1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid; suhteliselt (osaliselt) määratletud hüpotees – näitab samuti normi kehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi;
Oletan, et eklaamitakse enamasti kangemat alkoholi. Vaatlusobjektid: Oma vaatluse käigus vaatlen alkoholireklaame televiisoris. Vaaltuskoht: Oma vaatlus kohaks valin alkoholireklaamid kanal 2's ja TV3's. Vaatlusaeg: Oma vaatlust viin läbi 10.01 2011 17.01 2011. Vaatlusekirjeldus: Vaatluse käigus teen märkmeid reklaami kohta pöörates tähelepanu enamasti soole, vanusele ja alkoholitüübile. Märgin üles ka muud huvipakkuvad tegevused. Vaatlustulemuste analüüs: Nagu hüpoteesis mainitud, siis on enamasti alkoholireklaamides keskealise mehed, kes reklaamivad kangemat alkoholi (viin, rumm jms). Kuid aina rohkem hakkab reklaamides esinema ka noormaid mehi (vanuses 20-30), mille käigus võidakse vihjata, et alkohol sobib ka noorematele. Mehed, kes reklaamis esinevad näivad kangelastena ja alati heas. Kunagi ei ole reklaamis olevad tegelased masendunud, halvas tujus või üksi s.t tuuakse esile pigem alkoholi plussid. Reklaamis esineb ka
Kõrgus pärast 20 minutit 7,5cm 8,9cm 11,7cm Selles katses peale 20 minutit nägin, et kerkis kõige paremini katseklaas, mis oli soojaveevannis. 25 ºC toas kerkis tainas keskmiselt. Külmkapis olev tainas kerkis kõige halvemini. KOKKUVÕTE Töö tulemusena nägin, et pärmiseene soodsateks tingimusteks on vaja palju sooja ja vähe suhkrut. Oma hüpoteesis ma arvasin, et toatemperatuuril kerkib pärm paremini, aga tuli välja hoopis, et soojaveevann oli see, mis siiski kergitas pärmi kiiremini. Soojaveevannis kerkis pärm tohutul kiirusel 6,2cm samas, kui külmkapis see kerkis vaid 3cm võrra. Suhkru katsest üllatusin kuna nägin, et mida vähem suhkrut oli, seda parem oli pärmi kerkimine. Ma arvasin oma hüpoteesis just vastupidist, et kindlalt peab olema rohkem suhkrut, et pärmil oleks soodsam keskkond arenemiseks
liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Sanktsioon - näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sotsiaalselt sisult regulatiivne - Sellised normid kirjeldavad kuidas peab õiguspärane käitumine välja nägema Keerulise abstraktse faktilise koosseisuga - Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud.
b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 101 detsi b. 106 mega c. 109 giga d. 109 nano e. 106 mikro f. 103 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär uuringute vahendusel saadud faktide ja järelduste ning hüpoteesis esitatud oletuste võrdlemisega võetakse hüpotees vastu v tunnistatakse valeks. Ka negatiivne tulemus on tulemus b. Tõene 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a. ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest ruumiline b. ühe sündmuse järgnevuses teisele ajaline
vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. (3) Üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) · Hüpoteesis kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb normist lähtuda. · Dispositsioon näitab, milline peab olema isikute käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. · Sanktsioon esitab mõjutusvahendi, mis kohaldub isiku suhtes dispositsioonis esitatud käitumisviisi eiramisel. 2. Lahenda ülesanne, kasutades loengust omandatud teadmisi. Liiklusseaduse eesmärgiks kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab
kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise. 8. Õigusnorm-käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis. Kehtestatakse riigi pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjes. Abstraktsus-kohustusi ja õigusi luuakse üldiselt, mitte kellelegi otseselt üldkohustuslikkus-kõigile täitmiseks. Liigid: subjekti järgi-kes kehtestas (riigikogu,
Avaldub õigusaktid tekstis. Säte õigusakti teksti väiksem osa. Normi struktuur *Eeldused osa normist, mis kirjeldab olukorda, mille kohta reegel käib. *Tagajärg reegel ise. Käitumiskohustus või keeld. Teatud viisil käituda. Dispositsioon (käitumine)-sätestab tavapärase reegli, kuidas tohib või ei näitab mida tohib teha. Sanktsioon(vastutus) Näeb ette vastutuse, nt. Kui ma ei ole teinud nii, siis juhtub nii... Struktuuriosade iseloom *lihtne hüpoteesis on üks tunnus (tagajärjes üks tegu=. *alternatiivne hüpoteesis on mitu tunnust, eraldatud sidesõnaga (kui üks tunnus on täidetud, saab rakendada). *kuhjuv hüpotees sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada. Normide liigitamine Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud. *täielikud kus on olemas mõlemad normid. *mittetäielikud kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu..........................................................................................................
Hüpoteeside koltrollimine 1. Oletus, väide 2. Sobiv hüpoteeside paar (millised tunnused on vaja võrrelda) 3. Olulise tõenäosus (p) 4. Järeldus (p>0,05 H0, p<0,05 H1) 5. Lõppvastus (sama, mis oli küsitud hüpoteesis) T-test sobivad valemid 1. T-test H0: keskmised võrdsed H1: keskmised erinevad 2. F-test sõltumatud valemid H0: dispersioonid võrdsed H1: dispersioonid erinevad P>a H0, P<0,05 H1 Võrdsete disp mittevõrdsete disp t-test t-test 3. Olulisuse tõenäosus 4. Lõppvastus (p<0,05 H0) Vormistus nii nagu iseseisvates töös Ülesanne Eesmärk Tunnusetüüp 1.T-test (f-test) Keskmiste erinevus kahes Pidev arvtunnus- keskmised grupis tunnus, ...
käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste........... S.t. et tekib õigussuhe, suhe, millega subjekt seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Sellega õigusnormi üldine ettekirjutus on jõudnud konkreetse indiviidi tasandile. Seetõttu subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused kujutavadki endast õigussuhte juriidilist sisu. Seetõttu võib ka öelda, et õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse (faktilise) suhte juriidiliseks vormiks
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
Probleemiks mitme uurija puhul! • Internetipõhised küsitlused: Webropol: www.webropol.com Opinio: www.objectplanet.com/opinio/ • Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine • Uuritavate tänamine/tunnustamine VALIDIIDSUS • Sotsiaalteaduslikus uurimuses - iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist! • p<0,05 • Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju … • Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad
Asjad Mittevaralised hüved (nt autoriõiguse tasu) Subjektide tegu (tegevus vs tegevusetus) Tegevuse tulemus/tagajärg Juriidilised faktid: on asjaolud, mille puhul õigusakt kulub rakendamisele. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis. Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise teatavate faktiliste asjaolude esinemisega. Need juriidilised faktid on kirjas õigusnormi hüpoteesis. Juriidilisi fakte liigitatakse: -Tekkimise iseloomust sõltuvalt
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
silmis.6 Selle asemel, et kõrvutada erinevaid kultuure, tuleks leida viis neid samastada ning nägema võõras midagi positiivset. Siinkohal peaks eelkõige esile tõusma riigijuhid, kes on rahva hääletorud teiste riikidega suhtlemisel. Huntingtoni kirjutistes hakkab eelkõige silma Lääne liigne taandamine Ameerika Ühendriikidele ning teiste tsivilisatsioonide nagu Hiina ja Lõuna – Ameerika konarlik käsitlus tema tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesis. Lääne tsivilisatsioon sai alguse siiski Euroopast ning selle mitmesaja aastase kogemusega ollakse kultuuriliselt ja majanduslikult vägagi tugevad. Ilmneb pigem, et islamimaade negatiivne hoiak hõlmab ainult Ameerika Ühendriikide vastasust. Huntington väidab, et ilma Ameerika Ühendriikideta saab Läänest tilluke ja kahanev osa maailma elanikkonnast väiksele ja tähtsusetul poolsaarel Euraasia 3 Claude Levi-Strauss. Rass ja ajalugu, lk. 17. 4 Edward Said
Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. · Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hypotees-----1.määratletud hyptees,suhteliselt mööratletud h,määratlemata h, 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?lihtne d, kirjeldav d, 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?kriminaalõiguslikud s, halduss,distsipliinis, varalised s. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides
2. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse. 3. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga. 4. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. Niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus (juriidiline fakt), tekivad inimesele, keda see fakt puudutab, vastavad õigused ja kohustused, tekib õigussuhe, suhe, mille subjektid seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Õigussuhe on reaalsuses Maila Rumessen JU148 eksisteeriva materiaalse või faktilise suhte juriidiliseks vormiks. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on
kas inimesed ka nii käituvad, kuidas väidavad. See on aga aeganõudev protsess, kuna vaadeldavat ei tohi segada tema loomulikus keskkonnas. Aega võib võtta ka vaatleja omaksvõtmine. Sekundaaranalüüs tähendab teiste poolt varem kogutud andmete kasutamist. Ka ajalugu kasutatakse võrdlusena. Kontentanalüüs on selline, kus kasut raamatuid, ajalehti, ajakirju. Eksperiment on teaduse ideaalile kõige lähemal. See on kontroll muutujate üle. Kõrvaltegurmuutujateks nim muutujaid väljaspool hüpoteesis asetatud piire, kuid mis samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Partikularistlik viga on näiv nähtus, asjaolu, mis ei pea paika. Väärtusneutraalne tähendab, et uurija jätab oma väärtushinnangus uurimuse tulemuste kokkupanemisel välja. Kõik eksperimendid on seotud inimeste manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurija poolt loodud olukordadesse või stimuleeritakse nende käitumist. Uurijad saavad petta, kui ei ole teadlikud 4 teemat puudutavast probleemist. 1
esituses". Kui Chomsky arvas, et esitus ei kuulu lingvistika uurimisvaldkonda, ("juhul, kui lingvistika tahab olla tõsine teadus"), siis tänapäeva kõneetnograafia peab just seda poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida sama kogemust.
Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.. (dispositsioon) – vastasel juhul ... (sanktsioon)
o. kaks arvu mille vahel asub üldkogumi parameeter tõenäosusega 1-. 22)Vähimat olulisuse nivood mille korral saab konkreetse valimi põhjal sisukat hüpoteesi tõestada, nimetatakse olulisuse tõenäosuseks e. P-väärtuseks. Olulisuse tõenäosus on väikseim risk mille korral saame sisukat hüpoteesi tõestada. 23)Kahepoolset väidet - kasutatakse siis, kui protsessi kohta ei ole mingit eelinformatsiooni. Meil ei ole mingit teoreetilist alust arvata, et ühe valimi üldkogumi hüpoteesis võrreldav tunnus on suurem kui teise oma. Hüpoteesi sõnastus: on erinevad. Ühepoolset väidet mingitel sisulistel kaalutlustel soovime kontrollida vaid seda, kas ühe üldkogumi mingi näitaja on suurem kui teise üldkogumi sama näitaja. Hüpoteesi sõnastus: on suurem. Regressioon 24) Eeldade , et proovitükil on arvutatud kahes suunas mõõdetud diameetrite keskmine filtreerisin oma proovitükil 1
Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Näited PKS-s sisalduvate õigusnormide analüüsist § 19. Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.
delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi. 24. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt : kui...., siis....., vastupidisel juhul..... . Õigusnorm koosneb 3 elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Neid on kahte liiki: absoluutselt määratletud, hüpotees on määratletud täies mahus osaliselt määratletud, kui hüpotees ei ole määratletud täies mahus. Dispositsioon näitab milline peab olema inimeste käitumine kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitakse : otsesed, tunnus on antud täielikult selles õnormis
käekäigust, mis olevat kujunenud „loomulikul teel“, kusjuures „maailmade kord ja ehitus arenevad pikkamisi ja teatud ajalises järgnevuses olemasoleva loodusaine tagavarast...“, sest „mateeria püüdleb algusest peale formeerumise poole“. Kanti kosmoloogiline hüpotees tugines Newtoni mehhanikale ja kosmoloogiale ja neist tulenevale looduse kui „ühe ühtse süsteemi“ kontseptsioonile. Selles hüpoteesis on kõrvale heidetud Descartes`i oletused korpuskulite keerisvooludest ja nende kurikuulsad „rõhumised“ on asendatud ülemaailmse gravitatsiooni ja teiste Newtoni mehhanikaseaduste toimega. Kanti kosmogooginia põhisisu on järgmine. Tõmbumisjõu tulemusena moodustasid hajunud mateeria osakesed (külm ja hõrenenud tolmukogum) pikkamisi tohutu pilve, mille sisemuses tõmbumine ja tõukumine tekitasid keeriseid ja kerakujuliseid kämpe, mis hõõrdumise toimel hakkasid soojenema
Keeruline õt aga võimalike/vajalike käitumiste kogumi või mitu riiklikku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õt näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpotees* – elulised asjaolude kirjeldus normis. Selles kirjeldatud faktiliste asjaolud, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon/sanktsioon* - õiguslike tagajärgede kirjeldus, mis saabuvad hüpoteesis kirjeldatud asjaoludel. Näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad sattuvad hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Riikliku sunni puhul on õigusnormi struktuur: Kui T, siis R, vastasel juhul S. 12. Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita. Avaliku ja eraõiguse normid Era- ja avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi- õigusharusid Võivad olla ka omavahel seotud. Nt tööõigus pole
2. Alternatiivne kui on T-1 või T-2 või T-n, peab olema R. Saabuvad õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Lihtne näeb ette ühe võimaliku või vajaliku tagajärje. Keeruline näeb mitu võimalikku või vajalikku tagajärge. Alternatiivne näeb ette ühe võimaliku/vajaliku tagajärje mitmest. Eluliste asjaolude kirjeldus on hüpotees (H) ning juriidiliste faktidele järgnev õiguslik tagajärg on dispositsioon (D) või sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema käitumine, kui inimene on sattunud teatud situatsiooni. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendite kasutamise. Ilma hüpoteesita pole õigusnormi. Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist.
See on väheusutav, sest vesi esineb algselt tõenäoliselt mitte jääna, vaid peitub kristallilistes mineraalides. Vesi on seotud pinnasesse. Ka see on ebausutav, sest nii suures koguses ei suuda pinnas vett siduda. Mõnede mõõtmiste väiteil on Veenusel deuteeriumi sada korda rohkem kui Maal. Lugedes raske ja kerge vesiniku hulga suhte Veenusel algselt samaks mis Maal praegu, võiks arvata, et vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud. Selles hüpoteesis on tõetera olemas, kuna vesi kuumuse toimel kõrgatmosfääris laguneb ning kerge vesinik lendub hõlpsamini kui raske, kuid protsessi aegluse tõttu pidi ikkagi juba algselt vett vähem olema. Tekkiv Veenus kohtus suure, umbes Kuu mõõtudes kosmilise kehaga ning toimunud katastroofil läks vesi kaduma. See värske hüpotees pole teistest halvem, kuna arvutustest on selgunud, et protoplaneetide põrkumiste tõenäosus on suur.
Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab kas keerulist või alternatiivset faktilist koosseisu. Saabuvad õiguslikud tagajärgjed võivad olla oma struktuurilit lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Erialakirjanduses nim eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormi kehtimise jaoks õigusnormi hüpoteesiks. Juriidiliste tagajärgede kirjeldust, mis saabuvad hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nim dispositsiooniks või sanktsiooniks. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline oeab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Santsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. A.Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks
Subjektid subjektid Juriidiline kohustus subjektiivne õigus Objektid (ese mis suhtes kehtib) juriidiline kohustus objektid 8. Kuidas muutub eluline fakt juriidiliseks faktiks? Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilsed faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Nt: inimese sünd- tekib õigusvõime- 18 aastaseks saamisel tekib täielik teovõime-teovõime annab õiguse mittevaralisteks ja varalisteks õigusteks-surm-lõpeb nii õigus kui teovõime. 9. Mida tähendab juriidiline fakt? Nimeta juriidiliste faktide erinevad liigid ja iseloomusta neid lühidalt. Juriidiline fakt on õiguslik fakt. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt 1. juriidilised sündmused a) absoluutsed
Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas sed aliigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi. Üpoteesi tingimuste määratlemise astme järgi eristatkse määratletud ehk absoluudselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsiion on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt
Seega peab täielik õigusnorm sisaldama hüpoteesi, mis kirjeldab neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Selle puudumisel kaotaks õigusnorm oma tähenduse ning sellel puuduks igasugune seos reaalse situatsiooniga. Kõiki õigusnorme, mis sisaldavad hüpoteesi ja dispotsitsiooni nimetatakse regulatiivseteks normideks. Õigusnormi dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Need normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Kõik käitumisnormid on regulatiivsed.15 Hüpoteesi ja sanktsiooni sisaldavaid õigusnorme nimetatakse õigustkaitsvateks normideks. Õigusnormi sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sellised normid näevad ette riikliku sunni liigi ja
Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud Sissejuhatus Informatsiooni hulk on ajas muutunud tohutult. Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientid...
eritunnustes; b) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes. c) vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Absoluutselt määratletud hüpotees (täielikult määratletud) Osaliselt määratletud hüpotees (osaliselt määratletud) D - õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Liigitus: 1) otsesed, 2) viitavad, sh A) otsesed, B) blanketsed. Ettekirjutuse laadilt võivad dispositsioonid olla: 1) õigustavad, 2) kohustavad, 3) keelavad. S - õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra, kui õigusnormi on rikutud. Liigitus:
Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. -LIHTNE SANKTSIOON (üks liik - vabadusekaotus) Täielikud vs mittetäielikud õigusnormid 21. oktoober 2008. a. 8:27 Täielikud on sellised õigusnomid, mis toovad endaga kaasa vahetu õigusliku tagajärgje. Kirjeldades elu hüpoteesis ja kirjeldades õiguslikku tagajärge (sanktsioon). Kõrvuti nendega on aga kindlasti põhjust rääkida ka mittetäielikest (tegu ei ole hinnangulise määratlusega). Mittetäielike õigusnormide maailm on selline maailm, kus õiguslik tagajärg tuleb koosmõjus täielike õigusnormidega. Ka need on liigitatud: Seletavad, viitavad, kitsendavad Mõned kirjapandud õigusnormid räägivad meile faktilisest koosseisust, mõnest faktilise koosseisu elemendist või õiguslikust tagajärjest.
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
mingi olulise tunnuse abil. · Organiseeritus seotud mitteamorfsusega. Erinevad elemendid peavad olema teatud viisil seotud. · Mida organiseeritum on süsteem, seda raskem on seda väljastpoolt mõjutada. · Õigus on päris hästi organiseeritud süsteem. Juriidiline fakt · Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mille seadusandja valib tegelikkusest välja ning paneb seaduses kirja hüpoteesis õigusliku faktina ning seob õiguslikud tagajärjed nendega. · Liigitus: igasuguse liigituse juures on oluline ära tabada liigituse alus. Õigusriik · Õigusriik on pigem idee riigist. · Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. · Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid.
..(III) Õigusnorm koosneb kolmest elemendist: hüpotees (I), dispositsioon (II) ning sanktsioon (III). See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub teatud erisusega. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, s.t. õiguspärasel viisil. Õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Lühidalt: see osa loogilises struktuuris sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed 2) viitavad, s.h.: a) otsused, b) blanketsed. Otsesed: kõik dispositiivsed tunnused (määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine reguleerimise objektiosas)on antud täielikult selles
Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivse õiguste esemeks. (näide: tööandja ja töövõtja on subjektid, töö on objekt) 34. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Õigussuhte tekkimine tema muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise, on toodud õigusnormi hüpoteesis. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse ,kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja kinnitanud üldistatud kujul õigusnormiks. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks(surm, tulekahju, looduskatastroof) ja tegudeks(kuritegu, hagiavalduse esitamine jms) 35. Õigussuhete liigid. REGULATIIVSED: eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja
Õigussubjektsus on õiguse - ja teovõime kokkulangevus. Füüsilistel isikutel sõltub see east ja psüühikast. Õigussubjektsust mõjutab üksikisiku teovõime kriteeriumid. Sama kategooria isikud peavad olema võrdsed. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõigusi ei tohi kodaniku õigus piirata. 41. Juriidilised faktid mõiste ja liigid: Juriidilised faktid - õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise muutumise lõpu teatavate asjaolude tekkimisel. Sisaldavad õigusnormi hüpoteesis. Tekkimise iseloomust sõltuvalt: 1) Juriidilised sündmused a) absoluutsed - ei sõltu inimtahtest b) suhtelised - teke sõltub inimesest, edasine protsess enam mitte 2) Juriidlised teod - tegevus või tegevusetus, millega seadus seostab õigussuhte tekke, muutumise, lõpu a) õiguspärased · juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei
tagajärg. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine, käsk või keeld ise. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. Sanktsioon- mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada inimeste suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Dispositsioon- milline peab olema inimese käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Hüpotees – mil viisil on võimalik seadusandjal hüpotees kirja panna? 1) lihtne – seadusandja valib tegelikkusest välja ühe elulise asjaolu, sellele järgneb õiguslik tagajärg 2) keeruline – seadusandja valib 2 või enam elulist asjaolu, õiguslik tagajärg järgneb nende koosmõjus 3) alternatiivne – seadusandja valib 2 või enam elulist asjaolu, õiguslikud tagajärjed järgnevad juba ühe asjaolu ilmnemisel Dispositsioon
Sõltuvalt sellest,
millises suhtes on valimi põhjal arvutatud statistik meie poolt pakutud arvuga w 0 võime
anda hinnangu oma väitele, st kas on võrdne, väiksem või suurem. meie oletatava
väärtusega.
38. Hüpoteeside tüübid
Kahepoolne hüpotees :
H0: w = w0
H1: w ≠ w0
Hüpotees “suurem” :
H0: w≤w0
H1:w>w0
Hüpotees “väiksem” :
H0: w≥w0
H1:w
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
3. sanktsioon (S). Hüpotees on õigusnormi obligatoorne element, sest ilma selleta ei ole õigusnormi. Seetõttu peaks iga õigusnorm algama sõnaga "kui". Normitehniliselt seda ei kasutata, kuid alati on sõna "kui" juurdemõeldav ja mõtteliselt tunnetatav. Hüpotees (H) liigitatakse: 1) absoluutselt määratletud hüpotees 2) osaliselt määratletud hüpotees. Dispositsioon määrab õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või sellest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. 10 See osa normis sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed: dispositiivsed tunnused (subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine) on antud täielikult selles õigusnormis (dispositsioonis).
3) Soovitavad (ka: juhendavad ja selgitavad) 24. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normis lähtuda. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Õigusnormi hüpoteesis on põhimõtteliselt fikseeritud: tegu (tegevus/tegevusetus) ning teo tagajärg, see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes, vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud (nt grupiviisiline sooritamine kui vastutust raskendav asjaolu). Ilma hüpoteesita ei ole õigusnormi. Hüpoteesid liigitakse: absoluutselt (täielikult) määratletud ja osaliselt määratletud. Absoluutselt määratletud hüpotees esineb nt asjaõigusseaduses
9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis, süsteemine 12
Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: · hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; · hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust; · hüpotees suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali kogumisele. Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha teaduses samm (olgugi õige väike) edasi. Hüpoteesis sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus. Hüpotees on seega tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Hüpoteesi kontrollimine seisneb selles, et temast kui loogilisest eeldusest tuletatakse järeldused, mida saab põhimõtteliselt kontrollida. Uurimuse algfaasis võib esialgseks orienteerumiseks püstitada mitmeid tööhüpoteese. Hüpoteesi kontrollimiseks vajame fakte. Fakt ise pole veel vastus küsimusele, kas hüpotees on kehtiv. Fakt on alus hüpoteesi hindamisel
Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust; hüpotees suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali kogumisele. Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha teaduses samm (olgugi õige väike) edasi. Hüpoteesis sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus. Hüpotees on seega tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Hüpoteesi kontrollimine seisneb selles, et temast kui loogilisest eeldusest tuletatakse järeldused, mida saab põhimõtteliselt kontrollida. Uurimuse algfaasis võib esialgseks orienteerumiseks püstitada mitmeid tööhü- poteese. Hüpoteesi kontrollimiseks vajame fakte. Fakt ise pole veel vastus küsimusele, kas hüpotees on kehtiv. Fakt on alus hüpoteesi hindamisel
dispositsioon ning sanktsioon. See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub teatud erisusega, mida käsitletakse seminaride käigus. I osa ülalesitatud vormelis ongi hüpotees - järgnev tähistus loengumapis: H. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud (just sellisena eeldatud!), tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Õigusnormi hüpoteesis on põhimõtteliselt fikseeritud: 1) tegu (tegevus või tegevusetus) ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis eritunnustes (selle teoreetilise teo ja tagajärje eritunnusteks on juriidilised faktid, millede ilmnemisel on tegemist just selle mudelolustikuga ning mitte ühegi teisega (juriidilised sündmused ning juriidilised teod: vt selle teema § 2 p 3 - liigitused
· kergendavad ja raskendavad asjaolud. kohta. Nad on pidamislaused. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. hüpoteesis kirjeldatud olukorda. ÕIGUSNORMID Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei on üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Kusjuures need normid on suunatud konkreetselt määratlemata isikute ringile. 1.4.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
