hoolimata et, peale seda kui. Nt See küsimus jääbki lahendamata, niikaua kui kumbki pool järeleandmisi ei tee. Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole. Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid. Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli vihma sadanud. Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, üldse ei moodusta neid sidesõnad ja, ning, ehk, elik, kuna, kuigi, ehkki, otsekui, justkui. Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, saati, elik, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu, otsekui, justkui). Nt linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi – Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust
Kokkuvõte Eesti keele ehitus ja reeglid muutuvad koguaeg, kõige rohkem keelekasutus. See toimub väga järsul nagu mood-mingi hetk kõik kiirustavad üht taga, samas juba mingit muud asja. 5 Kasutatud kirjandus http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Kasik.pdf 6 Lisad Lisa 1. Murdesõnad toona, rehkendama, möllima, meldima, lännik, elik, sääl, pääl, on villand. 7 Lisa 2. Inglise sõnade laen eesti keelde bed and breakfast 'hommikueinega maiustus', brunch 'hiline hommikusöök, hommikueine ja lõuna asemel', burn out 'läbipõlemine' drink, link, tabloid, teller, tester, poster, server diiler, friik, meil, fänn, luuser. Selles rühmas on rohkesti verbe: haipima, jämmima, logima, klikkima, surfama, soppama, tsekkama
DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu : Nõue Kasutada tohib sümboleid a-z Numbreid 0-9 Miinus märki Nime ei tohi alustada miinusega Domeeninimi
Maat Katastripüksuse Pindala Pindala Pikkus Laius Piir Ruudu Ristküliku Väljavenits Piiri kõverjoon k tunmnus (S) ha (S)m2 (l) m (v) m i Ümber- ümbermõõt e koef. Koef. nr Teg mõõt (Prisk) (Kv) (KP) elik (Pruut) Pik kus (Pt) m 1 38901:002:0681 17.30 173000 798m 2168m 198 3192 5932m 1,86 0,324 2m
Freesimine Tallinna Polütehnikum 1. Sisukord Table of Contents 1.Sisukord............................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu......................................................................................... 3 5.Keermestamine............................................................................................. 4 6.Kaasaegne Freesimine................................................................................... 4 7.Erinevad Freesid ja ohutusnõuetest freesimisel............................................5 Allikad...........................
Euroopa manifest – veenev või ebaveenev? Kaisa Kamenik Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata.2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn- Benditi väljapakutud variant ...
Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi seitsmekümnendatel Põhja- Ameerikast viinapuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi,
r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000) 18 M/P 1000 2000 Lembit ViilupQ Ph.D IT Kolledz 32. Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: r LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33
Nõnda on siinkirjutaja ka teravalt kriitiline nõukogudeliku ajalookirjutuse ning selle elementide suhtes, mis kahetsusväärsel kombel käsitletavas uurimuses väljenduvad. Vaadeldes Kahki uurimuse allikalist baasi ning teoses kasutatud (teadus)kirjandust, peab tõdema, et ka Kahk näeb, iseloomulikult nõukogude ajalookirjandusele, klassivõitluse teooriat kui peamist liikumapanevat jõudu agraarreformide läbiviimisel talupoegade antifeodaalse võitluse elik rahutuste kaudu. Nõnda on Kahk ka teoses selgesõnaliselt väljendanud, et baltisaksa uurijate, kirjutajate töid 1858. aasta talurahvarahutuste kohta ei maksa pea millekski pidada. Viimaste eesmärk on olnud vaid õigustada ning seletada oma feodalistliku, orjastavat tegumoodi. Küll aga kasutab Kahk vabalt ning ehk ka pisut kergekäeliselt just Eduard Vilde kirjutusi talurahvarahutuste kohta, mis oma kirjandusliku olemuse poolest pole ehk parim materjal
inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle. Ajalugu on näidanud, et tõusuperioo...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
) ehitavad üles oma koed fotosünte e s . Kuid tuntud on süsihapp e soolad (karbona a did): Ca C O 3 , Ca C O 3 .MgC O 3 , Na 2 CO3, NaHC O 3 jpt. Vesiniküh en did äärmis elt "rikas" C ühendite klass ; C vesiniküh e n did: arv ületab kaug elt ; kõigi teiste ele m e ntid e vesiniküh e n dite arvu ühtekokku . CS 2 süsinikdisulfiid : värvitu, omap är a s e lõhnag a, mürgine, väga kerg e sti süttiv ved elik. Saad ak s e väävliaurud e juhtimis el läbi hõõ guv a sö e: C + 2S CS 2 :Väga hea lahusti paljudel e orgaanilistele ainetele (rasvad, vaigud, kautsuk jt.) ja anorg. ainetele (eriti fosfor ja väävel) Karbiidid: süsiniku ühendid metallide või mittem etallide g a, mille elektron e g atiivsu s on väiks e m kui süsinikul. ioonilised e. Soolataolis e d : Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e. atsetüle e ni derivaadid)
1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister.
haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Otsides tegureid, millest enda hindamise põhitoon sõltub, on osa psühholooge arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab tegelikku mina ja ideaalmina vahet. Psühholoogid on üritanud täpsustada neid taotlusi ja ideaale, millega inimesed võrdlevad oma tegelikku minapilti, ja selle võrdluse alusel tekivaid tundeid. Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele
oma juhte, siis loodetakse oma probleemidele lahendusi leida mitte ise, vaid juhtide geniaalsel kaasabil. Nagu on kerge veenduda, keerleb kõik hinnangute ümber. Nii sotsiaalsed kui ka isiksuslikud haavatavuse tegurid saame taandada otsustustele ja hinnangutele, mida inimene annab iseenda ja sotsiaalsete sündmuste kohta. Siin peitubki võimalus vähendada haavatavust - tuleb muuta oma hinnanguid. Ja eelkõige enesehinnangut." Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka
osapool annab tõenduse, et toode või protsess vastab esitatud nõuetele. Konkurentsikeskne kvaliteet kliendi arvamus toote väärtusest kujuneb võrreldes Sertifitseerimise protseduuri kõige tähtsamaks osaks on audit. ettevõtte tooteid konkurentide omadega. 14. Kliendi rahulolu printsiip TQM nii avalikku kui erasektorisse kuuluva 42. Tasakaalustatud Tulemuskaart elik Balanced Scorecard TTK. Selle juhtmõte: organisatsiooni puhul peab konkurentsivõime tugevdamiseks keskenduma klientide mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida. nõudmistele ja ootustele. TQM algab klientide ootustest täielikust arusaamisest. TTK on juhtimismudel, mis annab üheaegselt mitmed majandusnäidikud, mille alusel 15. Töötajate rahulolu printsiip Konkurentsivõimelisuse põhiliseks eesmärgiks on ettevõtet edukalt juhtida.
Mõnes mõttes tundub inimestele kindlasti totter, et keegi üritab meile väita nagu õun ei olegi õun, see üksnes meenutab õuna, kuid maitse poolest on tegemist puhtalt pirniga. Maksustamisel paraku just nii asjad käivadki, et isegi siis, kui õun on õun, siis me püüame seda maitsta ja tunnetada temas piisavalt pirni, ütlemaks, et sisuliselt on see pirn või mis veel hullem, fiftyfifty (või nagu põhjanaabrite suusakuulsus olla öelnud, fiftysixty), osaliselt pirn elik pirnõun.[1] Seega, teatud juhtudel võib dividendimakse osutuda osaliselt või täielikult palgatuluks hoolimata sellest, et see on makstud välja dividendide maksmise reeglite alusel ning isikule, kellel on ka õigust saada äriühingust dividenditulu. Ümberkvalifitseerimise põhjus on tegelikult üpriski lihtne kõiki tuleb ju kohelda võrdselt. Kui tehingu vormi valimisega saaks maksukohustuse teket niisama lihtsalt manipuleerida, siis muutuks maksude
olema, kui ta on.,, ''Kui mõni mees teaks, kuda mõni teine mees kibekiire lehepeksmise juures kikkis varvastega mööda tooreid munasi käima peab! Küll siis jätaks nii mõnigi mees elik naene oma kivid toimetaja-ärra kapsaaeda pildumatta!,, ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" 12 Eesti Vabariigi hümn Muusika: F
kergesisulist naljamängu: “Pärmi Jaagu unenägu” (1873), “Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis” (1880), “Tuhalabida valitsus”. JANNSENI TSITAADID ’’Eesti rahvas peaks siis, kui lubate ütelda, südamlikum ja üksmeelsem olema, kui ta on.,, ’’Kui mõni mees teaks, kuda mõni teine mees kibekiire lehepeksmise juures kikkis varvastega mööda tooreid munasi käima peab! Küll siis jätaks nii mõnigi mees elik naene oma kivid toimetaja-ärra kapsaaeda pildumatta!,, „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“ Eesti Vabariigi hümn. Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V. Jannsen Mu i sam aa, mu õn n j a rõ õm, kui kau n i s o le d s a! Ei leia mina iial tääl, see su u re l ai a il ma p ääl , mis mull' nii armas oleks ka, kui s a, m u i s am a a! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani.
Teisalt siiski oli tähtis ka kogukonna heaolu kaitsmine. Säärane võimu koondumine põhjustas ohtralt pingeid, kuna võim kippus koguma feodaalide kätte, kelle majanduslik seis võimaldas pakkuda rüütlitele paslikke hüvesid. Sellest tulenevalt tekkisid sõjasalgad, mis põhjustasid ohtralt peavalu just kõrgematele võimuorganitele. Omavahelistes võitlustes tuli tihtipeale ette verevalamist erinevate rüütlisalkade vahel, mis omakorda õõnestas kohati võimuasetust, elik väikefeodaalide kätte koondnud võim õõnestas mõnetigi kõrgemate tegelaste positsiooni. Seetõttu sagenesid ka sõjalised kokkupuuted erinevate instantside vahel rüütlis pidi paraku rinda pistma oma mõõgavendadega. 13 12 Franco Cardini. 1987 13 Franco Cardini. 1987 Tihtipeale võtsid rüütlitevahelised mõõduvõtmised üsna mastaapsed mõõtmed, seega leiti, et mõistlik oleks nende tegevust piirata. Piiskoppide konglomeraat kehtestas seepeale ,,Jumala
skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi. "Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud, kes sõdivad pidevalt aasidega. "Eddas" on laulud jagatud kaheks: 1)
Väljundpoliitika (output) - poliitikute töö tulem, mida hakatakse rakendama; reaktsioon, täitmine, menetlemine Must kast (the Political System) kaalumine, otsused, konversioon - poliitikakujundamine Tagasiside poliitika mõju ja tagajärjed Politics sisendpoliitika; keskne ülesanne tasakaalu otsimine Policy valitsemisinstitutsioonide ametlik tegevuskava; keskne ülesanne ühiskonnaelu kujundamine Polity riik elik ühisruum, kus poliitilised protsessid toimivad; valitsemise institutsionaalne kontekst Avalik poliitika Avalik poliitika on midagi, mida valitsejad (kodanike kaasabil) otsustavad teha v tegemata jätta avalike probleemide lahendamisel ,,avalik"? poliitika avalikkuse huvides, nimel ja hüvanguks; puudutab enamikku, st mitte vaid eratoimijaid, vaid kõiki (nt kütuseaktsiisi tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad
2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 6 ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700- leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister.
Adamson. Sajandivahetuseks on inimeste arv, kes aitasid kaasa eesti rahvuslusele ja keda tuleks seoses rahvusliku liikumisega esile tõsta, kasvanud märkimisväärseks. Tekkis tugev, avalik poliitiline diskussioon Eesti ja eestlaste olukorra ja tuleviku üle. Üsna selgelt ja üheselt oli rahvusliku liikumise põhiideeks eesti rahvusidentiteedi kujundamine. Teisalt tähendas see laialdast liikumist balti-saksa mõisnike võimu ja kiriku vaimse surve vastu elik pärisorjusliku korra igandite hävitamine. Ühe esimese tähtsama üritusena oli kollektiivsete palvekirjade esitamine tsaarile. Aluse panijaks olid siinkohal Viljandimaa talupojad 1860. aastate keskpaigas. Nad kaebasid mõisnike ülekohtu üle, palusid rendi ja talude ostuhinda alandada, and suuremaid õiguseid eesti keelele ning vabastada kool pastorite ja parunite võimust. Nendes palvekirjades esitatud taotlused on tegelikult kokkuvõtvad rahvusliku
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle...
võtab arvesse inflatsiooni mõju ja iseloomustab laenu tegelikku hinda Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a
Enesehinnang on inimese üldine arusaam endast ning kuidas ta ennast kui inimest hindab. Kui hinnang on negatiivse tooniga, siis saamegi rääkida madalast enesehinnangust ( Fenell, 2009). Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks (Rajaleidja 2009). 1.1 Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega- ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega- ,,Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi? " Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima
osastavas käändes. Määrsõnad on kas iseseisvad või moodustavad koos verbiga ühendtegusõna. 15. Sidesõna e konjuktsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille ainsaks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjutamata. Eesti keeles on neid paarkümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu. Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, niikaua kui, samal ajal kui, sellest hoolimata et, kas….või Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane nendele mehhanismidele, mida inimene igapäevaelus otsuste tegemisel kasutab, mis võimaldab hägusloogikasüsteemide kaudu teha kättesaadavaks traditsioonilistele vahenditele halvasti alluv inimteadmus näiteks protsesside modelleerimis- ja juhtimisrakendustes. Teksti esimeses peatükis antakse kompaktne, kuid piisav ülevaade hägusloogikasüsteemide aluseks olevast hägusast hulgateooriast, hägusloogik...
Huntington laenab oma põhimetafoori geoloogiast: tsivilisatsioonid on nagu pinnasekihid. Seal, kus tektoonilised kihid põrkuvad, tekivad looduses maavärinad ja ilmuvad vulkaanid, inimkonnas aga konfliktid ja sõjad. Sellest tuleb Huntingtoni raamatus eriti robustne järeldus ja ennustus: tulevased konfliktid ei puhke mitte ainult tsivilisatsioonide vahel, vaid kulgevad tsivilisatsiooni "murrangujooni" mööda. Huntington näeb maailmas praegu kuut kuni kaheksat eri tsivilisatsiooni: Hiina elik sinoline, jaapani, hindu, muhameedlik, (vene-)ortodoksi, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Huntington määratleb tsivilisatsioonid, sealhulgas ka "Lääne", esmajoones usu põhjal. Hiina, hindu, muhameedlik ja vene- ortodoksi on valdavalt usulise määratlusega tsivilisatsioonid. See, mida kõikjal nimetatakse "Lääneks", ühtib sellega, mida varem peeti lääne kristlaskonnaks (katoliiklus ja protestantism) Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Ameerika ning Okeaania.
Rassismi juures olulised märksõnad: Omad ja võõrad. Kuni orjanduse tormilise vohama hakkamiseni Ameerika mandril, ei olnud must nahavärv veel taunitav. Stigmaks saab must värv alles siis kui ori ja must muutuvad sünonüümideks. Ameerika avastamine (1492) tõi kaasa vajaduse orjastada sealseid pärismaalasi ning kasutada sealsamas Ameerikas eelkõige musti orje, tekitas sotsiaalse nõudluse tõestada, et mainitud rahvad polegi Aadamast, elik polegi inimesed vaid loodud koos loomadega 5. päeval. Inimkonna teke mitmest allikast polügenism. (Õpetus, nii pühakirja, kui ka inimeellaste puhul, mis eeldab ühest keskusest põlvnemist, on monogenism.) Mõisted ja olemus (järg 2) Rassiline diskrimineerimine see tähendab mistahes vahede või erandite tegemist inimeste vahel, neile
ei leidnud aset – HOR pole kunagi kulutanud nii palju kui 2000ndatel. 24 Capacitating solidarity: From freedom to want to freedom to act. Mitte niivõrd võrdsus, vaid kui põhivajadused ja võimalused oma võimete väljaarendamiseks ja sotsiaalseks kaasatuseks. Amartya Sen, Nussbaum- materiaalne võrdsus pole piisav tingimus õiglaseks eluvõimalusteks, vaja lisada valik ja vabadus. Elik mitte niivõrd de-commodification kui tööjõuturust sõltumatuse loomine, vaid ex ante oskustega tegelemine. Perepoliitika roll! Lissaboni lubaduste täitmine: Vähesed riigid on rakendanud sotsiaalse investeeringu paradigmat nn comprehensive way – eelkõige Põhjamaad, aga ka UK, Iiri, Holland, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa. Nn töötuse juhtimiselt tööhõive suurendamisele on läinud hästi, samuti aktiveerimine. Samas ebavõrdsusnäitajad pole paranenud
koos kõrvallause korrelaadiga ja seda tüüpi ühendite näol on tegemist lauseelementidega, mille iga osa sõnaliigiline kuuluvus tuleb määrata eraldi. Funktsiooni järgi jagunevad sidesõnad: 1. Rinnastavad: aga, ja, või, ning, saati, ega, aga, kuid, ent, vaid seovad samaliigilisi lauseliikmeid või samaväärseid lauseid ja jagunevad: a) ühendavad: ja, ning, ega b) eraldavad: ehk, või c) vastandavad: aga, kuid, ent, vaid e) seletavad: ehk, elik 11 2. Alistavad: et, nagu, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, otsekui, justkui seovad kõrvallauset pealausega ja erandlikult ka võrdlustarindi liikmeid, nt Ta on niisama pikk nagu mina. Sidesõnu on võimalik jagada ka üldkategoriaalse tähenduse alusel, kuid kuna see pole sõnadel ühemõtteline ja sõltub lausekontekstist, siis seda jaotust siin ei esitata. 14. Hüüdsõna e interjektsioon - Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta
r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000) 18 M/P 1000 2000 Lembit ViilupQ Ph.D IT Kolledz 32. Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: r LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33
ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija. Andis suunale ni me kui 1855. Aasta Pariisi maail manäitusel C ourbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,, Realism". C ourbet oli suurt kasvu tugev m e es, selline on ka te ma kunst m eh elik , j õuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vor miga, tööde m õ õtmed on ka suured. Te ma maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is". Pealtnäha tavaline sünd mus kaljuse maastiku taustal üle 40
o Samas sõltub maksukoormuse ülekandmine nii tarbijate nõudluse elastsusest kui turu struktuurist. · Astmeline tulumaks: o Oletame, et mingi riigi valitsus soovib üle minna ühtlaselt tulumaksult astmelisele tulumaksule. · Tulu · Ma · Ma · Teg · Maksu- · Maksu- · Tegelik vahe ksu ksu elik määr summa maksu-määr mik - - ma mä su ksu är mm - a mä är · Rüh · mak · 0 · 0% · maksu- · 0 · 0% m 1: su- vaba kuni · vab 300 a
437 aastat. Lisaks on ca´ 50% juhtudel karistuse määramisel kriminaalkoodeksi järgi kohus otsustanud süüdistataval keelata teatud ametikohal töötamise või võtnud ära teatatud tegevusalal tegutsemisõiguse. Materiaalselt tähendab ühiskonnale selliste otsuste kogusumma ca´ 35 miljonit krooni, mis on üksnes ainult otseste vangide ülalpidamise kulu. 53 KOKKUVÕTE Õiguse tõlgendamise ühe klassikalise kaanoni, elik siis ajaloolise meetodi alusel võime kindlalt käesoleva töös toodud näidete varal väita, et altkäemaksu võtmine ja hilisemalt ka andmine on olnud läbi aegade ühiskonnas heade tavade ning kommete vastane tegevus, seega tabu. Seda eelkõige asjaolust, et läbi sajandite meid saatvas religioonis, millel algselt ja ka paljuski keskajal oli seadustandev roll, on viidatud altkäemaksule kui ebanormaalsele käitumismallile.
Nii natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid kui vajatakse bioloogiliselt tugevat ühiskonda, tuleb tervis teatavas mõttes natsionaliseerida. Kodanike kehad ja geenid ei kuulunud enam neile, vaid ühiskonnale. Totalitaarseid riike iseloomustab sageli ühiskonnakäsitluse biologiseeritus (Eestis nt märksõnaks rahvusterviklikkus) kõne all olid nii eugeenilised meetmed (positiivne ja negatiivne eugeenika, elik kvaliteediküsimused), kui pronatalism (kvantiteet), mõnikord ka rassitemaatika jms. Totalitaarne ühiskonnakord omab tervisearenduseks teatavaid sisseprogrammeeritud aluseid. Fasism esines erinevates maades erineval kujul. Itaalias asutas Benito Mussolini 1919. a. Võitlusliidu Fascio di Combattimento, millest kujunes 1921. a Rahvuslik Fasistlik Partei. Saksamaal loodi 1919. a Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. a Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks
fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid. Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt tugevat ühiskonda, tuleb tervis teatavas mõttes natsionaliseerida. Kodanike kehad ja geenid ei kuulunud enam neile, vaid ühiskonnale. Totalitaarseid riike iseloomustab sageli ühiskonnakäsitluse biologiseeritus (Eestis nt märksõnaks rahvusterviklikkus) kõne all olid nii eugeenilised meetmed (positiivne ja negatiivne eugeenika, elik kvaliteediküsimused), kui pronatalism (kvantiteet), mõnikord ka rassitemaatika jms. Totalitaarne ühiskonnakord omab tervisearenduseks teatavaid sisseprogrammeeritud aluseid. Fasism esines erinevates maades erineval kujul. Itaalias asutas Benito Mussolini 1919. a. Võitlusliidu Fascio di Combattimento, millest kujunes 1921. a Rahvuslik Fasistlik Partei. Saksamaal loodi 1919. a Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. a Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks
Termini vajalikkus seisnebki aga selles, et taibata mõiste sisu. Meetodi positiivset külge iseloomustav võluv lühidus ja spartalik konkreetsus on ka selle negatiivse külje peamine iseloomustaja, sest tihtipeale ei võimalda just äärmine lühidus avada tähistatava mõiste kogu sisu. Terminoloogilise meetodi kasutamisel tuleb silmas pidada: 1) termini iseloomu – tuvastada, kas see pole juhuslik, meelevaldne märk elik on tegu tõelise terminiga; 2) termini paigutamist üldmõistesse; 3) mõiste mahu määratlemist; 4) mõiste liigi arendamist iseseisvaks soomõisteks. Termini meetodi ebaõige kasutus tuleneb sellest, et ei järgita vajalikke tehnilisi nõudmisi. Terminite kasutamisel kehtib muuhulgas järjepidevuse nõue, et vältida süsteemi hägustumist ja ebaselgusi tõlgendamisel. Termini mahu varieerumisel, tuleb selle maht õigusnormi jaoks määratleda
/ F(4) F(3) / / F(3) F(2) F(2) F(1) / F(2) F(1) Sellises puus on iga n korral –F(n)lehte ( F(1), F(2) ) –F(n) -1 sisemist sõlme( F(k), k > 2 ) ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 11 Näide läheb veel edasi •F(n) lehte = F(n) rida programmi •F(n) -1 sisemist sõlme = 2(F(n) -1) rida programmi •Kokku 3 F(n) -2 rida programmi time (n) = 3 F(n) -2 time (5) = 3 * 5 -2 = 13 time (45) > 1000000000 •Samu tegevusi korratakse ja see võtab aega, elik on kallis! ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 12 Näite lõpp läheneb int fib(int n) { int f[n+1]; f[1] = f[2] = 1; for (int i = 3; i <= n; i++) f[i] = f[i-1] + f[i-2]; return f[n]; } •Tegemist on iteratiivse algoritmiga korduvad arvutused tehakse tsüklis ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Eelviimane näite slaid •Iteratiivse programmi puhul peame arvutama kokku, kui mitu korda mingit rida täidetakse: –kolm rida täidetakse alati
miselt: v a) igapäevane hooldus, b) vahehooldus ehk tehniline hooldus nr. l (TH-1) ja 180 181 c) põhihöoldus elik tehniline hooldus nr. 2 fTH-2). Eeskirjad ei normi mootorrataste (motorollerite ja Igapäevase hooldu s e töid tehakse sõidupäeva - mopeedide) kapitaalremontide vahelisi läbisõite. Koge- del ja nad jagatakse sõidueelseteks ning sõidu j argset eks. muste järgi vajavad nad kapitaalremonti järgmiselt: Sõidueelne hooldus on köntrollülevaatus. Erilist tähele- neljataktilise püstklappmoptoriga (K-750) -- 45000...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
