HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Modus ponensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus (jaatus). Tuletist ei anna: [( p q ) p] q [( p q ) p] ? [( p q ) p ] q [( p q ) p ] ? [( p q ) ...
August Kitzbergi nimeline gümnaasium Stella Toomsoo Suur Pauk Referaat Karksi-Nuia 2012 Sissejuhatus Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Mis oli enne Suurt Pauku?
· Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid. · Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki asjaolud. · Kanti põhieesmärgiks on uurida moraali võimalikku mõistuspärast alust, nii üldiselt kui võimalik. · Kas saab moraali tuletada puhtmõistuslikest kaalutlustest seejuures kaalutlustest, mis oleksid nii universaalse iseloomuga, et neid peaksid tunnistama kõik arukad inimesed? Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv ütleb, · mida inimene peaks tegema, · kui ta soovib saavutada teatud sihti. Kategooriline imperatiiv · Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. · Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii.
Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa ...
UNIVERSUMI STRUKTUUR. SUUR PAUK. UNIVERSUMI EVOLUTSIOON. Karl-Johannes Kalma Anti Karumaa Mait Uusmäe Kalev Gustav Lillepruun MIS ON UNIVERSUM? • Ladina keeles „kõiksus“ • Taevakehadest rääkides – kõik olemasolevad taevakehad Millest universum koosneb? ~5 % täheainest 23 % tumeainest 72 % tumeenergiast KOLM KÕIGE LEVINUMAT TEOORIAT UNIVERSUMI TEKKE KOHTA • PÜSIVA SEISUNDI teooria • PULSEERIVA UNIVERSUMI teooria • SUURE PAUGU teooria SUUREST PAUGUST LÄHEMALT • Hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi • Teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku • Ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühinetekkimine algsest singulaarsusest • Suurt Pauku ei saa senituntud füüsikateooriate abil kirjeldada • Väljendi "Suur Pauk" võttis kasu...
Esitlus Päikesesüsteem Päikesüsteem ❏ Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. ❏ Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud 8 planeedi vahel. ❏ Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur,Veenus,Maa, Marss,Jupiter,Saturn,Uraan ja Neptuun. ❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike
Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa...
ooteajast. Taastamise strateegiad varieerusid kolmel tasandil: eelprotsessi valmistamine, protsessi käik ja protsessi järgne. Nende kolme protsessi käigus pakuti inimestele kolme kompensatsiooni: pakuti tasuta suupiste, sooduskupongid ja eeldatav summa ooteajas. Selles uuringus osales kokku 800 inimest. Osalejad kogunesid kokku lavastatud söögikohta ja neil paluti ette kujutada olukorda, kus nad einestasid oma nö. lemmik restoranis reede õhtul. Tekkis hüpoteetiline olukord, kus ühel inimesel võiks tekkida juba ühe tunnine ooteaeg. Suhtumine ja personali poolt pakutav teenindus oli kõigis kaheksas stsenaariumis identne. Pool osalejatest said kirjeldatud olukorra, kus nad said teada kindla ooteaja. Teine pool sai lugeda stsenaariumit, kus nad ei teadnud eeldatavat ootaega. Uurimusemeetod: Uurimuse meetodina kasutati otsest klienditeenindust, erinevaid hüpoteese ning suures osas teoreetilist baasi
Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne allujäämus ja paljunemis edukus. Tingitud olelusvõitlusest. Maandunud elund- oma otstarbe kaotanud elund olelusvõitlus- paremate pealejäämine Palentoloogia-teadus möödunud aegade organismidest Prokarüoot-eeltuumne rakk(puudub membraaniga piiritletud tuum ja tunduvalt vähem organelle) Pseudageen-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis struktuuri veatõttu ei avaldu. Ribosüüm-ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul RNA-maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsiooni kandjateks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid
Abiks on loogika. (käskiv) jõud. See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Mõistus on piisav selleks, et leida üles hüpoteetiline imperatiiv, moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks kategooriline imperatiiv. universaalselt siduv. 19 20
Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure paugu teooria kinnitusteks saame lugeda galaktikate punanihet, millele annab kinnitust
10.klass Vaadates enda ümber ringi, siis näeme erinevaid inimesi, loomi ning asju. Igapäeva elus ei tule me selle pealegi, et mõelda, millest miski koosneb. Laiemalt arutledes peaks leidma vastuse enne küsimusele, kuidas meie maailm üldse tekkis ja millest? Maailma tekkimisest on erinevaid versioone. Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli? Arvatakse, et see oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, kus Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse ka Universumi alguseks sealhulgas meie galaktika, planeedid ja tähed. Päikesesüsteem näeb väliselt välja nagu Bohri aatommudel. Üks tuum, mille ümber keerlevad pisikesed osakesed. Sellest tulenebki, et terve päikesesüsteem koosnebki tegelikult aatomitest, mis oma korda koosnevad elektronidest, prootonitest ning neutronidest.
Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest. Päike on Maast 330 000 korda raskem ning tema läbimõõt võrdub 109 Maa läbimõõduga. Päikese kohta käivad kirjapandud omadused, kehtivad ka kõikide tähtede kohta. Nähtav valgus tekib suhteliselt õhukeses kihis, seetõttu näib Päikese serv teravana. Granulatsioon on ühtlane teraline muster Päikesel (mustad plekid).
· Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (Pallas, Vesta, and Juno) Asteroidide liigitamine
Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B!", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks.
hankimises, konkurentsis toimetulek jne. Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Pseudogeen- genoomi DNA nukleodiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuudivea tõttu ei avaldu. Ribosüüm- katalüütilise e. ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjaks olid isereprodutseerunud RNA-molekulid, ribosüümid.
Ioonia natuurfilosoofia Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmselt kõnelda seal ja siis , kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletu...
Pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eikarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid psedogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm-katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivusega RNA-molekul. RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjadeks olid iseprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid.
Suur Pauk Referaat Sissejuhatus Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases
võimalusi ei polnud. Kõik tsivilisatsioonid ja religioonid on püüdnud seda omal kombel seletada. Tänapäeva astronoomise selgitus põhineb Suure Paugu teoorial. See koosneb reast teaduslikest hüpoteesidest, mida kinnitavad vaatlused Oma töös seletan lahti, mida see teooria endast kujutab, millised on selle tõendid ning mis toimus pärast Suurt Pauku. 4 Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Sellele sündmusele pani nime ,,Suur Pauk" kuulus inglise kosmoloog Fred Hoyle. Suure Paugu teooria käsitleb ka Universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine
• Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika ja ka teised galaktikad. • Universum kasvab pidevalt. • Selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. • Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks. • Kogu universumi suurus pole teada – see võib olla lõpmatu. • Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel meelel, et kõige paremini kirjeldab meie SUUR PAUK EHK BIG BANG • Mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. • Hüpoteetiline sündmus. • ~ 13.8 miljardit aastat tagasi. • Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. • Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. • Nimetus „Big Bang“ – inglise kosmoloog Fred Hoyle SUURE PAUGU TEOORIA • Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. • Universumi praegune seisund on erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist.
Bioloogilised standardtingimused. Kuidas on seotud G ja G0'? Eksergoonilised ja endergoonilised reaktsioonid. · Esimene seadus: Energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia kui olekufunktsiooni olemasolu · Teine seadus: Määrab iseeneslike protsesside suuna ning millest järeldub entroopia kui olekufunktsiooni olemasolu. · G = H - TS G Vabaenergia ehk Gibbsi energia muut H Entalpia muut S Entroopia muut · G on hüpoteetiline suurus, mis seob entalpia ja entroopia, võimaldab keemikul prognoosida, kas antud reaktsioon leiab asset reaktsiooni spontaansuse kriteerium. · Bioloogilised standardtingimused: o T = 298 K o P = 101,3 kPa o C = 1M · Kui pH = 7,0 ja CH2O = 5,55 siis G0' · Eksergoonilised reaktsioonid on reaktsioonid mis annavad energiat (eksotermilised) | spontaansed reaktsioonid. · Endergoonilised reaktsioonid vajavad käivitumiseks lisa energiat (endotermilised)
keskmine, eooni ja ajastu vahel. Evolutsiooniteooria-teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. Kunstlik valik-inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Mandunud elund- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid. Bioloogiline evolutsioon- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Feneetiline- Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Kambriumiplahvatus- piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise
SUUR PAUK Suure paugu teooria-selle teooria järgi on Universum algselt tekkinud ja arenenud ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi algusek s See oli hüpoteetiline sündmus, mis leidis aset umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Plancki aeg Plancki aeg 10 astmel -43, eristus omaette vastandikumõjuks gravitatsioon. 10 astmel -36 sekundit pärast Suurt Pauku eraldus tugev vastastikumõju. Siis veel aatomeid ei olnud, kuid sündis põhiline jõud, mis ühendab aatomituuma osakesi. Inflatsioon Inflatsiooni periood, mis kesti 10 astmel -36 kuni 10 astmel -32 sekundit
Puurmani Gümnaasium Kertu Vahtra KVANTARUD JA PAULI KEELUPRINTSIIP Referaat Juhendaja: Andres Juur Puurmani 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................3 1. Kvantarvud...................................................................4 1.1 Kvantarvu diskreetsus..............................................4 1.2 Süsteemi aditiivne kvantarv.......................................4 1.3 Elektroni kvantseisund.............................................4 2. Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip................................5 2.1 Pauli keeluprintsiip.................................................5 2.2 Veidrus mikromaailmast...........................................5 2.3 Üldine väide keelupri...
agressiooni korral nende vastu ei jäädaks neutraalseks. Selle kindel põhjus on Eesti ja Venemaa erinev tsivilisatsioon läänemaailm tunneks kohustust abistada Eestit, mitte vaid Eesti asukoha, vaid ka tsivilisatsiooni tõttu, samas kui slaavi riigid abistaksid samasugustel põhjustel Venemaad. Õnneks on Eesti nüüd nii NATO-s kui Euroopa Liidus, mis teeb rünnakuohu väiksemaks. Eesti ründamine on vaid hüpoteetiline, kuid sarnane konflikt lääne ja slaavi tsivilisatsiooni vahel toimus 1990-de alguses Balkani poolsaarel. Horvaadid on läänemaailmas, moslemid islami kultuuris ning serblased slaavi kultuuriruumis. Sellest kasvas väga verine sõda ja rahutused pole siiani läbi (näiteks islamiusulise ja kristliku Kosovo lahkulöömine õigeusklikust ja katoliiklikust Serbiast). Maailmas on pidevalt teemaks läänestumine ja moderniseerumine. Meie kultuuris on läänestumine
nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal . · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud . · Türann isehakanud valitseja . ISIKUD · Homeros pime laulik , keda kreeklased pidasid oma kõige tähtsamate kirjandusteoste, eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. · Herakles kreeklaste kõige kuulsam ja armastatum kangelane enne trooja sõda, doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja täiskasvanuna rändas kangelastegusid korda saates mööda kreekat . · Solon- sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 ekr viis ellu mitmed ümberkorraldused lihtrahva heaks ning Ateena muutus demokraatlikumaks, · Odüsseus Kreeka kangelan, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu
Prolegomena ( 18-20 paragraf) Immanuel Kant Kant jagab kõik meie otsused kaheks. Ühtesid nimetab ta kogemusotsusteks ja teisi tajuotsusteks. Kõik meie otsused on algselt tajuotsused, hiljem anname me otsustele aga suhte objektiga ehk siis nad muutuvad objektiivselt kehtivaks ja seega on tegemist kogemusotsusega. Kogemusotsused on empiirlised ehk siis kogemustest tulenevad. Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse. Kogemus on objekti tunnetus, mille subjekti enda tegevus on võimalikuks teinud. Kogemus esineb objekti produtseerimisena subjekti poolt, mille tulemusena ta tunnetab nii iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda tunnetusega, mistõttu osutub võimalikuks tu...
a) hinnatõusu ja tööviljakuse üheaegne muutus; b) inflatsiooni b) inflatsiooni ja ja tööpuuduse tööpuuduse üheaegne üheaegne kasv; kasv; c) inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne langus; d) majanduse taandareng. 10. Puhas inflatsioon on: a) inflatsioon millest on ellimineeritud hinnakõikumised; inflatsioon, b) sisuliselt nullinflatsioon; c) hüpoteetiline termin, termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta; d) hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme langust ilma hi hinnaproportsioonide ti id muutuseta. t t 11. Hinnasokk tekib: a) ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist; b) b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel millel on
116667 0.213077463 3.470116 14-28 6 0.1 0.3383731463 5.510644 28-42 8 0.133333 0.3940531723 6.417433 42-56 12 0.2 0.3648274729 5.941472 56-70 11 0.183333 0.2651878962 4.318771 70-84 7 0.116667 0.1181846795 1.92472 84-99 9 0.15 Hüpoteetiline jaotusfunktsioon Empiiriline jaotusfunktsioon Hü F(x)emp ni' ni(tihedus) 0.116667 0.818775 0.0037174676 0.216667 2.307237 0.0082621812 0.35 4.576167 0.0131205816 0.55 6.388425 0.0152796014 0.733333 6.277228 0.0141463608 0.85 4.341344 0.0102827883 1 2.113307 0.0045826678
geograafias. Muuhulgas on tihti räägitud ka instrumentidest ja asukoha määramise meetoditest jms, mida on geograafiatunnis tihti vähemalt põgusalt puudutatud. Samuti räägiti nii mitmestki (loodus)tegurist, millest tunnis on palju juttu olnud näiteks passaattuultest, laiuskraadidest ja hoovustest. 10. Kokkuvõttes tekitas raamat siiski suhteliselt suurt hämmastust kõige üllatavam oli näiteks iiri munga Brendani hüpoteetiline reis Ameerikasse, kes tegi seda mõne kerge laevaga. Raamat pani ka tihti mõtlema selle peale, kui suur on siiski inimkonna tahe leida uusi kohti ja uusi maid ning avastada. Ülimalt huvitavad olid ka meresõiduinstrumentide, vahendite, loogikate jms kirjeldused. Midagi otseselt ebahuvitavat või igavat selles raamatus justkui ei olnudki.
Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse....
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: „Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti“. Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise
Seejärel on kontrollitud 3 erinevat hüpoteesi: põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus, põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus ja põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega. Kontrolli käigus selgus, et üldkogumi jaotuseks on normaaljaotus ning samuti ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a = 0 ja b = 100. Ülesandes 5 on esitatud graafikud: empiiriline histogramm, normaaljaotuse jaotustihedus ja hüpoteetiline histogramm, eksponentjaotuse jaotustihedus ja hüpoteetiline histogramm, ühtlase jaotuse jaotustihedus ja hüpoteetiline histogramm. Viimasena on esitatud kõik graafikud koos. Ülesandes 6 on toodud empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafikud. Ülesandes 7 on jällegi kontrollitud, kas põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a = 0 ja b = 100, kuid sel juhul on kasutatud Kolmogorovi-Smirnovi testi. Nullhüpotees võeti vastu ning põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega.
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri.
maailmapilt. Mõni inimene arvab, et maailm sai alguse Suurest Paugust, teine jällegi usub, et Jumal lõi meid siia omal eesmärgil ning , et igal inimesel on siin maailams mingi roll täita, samas mõni inimene arvab hoopiski midagi muud. Maailmapilt kujuneb inimeste väärtushinnangute ja tavade kaudu. Mina pole suutnud veel aru saada, kuidas maailm on tekkinud. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standarmudelis universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Kuid miks üldse äkitselt pidi tekkima mingi Universum, kui enne seda, lausa terve igaviku vältel, polnud mitte midagi olemas? Kuidas sai eimillestki tekkida Universum?
võimalikkuse kohta. Katsesüsteemis kuumutatud vesi ja gaasisegu vesinik, metaal ja ammoniaak ning veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi-välke. Saagiseks oli 4 erinevat aminohapet. Atmosfääris tekkinud orgaanilised ühendid pidid sadenema maad katvatesse veekogudesse ning võisid kontsentreeruda madalates rannikuvetes ja lompides, moodustated ürgpuljongi, milles võisid toimuda edasised keemilised reaktsioonid. Rna maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad rna-molekulid, ribosüümid. Elu tekkimine tänapäeval-hapnik oksüdeeruks ära, elusorganismid mis praegu elavad sööks veekogudesse tekkivad organismid ära(konkurents). Vanimad elusorganismid-bakretid ja arhed. Esimesed loomad vees-käsnad. Esimesed hulkraksed-enne kambriumi ajastu algust. Kambrium- toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide
Moraalileping: Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist. Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Kontraktualismi järgi on moraal inimese poolt loodud! Hüpoteetiline leping on jama: Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Pole kohustust lepingust kinni pidada. Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -normatiivsed -väärtustele tuginevad -Sotsiaalseid kohustusi võtvad
Reegel: üks eeldustest peab olema eitav. Kui arutlus toimub II figuuris. II figuur A Kõik kreekrlased on inimesed. I Mõned inimesed on filosoofid. ? Reegel: 4. figuuris reeglit pole. Keskmine termin on inimene. Predikaat pole täies mahus. Subjektis on väiksem. Ta pole kummaski täismahus. Hüpoteetiline süllogism See on selline süllogism mille suurem eeldus on emplikatiivne (ehk tingiv) otsustus (p → q). Puhas hüpoteetiline süllogism – kõik elemendid on emplikatiivsed. Aristotelese mooduseks on tulp. p→q Tänapäeval kirjutatakse see tulp ühele reale: p→z [(p → q) ˄ (p → z)] → (p→z) p→z Näiteks: Kui täna on kolmapäev, siis me viibime auditooriumis C214. Suurem eeldus on implikatiivne ja väiksem eeldus on kategooriline otsustus ehk [(p → q) ˄ p] → q
sõda, majanduslik ja poliitiline vaenulikkus. Lõpuks tehtud järeldused näitavad, et tarbijad on etnokentristlikud ja vastuvõtlikud normatiivsele mõjule on positiivne seos vaenulikkusega, samal ajal kui kosmopoliitilisusel on negatiivne suhe vaenulikkus. Peale selle mõjutab vaenulikkus negatiivset mõju kavatsustele osta suure osalusega tooteid, kuid mitte madala kaasatusega tooteid. Nagu alguses oli välja pakutud, hüpoteetiline kõik eelnõud on oluliselt seotud tarbijate vaenlasega. Ise arvan, et artikkel on hästi ja loogiline koostatud ja n väga kasulik sest, et näidatakse piirtingimused ja määratakse, et üldiselt vaenlikkus annab negatiivne mõju tarbijate soovidele osta toodet riikidest, mille tarbijad tunnevad vaenlikkus . Tulemused näitavad, et pigem eelistakse Jaapani toodet Korea toodete vastu. Kõik tulemused
võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides *Formaalsete operatsioonide staadiu (12. eluastast) Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. - Lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerid. Teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. 9. Mõtlemisülesanne, väited4 punkti 10. Ristsõna
taevalikkuse võrdlusmomendi kujutamises. Segab ülimat poeetilist stiili rahuliku mahlaka keelega. õigustab maist armastust, kui ülimat inimpüüet. · NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". 6. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est
14. Millal tekkis päikesesüsteem? Päikesesüsteem tekkis ligikaudu viis miljardit aastat tagasi. 15. Nimeta kõik päikesesüsteemi planeedid alates lähemast! Kuidas neid liigitatakse? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Liigitakse: · Avastamise ajaloo järgi · Koostise järgi · Suuruse järgi · Kauguse järgi Päikesest · Asendi järgi Maa orbiidi suhtes 16. Mis sa tead planeedist Phaeton?' Ma tean, et Phaeton on hüpoteetiline planeet, mis kunagi olevat olnud meie päikesesüsteemis Marsi ja Jupiteri vahel ning purunes siis Jupiteri ja Päikese gravitatsiooni ühismõjul. 17. Milleks on Maa atmosfääris kasulik osoonikiht? Maa atmosfääris on osoonikiht kasulik, sest osoonikihis neeldub UVC-kiirgus (mis on ultraviolettkiirguse kõige vähitekitavam osa) ja kuna see osoonikihis neeldub, siis ei jõua see maapinnani. 18. Mille eest kaitseb maad magnetväli?
Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. 1.Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. 2.Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. 3.Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame- tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv, kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Kategoorilise imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). Tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kanti antropoloogia
Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni- taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Planeedid – on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Päiksest alates: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeetide kaaslased – (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. Asteroidid – ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb
loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused.
Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Pluuto Kõige väiksem planeet Päikesesüsteemis. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Atmosfäär on äärmiselt hõre. Mis on oort-öpiku pilv ? Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku(aü) kaugusel Päikesest. Mis kasu on maal magnetväljast ja kuidas ta tekkis ? Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Kirjelda linnutee galaktikat. Avastas William Herchel 18. Sajandil. 1864 aastal oli 5079 udupilve Asume 300000 ly
Makjavellism on halvustav nimetus poliitikale, mis on riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv. Meie Vilgiga oleme vastu,eesmärk ei pruugi olla kõigi arvates suur ja üllas ning kõik peab jääma mõistlikuse piiridesse. Näiteks Hitler arvas, et natsionaalsotsialism on kõigile hea. Thomas Moore 1478-1535 poliitik, filosoof ja kirjamees Mõiste tuleneb Moore'i teosest ''Utoopia'', kus ta tahtis luua ideaalset ühiskonda. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Renessansiaegne teater 16. sajandi alguses Keskused: Inglismaa,Hispaania,Itaalia Commedia dell' arte -Itaaliast välja kujunenud teatritegemiseviis ampluaateater- näitlejatel kindlad rollid,teatud tupaaz,skemaatiline stsenaarium,improvisatsioon. levinumad tegelased- Pantalone,Columbina,Arlecchino etendati linnaväljakul,kirikuplatsidel ja tekst mõeldi välja kohapeal, suzeed kordusid
ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest (kontsentratsioon näitab kui palju ainet ehk selle aine osakesi on meil hetkel lahuses ehk teises aines, mis on keskkonnaks, mäletatavasti on moole avogaadro arvuga sidudes väga lihtne lahti teha osakeste a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
