mida ettevõtte üldises tegevuses järgitakse. Pühendumine, kliendikesksus, meeskonnatöö ja loovus. 3. Miks peaks organisatsioon end selgelt määratlema juba organisatsiooni loomisel? See eristab ettevõttet konkurentidest, toob välja tema identiteedi ja arenguteed. 4. Miks tuleks põhiväärtuste loomisse kaasata nii juhtkond kui töötajad? Kuidas seda teha? Et ei muutuks juhtimise kontseptsioon, peab organisatsioonil olema ühtne ja selge väärtussüsteem. Tuleb välja selgitada töötaja isiklikud väärtushoiakud ning juht peab välja selgitama enda jaoks mida ta oma käitumisega tahab meeskonnale öelda. Teadmine, et mõeldakse ja tegutsetakse samamoodi ühiste eesmärkide nimel, panebki pühenduma just sellele organisatsioonile. 5. Nimetage organisatsiooni väärtuste juurutamise viise. Millistest olete ise osalenud? Väärtused on kirjas töötajate arvutite ekraanikaitsetel ja kõikidel ametlikel dokumendiplankidel,
agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus
asend, kuna on lahtised mereteed ja mere ääres saab tegelda kaubandusega. Rahvastiku protsessid 90% rahvastikust paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus 1900 inimest km2 kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just üli kuiva kliima ja sademevaesuse tõttu. Sündimus võrreldes suremusega on väga suur. Palju noori, vanurite osatähtsus on väike. Tööealiste arv on samuti suhteliselt väike. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Riigi valdav usund on isalm 94% egiplastest on moslemid ning 6% on koptid ehk kristlust tunnistavad egiptlased. Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra. Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis, Isise poeg Horos, Seth oli kõrvetav ja viljatu lääne tuul. Egiptlased sügavalt usuvad oma jumalat. Kedagi teist nende jaoks ei eksisteeri. Nad peavad kinni usureeglitest.
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenil...
selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. 10 lauset mina olen : · Mina olen · Mina olen · Mina olen · Mina olen · Mina olen · Mina olen · Mina olen · Mina olen · Mina olen
Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal - Psühholoogiline kohalolek - Tähelepanelik vaikimine “Tähelepanelik” kuulamine • Meeldida rääkijale • Olla kena inimene
SUBKULTUURI ILMINGUD VANGLAS Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris). Sisult on kriminaalne subkultuur sama, teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, uskumuste jm nähtuste kogum, mis toimib konkreetsete inimeste vahel neile ennekõike omases keskkonnas ja suhtlemiskeeles. Kriminaalne subkultuur on välja kujunenud sajandite jooksul suhteliselt püsivate seoste ja tervikliku siseehitusega süsteemiks, mida iga kurjategijate põlvkond on korrastanud ja täiendanud. Mis puutub subkultuurilistesse trendidesse, siis tavaliselt pole need sündinud Eestis, vaid on üle võetud mujalt. Millised on siis üldistades kuritegeliku subkultuuri elemendid ja normid Läänelikus kultuuriruumis? Esimene ja kõige üldisem nõue on: ära sega end teise vangi tegevustesse! Ela oma elu! See kohustus teenib eesmärki, et vähendada vanglasiseselt probleemsete situatsioonide teket. See omako...
muutuste tempo aeglustub. Pakutava hulgast valides on oluline enesele vahel meelde tuletada, et reklaamikampaaniad meedias ühe või teise trendi, toote või stiili kasuks on müügist huvitatud firma poolt hästi kinni makstud. Väärtuste muutumine, mida praegune eesti ühiskond läbi elab, võib kergesti saada üheks stressiallikaks. Ühiskonna ja aja kirjutamata normid ning reklaamitavad trendid võivad kujuneda stressiallikaks neile, kelle isiklik väärtussüsteem pole tugev. Et end trendile ja moele vaatamata hästi tund, on vaja teada, mida sa enda jaoks väärtustad, ning just see oma elu korraldamise sihiks seada. Tehtnoloogilised muutused on ehk kõige selgepiirilisemad ning seetõttu on nendega ka võimalik kergemini kohaneda. Oskamatuse hirmu aitab ületada nii julge pealehakkamine kui võimalikult suure hulga sobivate põhjenduste leidmine, milleks uus tehnika ja tehnoloogia võib vajalik olla.
koos kommertsühiskonna väärtussüsteemi pealetung. Inglise keele domineerimine ja infosüsteemide levik laiendas kommertskultuuri tarbijaskonda, mis võimaldab kommertskultuuri tööstusel investeerida üha rohkem raha tootmisse. Sisuliselt piiramatud ressursid võimaldavad levitada oma sõnumit üha valjema häälega, mille tulemusel taastoodetakse ja kinnistatakse kommertskultuurile omast väärtussüsteemi. Mida omasemaks see väärtussüsteem muutub, seda avatumaks muututakse globaalsele massikultuurile. Kas globaliseerumist saab seostada amerikaniseerumisega? Kultuuri tasandil ei saa globaliseerumist amerikaniseerumisega seostada. Eksiarvamust põhjustab see, et igaüks tunneb välismaal reisides ära Ameerika logod ja inglise keele ning teevad sellest järelduse, et maailm ongi amerikaniseerunud. Tegelikult maailm ei kõnele rohkem inglise keelt ega söö iga päev ameerika kiirsöögikohtades.
Rahvaarvult on Itaalia sarnane Prantsusmaa, Kongo ja Suurbritanniaga. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab Itaalia rahvaaarv vaid 0.01% aastas. Ennustatakse, et aastaks 2050 on inimeste hulk Itaalias vähenenud vaid 50 miljonile inimesele. Itaalias paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Rohkem elab inimesi suurte linnade ümbruses, rannikualadel, ning Alpide juures. Neis piirkondades käib ka rohkem turiste. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal kus töötab vähem, kuni 259 inimest on Itaalia majanduses koguni 75%
Viimane ja kõige tähtsam sektor Portugali jaoks on teenindussektor. Teenindusseektor pakub tööd 59,8%-ile töötavast elanikkonnast ja toob riigile sisse kõige rohkem kolme sektori peale ehk teenindussektor toodab74,5% Portugali tulust. Portugali elanikkond hetkel kasvab. Vaatamata sellele et inimesi sureb iga aasta natuke rohkem kui sünnib, suureneb Portugali rahvaarv iga aastaga Aafrikast tulevate immigrantide tõttu. 4. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Kõige levinum usund Portugalis on roomakatoliku usk mida usub 94% elanikest. Teisel kohal on protestantism. Portugalis on enamus väiksematest poodidest lõunal suletud, kuna kohalikud elanikud peavad liiga kuuma ilma ja traditsooni tõttu siestat ehk siis peavad väikse uinaku pärast lõunasööki. Enamus väiksematest poodidest on suletud ka pühapäeva hommikul, kuna enamus inimesi on usklikud ja käivad sel ajal kirikus. Osad
Minul aitab kõige rohkem stessist jagu saada lähedaste inimeste toetus. Kui ma saan koolis halva hinde, siis tihtipeale läheb meel mõrudaks ja tuleb tunne, et ei tahakski enam kooli minna. Kuid sellest olukorrast aitavad välja tulla lähedased inimesed, kes ütlevad mulle, et nad teavad et ma pingutan kooli nimel ja see aitab väga. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli
stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
elemendik on riik (funktsionalistlik sotsioloogia) Ühiskond riik. Ühiskond baseerub kultuuril, riik rajaneb võimul. Nad seovad erinevaid inimesi ja omavahel erinevaid seaduspärasusi (poliitikateadused) Ühiskonna tunnused Ei ole suurema süteemi osis Abielud sõlmitakse enamasti selle koosluse esindajate vahel Täieneb ühiskonnaliikmete laste arvel Kindel territoorium, mida peetakse omaks Oma nimetus ja ajalugu Iseseisev juhtimissüsteem Kooslus kestab kauem kui liikmete eluiga Ühine väärtussüsteem, mida nimetatakse kultuuriks Ühiskonnatüüpide võrdlus Indikaator Traditsioon. Industriaalne Postindustr. Aregngu printsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, info, teenind. Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht
otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav)
erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: • Teoreetiku tüüpi inimene – peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav)
poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist, mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Kihistumus on seotud haridusega,väikese haridusega inimene kuulub madalamasse kihti, tal on halvem töö ja madalam elatustase. Üh.kihistumist mõjutab veel vabameelsus ja võrduse väärtustamine.Põlvkondade vaheline mobiilsus- lastel on teine eluktuse ja väärtussüsteem kui nende vanematel. Üh. On ka tänapäeval olemas hierarhilisus üh.sõltuvusest, st et ühtedel on ühiskonnas kõrgem positsioon kui teistel. Sellised gruppe nim. Eliidiks e.kõrgklassiks. Kõige madalam sots.staatus on alamklassid, kellel on üh.tõrjutud positsioon(st lihtne töö,väike palk,haridus ja kuluursus madal). 5. Üh.kihistus: inimgruppide eritumise alused; sotsiaalsed rollid. Eliidist räägitakse pos., massist, aga neg. St et staatus on in.kujundatud ja hinnanguline.
hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. 9) Keskkonnaväärtused: (Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks) -otsene aineline ehk kasutusväärtus: seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtussüsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve. -eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus : väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin tähelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad peale jääma inimeste huvid. -iseväärtus ehk sisemine väärtus : lähtub põhimõttest, et keskkond on väärtus, olenemata
Poliitikud on seda üldjuhul tajunud ja neil lihtsalt pole muud valikut kui demokraatia heaks kiita, sest kes seda ei tee, kaotab varem või hiljem suurema osa valijate toetusest. Seepärast ei seletagi poliitilisel areenil esinevad erinevad peamised konkureerivad ideoloogiad üldsuse ja valijate jaoks lahti, mis asi see demokraatia on, nad ainult viitavad sellele ja lisavad oma ideoloogia teatud väärtused. Peaasi, et nende poolt valijatele reklaamitav väärtussüsteem ka demokraatiale osutaks, et selle kaudu suure enamuse toetusele pretendeerida. Äärmusideoloogiad (anarhismi, fashism, natsism jmt) ei tarvitse sellest nõudest kinni pidada, sest teavad, et nad oma ideede süsteemiga laiemat toetust rahvalt niikuinii ei leia. Olgu rõhutatud, et tänapäeva demokraatia polegi see nn õige demokraatia, vaid see on esindusdemokraatia, milles enamuse kodanikkonna hääletamise tulemusena on välja valitud väike
mul see ka õnnestunud. Alles sellel aastal tunnen tagajärgi, mis nüüd mu püüdlemist eduka advokaadi suunas takistab. Tuleks alati ja kohe mõelda oma tervisele, tulevikus võib see tugevalt kätte maksta. Mina olen oma õppetunni saanud. Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina. Lääne-Euroopas kõneleb inimese iga
viia. Kõige kindlamalt võib edukaks nimetada ettevõtet, mis on pikaajaliselt suutnud täita antud lubadused omanikele, töötajatele, klientidele ja ka ühiskonnale kasu toonud, seda arvab Mihkel Pärjamäe oma artiklis ,,Edukuse vastuolud". (1) Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina
vahenditest. Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha arvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Esimene pereliige 76,70, iga järgnev 61,63) Sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused *sotsiaalne tõrjutus tähendab seda, et indiviid ei tunne ennast enam ühiskonna täisväärtuslikuliikmena. Seda võib põhjustada vähene läbikäimine teiste inimestega, ebapiisav sissetulek,muutunud majandusolud või väärtussüsteem *samas inimesed ju ei sünni siia ilma nii, et nad oleksidkohe sotsiaalselt tõrjutud. Selline olukord tekib mitme halva teguri koosmõjul ja sellest ontegelikult võimalik välja tulla. Inimese ees on tavaliselt kaks valikut: kas jään käed rüpes abitultkellegi abi ootama või leian rasketes oludes sisemise jõu, mille abil elu jälle korda seada Võimu ressursid *võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised-omand, kapital Vaimsed-teadmised, kogemused.
jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega
reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. 3. Ajalooline tõlgendamine - annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Lüngad õiguses - Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist
1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanemad inimesed on konservatiivsemad ja nad on üles kasvanud ajal, kui homoseksuaalsusesse ja immigratsiooni suhtuti halvasti. Seega on nende väärtussüsteem kujunenud vähem sallivaks. 3. Kõrgema haridustasemega inimesed on sallivamad. Kuna haridussüsteemis rõhutatakse kõigi inimeste võrdsust ja vajadust erinevusi sallida, siis kauem haridussüsteemis olnud inimestel on sallivus kui väärtus suurema tõenäosusega omaks võetud. 4. Vanus diferentseerib haridustaseme mõju sallivusele. Kuigi kolmas hüpotees on, et kõrgem haridustase tähendab suuremat sallivust, siis oleneb see vanusest
Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku tüüpi inimene – väärtustab pigem teoreetilisi tõestusi kui praktikat. Ökonomisti tüüpi inimene Esteedi tüüpi inimene Sotsiaalset tüüpi inimene Poliitiku tüüpi inimene Religioosset tüüpi inimene 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste olemust ja seost vastavalt M. Rokeachile. Sõnastage eluline/praktiline näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises,
Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach'i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmärgid · Mugav jõukas elu · Sotsiaalne tunnustus · Tõeline sõprus · Täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine jne. 2) Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused- need võimaldavad valida lõpptulemuse ning on eesmärkide saavutamise vahendid, kuidas jõuda lõpptulemuseni: · Edasipüüdlikkus ja kõva töö
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Helgi Sallo Isiksuse analüüs Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Isiksusepsühholoogia Õppejõud: prof. Voldemar Kolga Tallinn 2009 Erik Erikson sündis 1902. aastal Saksamaal Frankfurti lähedal. Kahjuks läksid tema vanemad lahku juba enne Eriku sündimist. Lõpetanud humanitaargümnaasiumi, õppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huv...
Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalset, poliitiku ja religioosset tüüpi inimene. Nt: Mallele meeldivad erinevad iluga seotud asjad, sealjuures hindab ta kõrgelt kauneid portreesid (esteedi tüüpi inimene). 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Selle teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: lõppväärtused ehk soovitatavad seisundid (peegeldavad soove, mida soovitakse saavutada- head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet); instrumentaalsed ehk abistavad väärtused (aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi lõpptulemuseni jõudmiseks - töösse suhtumine, suhtlemisviisid) 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21
Väärtused- on sotsioloogia üks põhimõisteid.Väärtussüsteemid võivad olla ühiskondlikud. Grupilised,individuaalsed ja rahvuslikud. Lihtsamalt öeldes on väärtused enamuse poolt heaks kiidetud ideaalid või orientiirid, millest inimesed oma tegevuses juhinduvad. Väärtus on ükskõik milline asi materiaalne või ideaalne idee või institutsioon tegelelik või kujutletav asi-kõik see mille suhtes inimene võtab hinnangulise positisiooni. Kahjulik või kasulik. Iga inimese väärtussüsteem on üles ehitatud hierarhiliselt st osa väärtusi on tähtsamad kui teised. Seega inimesed on orienteeritud väärtustele. Väärtusorientatsiooni alusel toimub meie käitumine ja elutee kavandamine. Väärtused meie käitumise regulaatorid. Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid Norm ja sanktsioon Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm.
eesmärkide valikut. Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll. 18. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene ( ) Ökonomisti tüüpi inimene ( ) Esteedi tüüpi inimene (, ) Sotsiaalset tüüpi inimene (, ) Poliitiku tüüpi inimene (, ) Religioosset tüüpi inimene () 19. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töösse suhtumine, suhtlemisviisid 20. Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimeste vaheline teabe vahetuse protsess. 21
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja labo...
õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu: · Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi) · Ökonomisti tüüpi- · Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut · Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav · Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in. · Religioosne tüüp Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.- s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks: · lõppväärtused e. soovitavad seisundid- tõeline sõprus, perekonnaturvalisus, mugav ja jõukas elu, täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine, tarkus ja küpsus mõista elu, sotsiaalne tunnustus, võrdsed võimalused kõigile. · instrumentaalsed e abistavad väärtused- edasipüüdlikkus ja kõva töö, julgus ja
Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu: 10.1 Grammatiline– lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline – ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10.3 Objektiiv-teleoloogiline – tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja tahet või mõtet 10.4 Aalooline – Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse: 10.1.1 Sõna-sõnaline ehk adekvaatne – hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine. Confidential SORAINEN – 3/13 – 10.1
Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu: 10.1 Grammatiline lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10.3 Objektiiv-teleoloogiline tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja tahet või mõtet 10.4 Aalooline Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse: 10.1.1 Sõna-sõnaline ehk adekvaatne hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine. Confidential SORAINEN 3/13 10.1
formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. 23. Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused 24. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis lähtub normi eesmärgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem, 25. Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia) - selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Lähtub normi tekstist. Lähtudes eelkõige keele reeglitest. 26. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)
Minul aitab kõige rohkem stessist jagu saada lähedaste inimeste toetus. Kui ma saan koolis halva hinde, siis tihtipeale läheb meel mõrudaks ja tuleb tunne, et ei tahakski enam kooli minna. Kuid sellest olukorrast aitavad välja tulla lähedased inimesed, kes ütlevad mulle, et nad teavad et ma pingutan kooli nimel ja see aitab väga. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustama ta suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse
nägemist. Sagedasti selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. See on normi koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, õigusharus. Ajalooline ehk subjektiivteleoloogiline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline tõlgendaja. Objektiivteleoloogiline tõlgendamine on nagu ajalooline tõlgendaminegi tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. AVALIK ÕIGUS Subjektiteooria, huviteooria, subordinatsiooniteooria üks pooltest on allutatud teisele. Normiteooria eristab avalikku ja eraõigust normisisust, avalikus õiguses võib teha üksnes seda, mida seadus otseselt lubab. Eraõigus võib teha kõike seda, mida seadus otseselt ei keela. Eraõigust ja avalikku õigust eristatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1
tagasiside puudumine, ideaalide purunemine, liiga suur vastutus; organisatsioonilised põhjused: ülesandest ja rollist tulenevad, interpersonaalsed nõudmised, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni juhtimine, organisatsiooni arengufaas 32. Stressi vältimise printsiibid. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. 33. Mis on mikrokliima. Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. 34. Mikrokliima optimaalsed väärtused. õhutemperatuur; suhteline õhuniiskus; õhu liikumiskiirus; soojuskiirguse intensiivsus. Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline
situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu: · Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi) · Ökonomisti tüüpi- · Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut · Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav · Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in. · Religioosne tüüp Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.-s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks: · lõppväärtused e. soovitavad seisundid- tõeline sõprus, perekonnaturvalisus, mugav ja jõukas elu, täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine, tarkus ja küpsus mõista elu, sotsiaalne tunnustus, võrdsed võimalused kõigile. · instrumentaalsed e abistavad väärtused- edasipüüdlikkus ja kõva töö, julgus ja vaprus, ausus ja
struktuuri, pärilikkuse ja ümbruse vastastikkuse mõju tulemusel ja on samamoodi, nagu kehaline areng, kasvatuslikule vormimisele vastuvõtlik. Terve hingeline (psüühiline) ja kehaline ülesehitus on aluseks ja eelduseks individuaalsete võimaluste teostumisele. Steiner-pedagoogika järgi jaguneb inimese hingeelu paljutahulisus kolmeks põhivaldkonnaks: mõtlemine, tunne ja tahe. Mõtlemine juhib inimese teadlikku tegevust, tunne on elule põhinev hindamisvõime, väärtussüsteem ja sotsiaalne vastutustunne. Tahte jõud paneb liikuma ja tegutsema kogu inimese. Mõtlemise-, tunde- ja tahteelu kujutavad endas peale psüühikaseisundite ka teadvusolukordi. Inimese hingeline areng, mis on samaaegselt ka teadvuse areng, toimub reeglipäraselt üldiste arengurütmide järgi. Need rütmid on niisama kindlalt piiritletud, nagu näiteks käimaõppimise, hammastevahetuse või murdeea alguse perioodid.
väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav) Ökonomisti tüüpi inimene majandusliku väärtustüübiga inimene peab kõige olulisemaks kasulikkust ja
Sel juhul oleks selline analüüs sissejuhatavaks osaks enne konkreetsetele küsimustele vastamist, sest ei ole võimalik tunda ammendavalt isiksuse üksikut külge, ühe omaduse avaldumist, kui ei tunta isiksust tervikuna (afekt, arengupeetus, abitusseisund jne.) Samal ajal võib isiksuse psühholoogiline iseloomustamine olla ka ainukeseks ekspertiisiülesandeks, kuigi ka sellistel juhtudel sageli asetatakse rõhk isiksuse teatavatele avaldumiskülgedele (motivatsioonisfäär, väärtussüsteem jne). Muidugi on selline üleasnde püstitus küllaltki üldine ja niisuguseid ekspertiise praktiliselt ei määrata ja neid oleks ka küllaltki keeruline korraldada. Isiksust palutakse eksperdil iseloomustada ikkagi siis, kui on tekkinud mingid tõsised kahtlused isiku psüühilise arengu suhtes (näit. "vendade Voitkade juhtum"). Kui on tekkinud kahtlus subjekti võimes mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida. Sellisel juhul selgitatakse välja järgmised kohustuslikud momendid: 1
Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmärgid Mugav jõukas elu Sotsiaalne tunnustus Tõeline sõprus Täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine jne. 2) Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused- need võimaldavad valida lõpptulemuse ning on eesmärkide saavutamise vahendid, kuidas jõuda lõpptulemuseni:
Tõlgendamise käigus tuleb tutvuda formaalse struktuuride poolt välja antud materjalide kõrval ka nö kõrvalseisjate poolt välja antud materjalidega. Normi mõtet aitavad selgitada ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute arvamused, tolle aegne perioodika, parlamendi aruteludest säilinud dokumendid. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine See on nagu ajalooline tõlgendamisegi tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekijrutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Teleoloogia õpetus, mille järgi kõik areneb ette määratud eesmärgi kohaselt Tähtsust omab kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Õiguse objektiivsed eesmärgid on eesmärgid, mida seaduseandja normi loomisega tahab saavutada. (millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte). Õigus objektiivseteks eesmärkideks võiks nimetada julgeoleku kindlustamiseks, sotsiaalset võrdsust jne. Kui
Ideaalsel juhul on tegemist väärtuste harmoonilise kooskõlaga: *väärtusorientatsioonid- väärtuste kooskõla igaks ajamomendiks, mis tingib talle omased isiksuse karakteristikud, see on nagu üldistatud väärtuste kobar *elufilosoofia- mingid printsiibid ja ideaalid, mis aitavad inimesel integreerida ja kooskõlastada oma käitumist erinevates situatsioonides; mis on internaliseerimise lõppaste: isiksuse vaade kogu maailmale – väärtussüsteem, mille objektiks on sisuliselt kõik, mis on teada või mida on võimalik teada saada 16.märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014)
Siit selle valdkonna konfliktid ja debatid – mis on korruptsioon, kellele on vaja sallivust, võrdsust … – • Universalistlik argument: konstruktide institutsionaliseerumine – Konstrukti institutsionaliseerumine: idee, toetajad, organisatsioon, nõuete formuleerimine ja kehtestamine, hindamine, klassifitseerimine (järgib/ei järgi), surve, idee juurdumine ühiskonnas - õigussüsteem, haridus, surverühmad, väärtussüsteem – Universaalsed konstruktid: Inimõigused, Laste õigused, Loomade õigused,Võrdsus, Sallivus ja rahumeelsus, Tulevikuarvestamine (jätkusuutlikkus), Demokraatia – Universalistlik arengukäsitlus – sõltumata riigist, rahvast ja kultuurist on püsiväärtused, mille abil saab arengut hinnata ning mille juurdumist tohib toetada ka võõraste juures
kasulikkust ja praktilisust. - Esteedi tüüpi inimene - huvitatud kaunist jaesteetist. - Sotsiaalset tüüpi inimene - näitab huvi inimeste vastu, inimsuhete eelistusi, suhtlemissoovi. - Poliitiku tüüpi inimene - peb tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke teiste kaudu. - Religioosset tüüpi inimene - maailma on kui terviku mõistine ja irratsionnalsete nähtuste seletamine. Inimese väärtussüsteem: 1) Lõppväärtused (sooviteved seisundid) - peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul. 2) Tugiväärtused (abistavad väärtused) - aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi. Väärtuste dimensioonid: - Avatuse-alalhoidlikkuse tasand - inimeste isiklike vaimsete ja emotsionaalsete huvidega seonduv. - Eneseületamise-eneseupitamise tasand - isiklike huvide laiendamisega seonduv, mille tõttu eelistavad ennas pingutada eesmärkide saavutamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
