VALE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. ÕIGE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. Kirja suurus peab olema 12. Reavahe VALE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. ÕIGE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. Reavahe PEAB olema 1,5. Võõrsõnad Võõrsõnad peavad olema kaldkirjas. Õige: Hello! Vale: Hello! Leheküljenumber Lehekülje number hakkab alates sisukorrast numbriga 2. Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduses PEAVAD ennem olema raamatud ning alles siis interneti leheküljed. NB! Vikipeedia leheküljed on viimased.
* Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmekeelset sõnaraamatut. * Õigekeelsussõnaraamat * Sünonüümisõnastik 9) Nimeta 2 ühekeelset sõnaraamatut. * Tõlkesõnaraamat * Oskussõnaraamat 10) Milleks on vaja sünonüümisõnastiku?
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6
Võõrsõnad 1. defekt viga 2. tüüpiline tavaline 3. diskett väike magnet ketas 4. termos mahuti vedeliku temperatuuri hoidmiseks 5. tenor kõrge meeshääl 6. detsimeeter mõõtühik 7. tekstiil kudum 8. daatum kalendrikuu 9. debatt vaidlus 10. talent anne 11. talisman õnne toov ese 12. troopika palavvööde 13. detektiiv salapolitsei 14. deudorant lõhnaneutraliseerija 15. deklameerima etlema 16. detail üksik asi 17. termin oskussõna 18. depoo rongide hoiukot 19. trauma tõsine kahjustus 20. turniir võistlus 21. dekoreerima kaunistama 22. trüvel komm 23. tualett riietus ese või hügieeniruum
lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne) * Ei tohi olla liigseid sõnakordusi (tähelepanu asesõnadele see, ta, tegusõnale olema; tüvekordustele). * Võõrsõnad (võõrsõnu ei tohi kasutada liiga palju ega vales tähenduses). neid asju pea ka meeles. Teema arendus koosneb lõikudest, igas lõigus on üks mõte ehk probleem. Igal probleemil on kolm osa: väide ehk probleemi püstitus, tõestused ehk analüüs ja järeldus. Lõik: *väide *näide *järledus
Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 4". 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused Inglise laenukihi algus ulatub XIX sajandi algusesse. Sellest ajast alates võib eristada 3 etappi: XIX sajandi teisest kümnendist kuni XX sajandi teise kümnendi lõpuni, 1920-1930 ning 1940-1980. 1980
Kunstiajaloo võõrsõnad ja materjal 3.september aatrium elamu keskel asuv katuseta ruum. Tänapäeval esineb rohkesti kaubakeskustes, avatud ruum. akropol linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt tava dokument, juhtum - kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, ...
paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
Võõrsõnad Doomino-lauamäng 1)Ma kasutan enda pea pesemiseks 11)Meie koolis õpetajate toa kõrval šampooni. asub direktori kabinet. Šampoon-vedelik pea pesemiseks Direktor-asutuse juhataja 2)Mu sõbra ema on piraat. 12)Õpetajal on kodus 7grammofoni. Piraat-mereröövel Grammofon-plaadimängija 3)Iga hommik paneme riided 13)Koolis on keelatud kanda dresse. garderoobi. Dress-spordiriietus Garderoob-Riietehoid 14)Õpetaja kasutab bussi peale kooli. 4)Mu isal on bass hääl. Buss-ühissõiduk Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6...
Muusika.Kino................................................................................. 8 1.1.1.3 Areen..........................................................................................................8 1.1.1.4 Nädal..........................................................................................................9 1.1.2 Analüüs............................................................................................................9 1.2 Võõrsõnad..............................................................................................................11 1.2.1 1.2.1. Sõnad.................................................................................................... 11 1.2.1.1 Sirp..........................................................................................................11 1.2.1.2 Teater.Muusika.Kino.............................................................................. 11 1
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad.
· Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) · Teksti eesmärgistamine ja kavandamine mida tahad õelda? (lõplik mõte) · Sünonüümide ja antonüümide leidmine · Võõrsõnad tea tähendust ja oska tekstis kasutada · Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine · Kirjavahemärkide õige kasutus (üttega lauses, koondlauses, rind ja põimlauses) · Oska koostada jutustust, kirjeldust, lihtsamat arutlust, arvamust, kirja, avaldust, elulookirjeldust ja seletuskirja · Käänded · Pöördsõna pöördelised ja käändelised vormid · Omadussõnade võrdlusastmed · Sõnamoodustuse põhimõtted · Lauseliikmed!!!
TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki,
Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva,
Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit u/ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva,
Võõrsõnad 1.Andrus tankis oma autot uue ja kvaliteetsema bensiiniga. Bensiin- peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu 2.Mari ostis omale uued beežid teksad. Beež- helepruun värvus 3.Vanaisa pani oma vana grammofoni tööle. Grammofon- vinüül plaadimängija 4.Peale rasket päeva isa otsustas pikutada diivanil. Diivan- mööbliese 5.Kooli direktor ja õppealajuhataja pidasid pikka dialoogi. Dialoog- kahekõne 6.Kõik omad joped ja kotid võib jätta garderoobi. Garderoob- riietehoidja 7.Terve eelmine nädal ma veetsin Laulasmaa sanatooriumis. Sanatoorium- raviasutus 8.Uus head&shoulder-si šampoon on väga kvaliteetne. Šampoon-pea pesemis vedelik 9.Meie koolis on dressides käimine keelatud. Dress- spordiriiestus 10.Ahju küttmiseks brikett sobib väga hästi. Brikett- pressitud turvas Algustäheortograafia Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. ko...
Eesti keelepoliitika Aastate jooksul on hakanud eesti keel muutuma kahekeelseks, kus suhtlusesse tulevad võõrsõnad. Eesti keele püsima jäämist määravad paljustki just keele tavakasutajad. Suuremat pilti vaadates võib juhtuda, et eesti keel võib kunagi saada teiseks emakeeleks, kuna võõrkeele kõnelejaid on palju. Meie Eesti keelepolitiika vajab suurt muutust. Väga paljud vene keelt kõnelevad noored ei saa gümnaasiumi või isegi tööle, kuhu kandideerivad, sest eesti keele oskusest jääb neil väheks. Selles kõiges saab süüdistada aind riiki, sest keelepolitiika pole
Kirill Žukov AA-16 Võõrsõnad 1.enormne- määratu suur Osaleda soovis enormne hulk kunstnikke. 2.massiivne – raske Massiivne propaganda kutsub sööma Eesti toitu. 3.raporteerima – teadeannet tegema. Akt reguleerib tehingute raporteerimist. 4.simuleerima – teesklema,matkima Venemaa simuleerib lendu Marsile. 5.defekt – viga Kohvimasin oli väikese defektiga. 6.manipuleerima – käsitsema
· Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe.
Häälikuühendi põhireeglid REEGEL NÄIDE I PÕHIREEGEL : Kaashäälikuühendis kuklid, piklik, kristalne, metalne kirjutatakse harilikult iga täht ühekordselt. I ERAND Liitsõnades Pannkook , rongkäik II ERAND liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, l III ERAND kui sõna lõpeb sama modernne laudkond kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) IV ERAND ülipikk s kirjutatakse kahe tähega jõhvikamorssi , varss li, m, n, R järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik II PÕHIREEGEL Sõna sees kirjutatakse Vispel, kokkki helitute häälikute kõrval k, p, t I ERAND liitsõnades presspärm keskkool II ERAND liidete ees laudkond leibki III ERAND sama sõna muutevormides liigne-liigset moodne-...
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
ERIALASED VÕÕRSÕNAD Akropol - Vana-Kreeka linna kõrgendikul asetsev kindlus Akvarell - vesivärv; vesivärvimaal: vesivärvitehnika Akvarellvärv vesivärv Arhitektuur - ehituskunst, inimese ruumilist keskkonda kujundav projekteerimis- ja ehitamiskunst. Bambootsaad - lihtlõbusat talupojatseeni kujutav zarimaal Batalist - sõjatemaatikat viljelev kunstnik Disain tootekujundus, kujunduskunst; kavandamine, konstrueerimine Fantaasia kujutlusvõime; unistus; väljamõeldis Fresko - kuivamata krohvipinnale maalitud pilt; vastav maalitehnika Galerii - kunstikogu, muuseum, kunstigalerii Graafika - väljendusvahendina põhiliselt joont ja pms musta-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik Grafiit - pliiatsisüsi Groteskkiri - plokk-kiri Guasss - guassvärv, läbipaistmatult kattev vesivärv; guastehnika; guassmaal Hieroglüüf - ideograafilise kirja märk, muinasegiptuse piltkirja märk Häppening - improviseeritud või spontaanne kujutava kunsti, muusika, ...
Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr, 7 EEK Enne ja pärast mõttekriipsu jäetakse tühik. Indrek Ojara mitte ainult Sten. Tulpade tegemiseks kasutan klaviatuurilt TAB klahvi. Kuupäeva kirjutamine 1.september 1.september 2005.a 1. sept 1.sept 2005.a 01.09 01.09.05 Võõrsõnad kirjutatakse kaldkirjas Komöödianäitleja kandis tavaliselt pehmeid susse (socci) ja trikootaolisi ihuvärvi pükse. Tabeli tegemine Wordi`s Table Insert Column (veerg) Row (rida) Lehekülje häälestus Fail Pge Setup Paper Size Landscape (horisontaalne) Portrait (vertikaalne) Lehekülgede nummerdamine Insert (lisa) Page Numbers (leheküljenumbrid) Positsion Footer (allserv) või Header (ülaserv)
SISUKORD Sissejuhatus Kõikuv meeleolu Valetamine Varastamine Seletamata äraolekud Füüsilised sümptomid Korduvad haigused Kokkuvõte Võõrsõnad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sõltlase isiksuses aset leidvaid muutusi vastandatakse sageli tavalistele käitumisnormidele. See aitab teha sõltlast ümbritsevaid inimesi tähelepanelikuks sõltuvuse destruktiivsete ilmingute kasvamise suhtes. Mõned klassikalised nähud on meeleolu kõikumine, valetamine, varastamine, seletamatud äraolekud, füüsilised sümtomid ja korduvad haigused. Kui
Harjutus 2 Leia vastandsõna, kirjuta võõrsõnade järele tähendus ja moodusta näitelause(d) vastandsõnadega. Vajadusel kasuta mitut sõnaraamatut. NB! Ära kasuta sõnaraamatus toodud näitelauseid! Sõna - tähendus Vastandsõna tähendus Näitelause(d) Delikaatne - Sünkroonne - Obligatoorsus - Filantroop- Dünaamika - Aktiveeruma - Sifreerima - Optimist - Matriarhaat - Kvantiteet - Harjutus 3 Tõlgi tekst igapäevakeelde, st väldi võõrsõnu, asenda kõik võõrsõnad omasõndega. 1. Gümnaasiumi pedogoogid paneerisid kotlette ning demonteerisid modernse ridiküli. ___________________________________________________________________________ 2. Arhailise katedraali fuajees komponeeris emotsionaalne professor. ___________________________________________________________________________ 3. Doktor refereeris kirurgile patsiendi anamneesi. ___________________________________________________________________________ 4
kuuljatega võrreldes, ei armasta nad eriti Esmalt ütle sõnum ja siis näita. lugeda, eriti pikki ja raskeid tekste. Kui sinu sõber on kurt, võid teda lugemisel aidata. Kurdiga pole vaja karjuda, ta ei kuule. Mõtesta tema jaoks lahti abstraktsemad Rääkida võid tavalise hääletooniga. mõisted, võõrsõnad jms. Kui sa oled temast veidi eemal, näeb kurt Kui teie hulgas on kurt inimene, ärge jätke sinu nägu tervikuna paremini ja mõistab sind teda üksi vaid seetõttu, et ta ei kuule. ka paremini. Kutsuge ta endi hulka ja te saate teada, et kurdid on väga huvitavad inimesed. Kui sul on rääkides midagi suus (suits, näts), siis ei saa kurt sinu kõnest aru
) leplikkust (mida?) leplikkuseks (milleks?) leplikkusse (millesse?) leplikkuseni (milleni?) leplikkuses (milles?) leplikkusena (millena?) leplikkusest (millest?) leplikkuseta (milleta?) leplikkusele (millele?) leplikkusega (millega?) EKSAMIKS I. Tõmba valesti kirjutatud sõnale joon alla ja kirjuta sõna iga lause järele õigesti (võõrsõnad!) II. Täida tabel (Kui ei saa moodustada i- ülivõrret, moodusta kõige- ülivõrre) III. Moodusta laused, mille verb oleks järgmises vormis IV. Leia etteantud tähega antonüüm V. Leia kahe sõna kokkulangev vorm (homonüümid) VI. Kirjuta õigesti (suur ja väike algustäht) VII. Vajadusel ühenda sõnad (kokku- ja lahkukirjutamine) VIII. Paranda stiilivead Kokku 100 punkti Hindamine ,,5" 100-90 punkti ,,4" 89-70 punkti ,,3" 69-46 punkti
On ka päritolu kohale viitavad ikoonid: Vladimiri, Novgorodi Jumalaema. Ikoonide valmistamine : maalitakse puutahvlile, alguses kasutati temperavärve(valmistati käsitsi). Ei ole väärtust enne, kui on pühitsetud , mees ja naisfiguurid. 7. Kirjelda ikonostaasi: Ikoonidega kaetud vahesein. Eraldab altari kirikusaalist ning ühendab need omavahel kokku kolme ukse või väravaga. Kuningavärav sümboliseerib sissepääsu Jumalariiki. (Pilt). 8. Võõrsõnad. Tsentraalehitis- põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Vikkel sfääriline kolmnurgakujuline arhidektuurilie vorm, mis võimaldas ehitada kupleid kõrgemale. Empoor rõdutaoline ruumiosa. Liseen seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum.
tekitavad pildid. Autorit polnud märgitud. Kolmandaks paistis mulle silma sein, kus olid kujutatud Johannes Aaviku grammatilised uuendused eesti keeles. Välja oli toodud palju tema poolt väljamõeldud sõnu, mis meie kõnekeeles on igapäevaselt kasutusel, nagu näiteks nooruk, ülemus, nautima, siirus, raev, väärikus, naasma, toimima, ese, tara, ületama, kogemus, kiindumus, eelistama, osutuma jne. Lisaks olid seinal kujutatud ka võõrsõnad, mille kasutamist Aavik propageeris, nagu näiteks idee, identne, impulss, termin, tämber, trikk, initsiaalid, fantaasia, elementaarne, toost, meetod jne. Johannes Aaviku uuendused eesti keeles on meid väga suurel määral mõjutanud, me saame end paremini väljendada ning meie keel on sõnade poolest rikkalikum. Aavikul on Eesti ajaloos vägagi tähtis koht. Näitus meeldis mulle väga. Positiivne oli see, et eksponeeritud olid ka erinevad
Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete ...
ebaõnnestumise kogemus Toimetulek : hingata enne lavale minekut võtta midagi kaasa (turvatunne) mõelda naljakatele asjadele teha sedeleid harjutada esinemist võtta videosse Halb esineja : Parasiitsõnad Puudub silmside/liigne silmside ühe inimesega Valed emotsioonid Liigub tahapoole/publikust eemale Vale riietus Monotoonne hääl Võõrsõnad Räägib segaselt Ebaselge hääl Läbi mõtestamata Ei olda keskendunud Ettevalmistamata Keeleliselt ebakorrektne Vabandab ette Liigsed terminid/lühendid/sõnakordused Solvab Hea esineja: Kõne huvitav Pühendunud Avatud vastukajale Viisakas Haarab kaasa Naljad Kohanemisvõimeline Ei lange publiku halvale tasemele Täidab lava Viitab olulisele kätega Pea püsti, selg sirgu Veenmine Vastuargument Kasu Alternatiivne plaan
Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks. Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Arhitektuuri kohta võib öelda, et tänu kreeklaste agoraadele ehk keskväljakutele on ka tänapäeva kandunud edasi idee ehitada peaaegu igasse suuremasse Euroopa linna ning pealinna peaväljak, mida kasutada edaspidi kogunemispaigana, ürituste korraldamiseks või isegi turu jaoks. Kreeka keelest on kasutusele võetud ka paljud võõrsõnad : filosoofia, teoloogia, kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused , et me nende päritolule ei mõtle: rütm, muusika, mehhaanika, skeem. Kogu kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul on näiteks ,,Kalevipoeg". Üle Euroopa levis ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile, sest kui mitte need siis kes veel
Hiljem muutuvad eoslehekesed pruunikasroosadeks, sokoladipruuniks või peaaegu mustaks. Sampinjonidel on sile jalg, esineb rõngas, kuid puudub tupp. Õpiku keelekasutus Laused on arusaadavad. 13. Näide: Looduses on seened surnud puude lagundajatena kasulikud. (lk 69) Tähtsamad sõnad lause alguses. 14. Näide: Pärm on kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. (lk 71) Puuduvad võõrsõnad. Arusaadavate terminite kasutamine lihtsustab seoste teket. Materjali atraktiivsus Esitatud materjal on kaasahaarav. Tekst on illustreeritud pilkupüüdvate, teemakohaste ja arusaadavate piltidega. 15. Näide Materjali atraktiivsus Peatükis esitatud tekstid on liigendatud. Kasutatud on parajas koguses erineid tekstitüüpe, taustavärve ja teksti värve. 16. Näide
kultuuri.Vana-Kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks, ehk nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-Kreeka kultuuri pärijad. Kreeka arhitektuuri kohta võib öelda, et tänu kreeklaste agoraadele ehk keskväljakutele on ka tänapäeva kandunud edasi idee ehitada peaaegu igasse suuremasse Euroopa linna ning pealinna peaväljak, mida kasutada edaspidi kogunemispaigana, näiteks ürituste korraldamiseks või isegi turu jaoks. Kreeka keelest on kasutusele võetud ka paljud võõrsõnad, näiteks filosoofia, teoloogia, kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja väga suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused ja tavaliseks saanud, et me ei oskaks isegi mõelda nende päritolule. Näiteks võin tuua rütm, muusika, mehhaanika ja skeem. Kogu Euroopa kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul võib näiteks tuua „Kalevipoeg“
Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sarnane nende originaalsele hääldusele.Et võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis eristada, tuleb nad kirjutada kursiivkirjas.Käänata saab neid ülakoma abil ning ülakomaga eraldatud käändelõppu ei kirjutata kursiivkirjas.Selline sõna paar on näiteks
VÕÕRSÕNAD 1. Otsi ja kirjuta sõnade eestikeelsed sünonüümid. AFERIST- õnnekütt, pettur, afäärimeister AFISS- müürileht, kuulutus, plakat ANNULLERIMA- tühistama, kehtetuks tunnistama BANAALNE- labane, maotu, äraleierdatud, lame BARELJEEF- madalreljeef BLAMEERIMA, BLAMAAZ - häbistama, naeruvääristama; häbi(asi), naeruvääristus BLUFF, bluffima - ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade; blufiga eksiteele juhtima BOHEEMLANE - korrapäratu, muretu eluviisiga haritlane DEFEKT - puue, viga, rike DEFITSIIT - vajak, puudujääk, nappus DEKADENTS - langus, allakäik DELEGAAT - esindaja, saadik -DEMOGRAAFILINE, demograafia - demograafiaga seotud, rahvastiku- ; rahvastikuteadus DILETANT, DILETANTLIK asjaarmastaja ; asjaarmastajalik DISTSIPLIIN - kindlaksmääratud kord ; korrale allumine ENTSÜKLOPEEDIA - teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos FAMILIAARNE - pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune FI...
Eesti sõnade vanemate sõnavara rühmade uurimisel saab arvestada vaid tüvesid, mis on moodustunud soome-ugri keelte tüvedest. Uurijad peavad uuemate sõnade etümologiseerimisel pidama silmas, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. (Rätsep 2002: 4849) Andrus Saareste arvates on eesti keeles umbes 6 000 erinevat sõnatüve, kuid Rätsep toob välja põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles Viimastele uurimustele tuginedes saab soomeugrilise omasõnavara hulka lisada need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome-ugri keeltes: samojeedi, ugri, permi või volga keeltes.
Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst Vene keelest: raamat, lusikas, raamat, nädal, kapsas, saabas, aken, kasukas, sinine. Soome keelest: suhe, edu, huvi, rühm, eeldama, esinema, harrastus, valdama.
kuni, kuigi, ehkki, nagu, justkui: Kõik aastaajad on jääb meelsamini koju ning eelistab vahvad, aga suvi on kõige mõnusam. magada 3) siduvad sõnad kes, mis, missugune, milline, kus, millal, kuidas jt: Juba kevadel unistan kohtadest, kuhu suvel reisida. VÕÕRSÕNAD 7 Võõrsõnad on laensõnad, millel on säilinud võõrjooned (5 erijoont): 1. G, B, D, sõna algul Nt golf, dirigent, ballett 2. tähed F, S, Z, Z sõnas Nt figuur, duss, zombi, pidzaama 3. Pearõhk järgsilbil Nt kirurg, grammatika, paralleelne, popurrii 4. Pikad täishäälikud järgsilbis Nt marinaad, poliitika, geniaalne, eksponaat, ballaad 5. O-täht järgsilbis
Tegelikkuses saame vanemate sõnavararühmade puhul arvestada ainult ühistüvesid, millest hiljem soome-ugri keeltes on moodustunud mitmesuguseid sõnu kitsamas tähenduses. Seetõttu on uurijatel tarvis meeles pidada eriti uuemate sõnakihtide uurimisel seda, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Andrus Saareste arvas kunagi, et eesti keeles on ühtekokku umbes 6 000 erinevat sõnatüve. Sel juhul on arvestusest kõrvale jäänud hilised võõrsõnad. Rätsep usub, et kui läbi sõeluda murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, siis peaks see arv olema tunduvalt suurem. Sõnavara suuruse määramisel on keeruline ka laensõnade ja võõrsõnade piiri määramine eriti murdesõnavaras. Laensõnad arvestatakse sõnavara osaks, kui võõrsõnad jäetakse keele sõnavarast välja. Arvestada viimaseid uurimusi saaksime soomeugrilise omasõnavara hulka arvata ainult need sõnatüved, millele leidub
...................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14 Tuntumad lühendid........................................................................................................................ 15 Tuntumad võõrsõnad..................................................................................................................... 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi. Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid. Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.
kujutavad inimtüüpe. Dramaatika jaguneb: Tragöödia- traagiline lõpplahendus, konfliktil põhinev Komöödia- lõbusa lõpplahendusega, kergekaalulised konfliktid, naeruvääristab nõrkusi ja pahesid, probleemid lahenevad ootamatuste järel õnnelikult. Draama- tõsine konflikt, eluline sündmustik, tragöödia ja komöödia segu, tegelase psühholoogia ja käitumine. Võõrsõnad Nõrk sulghäälik sõna alguses (giid, bensiin, diivan) Võõrhäälikud/võõrsõnatähed: f, s, z, z (fookus, sokolaad, zooloog, looz) Pearõhk esisilbist kaugemal (paralleelne, vanill, grammatika, semester) Pikk täishäälik esisilbist kaugemal (akadeemia, galerii, idee, marinaad) Häälik O esisilbist kaugemal (auto, logo, stereo, neutron, traktor) (Tavatud häälikuühendid (trahhea, standard, foogt, müokard, asbest)) Sõnaliigid
1920. aastate lõpus kirjutatud romaanides on pigem tegemist piltide reaga nagu laval, kuhu tegelased ilmuvad ja kaovad, esindades oma sotsiaalset rühma. Iseloomustused on napid, ehkki meeldejäävad ja ammendavad, kõrvallausete asemel näeme sageli ridamisi (suurtähega algavaid) pealauseid, mille omavahelist seotust märgivad kaksikpunktid. Tegelaste kõnet ilmestavad mitmesugused stiilitasandid, valitud kõrgstiilist vulgarismideni. Teksti rikastavad murdesõnad, amerikanismid, võõrsõnad ja autori uuskeelend, mis jäävad väljapoole akadeemilist normi. Valle-Incláni stiili juurde kuulub eksklamatiivsus: tekst on läbi tikitud hüüatuste-karjatustega, eksalteeritud ekspressiivsusega. Ometi jääb olemuses kõik samaks, miski ei muutu. Tema näidendeid oli sageli liiga raske esitada tänu eriefektidele ning kiiretele drastilistele muutustele stseenis. Seetõttu käsitletakse osa tema tööst n-ö kapidraamana (closet drama) See
Igaüks näeb olukorda erinevalt ning tihtipeale räägitakse üksteisest mööda. Pereisa üritab olukorda perekonda kokku tuua, ema kahtlustab oma eksabikaasat abielurikkumises ning peretütar peab end vanemate lahutuses vastutavaks. Lisaks inimsuhetele käsitleb autor ka filoloogiat ja võõrsõnade eestindamist. Selle käigus vaadatakse igale olukorrale ka puht keelelisest vaatepunktist. Väljendub kirjaniku mure eesti keele tuleviku pärast ajal, kus võõrsõnad üha enam peale tungivad. Omapoolne hinnang teosele Lehte Hainsalu on noorte jaoks suhteliselt tundmatu kirjanik, kuid usun, et võiks meeldida paljudele. Hainsalu kirjutab väga elulistest probleemidest ning teeb seda väga huvitavalt. Kui teose sisu peaks kohati jääma teisejärguliseks, siis on raamat väga huvitav ka filoloogilisest seisukohast. Palju on kalambuuri ja mõtisklusi eesti keele ülesehituse kohta.
Tüüpsõna, kuidas seda ÕSis leida?(õp lk 105) Sõnatüüp on selliste sõnade hulk, millel on ühesugused tunnused ja mis käitub keeles ühtmoodi.Vormimoodustuses kuuluvad ühte tüüpi sellised sõnad, mis käänduvad või pöörduvad ühtemoodi. Õigekeelsussõnaraamatus on iga sõna juures number, mis viitab ühele raamatu alguses esitatud tüüpsõnale. Tüüpsõnast on antud kõik olulised vormid. 8. Võõrsõnade õigekiri (õp lk 63+) Võõrsõnad, mille õigekirjas sageli eksitakse: apelsin, mandariin, privilegeeritud, tärpentin, talisman, intervjuu, interjöör, inventuur, mannekeen, margariin, parafiin, rezisöör, tsellofaan, konkreetne, finants, mansett, taburet, traagiline, korrespondent, likvideerima, anneksioon, dirigent, abiturient, entsüklopeedia, materjal, materiaalne materialism, materialistlik, periood, orienteeruma, funktsioon, variant, illusioon, seeria, potentsiaalne,
3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust,
Referaadis oli ka selline teema ,,milles avaldub barokk-kunsti kirevus?" Seal saab teada veel täpsemalt mis on barokk-kunst ja milline see välja näeb. Viimane teema ,,Barokk eesti rahvakunstis" tutvustas kuidas jõudis barokk Eestisse, millistel esemetel ja asjadel seda kasutati, kust jõudis see Eestisse jne. Ma loodan et referaat oli huvitav ja sisaldas informatsiooni, mida lugeja enne ei teadnud. 7 Võõrsõnad 1- Formaalne- vormiline, vormist lähtuv. 2- Deformeeritud- moonutatud, ümber kujutatud. 3- Irratsionaalne- mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mittepiiritletav. 4- Emotsionaalsus- emotsioonide poolt esilekutsutud, tundeelamuslik. 5- Dekoratiivne- kaunistatav, kaunistamiseks tarvitatav. 6- Dünaamiline-liikumisest tingitud, tulvil sisemist jõudu. 7- Sümmeetria- võrdmõõduline. 8- Voluut- rullis, spiraalikujuline, 9- Fassaad- väline esinduslik külg.
otsesest osalusest kõrvale hoidmine. Seda viimast esineb mul just praegu, ise koolis õppides, kus sageli oleks midagi rääkida või arutada, kuid parem kuulan enne ära teiste arvamused või arutan neid asju oma mõtetes. Kuid ometi pean end heaks suhtlejaks ning ka minuga soovitakse suhelda ja asju arutada, seda rohkem väiksemas ja rahulikumas õhkkonnas. Teadmiste omandamisel olen tähele pannud, et sageli jäävad meelde keerulisemad ja raskemad asjad (aastaarvud, võõrsõnad jne) kui kerged. Nii on ka elus eneses: ammuste tuttavate telefoninumbrid, autode numbrid, nimed ja näod on kergem meelde jätta ja nad jäävad iseenesest meelde, aga kui on vaja teada, kus ma panin võtmed või prillid, ei oska vastata. Väga tähtsad õppimise juures on emotsionaalsed tegurid ja sotsioloogilised tegurid. Olen enda juures tähele pannud, et just need tegurid on minu juures viimasel ajal tõusuteed kulgenud, ma tean, mida ma tahan ja kuidas seda saavutada
ette, aga suhtumine tava nasitesse raamatus oli teistsugune, aga imestasin, kuidas mehed lihtsameelselt olid võlutud Carmeni poolt. 6. Minu arvamus teosest Teos oli minu meelest väga nauditav ja pihta panev selle ajastuga. Mulle meeldis seda lugeda, kuna tekst oli värvikas, andis elava kujutluse tegelastest ja toimuvast kohast ning sisu oli lihtne, kuid samas köitev. Autori keel oli väga nauditav, sest tekstis olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrsõnad. Mulle meeldis see, et autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. Teos ei olnud pikk, mõnus lühiku lugemine ja jäin rahule nii teksti ehituse ja süzeega.
annaabi.ee 
