21. Materialism 21.1. Sissejuhatuseks Materialism on selline suundumus, milles peetakse esmaseks ainet. Objektiivne reaalsus on mateeria, millest tuleneb teadvus. Materialistide järgi on maailm oma olemuselt aineline. 2 Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4 d) ajalooliselt sai alguse Vanas-Kreekas, kus
mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi- stiimuleid ja reaktsioone * biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud käitumisviisid
Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6.) Monism- eksisteerib üks alge. Tunnistab kas ainult keha või ainult vaimu. 7.) Ettemääratud harmoonia teooria- teooria, mida pooldas G.W.Leibniz, kes väitis, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on Jumala poolt ette määratud ning kooslõlastatud. 8.) Materialism- J.J.C. Smart'i seisukohalt on materialism teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. [filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks] 9.) Idealism- G.Berkeley õpetus, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning jumal. Ideedeks nim G.Berkeley tajumisi ning ta arvas, et tajuda saamegi ainult ideesid. Pole materiaalne. 1967 10
Idealism ja materialism hariduses Idealismi või materjalismi all võidakse silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi filosoofia ajaloos. Soovist neid omavahel võrrelda, on oluline keskenduda ühele konkreetsele näitele. Teoreetiliselt tähendab idealism filosoofias mis tahes positsiooni, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks1. Idealsimi ja materjalismi erinevus ilmneb hästi näiteks tänapäevases koolisüsteemis. Alljärgnevalt näited kuidas idealism ja materjalism süsteemis ilmnevad. Idealism süsteemis baseerum arusaamal, et õpilastele tuleb õpetada uusi teadmisi läbi kirjanduse,
Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama.
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes.
Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism? · Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi. · Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku (Kreeka oli põllumajanduslik maa - see oli elu). Milline oli nominalism?
Kuuekümnendad versus tänapäev Kuuekümnendad oli maailmas aeg, mil toimus palju muudatusi nii kultuurielus kui ka tehnoloogias. Inimõiguste eest hakati võitlema ning hakati oma normide järgi elama. Tekkisid erinevad grupid, kus liikmetel olid ühised huvid ning kes kogunesid ja vahetasid omavahel mõtteid. Inimsete põhieesmärk ei olnud saada head palka, auto, suur telekas ja ülejäänud asjad, mis muutsid nende elu võimalikult mugavaks. Kuidas erinesid siis tollased väärtushinnangud tänapäevastest? Rääkides kuukümnendatest, peab mainima kindlasti seda, et see oli ajajärk, kui inimesed hakkasid oma kultuurilisi väljavaateid avardama. Näiteks muusikamaailmas hakkasid tekkima uued suunad nagu popmuusika, mida iseloomustas eelkõige ansambel The Beatles, mis kujunes miljonite noorte iidoliks. Ka Eestis, mis oli muust maailmast eraldatud raudse eesriidega, leidsid noored võimalusi, kuidas ülejäänud maailmaga kontakt...
Selgitage! Väited, mille puhul ei ole võimalik viidata mitte mingisugustele tingimustele, mis teda võiksid vertifitseerida, mida pole põhimõtteliselt võimalik vastandada vaatlusandmetega, puudub mõte. 6.Lugege fragmente inglise-austraalia filosoofi J. J. C. Smarti artiklist „Materialism“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Smart? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Materialism. Materialism on minu jaoks ühitatav mitmesuguste arusaamadega mateeriast ja energiast. b) Kuidas defineerib Smart materialismi? Materialist on teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. c) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Armastus on ajuseisund. d) Kas materialismi seisukohalt peaks aatomis või neutronis olema mingi teadvusealge?
15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prant...
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6
nature or morality is not of concern. The validity is in law itself and is sufficient evidence that it must be followed. Natural law on the other hand is legal rights or ‘’law’’ in the moral itself. It mean that the right thing is not what the law says, but the morals that the society creates are right and valid. Everything that is against human nature is unjust or immoral and moral is the only right ‘’law’’ by nature. WHO OF THEM IS RIGHT: MATERIALISM OR IDEALISM AND WHY? Materialism is a philosophical trend or school that states that everything material is created by physical matter itself. Matter in fact is the fundamental essence of materialism. The human mind, everything we touch and see are the byproducts of different material processes that happen around us. Materialist concept of life starts with production of life to support human life and every living thing on the planet. Everything else we see is created by us, but also
moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma). 3) Monoteism kaugenemine esivanematest. Surija soovid täidetakse eetiliste kaalutlustel. 4) Materialism kaugenemine esivanematest jätkub. Surnute mõju edasine vähenemine. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu suu ja silmade sulgemine). Surm on muutunud lunastusmõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Surmauskumused on nõrgenenud. 5. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne
Valgustusajastu · 18. saj. · astuti absolutismi vastu, ühiskond nõudis eesõiguste tühistamist, alguse saab materialism ja ratsionalism. Ilma teevad kirjanikud ja filosoofid. Valgustajate püüdlused: haridus ja teadmised kõigile kättesaadavaks. Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.) Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega Ta väidab, et: materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat Materialistlikus filosoofias võtab Marx sõna ka religiooni aadressil.
· evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest-tugevamate ellujäämine · See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism- tänapäeval on see sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Karl Marx · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog · Dialektiline materialism Materialism- elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted,soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määrab ära teised ühiskonna osad(pealisehituse) Ühiskonna osad · Baas 1. Tootmisvahendid- inimesed,tööriistad,maa,kapital,teadmised 2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on:
Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...
Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism.
ilmutavat ning kuulutatavat Jumalat eitab, salgab või seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka religioonikriitikaks avardudes välja kujunema alates renessansist ning ehtne ateism tekib valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitamist mitte segamini ajada materialismiga, kus eitatakse kõike üleloomulikku. Ateism ja materialism esinesid koos 20 sj tehnilises revolutsioonis. Ateist võib olla ka esoteerikast huvituja. · Jumala eitamisel pannakse väärtuste tippu või ilmavaate aluseks midagi muud - "ebajumal" nt: kultuur, inimene (humanism), riik (totalitarism), tehnika, tähed (täheõpetus), partei jne. · Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku
· ,,Don Quijote" · Mees värvati Hispaania sõjaväkke, kus paistis silma mehisusega, kuid Lepanto merelahingus saadud haavad jätsid eluks ajaks halvatuks ta vasaku käe. · Viimasel eluperioodil oli vaimulik. Tunnused Sõnum, tähtsus · Toob välja mitmesuguseid · Tegi mõõtmatu sammu edasi uuemate vastandpaare, nagu idealism aegade romaani poole materialism, altruism egoism, unistus ,,terve mõistus", luule eluproosa. William Shakespeare (15641616) Meeldejääv elust Teosed · Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija · ,,Suveöö unenägu" perekonnas Stratford-on-Avoni · ,,Veneetsia kaupmees" linnakeses. · ,,Henry IV" · Õppis kohalikus ,,grammatikakoolis".
Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism, identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism, epifenomenalism, subjektiivse valdkonna kaitsjad. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust.
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes.
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes.
Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus
Eesti keele arvestuse kordamisleht Veaohtlikke sõnu: Asfalt - asfaldi asfalti forsseerima kompromiss Interjöör karussell absurdne Simultaan intervjuu defekt Plokk (ehitusdetail) prestiizne represseerima Blokk (ühendus) konstateerima sveitser belletri´stika kompetentne silling (ilukirjandus) satäänblond zlott harras satäänriie siffer helama (helisema) blamaaz zürii ädal (noor rohi) kooperatiiv sedööver hepik (p irtsakas) psühholoogia eunuhh hiirukas (hiirhall) psüühika hospidal/hospital revisjon kotlet diskussioon materialism taburet reziim renessanss menuett balanss allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ...
iseeneses rakendatavus, kasu meistri mõistuses peituv formaliseeritus, isikupärata. 16. deduktsioon puhas mõtte tegevus olulina, empiiriline osa, üldiselt üksikule, oluline vaatlus. 17. holistlik idealistide õpetus nüüdisaegses kodaniku filosoofias. Maailm koosneb tõusu joones arenenud jagamatus tervikuist, miga ühendab seesmine mittemateriaalne faktor. (tervikut haarav) 18. idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline. 19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21. objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik (Platon, Spinoza, keskaja filosoofid, Hegel). 22. monism kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi (mateeriat või vaimu) nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism,
igaüks täidab oma kindlat ülesannet. Nii on ju tegelikult enamike hüvistega, mida me tahame või vajame eelkõige toit ja rõivad ning seejärel muusika, sport ja meelelahutus, kus "kaadri taga" tegutseb suur hulk inimesi, kes kõik kasutavad oma teadmisi ja aitavad toota keerulisi tooteid ja teenuseid. Hiiglasliku meeskonnana tehakse otsuseid, mis sobituvad omavahel kui piltmõistatuse tükid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Tarbimisühiskonna eelkäija, materialism, väidab, et inimühiskonna aluseks on töö, inimeste ja neid ümbritseva looduskeskkonna loov suhtumine. Inimesi eristab loomadest aga just see, et nad toodavad endale elatusvahendeid, tootes sellega kaudselt ka materiaalset elu ennast. Indiviidi enese olemus oleneb aga tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest. Ühiskonna materiaalseks algeks on inimese suhe mateeriasse tõelisusesse, sellesse, mida saab loendada, mõõta ja käega katsuda, mille tähtsaimaks osaks on tema
perekonnalt järjekordseid rahasummasid. Samas oli neiukeste ning Rastignaci vahel suur erinevus. Raha polnud jõudnud veel nüristada Rastignaci meelt, mis siiani oli materiaalsetest pahedest puhas. Küll aga polnud seda neiukeste süda. Raha lubas neile luksust, raha oli nende isand. Nähes kõrgseltskonna kulda ning karda, muutusid Rastignaci nägemused ning ta pidas vastavasse seltskonda pürgimist kiireks võimaluseks elujärge parandada ning ka rahakukrut täiendada. Materialism tungis tema ustest ning akendest sisse, väärastades tema rikkumata südant. Samas ei saakski loota, et inimene, kes väärate prioriteetidega seltskonda pürgib ise puutumatuks jääks. Sünnipärase kingitusena antakse meile kõigile kaasa südametunnistus. Seda, kuidas meil tolle jumalaanniga lood on, avastame alles elu jooksul. Rastignacile oli aga loovutatud toda viimast piisavalt. Kõrgseltskonda seest poolt nähes taipas ta selle
maffia, brosüür, eselon, finis, kusett, klisee g, b, d sõna algul baas, daam, gramm võõrtähed farm, sampanja, zlott, zanr pearõhk järgsilbil anarhia, nihilism, katarr pikad täishäälikud järgsilbis konkreetne, kurioosne, nahaalne o järgsilbis paatos, piison, kino, auto tavatud häälikuühendid eufooria, sünekdohh, abstraktne komisjon familiaarne sanatoorium meloodia materjal materiaalne materialism mateeria oksjon variant variatsioon sümpoosion portsjon varieeruma illusioon ministeerium postiljon stipendium ratsionaalne ekskursioon misjon missioon konfidentsiaalne minia ballast debatt gabariit banaalne defektoloogia galaktika bankett deism gallup baseeruma dekaad galopp bestseller dekadents gangster
(4) Teadvus on mittefüüsikaline 3. Teadmise argument. (1) Mary teab kõiki füüsikalisi fakte (2) Mary ei tea kõiki fakte (3) Seega füüsikalised faktid ei ammenda kõiki fakte. Üldisem sõnastus oleks selline: (1) Leidub tõdesid teadvuse kohta, mis ei ole tuletatavad füüsikalistest tõdedest (2) Kui leidub tõdesid teadvuse kohta, mis ei ole tuletatavad füüsikalistest tõdedest, siis materialism on väär (3) Materialism on väär Argumentide üldine vorm.Chalmersi meelest on neil argumentidel ühine vorm. Esmalt juhivad nad tähelepanu sellele, et füüsikaliste ja fenomeniliste tõdede vahel on episteemiline lõhe. Nad väidavad, et füüsikalised tõed ei too kaasa [entail] fenomenilisi tõdesid. Tegemist on aprioorse kaasatoomisega: P implitseerib Q siis, kui (P ⊃ Q) on aprioorne. Teadmise argumendi järgi ei saa P teadmisest tuletada Q-d. Modaalse argumendi järgi saab kujutleda P-d ilma Q-ta
*inimese heaolu-riik *kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest *riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine 6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus 7.Diktatuurid: 8. Demokraatia tunnused: esindusdemokraatia, rahva valitsus, vabad valimised, materialism 9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp
of the 19th century but in keeping the decadent atmosphere of Virginia · His stories and poems usually deal with love, beauty and death. He was concerned with the literary effect he could produce. In every genre, he explores the psyche. His heroes are tortured solitaries, often addicted to drink or drugs. He accurately described the underside of the American dream of the self-made man and showed the price of materialism and excessive competition loneliness and alienation. Themes of death-in-life, especially being buried alive or returning from the grave, appear in many of his works ("The Fall of the House of Usher"). His most famous stories are his ,,ratiocinative" stories, known as detective tales ("The Murders in the Rue Morgue"). · His verse was very musical and strictly metrical. The poems essence should be beauty and that sadness was the mood most in keeping with the poetic beauty.
2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning
* Induktsioon - Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. * Irratsionaalne - Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. * Kategooriline imperatiiv - Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." * Loogika - õpetus mõtlemise seadustest, mille ,,isa" on Aristoteles. * Materialism - teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. * Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. * Monism olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb; olemas on üks ja ainult üks substants. * Naturalism - Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole.
Keskaeg · Keskajal sai ajapikku ristiusust ainuvalitsev eluvaade · Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge · Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd
selleni, et lõpuks ei tahtnud teda enam ükski külalistemajas viibinud mees. Peateemad, mida peamiselt „Mirandolinas” käsitleti, on tänapäeval sama aktuaalsed kui komöödia kirjutamise ajal: edu ja armastus. Seetõttu tundus, et süžee oli paljudele kaasakiskuv, sest näidend pakkus publikule eelkõige rohkelt samastumisvõimalusi. Samuti oli kogu tegevus jälgitav ilma erilise vaevata. Peategelane Mirandolina oli naisena nutikas ja tulvil kirgi, keda valdas kiretu materialism - võttis vastu kõigi austajate kingid, andes meestele lootust, et ta võiks neile mõnel heal päeval kuuluda. Üldiselt perenaist austati ning ta sai oma külalistega suurepäraselt läbi. De Ripafratta oli mees, kes oli enesekindel ja esmapilgul vankumatu. Nimelt oli ta veendunud, et ta vihkab naisi. Tegelasete markii de Forlipopoli ja krahv d’Albafiorita vahel võis tunda konfliktsust, kuna mehed olid mõlemad sama eesmärgiga - saada endale Mirandolina
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Com...
eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate
Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri) Theodore DREISER 1. romaan “Õde Carrie” - Kiskjalik ühiskond, milles inimene kaotab oma väärtushinnangud, materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” - Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega
Monoteistlik religioon: Jumal (Suur Õpetaja) on üks, ainus ja jagamatu. „Jumal on üks“ ongi põhivormel. Ka Jumal on guru ja tema vaim elab kõikides gurudes. Jumal avab end neile, keda ta on valinud ja kes on valmis. Ülim eesmärk: Mukti ehk ühinemine Jumalaga pärast ümbersünde. Selleks tuleb ühiskonda ja kaasinimesi teenida ja gurude armu taotleda. Jumal on ülim õpetaja. Sugu ja kast ei ole oluline. Oma ego tuleb alla suruda, suruda alla himu, viha, uhkus, ahnus ja materialism. Alates Nanakist kuni 18. sajandini on olnud 12 gurut. Kaks 17.sajandi guru ´t hukkusid märtritena, sundides ettevaatusele islami suhtes. Keskne tempel (Kuldtempel) asub Amritsaris. Üldse ruum, kus asub pühakiri, on gurdvara (tempel, pühakoda). Kogudus, kogukond – khalsa. Initsiatsioon 14-16-aastaselt. Kõik sikhi mehed kannavad nn. 5 k-d: Keša – lõikamata juuksed Kangha – kamm juustes Kara – raudkäevõru (Jumala ühtsus ja tõde)
kohvikusse sõpradega lobisema. Linnainimesel pidavat olema pidevalt kiire – seetõttu kasutavad nad agaralt ka netist ostlemise võimalust, selline võimalus puudub aga suuremal osal maainimestest, kuna maapiirkondades on siiski veel netilevi raskendatud ning paki kättesaamiseks peab ikka tee linna poole seadma. Viimastel aastatel iseloomustabki meie majanduspoliitikat pidev tarbimisemaania. Ei ole oluline, mida sa ostad, ning kas sul on selleks piisavalt vahendeid. Mina arvan, et liigne materialism võib hakata kahjustama inimese heaolu, suhteid ja ka elukvaliteeti. Teadustööd näitavad, et eurooplaste heaolu on alates 1950-ndatest aina langenud, kuigi tarbimine on tõusnud. “Võrreldes oma vanavanematega, on külluses üles kasvanud noored õnnetumad ning neil on suurem depressiooni ja sotsiaalse käitumise hälvete tekke risk,” kirjutas psühholoogiaprofessor David G. Myers. Kaob ära sõbralikkus ning perekondlik soojus- lastele soovitakse korvata kõike rahas. Arvatakse, et mida
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
aga kõik need aastat tulutuks ja alles 46-aastaselt võis ta lõpuks asuda loogika ja metafüüsika professori õppetooli (hilem ka dekaan). Selleks ajaks oli tal välja kujunenud monotoonne, kuid pisiasjadeni läbimõeldud elukorraldus, mille eesmärk oli tugevdada sündimisest saati nõrka tervist ja rakendada kõik jõud jäägitult teadustegevusele. Kriitikaeelsel järgul Kanti filosoofia põimusid loodusteaduslik materialism ja Leibnizi-Wolffi metafüüsika, mida ta õpetas korrektselt nBaumgarteni õpiku järgi. Loenguid pidas ta ülikoolis valitseva traditsiooni vaimus, oma trükistes oli lähedal tolle aja eesrindlikule prantsuse loodusteadusele, tema nende aastate parimates teostes aga avaldusid stiihilised tendentsid dialektika suunas. Ta ilmutas suurt huvi kosmoloogia ja kosmogoognia vastu ning omandas üha sõltumatuma positsiooni leibnizliku
Carolin Laubre Tallinna Reaalkool Tallinn 2009 Realism ja romantism Romantism Realism · 1789-1830 · 1830-1870 · Eelkäija sentimentalism · Kokku põimumine · Eeldus: Suur Prantsuse romantismiga Revolutsioon · Eeldus: vastuolu kodanluse · Rahulolematus kaasajaga; ja töölisklassi vahel minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kriitika · Armastatu kättesaamatu · "Punane ja must" 1831
Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
