Akadeemia Nord 2009 Sissejuhatus 3 Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust 3 Haldusaktide liigid 4 Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused 5 Põhjenduse sisu 5 Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid 5 Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas 6 Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel 6 Kokkuvõte 7 2 Sissejuhatus Eesti on sotsiaalne, ja demokraatlik õigusriik, kus riigivõimu teostatakse põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Ühtlasi nõuab see, et igaüks, kelle õigusseid
Väitlus Khe inimese omavahelist suhtlust, mille käigus arutatakse mõnd probleemi, nimetatakse diskussiooniks ehk mõttevahetuseks. Kui diskuteerijad on mingis küsimuses eriarvamusel ja püüavad seda lahendada, on tegemist võitlusega. Kumbki osapool esitab väitluses argumente oma arvamuse tõestuseks ja teise poole veenmiseks ning püüab teise poole argumente loogilise põhjendamise teel ümber lükata. Väitluse eesmärk on leida tõde või probleemi parim lahendus. Ideaalis peaksid väitlejad jõudma arutelu lõpuks konsensusele ehk ühisele arvamusele. VÄITLUSES KASUTATAVAD FRAASID Oma arvamuse esitamine ja põhjendamine Minu arvates... Oma arvamuse tõestamiseks esitan kaks argumenti. Esimene argument on see, et... Teiseks olen seisukohal, et... Selle tõestuseks esitan mõned näited. Kokkuvõttes leian, et... Vastaspoole arvamuse kommenteerimine
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega taksoneisse ning rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks.
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20
Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus d. Rehabiliteeriv põhjendus 20.Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: a. Passiivse tahtliku eutanaasiaga b. Aktiivse tahtliku eutanaasiaga c. Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga d. Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetu...
olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22. Kõige utoopilisem võimu vastane projekt on: a- sotsialism b- kommunitarism c- anarhism d- libertarism 23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul baseeruvad teooriad d- autoriteet hüvest 24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt. süstiga on: a- tahtlik aktiivne eutanaasia b- tahtlik passiivne eutanaasia c- tahtmatu passiivne d- tahtmatu aktiivne 25. Milline neist pole keskaja filosoofia tunnuseid: a- usk saab inimesele osaks vahetult b- roll kultuuris oli primaarne c- usk saab osaks ilmutusena d- jaguneb kaheks ajastuks 26
ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga D) Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
Hea näitena tooksin siia raamatu Kärbeste jumal, mida te kõik ilmselt teate. Teise väitena toodi välja, et kõik inimesed on loomupäraselt head ning kolmas ja kõige tõepärasem argument ütleb, et loodusseisundi puuduste vältimiseks saab välja mõelda poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis ei ole samaväärsed riigiga. Võib õelda , et lõhe mõistliku anarhismi ja riigi pooldamise vahel muutub tihti tühiselt väikseks. Raamatus käsitleti ka mitmeid poliitilise kohustuse põhjendamise viise, kuid minu arvates pole ükski nendest perfektne. Näiteks ei suuda lepingutraditsiooni voluntaristlikud põhjendused seletada nende kohustusi, kes keelduvad nõusolekut andmast. Ausameelsuse argument on näiteks edukas vaid siis, kui kõik tunnistavad riigi hüvesid, see aga pole kuigi tõenäoline, et näiteks eestis 1,3 miljonit inimest tunnistavad kõik ühiselt riigi hüvesid. Locke'i seisukoha järgi on kõigil üksikisikutel aga õigus ellu viia moraaliseadust ka valitsuse puududes
A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus Epistemoloogia on A) tunnetusteooria B) õpetus olemisest C) moraaliteooria D) õpetus väidete vormist Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus? A) Eesmärk põhjus B) Formaalne C) Liikumispõhjus C) Algpõhjus Kelle lause oli ,,Mõtlen, järelikult olen"? 6
ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, sest ei hinnanud mõlema poole tegelikku ühist tahet. Ringkonnakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks määrama kohtuistungi. Lahendades asja kirjalikus menetluses, rikkus ringkonnakohus TsMS § 647 lg-t 2. Ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (Riigikohus on kõik Tallinn 2011 TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus kostja poolt esitatud väited ümber lükanud ja on tõestanud ning põhjendanud, et Ringkonnakohus käitus õigesti) TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
mõiste sai tema varajase filosoofia tunnussõnaks, nii nagu Kanti filosoofia üldnimetuseks avalikkuses oli "kriitiline filosoofia" ja Fichte filosoofial "teadusõpetus". Tema natuurfilosoofia arengut võib jagada kolme faasi. Varajastes teostes esitab ta seda filosoofia osa Fichte transtsendentaalfilosoofia (nagu Schelling seda eelistab nimetada) täiendusena. Ka Fichte oli natuurfilosoofiat oma süsteemi raames võimalikuks pidanud, kuigi teda ennast huvitasid enam teadmise põhjendamise ja praktilise filosoofia küsimused. Nii olid Schellingi natuurfilosoofiale pühendatud teosed esialgu mõistetavad Fichte teadusfilosoofia süsteemi täiendamisena sellesse jäänud lünkade läbitöötamise kaudu. Seetõttu ei oleks Schellingi natuurfilosoofia iseendast pidanud kahe mõtleja vahel arusaamade lahknemist põhjustama. Probleemiks sai natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia vahekord. Schellingi natuurfilosoofiliste vaadete arengus rohkenevad aja möödudes üha enam
kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. RAHVASTIK JA ASUSTUS Demograafiline plahvatus demograafilise siirde etapp, mil suremus langeb,kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne. Rahvastikupoliitika poliitikaharu, mis tegeleb rahva arvu, koostist,paiknemist ja nende muutumist mõjustada taotlevate või mõjustavate poliitiliste tegurite põhjendamise ning rakendamisega. Migratsioon e. Ränne inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Linnastumine e. Urbaniseerumine majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine. Inimesed siirduvad maalt linna. Eellinnastumine protsess, kus arenevad suure linna lähedased asulad. Tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, tegevus ja ametialade
5)Idee kõlblikuse kontrollimine. 10. Iseloomusta pragmatismi tõeteooriat. Tõesed on need uskumused, mis „töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Absoluutne tõde on ähmane. Tõde meile kasulik. Poliitikute teooria. Eukleidese geomeetria, klassikaline loogika. 11. Mis on ja mida uurib aksioloogia? Ehk väärtusõpetus Uurib eesteetiliste ja eetiliste (kõlbeliste) väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalikkust. Probleemid: Kuivõrd vaba saab inimene ühiskonnas olla? Kas inimesi tuleb vaadelda võrdsetena, kas demokraatia on kõige inimväärsem valitsemisviis? Milline on moraalselt õige käitumine? 12. Mis on ratsionalism + nõrgad küljed On seisukoht, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajend. Nõrgad küljed: kõiges tuleb kahelda. Fakte pole- kui teadus ei toetu faktidele, ei pruugi teadus olla tõene. 13
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. 66
likvideerimine, koondamine, töötaja mittevastavus, pikaajaline töövõimetus. Muudel alustel lõpetamisel ei ole etteteatamiskohustust. Koondamisest etteteatamine keelatud ajal, mil töötajale on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (TLS § 68 lg 4). Usaldusisikuga lepingu lõpetamisest koondamisel või mittevastavuse tõttu ette teatamine 1 kuu varem. Kirjaliku põhjendamise kohustus (TLS § 87 lg 1¹). Etteteatamistähtaegade mittejärgmisel hüvitise maksmine. Etteteatamise tähtaeg sõltub tööstaazist (sh ettevõtte üleminekul üleandja juures töötatud aeg). Etteteatamine töölepingu peatumise ajal: Kirjaliku teate töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta saatmine. Hüvitise maksmise kohustus lepingu lõpetamisel (TLS § 90) : likvideerimise, koondamise, töötaja mittevastavuse tõttu.
jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. b) Adressaadi leidmine sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand tuleks kirjutada nagu eksamikirjutis oleks arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane. 10. 11. 12. Põhiidee on kogu kirjutise selgroog, väide, mille edasiandmise ja põhjendamise teenistuses on kogu tekst. Kui kirjutisel on selge põhiidee, on autoril parem saavutada oma eesmärki ja samas lugejal seda kirjutist lugeda.Põhiideed ei tohi segamini ajada teema või pealkirjaga. Sobiv on põhiideeks võtta mingi selline mõte, mille kohta on tunne,et seda tahaks põhjendada või et selle kohta on, mida selle kohta on, mida kirjutada. Soovitatud on põhiideeks võtta midagi intrigeerivat, midagi, millega kõik kohe nõus ei ole
tarbimisest surra, võib sellegipoolest neid kahte soovida tarbida. Vaim on mõjutatud aju poolt, samas viimane võib edastada signaale, mis ei pärine mõistusest, kuigi me tunneme, et see nii on. Seepärast võime tihti alluda eksitustele, kuid meil on võimalus kasutada oma mälu ja intellektuaalsust, et oma otsustusvõimet suunata asjadele, mida tajume selgelt. 4. printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (Arutlus meetodist IV osa ja II meditatsioon algus) - esitage argumentatsioon selle põhjendamise kohta ja kuidas saate ise sellest aru (mida see lause tähandab) --> ülesanne: mõelda mile poolest see printsiip ja hinge pidamine inimese olemuseks (küsimus 2) on ratsionalistlik Rene Descartes uskus, et "mina olen, mina eksisteerin" peab paika. Ta kujutas ette, et kõik, millest ta mõistus koosneb, on vaid illusioon ning proovis kahelda kõiges, millest ta teadlik on. Selle käigus sai ta aega teada, et milleski kahtlemiseks peab ta keegi olema, sest kahtlus omakorda on mingisugune mõte
Järelikult inimesed, kes arvavad , et jumal on olemas, ei kasuta loogikat." G: "Nad ei arva, vaid teavad, et jumal on olemas. Nemad on oma seisukohas sama veendunud kui sina enda omas." S: "Tahad väita, et jumala olemasolu on fakt?" G: "Ei, aga sa ise tead, et jumalat pole olemas. Kujuta ette, et keegi väidabki, et jumal on olemas. Sa ju naeraks ta välja? Neil on täpselt sama tunne, kui sina ütled, et jumalat pole olemas." Siin võiks olla selgem, kuidas see on näide seletamise ja põhjendamise kohta. Kus on siin seletus, mida võib ekslikult pidada põhjendamiseks, või vastupidi? Samuti pole vastuses öeldud, kuidas sellise segaduse puhul aru saada, mis on mis. 1,75 p. 5. Kas mõnikord võivad kellegi isikuomadused olla tema argumentide hindamisel relevantsed? Põhjenda. (3 p.) Jah, kellegi isikuomadused võivad olla tema argumentide hindamisel relevantsed, sest isiku argmendid on tema isikuomadustest kallutatud. [Kas alati? Kui mitte, siis millistel juhtudel?]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusdteaduskond Edukas juht tänases Eestis Referaat Lektor: Hannes Veskimäe Tallinn 2007 Milline võiks olla edukas juht tänases Eestis? Kevadest sügiseni viis konsultatsioonifirma Fontes koostöös Pärnu Konverentsidega läbi Eesti edukate juhtide uuringu. Hinnati 19 palgatud juhti, kel vähemalt kaks edukat kogemust tippjuhina ning kelle juhtimise all oli kasvanud juhitava eraettevõtte väärtus, turuosa või kasum. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millele juhid oma töös peamiselt keskenduvad. Seda eelkõige läbi nende käitumise, mitte niivõrd läbi nende ees seisvate ülesannete ja lahendamist vajavate probleemide. Erinevate hindamismeetoditega püüdti selgusele jõuda selles, milliseid kompetentse kasutavad juhid oma töös kõige enam, mis nende tegutsemist kõige enam iseloomustab. Mis on kompetents? Lihtsustatult: käitumisviis, millega kaasn...
meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise ning erinevate esitusviiside (sümbolite, valemite, graafikute, tabelite, diagrammide) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist. Hindamine : Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus. 1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine,
tõendeid oma algatusel. · Haldusorganil on õigus nõuda tõendeid · Haldusorgan peab kontrollima esitatud andmete õigsust. · Kui mõni otsustamisel tähtsust omav küsimus on lahtine peab haldusorgan kas hankima tõendid ise või juhtima menetlusosaliste tähelepanu sellele, milliseid tõendeid tuleb veel esitada · Teiste organite ja isikute väited ei ole haldusorganile siduvad Haldusakti põhjendamise kohustus Põhjendamise kohustus on üldisema kohustuse - menetlusosalise informeerimise kohustuse - üks tahkudest Vajalik on nii faktiline kui õiguslik motivatsioon ja nende sidumine. Kui motivatsioonis on küll kogu teave olemas aga see ei ole esitatud selgelt ja arusaadavalt, on tegemist puuduliku põhjendusega. Haldusmenetlus · Haldusmenetluse algus o Huvitatud isiku taotlusel o Omal initsiatiivil · Asutusega suhtlemine on reeglina vormivaba
väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega
5. ÕIGE JA VÄÄR 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Н-этика, в к-рой ставятся и решаются проблемы смысла жизни, назначения человека, сущности добра и зла, принципы и нормы. Teo tagajärg. 1)teleoloogiline ’tulemus’ 2)deontoloogiline ’kohustus’ 3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise: Mida me teeme kui ütleme, et “tapmine on väär” Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e
sellele, et teadmine on alati perspektiivne ning et alati on võimalik, et kerkivad esile uued vaatekohad. Kas sellest ka järeldub see, et üldkehtiv teadmine pole inimesele saavutatav, on omaette küsimus. Igal juhul on selline tunnetuse-käsitlus vastandlik Parmenidese käsitlusele noesis`est kui vahetust ning eksimusevabast teadmisesaavutamise viisist. Ja seab sellisena filosoofilise mõtlemise edasise kujunemise uue probleemsituatsiooni ette. Normide põhjendamise probleem; normatiivne relativism. Kui tähelepanelikult lugeda eespool toodud näitelugu, siis peaks muidugi silma torkama, et seal on tegemist kahe vastandliku ettekirjutusega – kas tuleb maksta või ei tule maksta – ja mitte kirjeldava sisuga väidetega. Ettekirjutust sisaldavaid väiteid nimetatakse normatiivseteks väideteks. Kaasajal on valdavalt aktsepteeritud arusaam, et normid ei saa omada epistemoloogilist tõesust, kuna nad ei kirjelda mingit objekti
· Kultuuride-ülene kompetens oskus edukalt toime tulla väga erinevates kultuurikeskondades muutub tuleviku töötaja oluliseks tunnuseks. Kasulik meeskonna komplekteerimise mitmekesisus(vanuseliselt,oskustelt,distsipliinidelt,mõtte-ja tööstiilidelt erinevad). · Programmeeriv-mõtlemine uute töötajate võtmisel hakatakse üha enam väärtustama statistilist (töö soovija andmed varasematest aastatest) analüüsi ning kvantitatiivse põhjendamise oskust. · Uue meedia kirjaoskus töötaja oskus oma mõtteid edastada, ning seejuures kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid. · Transdistsiplinaarsus ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetensiga- süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine(komplektne mõtlemine). · Disain-mõtlemine see tähendab oma oskust visualiseerida ja mudeldada oma töös
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
paik lunastuse tähenduses. Me ei sünni teise maailma uuesti. Inimese elu on väga unikaalne väärtus. Üksikisiku tegudel on väga oluline roll. II Kristluse kokkupuuted Antiikse filosoofiaga Kristlus vs filosoofia. Kiriku isa Tertullianus on kirjutanud: "Mis on Jerusalemmal tegemist ateenaga, mis on ühist akadeemial ja kirikul?" rooma haritlased nägid kristlust kui midagi kaasaegset. Edasi liikumiseks tuli haritlasi enda poole võita. APOLOGEEDID- tegelesid kristliku usu põhjendamise, kaitsmise ja selgitamise, kasutades haritlaste keelt. Nad püüdsid selgitada, et kristlus on filosoofia kõrgeim vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina. Juba enne kristlust on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest. Kristlased kasutavad tarkuse sünonüümist. Esimene asi, mida jumal loob on logos. Tertullianus (160-220) oli ise kõrgelt filosoofiliselt haritud ja oli väga hea kõnemees
· Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. · NB! 12 i. Loobutakse taas kunsti defineerimisest (nagu anti-essentsialismis). ii. Definitsioonist loobumine ei tähenda, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne! Kunsti tuvastamine aga pole meelevaldne Kunsti tuvastamise strateegiad · Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . · Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: 1) Kordamine 2) Avardamine 3) Hülgamine 1) Kordamine Kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms. · Nt: Balletiteost (Giselle, Corelli & Perrott) sai tema esimene publik identifitseerida kunstina seetõttu, et teos kordas traditsioonis oleva teos(t)e (La Sylphide, F
seaduse normilüngad printsiipide abil, siis seaduse lünkade täitmisel “uue õiguse” loomist ei toimu ja kohtunik nn diskretsiooniõigust ei kasuta ega vaja. Mis on õigusprintsiipide allikad? Õiguse printsiipide (oletatavaks) allikaks on ühiskonna väärtuste, eluviiside, koostöövormide ja loovuse struktuur. Isiku õigused on kasutatavad õigusotsuse printsipiaalsete argumentidena. Isiku õigused on trumbid. 46. Mida tähendab lünk seaduses ja kuidas (milliste põhjendamise meetoditega) seaduse lünka täidetakse? Mille poolest erineb lünk seaduses õiguse lüngast? Lünk seaduses tähendab just sellise reegli puudumist, mille olemasolu on eeldatav või tuletatav seaduse otstarbest ja seadusandja reguleerimisplaanist. Seaduse lünga puhul seega valdkonda reguleeriv seadus on olemas, aga selle valdkonna mingi probleemi lahendamiseks ei paku seadus otsest ja selget juhist. Seaduse lünka võib kohtunik täita, lähtudes seaduse otstarbest ja
Tahtmatu- patsient ei saa oma soovi avaldada. Retributiivne karistus- silma silma, hammas hamba vastu. Kurjategijale tuleb põhgjustada sama palju valu, kui tema õhvrile. Seda õigustab surmanuhtlus. Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. 26. Võimu põhjendamine: 1) Jumalik autoriteet; 2) Loomulik autoriteet mõnele on loouomane alluda; 3)Autoriteet hüvest- valitsema peab see, kes on kõige targem; 4) nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli- heidab kõrvale võimu põhjendamise küsimuse ja keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kasvõimu üldse saab filosoofiliselt põhjendada. Ühiskondliku lepingu teooria- rajajaks Hobbes. Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid, perioodilisi valimis, võimude lahusus. Bsotsialism- eraomad põhjustab ebavõrdusu ja rõhumist, ettepanekuks loobuda sellest. Luua assotsiatsioone, kus
kogeda midagi uut. Võib arvata, et jumalatel sellise kogemuse võimalus puudub, ehk on jumalatel nende lõpmatule tarkusele vaatamata koguni igav. Teisalt on sõna “filosoof “ antud kontekstis interpreteeritav ka Sokratese ja Platoni poleemilise enesedefinitsioonina nende vastasseisus sofistidega. Nagu üteldud omab sõna “sofist” tähendust “tark”. Sokrates aga määratleb end teadlikult mitte targana, vaid filosoofina – “tarkusearmastajana”. Üldkehtivate normide põhjendamise probleem . Protagoras, nagu eelmise teema käsitlemisel juttu oli, problematiseeris normatiivse relativismi kasuks argumenteerimisega absoluutsete, üldkehtivate normide olemasolu ja võimalikkuse üldse. Sokrates seevastu tunnustab absoluutse normi olemasolu isiklikult enda jaoks. Sellisena käsitles Sokrates oraakli kaudu vahendatud jumala sõnu tema kohta. Nagu juttu oli, mõistis Sokrates oraakli väljendit selliselt, et
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Samuti ei pea haldusakti avalikul teatavakstegemisel avaldama motivatsiooni, kuid kindlasti on vaja ära tuua resolutiivosa (HMS § 62 lg 2). 2.1. Põhjendamine Haldusakti põhjendamise kohustus teenib kolme eesmärki. Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat saaks aru, miks ja millisel õiguslikul alusel akt anti. Haldusakti resolutiivosas ning põhjendustes tooduga mittenõustumisel avab see talle võimaluse esitada oma õiguste kaitseks vaie või pöörduda kaebusega kohtu poole. Haldusorgani jaoks tagab põhjendamise kohustuse täitmine enesekontrolli, et ollakse jõutud õigele otsusele
Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks siin lähtekohti. Õe normatiivsust tuleb hinnata seoses inimkäitumisega; seoses sellega, mida inimene on kogenud. Sellega seoses keeleteooria kõrval (keeleakti teooria, keelefilosoofia) tõusetuvad Õe sotsioloogiliste, Õe psühholoogiliste ja muude teooriatega seonduvad küsimused. Normatiivne kommunikatsioon on siis mõistetav ja Õe vallas piisav, kui normide põhjendamise keeleanalüütiliste ja keelefilosoofiliste teooriatega piisavalt arvestatakse. Loomulikult ei tule siduda endid vaid keeleanalüütiliste ja -filosoofiliste teooriatega. Kõneaktiteooria annabki siin võimaluse ületada piiratud käsitlusi. IV-5. Eesti Õsõnavara kujunemise loost IV-5.1. Oskussõnade lähteallikad Meie varaseim säilinud maakeelne jur. tekst pärineb aastast 1535.- see oli sõdurivanne. Need on esimesed omakeelsed oskussõnad: tõotama, vanduma ja sõna kuulja
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm). Argumenteerimine Argumentatsiooni ehk põhjendamise eesmärk on tõestada väite õigsust. Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituses on kolm osa. 1. Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2. Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kindlasti tuleb kontrollida andmete usaldusväärsust ja osutada allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud
Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjendust. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, kuid töötaja peab põhjendama üksnes erakorralist ülesütlemist. Erinevalt vorminõude rikkumisest, ei too põhjenduse ärajätmine kaasa ülesütlemisavalduse tühisust, kuid teine pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Näiteks kui töötaja hiljem avastab, et ta oleks ülesütlemise põhjendamise korral saanud lepingut edukalt vaidlustada ning oleks sellest tulenevalt tööle ennistatud või saanud hüvitist, on nimetatud poolel võimalik nõuda ülesütlemise põhjendamise puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. 23 11.3 Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel Töötaja ja tööandja võivad igal ajal lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole ka
Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm). Argumenteerimine Argumentatsiooni ehk põhjendamise eesmärk on tõestada väite õigsust. Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituse kolm osa: 1.Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2.Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kontrolli andmete usaldusväärsust, osuta allikale. Autoriteet on oma alal üldsusele tuntud inimene või ka
ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 36. Millised uuendused tõi renessanss kujutavasse kunsti? Mida/keda kujutati? Milliseid tehnikaid kasutati? Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nim. humanismiks. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k
teeb kindlaks Jumala olemise või esitab tähelepanekuid inimlike asjade kohta) kuni ühel hetkel leiab, et koopulatega "on" ja "ei ole" väidete koha peal ei leia ta väidet, mis ei oleks moodustatud sõnade "peab" ja "ei tohi" abil. See olevat märkamatu, ent ülima tähtsusega. Eetika alused 1. Eetika alused kui eetika ajalooline tekkelugu. Ses mõttes on eetika aluseks kogukonna traditsioon, mis on isetekkeline. 2. Eetika alused kui õige käitumise teoreetilise põhjendamise hädavajalik sõnavara Väidete ja tegude õigustamine Kui õigustatakse tegu, siis esmalt tegu tõlgitakse/tõlgendatakse otsuslauselisse vormi=kirjeldusse, kuidas on. Ei õigustata mitte inimest, vaid õigustatakse, miks inimene nii tegi või naa ütles. Südametunnistus on see, kui inimeste ühiselus toimunud tegude mustrid on kordumise teel kinnistunud inimese psüühikasse ning toimivad seal just nagu virtuaalne kogukond, mis hoiab isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid.
Inimene ei elatu ainult armuandidest, mis loodus annab, vaid loodus tuleb alistada, sellelt võtta kõik. Ühiskond Ühiskonnas hakkab ilma tegema eraldi seisva inimgrupina kodanlus (manufaktuuride omanikud, kaupmehed, pankurid, käsitöölised jne.). Inimesed kel kogunes materiaalseid vahendeid, kogusid jõukust. Algab aadelkonna allakäik. Kodanluse esilekerkimine toob kaasa majanduse kasvu. Liberalism majanduses- vabakaubandus, konkurents. Toob kaasa üksikisikute õiguste põhjendamise eelkõige riigi ja kaaskodanike suhtes. Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed, mitte küll võrdsete eelduste ja võimetega, aga õigustelt võrdsed. (USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.). Tekib uus haritlaskond Euroopas, mis on ususasjades vabameelne ja poliitiliselt radikaalne (nõuab selgeid muudatusi ühiskonnas). Venemaal toob see kaasa lõpuks dekabristide mässu. Kujuneb välja haritlaste pseudoreligioon vabamüürlus.
piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks 36. Millised uuendused tõi renessanss kujutavasse kunsti? Mida/keda kujutati? Milliseid tehnikaid kasutati? Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nim. humanismiks. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k
Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse . Kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse – liiga nõrk Õige ja Väär I? 36.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivne eetika- püüab vastata küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt väär (halb). Meta- eetika- uurib eetika terminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Erinevalt N-eetikast ei tõstata M- eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 37.Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (maailmakäsitlus, - pilt) e. tagajärje eetika- käitumisee teevad moraalselt positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes.
Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne (ehk voolav) intelligentsus, mis peegeldab inimese võimet arutleda ja (uut) infot kasutada ning kristalliseerunud intelligentsus, mis sisaldab omandatud teadmisi ja oskusi ning nende rakendamist. • Howard Gardener arvas, et on kuus (uuematel andmetel juba kaheksa; lisaks naturalistlik ja
Sel eesmärgil kasutatakse ära teisi õigusallikaid, nagu seaduse ettevalmistavaid töid, seletuskirju (nt need oleksid siis premissid 2 ja 3). Argumendid tuginevad koos algupärasele süllogismile. Nad moodustavad omamoodi mosaiigi, mille tervikpilt otsustab, kas põhjendus rahuldab või ei. Tervikpildile mõeldes on sageli räägitud põhjuste koherentsist e kokkusobivusest. Välimise põhjenduse jõud on nimelt argumetide kokkusobivuses, mitte ainult põhjendamise sisemises loogikas. Tõlgendusinstrumendid ja -meetodid. Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v. Savigny jaoks oli tõlgendamine "vaba vaimutegevus... Sest iga seadus peab ellu astuma, mis on kõigepealt võimalik ainult selle vaimse mõistmise abil....". Savigny määratleb tõlgendamist üldiselt kui seadusele omase vaimu rekonstrueerimist. Selleks tuleb end mõttes asetada seadusandja seisukohale ja tema
FILOSOOFIA VALDKONNAD · Metafüüsika tegeleb olemise lähteprintsiipide ja algpõhjustega (nt keha ja vaimu probleem kas on olemas materiaalne keha ja mittemateriaalne hing ehk vaim) · Epistemoloogia uurib, kuidas tekib teadmine tunnetusõpetus. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad meeled, mõistus, intuitsioon või ilmutus? Mis on tõde? · Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetliste ja eetiliste väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalust (nt milline on moraalselt õige käitumine, kuidas põhjendada oma kõlbelisi seisukohti ja käitumist). 4. Ühiskonna- ehk sotsiaalfilosoofia uurib inimühiskonda, suhtlemise ja ühiselu aluseid, ka tänapäeval on aktuaalne Aristotelese väide, et inimene on ühiskondlik olend ja kuna meie eesmärgiks on õnnelik elu, lasub ühiskonnal suur vastutus. Avalik võim peab looma tingimused õnnelikuks eluks. Millised on vabadusepiirid
lahendada. 3) Popper on ka nõus Hume`i induktsiooni-kriitikaga, mille kohaselt üksikutest vaatlustest ei saa tuletada rangelt üldist teadmist vaadeldava nähtuste kogu klassi (ka tuleviku) kohta. Popper väitel toimub tegelikus teaduslikus uurimustöös mõttehüpe üldisele väitele tihti mitte suurelt faktide kogumilt, vaid üheltainsalt faktilt. See annab tunnistust sellest, et faktid on teaduses mitte induktiivse üldistuse ja põhjendamise baas, vaid üksnes ajend üldise väite esitamiseks. Iseenesest pole tähtis faktide hulk, millest lähtudes teooria luuakse – teooria tõestamiseks on neid igal juhul ebapiisavalt. Induktivismi ekslikkus tulenebki püüdlusest anda meie teooriatele vaatluste ja eksperimentidega lõplik tõestus. See ei ole Popperi hinnanagul võimalik. Teooriad jäävad alati lõplikult tõestamata, suure riskiga esitatud oletusteks. Fakte ja
kunstiteooriale. 1)poliitiline kunst- kunstiteosed, mille eesmärgiks on maailma muutmine mitte E-kogemuste tekitamine. Nt Uus-Guinea kaitsekilbid olid mõeldud hirmutamiseks, mitte esteetlise kogemuse esile kutsumiseks. 2)esteetiline kunst- leidub ’’asju’’, millel on E-kogemise kavatsus. Nt autod. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, hülgamine, avardamine. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat. Kordamine- Kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms. Avardamine- Mingi “kunstilise probleemi” (vormi, žanri, stiili jms) lahendamise korral. Nt tsentraalperspektiivi kasutusele võtmine lääne
esitatud abstraktse faktilise koosseisuga. Süllogism on kaudne järeldus, deduktiivse järelduse vorm milles vähemalt kahest antud otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus ja milles vähemalt üks antud otsustustest peab olema üldine. Süllogism ei ütle midagi väite õigsuse kohta, kuid see annab meile skeemi loogiliste järelduste tegemiseks kahe esitatud väite põhjal. Õigusliku otsuse põhjendamise nõue igaüks, kelle õiguseid riigivõimu teostamisega riivatakse, võib nõuda riive põhjuste teatavakstegemist, üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega suhtlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma. Õigusliku otsustuse vormistamine: lahendit võib kirja panna otsustus või analüüsi stiilis. Lahend koosneb põhimõtteliselt järgmistest osadest: 1. probleem või küsimus. Probleem või küsimus peaks olema võimalikult konkreetne. 2
vastuseid. Lõplikke ja täiuslikke lahendusi polegi olemas küsimustes, mis puudutavad sotsiaalset tegelikkust. Õiguse rakendamine lõpeb õiguse rakendusakti vastuvõtmisega, mis sisaldab endas: Kirjeldavat osa - tegelikkuse kirjeldus, mille õigusele vastavust me otsustama. Resolutiivosa korra kirjeldamine. Selle väljaütlemine ongi seotud argumenteerimisega. Läbi teatud argumentide kasutamise jõuamegi teatud õigusele vastava otsustuseni. Ratsionaalse juriidilise põhjendamise mudel see räägib sellest, et juriidilise otsustuse põhjendamise tuumaks on terve hulk korrastatud õiguslauseid, mille kohta kehtib see, millest kohe juttu teeme. 1. See vastab korrektsuse nõudele. See koosneb kahest disjunktiivsest ehk eralduvast osahulgast, mis moodustavad koos põhjendamise tuuma lausetehulga ning millest üks konklusioonide hulk järeldub loogiliselt teisest 2. Seaduslikkuse nõue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
