Milline on seadusandliku võimu ja täidesaatva võimu suhe demokraatias? Seadusandlik võim ja täidesaatev võim on demokraatias omavahel seotud, nad sõltuvad üksteisest. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus ja seadusandlikuks võimuks riigikogu. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim seotud üksteist tasakaalustama. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ning demokraatia kindlustamiseks. Seadusandliku võimu ülesanne on täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll ning täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat.
Demokraatia plussid ja miinused Kunagi Abraham Lincoln ütles: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääs võimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatias positiivset on näiteks see, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab
põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, siis kui nende kohta öeldi midagi halba ning kui keegi seda kuulis, siis kohe ta tapeti ära. Tänapäeva demokraatias saavad kõik öelda seda, mida nad soovivad, sest neil on sõnavabadus. Samuti tol ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite mainet ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Demokraatias kehtib põhimõte, et arvamuse vabadus tähendab ka arvamuse vastutust. Anonüümne kommenteerija ei vastuta aga mitte millegi eest. Anonüümsed kommenteerijad aga kasutavad seda põhimõtet väga halvasti ära ning solvavad mõne artikkli põhjal teatuid inimgruppe või üksik isikuid. Kas siis anonüümne kommenteerimine tuleks ära keelustada? Interneti ajakirjandus on kõvasti muutunud tänu anonüümsele
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.
mitte! Demokraatia minu külas esineb külavanema valimistel. Tehakse külakokkutulek ja kõik kes soovivad võivad minna ja anda endale meeldivale isikule hääle keda nemad näevad parima kandidaadina. Saab ka osaleda omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna- või vallavalitsusse. Iga kodaniku hääl maksab ning enim hääli saanud isik pääsebki linna- või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on demokraatias osalemine raskem. Peamine kus saab isik osaled on riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Kuid selle jaoks peab olema vähemalt 18 aastane.
Kui suruda peale kindlaid valikuid ja rahvas ei suuda ise otsustada, siis ei ole enam tegemist demokraatliku vaid autoritaarse riigiga ehk diktatuuriga. Demokraatias on kõigil võrdsus seaduste ees. Ma arvan, et kõik see on vajalik, sest totalitaarses riigis on kõik vastupidi, et kõrged ametivõimud võivad teha mida iganes ja tavakodanikud ei saa midagi öelda või teha selle vastu. Sellises riigis ei tunta ennast turvaliselt ja inimestes tekib trots riigi vastu. Arvan, et demokraatias on hea, et kõik kodanikud, olenemata rassist, soost, usulisest kuuluvusest, sünnipäritolult, rahvusest ja kultuurist, varanduslikust seisusest ja ametipositsioonist võrdsed kodanikud ja kõigile kehtivad võrdselt seadused.
Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel. Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele. Demokraatias on aga igal vastava riigi kodanikul õigus kaasa rääkida erinevates valdkondades, alates poliitikast ja lõpetades tänava aukudega seonduvatest probleemidest. Vabas riigis on lubatud ka kritiseerida nii riigiametnikke kui ka muid isikuid, aga viimastel on õigus kriitikat ka mitte tähele panna
karmikäelisusega, mis andis poolehoidu diktatuurile. Majandus langes väga palju sõja kaotanud riikides. Diktaatorid lubasid karmikäelist valitsemist ning kui nad võimule pääsevad, läheb elu paremaks. b) Paljud demokraatlikud Euroopa riigid ei suutnud vastu seista demokraatia vastastele liikumistele, sest rahvas lootis, et pärast I Maailmasõda, majandus tõuseb kiiresti, kuid seda ei juhtunud. Rahvas pettus demokraatias ning lubasid, et kui nad pääsevad võimule, löövad korra majja. Nad tahtsid diktatuuri kehtestada, mis hävitaks rahva vaenlased ning kindlustaks majandusliku õitsengu. c) Kindlasti oli sarnaseks jooneks võimas juht. Nõukogude liidus oli Jossif Stalin ning Saksamaal Adolf Hitler. Juhi toetus oli lubatud ainult ühele parteile. NSV Liidus oli selleks kommunistlik partei, Saksamaal aga natsionaalsotsialistlik partei.
juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost:
tähtsamate küsimuste lahendamises. Diktatuuri riigis on võim koondunud ühe isiku või partei kätte. Sellisele võimule on iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine. Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Neist mõjukamad
kokkuhoidvus- vallutas Hitler Teise maailmasõja ajal Taani ning üritas hakata riigi diktaatoriks, kus kõik temale alluma peavad. Ent see oli ebaõnnestumise äärel, kui ühtekuuluvustunde säilitanud taanlased näitasid oma tugevust, kuigi see oli nende endi jaoks riskantne. Demokraatia säilitamiseks on vaja poliitilist valmisolekut kriisiolukordade jaoks kui ka kodanike endi tahet. Kui demokraatias on kõik võrdsed seaduse ees, siis nii paraku inimesed ennast tihtilugu ei tunne. Olenemata meie tahtest, pooldab demokraatia kapitalismi ehk majandust. Sellise nurga alt vaadatuna saavad kannatada vaesemad inimesed kui samal ajal on võim jõukamate küüsis. Järelikult, kui jõukus juhib riiki, siis vähemuste poolel asetsevate kodanike huve rahuldatakse sageli harvem ning mitte eriti suurel määral. Siit tuleb välja negatiivne aspekt kuna
keskmine vanus on üsna vähe, võib tekkida vastuolusid. Eakamatel inimestel on omad vaated ning nad võivad olla üsna konservatiivsed. See-eest noortel on aga omad huvid. Nad eelistvad tavaliselt uuendusi, mis aga ühiskonnas tekitav vastuolu vanema generatsiooniga. Tihti esineb ohtusid ka parteide vahel. Valimistel võitnud erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteidega. Mille tõttu ei arvestata vähemusrahva huvidega. See omakorda vähendab mitmekesisust. Demokraatias võib ilmneda veel valimistulemuste võltsimist. Samuti ei pruugi poliitikud esiplaanile panna ühiskonna heaolu. Võib esineda, et poliitikutel on tähtsam isiklik karjäär ning nad võtavad vastu rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Lisaks võidakse käituda vastavalt oma parteijuhile. See aga ei pruugi kodanike soovidega ühtida. Samamoodi võib esineda ka seda, et erakonnad ei jõua või ei plaanigi oma lubadusi täita. See põhjustab pettumust rahvas.
Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust. Rahva demokraatias põhinevad reeglid / seadused nendele ettepanekutele, mis tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. Peale Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm näiteks Hiinas, Kuubal, Vietnamis (http://www.hot.ee). 3. MUID DEMOKRAATIA KONSEPTSIOONE, VORME JA VARIANTE 3.1. Antiikdemokraatia On demokraatia liik, milles kodanikud enamuse huvides peavad ise vahetult osa võtma otsuste
probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõimlanges järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengud kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. Tänu sellele tekkisidki mittedemokraatlikud liikumised ja nende levik. Liikumiste juhid väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil sellest hoolimata avalikult tegutseda
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha.
Demokraatia on rahva võim, riiki kus võim on rahvakäes, aga inimesi on palju siis valitakse oma riigi esindajad, kes langetavad tähtsamaid otsuseid. Demokraatait võib võtta ka kui ühiskondlikult korraldatud vabadust. Sellise riigikorraga on kõigil võrdsed õigused ja peavad jälgima põhiseadust. Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia. Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, aga kuna meie elu määrab suures joones keskvalitsuse poliitika oleme me omakorda veel unitaarriik. On ka föderaalriike kus on erinevates maakondades/osariikides on elukorraldus vabam ja erineb teisest.
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha.
Diktatuursed riigid olid aastail 1939 näiteks Rumeenia, Türgi, Hispaania. Enamikes riikides eelistatakse ikkagi tänapäeval demokraatiat, sest rahvas soovib ise otsustada. Rahval on kohustused ja õigused. Igaühel on õigus inimväärsele kohtlemisele. Näiteks demokraatlikus riigis on inimesel õigus kohtus kaitsele või siis kõigil (nii meestel kui ka naistel) käia valimas. Ajalugu näitab, et inimestele on ikka rohkem meeldinud demokraatia. Demokraatias on palju rohkem õigusi kui diktatuuris. Diktatuuri puhul on tihti tegu inimõiguste rikkumisega. Diktatuuris on paljud asjad inimestele keelatud. Mina eelistan demokraatiat, sest demokraatias on valimisõigus, inimestel on võimalus osaleda riigivalitsemises. Ajakirjandus on vaba. On sõnavabadus. Demokraatia on parim ühiskonna vorm, mis siiamaani välja on mõeldud.
pingutama rahva tugevate nõudmiste täitmise nimel ning seejuures olla ise omakasupüüdmatu, rahast mitte sõltuv, kuid nagu arvata siis päris nii see ei ole. Nii võib õelda, et rahvavõim sõltub otseselt selle rahva kvaliteedist. Kui nüüd tuua näiteks Eesti demokraatia siis siin selle kvaliteediga väga head lood ei ole. Sellealast haridust saab põhikoolis ja gümnaasiumis kokku kahe aasta jagu. Teadagi on demokraatias kõigil võimalik kandideerida riigiorganisatsiooni, igaüks võib moodustada ühinguid, erakondi. Demokraatias võib igaüks võtta oma sõna riigikorraldamises, sõltumata rahvusest, haridusest ja eesmärkidest, kuid mis viib Eestis selleni, et põhimass pooldab lihtsaid ja kiireid lahendusi, kuid need ei osutu tihtipeale kõige õigemateks lahendusteks. Demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub
neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle erakonda ei valitud. Alati on ju ühiskonnas erinevaid arvamusi ja sellepärast pole võimalik luua ka ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Minu arust võiks selle lahenduseks
Diktatuuris otsustab valitseja ainuisikuliselt ja vajadusel hetkeliselt. Seda ei suuda seni aga demokraatia, sest rahva arvamust ei saa hetkeliselt teada. Diktatuuri puhul võib see otsus tulla küll väga kiiresti, kuid kui eesotsas on ainult enda huvisid rahuldav diktaator võivad need lahendusd olla väga tõsiste tagasilöökidega kodanike jaoks. Diktatuuri puhul on inimeste peadekohal justkui "nui" mis keelab neil ennast vabalt väljendada ja pooldada seda mida nad eelistavad. Demokraatias on eeliseks just see et, puuduvad igasugused tsensuurid ning igaüks võib uskuda, pooldada just seda mida tema heaks arvab. Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat. Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Demokraatia kriis, demokraatias pettutakse. ( Loodeti ju,et demokraatlik riigikord toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, mida aga kohe ei juhtunud ) · Kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, ning hävitada kodanlust. · Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid,teisi rahvaid ( juute ) ning kommuniste.
Riik peab seadusi looma ja teostama. Ühiskondlik abi, töötu abiraha, tervishoid, vanaduspension on samuti riigi kohutus. Sellega on riigi kulutused tohutult kasvanud. Peamiselt teenib riik selle tagasi maksudega. Heaoluriigis jagab riik tulusid ümber. Võtab rikastelt rohkem ja jagab neile, kel on hetkel puudu. 4. Milliseid võime eristatakse demokraatlikus riigis, mida nad endast kujutavad ja millega nad tegelevad (lk 57-58) Seadusandlik võim on demokraatias kodanike poolt valitud kogu käes ja selle üldnimeks on esinduskogu või parlament. Eesti parlamendi nimeks on Riigikogu. Parlamendis on eri töörühmad (komisjonid) eri valdkondade jaoks- majandus, haridus jm. Seal töötatakse välja esialgne seaduse kava ehk seaduseelnõu, mis läheb arutlusele ja hääletamisele parlamenti. Täidesaatev võim kannab üldnime valitsus. See peab lahendama kõik küsimused, mis riigis kerkivad. Selleks peab ta andma mitmesuguseid korraldusi ja käske
Üks propagandeeris kommunismi, teine oli demokraatia eest. Külm sõda oli kahe suurriigi vahel. Ükski neist ei andnud vastasele alandust, sest see võis lõppeda ühe suurriigi kaotusega ja teise võiduga. NL levitas kommunismi koos plaanimajanduse, diktatuuri, tsensuuri ja propagandaga. Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja propagandast, et riiki kõvemini kätes hoida, kuid demokraatias pole see totaalne, ainult väike osa. NL levitas kommunismi vägisi, toetades riikide siseseid revolutseoone, et mitte relvaga peale minna. USA aga toetas riike, kes võitlesid kommunismiga ning neid, kes peatasid kommunistide organisatsioone. Tasapisi suurenes pinge kahe ideoloogia ja kahe suurriikide vahel. Külma sõja eel olid valminud esimesed tuumapommid ning neid arendati veelgi edasi. USA jõudis
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner.
võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. · Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Sotsiaaldemokraatlikud riigid Läänemere maadest: Rootsi, Norra, Soome, Taani Demokraatia ja diktatuurid · 1920ndatel ja 1930ndatel tekkis Euroopasse diktatuuriga riike. · Üheks põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. · Kriisi tekkimise põhjuseks olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Samuti oli seljataga väga verine periood täis sõdu ning seetõttu oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Demokraatia ja diktatuurid · Diktatuuride juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Mõjukamad liikumised
demokraatiasse, mis on diktatuuri vastupidine valitsusvorm ning hakati rakendama karmikäelist valitsusviisi mitmel pool Euroopas. See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia
Sotsiaalpoliitika. Keskkonnapoliitika. Välispoliitika. 3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid - Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust. Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid. 4. Nimeta infopoliitika tunnused demokraatlikus riigis. - Infopoliitika tunnused demokraatias : Ajakirjandus on vaba. Infoallikaid on palju. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev. Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid : Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus,
“Demokraatlik kodanikuharidus kriisi ajal” REFLEKTSIOON Käesoleva artikli teema, erinevate ühiskonnagruppide osalemine demokraatias, eeskätt just kriisi ajal, on kindlasti aktuaalne teema, millega iga inimene end kurssi võiks viia. Ka kriisivälisel ajal on kodanike osalus riigi valitsemises tähtis, kuna vaid nii saab tagada poliitika, mis rahva soove võimalikult lähedalt täidab. Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks. Mina, noore ja võrdlemisi poliitikakauge inimesena sellisest kodanikujaotusest varem palju ei
,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsese esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna-või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on suures plaanis demokraatias osalemine raskem. Seda saab küll igapäevaelus vaikselt igal pool teha, sest meil on üldiselt demokraatlik ühiskond. Kõige kindlamad demokraatlikud nn üritused, kus inimesed osaleda saavad on muidugi riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Aga see on ka ,,tähtsatest" asjadest kõik. Muidugi on ka igasugused vaidlused, kus enamiku arvamus jääb peale jne.
võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada.
Kuid koolis on olemas ka kõrgema võimu kandjaid, kelle käskudele tuleb paratamatult alluda. Need on õpetajad. Kõige rohkem kehtib sõna demokraatia riigi asjade puhul. Eesti on demokraatlik riik, kus on iga riigikodanik hääleõiguslik inimene. Seda muidugi alates teatud vanusest alates. Rahval on võimalik valida ise parlament ja sõna sekka öelda veel ka mõnes muus asjas. Eesti on olnud demokraatlik riik ajast, mil ta sai iseseisvaks. Mina saan osaleda demokraatias avaldades oma arvamust kohas, kus seda on võimalik teha ja kus on sellest ka kasu.
· USA ei astunud Rahvasteliitu · 1920.aastad rahulikud · 1930.aastal hakkas maailm liikuma uue sõja suunas 1) Sakslasi vihastas Pariisi rahuleping 2) Itaalia ja Jaapan soovisid rohkem asumaid 3) Meelevaldselt kehtestatud riigipiirid tekitasid rahvastevahelisi pingeid 4) Rahvasteliit ei suutnud lahendada kriise, kui neis osalesid suurriigid 5) 1929.a. Tabas maailma suur majanduskriis. Inimesed pettusid demokraatias. Võimule said diktaatorid · diktatuur- ühe inimese või grupi ainuvõim · demokraatia- rahvavõim
jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik protest on demokraatias kohustuslik · kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeletaks · kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada · paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu, kui üksikisiku murele · koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi Ülesanne: · Õ lk 34-37 (uus õpik) · Õ lk 50-53 (vana õpik) · Sõnasta riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted ehk milleks on kodanikuühiskond vajalik?
5. Äärmusliikumised Euroopas ja nende juhid. Kominterm- Nõukogude liit Natsionalistid-Hitler Fasistid-Mussolini 6. 19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. Liberalism ja Konservatism 7. USA areng peale I MS. Arenes kiiresti, kasvas kodaniku jõukus 8. Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Uus kurss 9. Diktatuuri tekke põhjused (kommunistlik, Fasistlik). Pettumine Versailesi süsteemis ning demokraatias, Majanduslikud raskused 10.Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. Totalitaarne- Võim ühel, kontroll inimeste üle Autoritaarne- Võim grupil, poliitiliste erakondade tegevus piiratud. 11.Millega said tuntuks ja nende eesmärgid? Lennin- Sotsialistliku riigi rajaja Hitler- Sai Saksamaa kantsleriks. Diktatuuri järk-järguline kehtestamine. Mussolini- Asutas Fasistide liikumise ning lubas taastada itaalia Stalin-
See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 7.Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna majanduslikku õitsengut kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. See pettumus ning hirm homse päeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlikele liikumistele. Nende liikumiste juhid süüdistasid rahva hädades demokraatlikke valitsusi ja lubasid, et juhul kui nad pääsevad võimule, seavad nad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. *Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, faistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8
Lahendus - kõik börsile!!! Krahhhhh.... Inimesed kaotavad oma töökohad..kaotavad oma varanduse..kaotavad laenumakse võimalused.. Kõik on rasketes oludes ning riigi pangandus variseb kokku :( Ja siis tuleb mõte! Küsime võõrastelt võlad, kehtestame võõrastele maksud ja lõpetame võõraste kauba tarbimise küll siis kriis rahuneb KUID .. 30 000 000 töötut Miljonid vaesunud pered Nälgivad kahejalgsed Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras kaardid enda kätte Franklin Delano Roosevelt UUS KURSS (1933-1936) RRR-reform R nagu Relief (kergendus) töötutele ja vaesetele R nagu Recovery (taastumine) majandusele, normaalsele tasmele tagasi R nagu Reform finatssüsteemis, et kriis ei korduks Kehtestati hinnad, palga- miinimum ja tootmismäärad Parandati tööandja ja töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus
põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes.Teiseks, demokraatias on sõnavabadus, ilma millete me tänapäeva ühiskonda ilmselt ettegi ei kujutaks. Sõnavabaduse eelduseks on samuti tsensuuri puudumine. Inimesed ei pea enam hirmus kirju saatma või hoopiski raamatuid kirjutama nii nagu see oli kommunismi ajal. Halb on demokraatia juures aga see, et kunagi pole võimalik olla kogu rahval rahul. Enamuse inimeste järgi tehtud muutused ei rahulda aga vähemust. Teiseks, protsessid toimuvad äärmiselt kaua
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahva võim, diktatuur aga mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Demokraatias valitseb rahvas, diktatuuris ainuvalitseja ja tema sõltlased. Diktatuuri kehtestamine või demokraatia säilitamise põhjuseid on mitmeid. Majandusliku raskuse ajal langes demokraatia kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Itaalia rahvas oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Seda olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. Kommunistidele astus vastu fasistide liikumine eesotsas Mussoliniga
peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Demokraatia – Poliitiline kord, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasa kaalustus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda 1.Kehtestati seadusi mille järel tagati kodanike demokraatidele õigusi 2.Sõja võidsid demokraatlikud, kasvas nende maine Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia ei suutnud lahendada probleeme. Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest nad lubasid lahendada kõiki probleemid. Millised olid demokraatia puudused? Demokraatia puuduseid peeti saavutusteks Miks on demokraatia puudustest hoolimata parim valitsemisviis? Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem. Demokraatia kriisi põhjused
Tänapäeva demokraatiat võib iseloomustada terve rea omaduste kaudu: - vabadus - omavalitsus - kodanike võrdsus seaduste ees sõltumata religioonist, varalisusest, rahvusest, soost - salliv suhtumine vähemustesse - pluralism, tolerantsus erinevuste suhtes - avatud, avalik ja kriitiline arutelu - hääleõigus kõigile - õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud. Tänapäeval ei ela me demokraatias, vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi
AJALUGU 12B 11.11.2010 1930ndad Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muud...
tarvitse sellest nõudest kinni pidada, sest teavad, et nad oma ideede süsteemiga laiemat toetust rahvalt niikuinii ei leia. Olgu rõhutatud, et tänapäeva demokraatia polegi see nn õige demokraatia, vaid see on esindusdemokraatia, milles enamuse kodanikkonna hääletamise tulemusena on välja valitud väike vähemus, kes siis ka ise otsustab ja määrab, millised reeglid ühiskonnas kehtima hakkavad. Tänapäeva demokraatias on eriti selgelt näha raha võimu osa poliitikas, seda nii valimiste tulemuste, väljakujunenud võimusuhete stabiilsuse kui ka uute poliitiliste parteide võimaliku ilmumise osas. Teistest tunduvalt rohkem raha kasutaval parteil on oluliselt paremad väljavaated võita juhtkohti valitsuses. Ilma rahata on stabiilsemas ühiskonnas väljakujunenud olukorras uuel parteil praktiliselt võimatu poliitilisel areenil läbi lüüa. Seepärast ei eita ükski vähegi objektiivne asjatundja, et
aga teistes säilis demokraatia. Diktatuur on riigivõim kus koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte ja võim ei ole avalik ega kontrollitav. Ma arvan, et see ei meeldi paljudele inimestele, kui nad ei saa hääletamises käia ja riig asjadele kaasa öelda. Diktatuur kehtetati osades riikides kuna riigid olid majanduslikult nõrgad ja ei suutnud riikide ja inimeste probleeme täita. Inimesed pettusid demokraatias ja arvasid et diktatuur, kus on võimas valitseja hoiab riiki majanuduslikult ja sõjalisliselt ja sotsiaalselt korras. Need kes soovisid diktatuuri olid töölisklassid. Nendele anti valimisõigus ja nad said mõjutada riigi arengut ja ka naised said valimisõiguse, nii tekkisid valijate rühmad, tänu kellele suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Diktatuurilised riigid olid: Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania jpm.
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused
Õpikust lk 158-165 Erakonnad ehk partied on poliitilised ühendused, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Erakondade rollid demokraatias: Valijate esindamine- Parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide vaateid ja huve. Näiteks keskerankond esindab pigem vähem jõukate ning vanemaealiste inimeste huve, Reformierakond seisab jõukamate ning nooremate valijate eest. Erinevate ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine- erakonnad üritavad kuulata valijaid ning jälgida, millised erinevad ideed ja mõtted ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad nad programmi, millega esinevad valimised.
pidanud enam elada sugulaste ja perekonna kulul. Kontroll põllumajanduse üle vähenes ületootmine. Mis soodustas diktatuuride teket? Kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Pettumine Versalle'i süsteemis. Pettumine demokraatias. Majandusraskused. Millised olid Hitleri raamatu ,,Mein Aariarass on ülim. Kampf" põhiseisukohad? Kehtestada tuleb uud kord. Sakslased vajavad eluruum Miks nimetas Hitler Mussolinit oma Hitlerile meeldis antud valitsemiskord ja tema õpetajaks? eestvedamisel viidi ellu samasugust poliitikat nagu Mussolini Itaalias.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
