HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse, vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliitlised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond, mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliitkat. Heaoluriik on riigikorraldus, mis: 1) Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu 2) Pakkuda ühishüvesid 3) Kaitsta inimesi tururiskide eest 4) Leevendada loodukatastroofide kahjusid 5) Korraldada haridust ja tervishoiu 6) Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust 7) Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat 8) Püüab pakkuda soodustusi, toetusi Põhitunnused: · Riigieelarve tuludest 40-50% läheb sotsiaalsfääri vajadusteks · Iga heaoluühiksond tugineb m...
......................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 1.12 Rahvahääletuse demokraatia..........................................................................7 1.13 Esindusdemokraatia........................................................................................ 7 1.14 Elitaardemokraatia.......................................................................................... 8 1.15 Kogukonnademokraatia....................................
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade -
Tsivilisatsioonide segunemine Omapäraks kolme tsivilisatsiooni segunemine Tugevad mõjutused eurooplastelt Hispaania ja Portugal koloniseerisid 16. sajandil Hispano-Ameerika Ladina-Ameerika kultuur Korporatiivne autoritaarne kultuur Suurmaaomanike ülemvõim Ametnikud korrumpeerunud Demokraatiat läänelikus mõistes puudub Sagedased sõjaväelised riigipöördes
tähtis) Naiste õiguste tähtsustamine · Mussolini tee võimule. Marss Rooma Mussolini loob ,,Fassio oli Combattimente", mis hakkas tööliste vastu võitlema, lõpetab streigid Itaalia Fasistlik Partei 1922. a võitlusliidu sõdurid marssisid Rooma ja nõudsid Mussolini peaministriks saamist Marss Rooma · Mussolini kujunemine diktaaturiks. Korporatiivne riik, selle iseloomustus 1925. a kehtestati üheparteisüsteem Keelati ametiühingute tegevus, selle asemele korporatsioonid korporatiivne suund Muudeti ajaarvamist Tsensuur Haridus valituse kontrolli alla, olemasolevad õpikud kirjutati ümber Laste sõjalised organisatsioonid (Balilla) Naistel soovitati loobuda tööst, ratsutamisest ja pikkade pükste
• „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people). -Abraham Lincoln DEMOKRAATIA VORMID • Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise • Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) • Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. • Tööstusdemokraatia • Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu DEMOKRAATIAID VÕIB LIIGITADA NÄITEKS JÄRGNEVATEL ALUSTEL • Kes saab valida/hääletada • kes saab kandideerida • milline on valimise/hääletamise viis • milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada • mida loetakse riigi pädevuses olevaks • kes osalevad millistes hääletustes. TÄNAN KUULAMAST!
aasta oktoobris Ivo Rulli ja Hannes Rummi poolt. Praktiliselt kogu oma tegutsemisaja vältel on Rull & Rumm tegutsenud Ivo Rulli ainuomanduses.''.Selline lühika firma iseloomustus ei tekita usaldust, aga usaldus taastub, kui vaadata konsultantide pilt ja kirjeldusi, mis on väga professionaalsed ja formaalsed. Liikudes kodulehekülje kirjeldusest teenuste juurde, siis R & R pakub järgmiseid teenuseid: 1. Strateegiline planeerimine 2. Meediasuhete korraldamine 3. Korporatiivne mainekujundus 4. Personaalne mainekujundus 5. Kriisijuhtimine 6. Lobby 7. Trükiste toimetamine 8. Ürituste korraldamine 9. Video- ja esitlusmaterjalide tootmine 10. Kõnede koostamine 11. Meediasuhtluse ja avaliku esinemise koolituste korraldamine 12. Uudis- ja portreefotode tegemine Hill & Knowlton Eesti Hill and Knowlton Eesti tegutseb aastast 1994. Tuntud rahvusvahelisse ketti kuuluv ettevõte
koormiste liik teokohustus. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad. Naised olid isa või oma abikaasa eestkoste all. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased. Ühiskond oli korporatiivne. Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus
Kõlbelised nõuded notari suhetes klientidega · Kindlustab õigused ja õiguslikud huvid, selgitab õigusi ja kohustusi, hoiatab ette võimalikest tagajärgedest; · Peab tehingu edastamisest loobuma, kui isikute nõudmised ületavad seaduspiiri; · On kohustatud teostatud notariaalset tehingut saladuses hoidma; (§2, §3, §7 lg 1, §8 lg 1, §12 lg 1) · Käitumine ja notari välimus; (§21, §22) Kõlbelised nõuded suhetes kolleegidega · Korporatiivne ja professionaalne solidarsus ja hoolitsus; (§13, §15, §16) · Kolleegidevaheliste konfliktide vältimine; (§17, §18, §20 lg 2) Tänan kuulamast!
Ühiskonnaõpetuse teemad ja nende vastused. Ecce Erkmann, 12.klass 1.Kas eesti on heaoluriik? Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei jäädud lihtsalt sõiduki juurde, mis kulgeb edasi aeglasemalt kui hobune vaid leiutist hakati täiendama. Samuti täiendatakse ka riiki, seaduseid, arengut erinevatel aladel. See on progress. Oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi heaoluriik. Muidugi see piir on peenike ja ehk ähmanegi. Tegelikkuses on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks heaolu. Asjatundjad leiavad, et Eesti areneb väga kiiresti. Meie oma spetsialistid käivad mööda ilma näpunäiteid jagamas. Mis on meil viga kiiresti areneda? Meil on lähedal head ja abivalmid näidismaad nagu Soome, Taani ja Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et heaoluriik on pid...
peasekretär, Venemaa juht juht Stalini järel V. Molotov Stalini toetaja NEP toiduainete Majandus võeti riigi Riigi kontrolli all. riigile andmise kontrolli alla. Juhiti nelja-aasta kohustus asendati Korporatiivne kord plaani kaudu kindla suurusega Erilist paranemist Uued sõjatehased maksuga. majanduses ei Uued teed Rahareform taastati toimunud Tööpuuduse Majanduspoliitika raha väärtus likvideerimine Kauplemisvabadus Eraettevõttlus lubatud Põllumajandus arenes
sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused
Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju
egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele; oma perekonna, vanemate ja ka nõrgemate austamine ehk lähedaste hoidmine; fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu; ühiskonnaelu kõigi külgede range reglementeerimine; üldkohustuslik f ideoloogia; demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine) fasistlik diktatuur (riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine; poliitiliste sümbolite nagu lippude, marsikolonnide ja mundrite ohter tarvitamine; korporatiivne ühiskonnamudel ehk otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude või teiste organisatsioonide baasil) Mussolini (oli endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistliku liikumise juht; lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium; 1922. a. Peaminister; 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit. opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid; intensiivne
Võimuletõus Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele IIIle surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Abessiinia vallutamine
Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga: aeglane, sest puudus omarahvuse kõrgkiht, kes kultuurimuutustega rohkem kaasas käib; linnadesse asujad saksastusid; maakultuur kapseldus-arhailised jooned püsivad väga kaua; pikapeale siiski suur hulk uuendusi, eriti majapidamise ja käsitöö vallas, sellele viitavad keelelaenud nt. tool, püksid jne. Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri Venemaale veeti: Flandria kalevit, Reinimaa relvi, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid; Pr. , Portugali ja Saksa sooli, veini, õlut, vürtse.
· Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment · 5.sajand ( Pärsia sõja ja Peloponnenose sõja vahel) · Inimesed hääletasid ise seaduste poolt
1) Ühiskond Inimeste kooselamise viis; inimtegevuse vormide kogusumma; mingi konkreetselt määratletud periood mingi rahva ajaloos; süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud. 2) Valdkonnad: 3) Poliitika ühiskonna üldine suunamine ja juhtimine 4) Majandus tootmine, teenindamine, kaubandus 5) Kultuur inimese poolt vaimse ja füüsilise tööga loodu 6) Seadus inimsuhete reguleerimine kirjalikul teel 7) Moraal üldtunnustatud reeglid ja normid. 8) Tasandid e. sfäärid: 9) tasand riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat. 10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: ...
kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö
konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p
konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p
Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Heaoluühiskond,heaoluriik Referaat Gerda Eesmäe KM2 Juhendaja : Margit Veskimäe Särevere 2011 Sissejuhatus : Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaal...
Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega".Oktoobris 1922, järjekordse valitsuskriisi ajal nõudis Mussolini valitsusohje enda kätte, toimus nn. marss Rooma. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Ta juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul
1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel: läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid) N: Pr.maa; Hispaania Astmeline tulumaks kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad Proportsionaalne tulumaks kõigilt võrdsed maksud, nt Eestis 21% Regionaalselt võrdsemaks: töökohad, transport, sideteenused, palgatase ühtlasemaks, haiglad-koolid jne Varanduslikult võrdsemaks: tulumaks, sotsiaalmaksud, kättesaadav haridus, soo-ja rassikvoot nt
Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest.
Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus. Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus. Ta käskis paberile panna fasistlikku ideoloogia, kuid teadlased ei saanud hakkama. Repressiivorganiteks olid OVRA ning Julgeoleku erakorraline tribunal. 1927. aastast alates tekkis korporatiivne riik, inimesed olid jagatud korporatsioonidesse e. kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni. USA oli I maailmasõjas Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda toimus USAs kiire majanduslik areng, sest nad müüsid relvi sõjas osalenud riikidele. Presidentideks olid 1913 1921 T. W
SISEPOLIITIKA –1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini koos rühma teiste sõjaveteranidega uue , fašistliku liikumise, millest kasvas välja partei. 1922 oktoobris korraldas Mussolini oma pooldajate „marsi Rooma“. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks. Ta kehtestas mõne aastaga piiramatu diktaatori võimu. Parlament kaotas mõju, kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. See polnud rassistlik ja verine. Riigis loodi korporatiivne süsteem, mis põhines kollektiivsete töösuhete seadusel. Ebaseaduslikuks kuulutati ametiühingud. Tööpuuduse vähendamiseks korraldati suuri riiklikke töid. SÕDA VAHEMERE PIIRKONNAS – Fašistlik imperialism taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. Eriti sõjakaks muutus itaalia 1930.aastail pärast seda, kui toimus itaalia lähenemine natsi- saksamaale. 1935 aastal tungis itaalia kallale etioopial.
2 valdkonda: *Majandus: maksupoliitika e. jagab tulusid ümber *Sotsiaalvaldkond: korraldab haridust , tervishoidu ,perepoliitikat Heaoluriik: Eesmärgid : 1. sekkuda majandusse ja tulude ümberjaotamisse . 2. pakub ühishüviseid. 3. korraldab haridust , tervishoidu ,perepoliitikat. Tunnused: 1. ressursse võib kanda ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt vaestemasse. 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri. Põhimudelid : 1. Konservatiivne korporatiivne heaolu mudel. Aluse pani Otto Van Bismarck. Orienteerub palgatöötajale. Kõrgema palgalised töötajad saavad suuremaid väljamakseid ,sest nende isiklik panus on suurem. Pole arenenud riiklikud lastepäevahoiu asutused ,kuna eeldatakse ,et naine käib töö .NT, Belgia, Saksamaa. 2. Sotsiaaldemokraatlik ( Skandinaavia ) Solidaarsus kõik saavad võrdset garantiid olenemata nende sissetulekutest /staatusest. Peamine heaolu pakkuja on riik ning kehtestab kõrged maksud . NT
Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13. Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend.
Kõik valitsuse liikmed esialgu polnud fasistliku partei liikmed. Fasistlik diktatuur Itaalias kujunes välja aastatel 1926-1929. Sellele oli iseloomulik: · oli vaid üks partei fasistlik partei · valitses juhikultus · riik sekkus majandusellu · opositsioonilised ajalehed-ajakirjad suleti · peeti kohut antifasistide /(=fasismivastaste) üle · asutati poliitiline politsei (OVRA) · loodi korporatiivne süsteem ehk korporatiivne riik korporatsioon organisatsioon, kus olid koos nii tööandjad kui töölised elukutsete kaupa. Eesmärgiks oli ületada klassivastuolusid. Töölistel olid küll teatud õigused (tasuline puhkus, töötu abiraha), kuid streikida ei tohtinud. Tõeliselt töölised oma õiguste eest võidelda ei saanud. NB! Mussolini-aegset Itaaliat on erinevates käsitlustes peetud mõnikord autoritaarseks, teinekord totalitaarseks diktatuuriks. II Majandus
1. seisundiindikaatorid kirjeldavad mingit konkreetset muutujat 2. kontrolliindikaatorid kirjeldavad mingit protsessi, mis omakorda mõjutab seisundiindikaatorit (näiteks saasteaine keskkonda sattumise hulk) Säästlik areng Keskkondlikeks aspektideks on kõikide ressursside efektiivne kasutamine, saastatus, jäätmed ja taaskasutus. Sotsiaalsed aspektid on töötajate heaolu, tervis ja turvalisus, kuid laias laastus ka panus ühiskonda, korporatiivne identiteet ja äri pikaajaline elujõud. Majanduslikud aspektid on näiteks kasumlikkus, tootlikkus, aktsionäride tulu ja investeeringute tasuvus. Säästlik areng Kõik need sfäärid on omavahel seotud, üks piiritleb teisi ja vastupidi. Pole võimalik ühte valdkonda piiramatult eelisarendada, jättes ülejäänud kaks täiesti ilma tähelepanuta, ilma et ükski üksiklüli neist ja seeläbi ka kogu tervik ei kannataks. Säästlik areng http://www.youtube.com/watch?v=_5r4loXPyx8
süsteemi vastastikus pingeväljas: ühest vaatepunktist on iga aadlik riigialam, kuuludes „nende“ hulka, kelle käitumist reguleerib hirm. Teisalt on ta „õilsa aadlikorpuse“ liige, selle kollektiivse „meie“ osaline ja tunnistab vaid häbi seadusi. Nende sfääride vahekord on järgmine: „häbi“ valdkond püüab saada ainukeseks käitumise regulaatoriks, sätestades end just neil juhtudel, kui eeldatakse, et hirmu tunda on häbiväärne. Sellega on seotud duelli korporatiivne roll, sõjalise vapruse kohustuslikkus (vrd Andrei Bolkonski mõttetut surma „Sõjas ja rahus“, tema elujanu ja kõige üle domineerivat mitteallumist hirmule: „Häbi, härra ohvitser!“. „Häbi tunda hirmu“ toob Lenski barjääri juurde). „Hirmu“ vald peab ennast 18. saj aadliku suhtes passiivsemalt üleval. See passiivsus tuleneb valitsuse seisuslikust solidaarsusest aadelkonnaga, mistõttu isevalitsuse despootlik iseloom ilmnes aadlikele pehmendatud kujul
o - indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib) o - seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu · Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli- > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti' o kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)- sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA) (ema/isa; juuksur/kosmonaut etc) · Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon, 'üks organism'- siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga · Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused. · Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus) o - praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel
· Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted
kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass, kes moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust: 1) ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt vaesematele. 2) Riik võib suunata saadud majandamis- ja maksutulusid kulutada mitmel otstarbel. Heaoluriigi põhimudel: 1) Konservatiiv - korporatiivne heaolumudel: see orienteerub palgatöötajatele. Kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsioonide järgi varieerub. Kõrgemapalgalised töölise saavad suuremaid väljamakseid. Saksamaa heaolumudeli konservatiivsust näitab suhtumine perekonda ja naisesse, keda nähakse pigem koduperenaisena kui konkurendina tööturul. Enim soosib seda tüüpi heaoluriik just kõrge kvalifikatsiooni ning pika tööstaaziga töötajaid.
Karskusseltsid. 1890. aasta siseministri eeskiri tasuta raamatukogude kohta. Riia Õpperingkonna Kuraatori Nõukogu Erikomitee. Lubatud väljaannete nimekirjad. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Vallaraamatukogud.Vastuolud jõukamate ja kehvemate talumeeste vahel. Eesti kirjanduse otsingud. Küla kultuurielu keskus - selts. Karskuskuratooriumid. Eestlaste raamatukogud linnades. Vanemuine. Endla. VÄHEMUSRAHVUSTE RAAMATUKOGUD Tartu Vene Avalik Raamatukogu. Raamatukogu korporatiivne iseloom. Tegevuse elavnemine 90-ndatel aastatel. Tallinna Mereraamatukogu. Tallinna Mereväeohvitseride Kogu raamatukogu. Tallinna Sadamavalitsuse raamatukogu. ERARAAMATUKOGUD Rumjantsevi muuseumi raamatukogu. Aadlike raamatukogud. Johann Heinrich Rosenplänter. Ülikooli õppejõudude isiklikud raamatukogud. Mõisnike raamatukogud. Eestlaste eraraamatukogud 19. sajandil. Mihkel Jürgens. David Martson. Danel Pruhl. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Ajalooline tagapõhi.
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
................................................................................9 3.1. Antiikdemokraatia.................................................................................................................9 3.2. Arutlusdemokraatia...............................................................................................................9 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia.............................................................................................10 3.4. Korporatiivne demokraatia.................................................................................................10 3.5. Delegatiivne demokraatia...................................................................................................11 3.6. Pluralistlik demokraatia......................................................................................................11 KOKKUVÕTE...........................................................................................................
E. „Suur tumm“ – kino Salvador Dali – sürrealism „Proletkult“ – NSV Liidu kultuuriorganisatsioon Charles Lindbergh – Vahemaandumiseta lend üle Atlandi Kontrolltöö C A. 1. Õige. 2. Vale. Kemal Atatürk hakkas Türgil kaasajastama. 3. Vale. Briandi-Kellogi paktiga lepiti kokku, et enam sõda ei kasutata. 4. Vale. Dawesi plaaniga aidati Saksamaad, USA laenas neile raha majanduse arendamiseks. 5. Vale. Sündmuse nimi oli Marss Rooma. 6. Õige. 7. Õige. 8. Vale. Korporatiivne süsteem tuleb alles II maailmasõjas. B. Totalitaarne riik: Demokraatlik riik: Venemaa USA Poliitiline elu Juhikultus + 1 partei Mitmed parteid Majandus Plaanimajandus (riik juhib Turumajandus majanduse elu)
Ettevõte Tooraine/materja Aadress Telefon Meiliaadress tarnija l Kooli söökla Õpilased Nooruse5 336521 Kooli söökla Kokkad Nooruse5 336521 7. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Tugevused Nõrkused - IT lahenduste kasutamine - Vähene finantsvõimekus - Tuntud logo ja korporatiivne imidz - Klienditeeninduse tase alla keskmise - Hea kvaliteet - Väike turuosa Võimalused Ohud - Interneti kasutamise kasv - Majanduslangus - Turu kasv - Klientide vajaduste muutumine - Konkurentide nõrkused - Kõrged maksud 8. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Pakkuda klientidele maitsev ja ka tervislik toit madalate hindadega
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, e...
1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga 1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur. Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised fasismisvastaste organisatsioonide juhid. 1929. aastal sõlmis fasistlik valitsus sobingu Vatikaniga, mis tagas katoliku kiriku toetuse. 1930. aastatel kujunes korporatiivne riik: parlament asendati fasistliku partei, fasistlike ametiühingute ja ettevõtjate esinduskojaga. Välispoliitika oli totalitaarse diktatuuri kindlustamiseni mõõdukas. 1930. aastail algasid vallutussõjad. Itaalia vallutas Etioopia ning muutis selle oma asumaaks, 1936-1939 sekkus koos fasistliku Saksamaaga Hispaania kodusõtta ja Aprill 1939 okupeeris Albaania. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Itaalia poliitilise ja sõjalise liidu (Berliini- Rooma telg). 1938
Tagajärjena saab laostatud mitte pelgalt haldusala või omavalitsus, vaid institutsioon kui selline. Vastutuse probleem: kõik valijad pole ühtmoodi informeeritud; pole teada, kuidas kandidaat pärast valimisi käitub, valijal on valida ainult piiratud arvu kandidaatide vahel. Partokraatia parteide võim; seadusandlike ja täidesaatvate organite sees eksisteerib parteide niidistik, mille kaudu toimub tegelik otsustamine ja juhtimine. Korporatiivne seltskond, kes aina laialdasemalt Eestit kontrollivad. Tuleb olla truu. Ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" Demokraatia luhtumise põhjused: · Ebasobiv valimissüsteem · Valesti korraldatud reformid · Väline sekkumine · Sisemine aplus · Väike usaldus Demokraatia põhielemendid: · Mehhanismid, tänu millele on poliitilise eliidi tähendus ja mõju ühiskonna elule proportsioonis
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
poolele, kuid nemad talle poole vahetamise eest m’rkimisväärselt ei andnud, seega nõrgenes kakuningavõim ja rahvas toetas fašiste), ühesõnaga võid öelda, et terves Euroopas pärast I MS kasvasid äärmuslus ideed, ehk natsid ja fašistid on paremäärmuslased ja kommunistid vasakäärmuslased. Mussolini ItaaliasAntifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Loodi salapolitsei jne. Samas jäta meelde, et Itaalias tegelikult oli veel kuningas, kuid Mussolini oli tegelik valitseja. Samas võrdluseks teiste diktatuuridega on see, et ei kiusatud juute taga nii massiliselt kui seda oli Hitleri Saksamaal, ei loodud koonduslaagreid jne. Pigem on paljud inimesed öelnud, et riik hakkas paremini toimima ja õitsema, taastati Vana
Seal õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, kaasaegse embrüoloogia üks rajajaid Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. Esimesed üliõpilasorganisatsioonid tekkisid maiskondlike korporatsioonidena. 18241855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (18731881 tegutseti selts Vironia nime all). 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Hoolimata suurtest
terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". 1922. aasta oktoobris organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda ja nende üle mõisteti kohut. Paljud ka hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
