast pikka kaalumist milliseid riske välja tuua ja lootes mitte liialt äärmuslikuks oma töös minna valisin välja mõned riski, mille puhul tundsin, et on võimalik analüüsida seda, mil moel need riskid ettevõtteid mõjutavad ja kuidas selliseid riske ennetada ning lahendada.
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA11 KÕ Marje Hindriksoo PÕLVA ÜHISGÜMNAASIMI PERSONALIRISKIDE ANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal Mõdriku 2012 Minu analüüsitav ettevõte on Põlva Ühisgümnaasium. Kooli tegutsemiskoht on Põlva linn. Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja ühisgümnaasium. Kool on Põlva linna poolt hallatav munitsipaalkool. Tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusluba. Koolil on põlva linna eelarves iseseisev eelarve, mille kinnitab volikogu. Kooli juhib direktor ja kaks õpp...
materiaalne karistusõigus. Kriminaalmenetlus – kord, kuidas tehakse kindlaks, kas inimene on toime pannud kuriteo ja kas tuleb vastutusele võtta; sammast kannab kohtuvõim. Karistuse täideviimine – toetub täitevvõimule. Teine liigitus on karistusõiguse jagunemine põhi ja haru karistusõiguseks. Põhi karistusõigus on see, mis sisaldub karistusseadustikus, seal sisalduvad omakorda kuriteod ja väärteod. Üheski muus seaduses kuritegusid pole. Väärteod (haru karistusõigus) sisalduvad eriseadustes, nt narkoseadus, liiklusseadus. Katse hoida neid ühes seadustikus ei toiminud, ei tea kunagi, millal on mingeid osi muudetud ja eemaldatud jms. On mõistlikum hoida sisuline regulatsioon koos sanktsioonidega. Kolmandana jaguneb üldosaks ja eriosaks. Pärineb u 18. Sajandist. Üldosa näeb ette kriminaalvastususe alused ja piirid, eriosa seob konkreetse teo karistusega. Eriosa ei tohi laiendada vastutuse piire. 1.6. Karistusõigusteadus
süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes. Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal(ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks. Teoreetilised lähtekohad kriminaalõiguses on säilinud veel Venemaal, Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis.meie karistusõigus võttis malli põhiliselt Saksamaalt,aga kasutati ka Prantsusmaa,Itaalia ja Norra karistusõigust Karistusõiguse allikad Eesti karistusõigus jaguneb põhi- ja haru karistusõiguseks
Väärteo mõiste on antud samal põhimõttel (KarS § 3 lg 4) 1. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud tegu 2. Väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kooskõlas kuriteo ja väärteo mõistetega on karistusseadus: 1. Karistusseadustik 2. Muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest (väärteod võivad olla sätestatud nii karistusseadustikus kui muudes seadustes, st väärteod on ainult osaliselt dotifitseeritud) Väärteo jagunemine toimib põhimõttel, et kõik teod, mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (nt Liiklusseadusest), nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadustikus sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa §-d 1 87 sisaldavad regulatiivseid ja definitsiivsed sätteid annab teo karistatavuse üldised
nooremad panevad toime kooseisupärase Süüteod: õigusvastase teo. Nende suhtes tuleb ka mingeid 1. Kuriteod – kõik asuvad KarS, väljaspool pole meetmeid rakendada. ühtegi kuritegu. Põhikaristus rahatrahv või vangistus. Jur isikutel rahatrahv või sundlõpetamine. 2. Väärteod – on KarS ainult üksikud peamiselt asuvad kõik väärteod väljaspool KarS-s. Praegu on ligi 50 haruseadust, mis sätestavad väärtegusid. Põhikaristuseks rahatrahv või arest. Eriosas on sätestatud karistused vastavalt väärtusele, mida kaitstakse
Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse. Selle kogumi ülesanne (miks seda vastu võetakse? Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on kaitsta isikuid õigusvastaste ründate eest. Kes on isik? Füüsiline ja juriidiline (oluline, mis sõna tähendab). KÕ ülesanne on määratleda, mis on süütegu. Süütegu hõlmab 2 gruppi õigusrikkumisi: kuriteod ja väärteod. Kes neid lahendab? PS-st õigust mõistab kohus, aga mitte ainult. Kas kohus nagu institutsioon või inimesena? Mida selle kohtu all mõeldakse. KÕ määrab ka võimalikud karistatavate tegude hindamise reeglite (üldosa) => kolmeastmeline süsteem. KÕ määrab ette võimalikud karistused süütegude eest, kuid ka muud mõjuvahendid. Nii pea, kui jutu karistustest või karistatavusest, siis neid ükski mu akt ei määratle, peake seadust.
õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. juhtimisõiguse äravõtmine.
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse s...
- Õigussuhe · Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid · 1. Subjektid · 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused · 3.objekt Õigusrikkumise liigid. Juriidilise vastutuse liigid. - Õigusrikkumise liigid · Kuriteod · Väärteod · Tsiviilõigusrikkumised · Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus · On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus
- Teo õigusvastasus - Kahjulik tagajärg - Otsene kasuaalne seos nende vahel Õigusrikkumisi liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate sanktsioonide järgi: - Kuriteod – Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised – seetõttu ka kõige karmimad karistused. Karistust kohaldab ainult kohus. - Väärteod ehk haldusõigusrikkumised. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu. Karistust kohaldavad pädevust omavad riigiorganid, ametiisikud. - Tsiviilõigusrikkumised - Vastutust kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajadusel pöördutakse kohtusse. - Tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (-üleastumised) – seiseb
Kui Riigikogu ei võta riigie eelarveaasta kulutustest. § 119. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuuluta Karistusõigus: · Suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes; · karistusõiguse normid ja instituudid määravad nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistuse ähvardusel; · karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes; · kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus: · reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel;
vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja
hagi, leping jne).Teod jagunevad omakorda õiguspärasteks ja õigusvastasteks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtivatele nõuetele. ·Juriidiline akt õigussuhte tekitamine omal soovil ·Juriidiline toiming õigussuhe tekib ka siis, kui ei ole soovi ·Juriidilise resultaadiga tegu vaimse loomingu saadusele, autoriõigused Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus käitumine. Õigusvastaseid tegusid jaotatakse õigusharude põhjal (kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised jne). Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse: ·Lihtfakt üks õiguslik tagajärg ühele muutusele (enamus õigusrikkumisi) ·Liitfakt mitu õiguslikku tagajärge ühele muutusele (nt liiklusõnnetus: varalise kahju tekitamine ja surma põhjustamine)
tähtaega selleks puhkuseks EI OLE 2) puhkuse aeg (korraline) 3) ajutine töövõimetusperiood ehk töötaja või tema väikeste laste haigestumine 4) osavõtt seaduslikust streigist- eelnevalt fikseeritud, registreeritud, nõudmised kirja pandud jne 5) ajateenistuses viibimine 6) töötaja joobes olek 7) töötaja viibib arestis(kui on tegemist väärteoga-148 seadust, kus on kirjas väärteod, karistatud on aga poolte seaduste alusel/karistuseks väärteo toime panemiseks, aresti võib määrata max 30 päeva või raharahv- 3-300 3 trahviühikut, üks trahviühik 4 eurot) või vahi all(kuriteod- vahistada võib kuni 6 kuuks, vangistus kuritegude puhul 1 kuu kuni 20 aastat) Töö- ja puhkeaeg Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
Võimude lahususe põhimõtte järgi kohus kolmas võim. elukalliduse kasvuga. Alamastme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Kõige madalam aste. Raha on väärtuse mõõdupuu, milles mõõdame materiaalseid väärtusi. Ka Tsiviil- ja kriminaalasjad. oluline maksevahend. Ka rikkuse näitaja ja kogumise vahend. Raha ajaloost: Halduskohus. Tegeleb väärtegudega, mitte kuritegudega. Väärteod on nt. kaup kauba vastu, seal oli vaja ekvivalenti, näiteks loomanahad, edasi hõbe- laenu maksmatajätmine, kui pole bussis õpilaspiletit kaasas , liikluseeskirjade kuld, kuni 7saj Ekr hakati vermima esimesi metallrahasid. See muutub rikkumine, majaseinte sodimine. Trahvid on väiksemad kui kriminaalkorras. valitsejate monopoiks. Esimesed katsed Euroopas paberraha välja anda Karistuseks trahv või hoiatus või arest kuni 3 kuud
o Kannatanu nõusolek o Teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu o Oma õiguste teostamisele suunatud tegu o Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Õigusrikkumise objektiivne koosseis: o Objektiivse külje elemendid: teo õigusvastasus kahjulik tagajärg põhjuslik seos Õigusrikkumise liigid: o Kuriteod o Väärteod o Tsiviilõigusrikkumised o Distsiplinaarsüüteod Juriidiline vastutus: o Vastutus aktiivses aspektis o Vastutus retrospektiivses aspektis Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi: o Kriminaalvastutus o Haldusvastutus o Varaline vastutus o Distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid kohaldava organi järgi: o kohtulik vastutus o haldusvastutus
4. nõdrameelsusega või 5. muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus, võõrutushäired sõltuvushaigetel jne). Isik on süüdimatu, kui esinevad nii juriidilised kui ka meditsiinilised tunnused. Isiku vaimse seisundi teeb kindlaks kohtupsühhiaatriaekspertiis. 15. Süüteo mõiste. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.Süüteod on kuriteod ja väärteod. 16. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. ● Rahaline karistus - võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga
kaasa karistuse. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse
33. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise koosseis: - Subjekt: vastutusõiguslik isik. Võib olla ka juriidiline isik. - Subjektiivne koosseis: isiku suhtumine käitumisse. Vastutama saab panna ainult siis, kui süü on tuvastatud. - Objekt: õigussuhe, mis on normiga kaitstud. - Objektiivne koosseis: tegevus, tegevusetus, mille kaudu sooritati seadusevastane tegu. Liigid: - Kuriteod - Väärteod - Tsiviilõigusrikkumised - Distsiplinaarsüüteod 34. Juriidiline vastutus. - Vastutus aktiivses aspektis: igapäevane vastutustunne - Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik), distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid 2 – vastutust kohaldava organi järgi:
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest.
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
