METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messi...
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu...
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus pai...
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
JALANÕUD JALTSITE MATERJALID ·Nahk ·Nahaasendajad ehk kunstnahk ·Tekstiil ·Jalatsikumm, mis valmistatakse naturaalsest või sünteetilisest kautsukist (kumm) KAUTSUKIST (KUMMIST) JALANÕUD KAUTSUK ·Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid ·17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada ·Kautsukipuude kasvatamine oli kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus palju aega ·See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt, mille tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel ·Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega Pildil PVCst tööj...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Referaat ,,Poks" Koostaja: Elari Kõivik 9. klass Tartu 2011 Sisukord: Mis on poks?...........................................................................................................................3 Intervjuu Keijo Toomsalu'ga...................................................................................................4 Eesti poksiliit..........................................................................................................................5 Poksi ajalugu..........................................................................................................................6 Tänapäeva poks (reeglid).......................................................................................................7 Tänapäeva poks (varustus)............................................
Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi:  tellisseinad  väikeplokkseinad  suurplokkseina...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse  ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja Âhoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537  Ahvenamaa, 1569  Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836  Drachenfelseni kalju Saksama...
NÜÜDISÜHISKOND 2. September Ehk praegune ühiskond Nüüdisühiskonnale iseloomulikud jooned: · Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond  Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muu...
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
2) Töökoha öige mõõdistamisega 3) Töövahendid öige disainiga 4)eesmärgipärase ruumi kasutusega.5)Istumise seismise ja kõndimise vahedusega Töökorraldus peab muutuma , kui töös esineb :1) Perioodilist või pidevat raskete esemete tõstmist, hoidmist või kandmist.2) tõstmist põrandalt või selle lähedalt. 3) tõstmist õlgadelt kõrgemale. 4) pidevalt raskuste tõstmist ühe käega. 5 ) perioodilist kummardamist (üle 300 korra vahetuse jooksul ) Tööliigitused: Enamus tööliigitusi tehakse kätega , kuigi ka jalgade ja kogu keha tegevusel võib töös olla suur tähtsus.Inimese käsi on väga mitmekülgne töövahend, see sobib ühtviisi nii rasketeks ja jöudu nõudvateks kui ka täpsust nõudvateks töödeks .Liigeste liikumise tõttu on nende väärkasutus ja kudede vigastamise vöimalus suur ( õlaliigese suur liikuvus) . Vältida tuleb: liigseid piirasendeid sisaldavaid liigutusi . Liigutusi mis toimuvad pidevalt ühesugustena.
prostitutsioon ei ole sünonüümid. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Kõiki smuugeldatuid ja seksi müüvaid inimesi (ennast prostitueerivaid) ei saa pidada inimkaubanduse ohvriteks, kuigi inimkaubandus võib sisaldada mõlemaid. · Seksikaubandust on raske piirata, lubades prostitutsiooni. Prostitutsioon on inimkaubanduse suurim taastootja. Enamik inimkaubanduse ohvritest on värvatud prostitutsioonis ekspluateerimiseks. INIMKAUBANDUSE ERINEVAD LIIGITUSED · Eesti on ühtaegu inimkaubanduse lähteriik, transiitriik ning majanduse arenedes ja elatustaseme tõustes üha enam ka sihtriik. · Seksuaalne ekspluateerimine on inimkaubitsejate tulusaim tegevusharu, mis on viimastel aastakümnetel plahvatuslikult kasvanud. INIMKAUBANDUSE ERINEVAD LIIGITUSED · Seksuaalse ekspluateerimise 3 peamist alaliiki on prostitutsioon, pornograafia ja nn. postimüügipruudid. · Tööjõukaubandus tähendab isiku värbamist,
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia  aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted  isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11
*ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort) Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- *Tardkivimid e kristalsed- tekkinud magma tardumisel, om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard. maakoore sees (süvatardkivimid-graniit) b)-||- maapinnal (vulkaaniline tuff- Island) *SETTEKIVIMID- tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a)purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB
Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid: a) element b) suhe, relatsioon, side c) terviklikkus Element on süsteemi osa, mida käsitletakse süsteemi suhtes terviklikuna. Näiteks auditooriumis mööbel: elemendid lauad Suhe (Seosed elementide vahel): * orienteeritud (suunaga) * vastastikkused * muutlikud * juhuslikud Terviklikkus s.t elementide koosluse täielikkust, ühtset sihipära. Süsteemide liigitused Valdkond 1. Füüsikalised / tehnilised 2. Bioloogilised 3. Sotsiaalsed (perekond, riik) 4. Immateriaalsed (sõnaraamat, newtoni seadused, relatiivsusteooria) Päritolu (laad) suhetel: a) energeetilised b) füüsikalis-keemilised c) bioloogilised d) informatsioonilised e) mõistelised Juhtimissüsteem 1. Juhtimis objekt 2. Juhtimis seade Eesti Vabariik Organisatsioon keskkond oriumis mööbel: elemendid lauad, toolid.
värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi võtteid.nt litograafia,monotüüpia 4)serigraafia-värv kandub trükkitavale materjalile läbi rramile pingutatud sõela,algselt kasutati kandatrükkiks hiinas ja jaapanis Maalikunst-värvidega loodud kahemõõtmeline kujund tasapinnal.Selle vahend on värc esiplaaniks Liigid 1)tehnikate järgi 2)ainestiku järgi 3)Loome meetodid 4)Funktsiooni järgi Loome meetodid-ateljee,vabaõhu, Funktsiooni liigitused-1)Talvel maal-vabalt ümber paigultataval alusel,enne 15s õlivõrve ei tuntud kasutati temperavärve 2)seina ehk manumentallvärv maalikunsti vanimvorm 3)miniatuurmaal-kloostites,raamatutes,tarbe esemetel,ehetel paber leitati hiinas 105 aastal,1632 valmistati tartus,15 s hakkas arenema trükkikunst euroopas,esimesed nähtud avastati 6.s Hiinas Trükkimasina leiutas Johan Gutterberg,1550 aastal võeti kasutusele õlivärve,1841- metall tuupides värvid
sissetulek alla 15 dollari). Lõhe vaeste ja rikaste riikide vahel aina kasvab. · Keskkonnas: o kasvuhoone efekt e. Globaalne soojenemine, mis on suuresti looduslik nähtus. o Kõrbestumine- kõrb on maailma kiiremini laienev loodusvöönd. o Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine(vihmametsade hävitamine) o Traditsiooniliste maavarade otsa lõppemine. Vajadus alternatiiv energia järele. Energia varade liigitused. I liigitus 1. Esmased e. Primaarsed energiavarad- ammendamatud): a. Gravitatsiooni energia b. Päikese energia c. Maa pöörlemise energia d. Geotermaal energia (maa sise soojus) e. Tõusu ja mõõna(looded) energia 2. Sekundaarsed ehk taastuvad energiavarud a. Tuule energia b. Vee energia c. Biomassi energia 3. Tertsiaarsed ehk taastumatud energiavarud: a
Nende rollid on tootjad ja ringlusse muudab need oluliseks enamikus ökosüsteemides. Paremini mõista neid pisikesi olendeid on oluline uurida ja säilitada meie looduskeskkonnale. Järgmisi teemasid arutada erinevate mikroorganismide põhjalikult. Kuna paljud mikroorganismid ainurakne on soovitatav, et te tundma põhilisi rakubioloogia ja paljunemine. Märkus phylogeny ja taksonoomia Joonis%: võrdlemise taksonoomiline () ja Phylogenetic (b) Liigitused Aastal pärast arutelu, mikroorganismide on jagatud Kuningriiki Monera, Protistid ja seened, samuti klassifikatsiooni viirused. Need nimetused pärinevad taksonoomiline 5 kuningriik süsteemi kasutatakse tavaliselt tekste. Kuid lugejad peaksid olema teadlikud, et selline liigitamine on sageli innaccurate osas sugulusest või fülogenees. Hiljutised uuringud, kasutades molekulaarseid bioloogilised meetodid on andnud meile rohkesti teavet seotuse eri rühmadesse
paarissõidu piruettide kombinatsioon, soolohüpe, surmaspiraal ja sammude kombinatsioon spiraalidega. Jäätants erineb paarissõidust sellepoolest, et seal ei tehta kõrgeid tõsteid, kiireid piruette ega kahe või kolmekordseid hüppeid. Kesksel kohal on rütm, tõlgendus ja sammukombinatsioonid. Jäätants koosneb kolmest osast: kohustuslikust kavast, originaaltantsust ja vabakavast. Kohustuslikus kavas esitab iga paar sama, etteantud tantsu. Kõik paarid peavad tegema samad liigitused samas järjekorras ja samal kohal jääl. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Iluuisutamine http://etvsport.ee/torino/index.php? 052813416&v=2&m=280 http://news.yahoo.com/news? tmpl=story&u=/060412/483/scpc10804120104 http://www.cp.org/english/online/full/skating/040325/l0325 10.jpg http://us.news2.yimg.com/us.yimg.com/p/nm/20060325/20 06_03_24t185413_297x450_us_figure_skating_women.jpg
Perekonnaõiguslikud: - abieluvaraleping - pärimisleping - asjaõiguslikud. Eellepingud  pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu kokkulepitud tingimustel. Raamlepingud  lepitakse kokku põhikohustustes ja tingimustes, mis lai8enevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele. Pooled võivad sõlmida lepinguid, mida seadus otseselt ette ei näe. Ei või olla vastuolus seaduse sisu ja mõttega. Liigitatakse veel: traditsioonilised, kodifikatsioonilised, muud liigitused. 1.2 Lepingu sõlmimine. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selga, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Tahteavalduste tegemine: 1. otsene 2. kaudne 3. enampakkumine Lepingueelsed läbirääkimised:
Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U)) Tingmärgid - Põhiparameetrid: Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, ... või E192: E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n); E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne. Nimitakistuste vahemik 1...1T. Tolerants (E6 - 20%; E12  10%; ...).
Definitsioonis on kasutatud mõistet. 3. Sõdur on vapper inimene, kes on valmis isamaa eest surema. Ebatäpne definiotsioon. 4. Teadmatus on pime juht. Definitsioon pole tasakaalus. 5. Teadmatus on teadmiste puudumine. Pole tõene definitsioon, sest kasutatakse eitust, liiga kitsas definitsioon. 6. Baromeeter on riist, mis ennustab ilma. Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha. Definitsioon on ebatäpne, puudub soomõiste. 5. ANALÜÜSIDA LIIGITUSED Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Pole täpne, ei toimu ühel alusel. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Liigitus on täpne. Inimesed jagunevad prantslasteks, slaavlasteks ja barbariteks. Liigituses esineb hüppe. Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud. Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed.
vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid. Laps peab tundma, et on turvalises keskkonnas. Selles eas peab lapsega eriti palju tegelema, see tagab ka tema edasise terve arengu. Kui lapsega ei tegelda imikueas piisavalt, või kui ta ei tunne end omas keskkonnas piisavalt turvaliselt, võivad tekkida tema arengus lüngad, inimeste pelgamine ja mitmesugused sotsiaalsed probleemid. Võttes aluseks inimvajaduste hierarhia liigitused Abraham Maslow`lt (ehk Maslow püramiidi), peavad imikueas olema rahuldatud järmised etapid: 1. füsioloogilised vajadused  vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus  vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus  vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; Ja mõningal määral võibolla ka: 4. tunnustusvajadus  vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
Teine liigitus käsitleb, kuidas inimese elu lõpetati: 1. aktiivne eutanaasia- inimese elu lõpetati teadlikku, konkreetse otsusega, mille eesmärk oligi kiire surm a la surmava doosi süstimine. Aktiivneeutanaasia võib olla nii vabatahtlik, kui tahtmatu ja otsustava sammu võib teha niipatsient, arst kui lähedane. 2. passiivne eutanaasia- katkeb endas elu pikendava ravi katkestamise või selle alustamata jätmise ja sureva patsiendi valuravi. Mõlemad liigitused on parasjagu probleemsed, käsitledes endas üsnagi erinevaid situatsioone ning võivad olla seeläbi vägagi eksitavad. 2. EUTANAASIADEBATT Pooltargumendid · Valikuõigus  Peamine eetiline argument eutanaasia poolt on austus iniemse valiku suhtes (kui need just teistele kahju ei tee). Paljud inimesed on mures oma elu lõppfaasi pärast, mitte ainult ei karda nad kannatusi, vaid soovivad ka säilitada oma väärikuse ja nii palju kontrolli oma elude üle kui võimalik
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine  väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust
kaalutlustel) Piirangud kehtestab õppeasutuste õpetamise ressurss Tööränne – Ränne töötamise eesmärgil. Riigi poolt reguleeritud, erinevatele sihtrühmadele erinevad piirangud. Teatud regioonid ilma piiranguteta juba täna (EU, USA jne ) Põgenikud - teatud kohustused tekivad vastavalt EL kokkulepetele ja rahvusvahelistele konventsioonidele- seda riigina ei saa eriti mõjutada Kolme esimest riigina saab mõjutada. Viimast aga mitte. Muud liigitused Püsiv migratsioon Ajutine migratsioon Haridusmigrandid Keskkonna põgenikud Vabatahtlik migratsioon Sunnitud migratsioon Mobiilsuse põhjused Inimkapitali teooria-kulud ja tulud, tulud välismaal peavad olema suuremad kui kulud muidu ei ole mõtet Tõmbe ja tõuketegurite teooria( kõrgem palk, pension jne)-kõrge tööpuudus, ebapiisavad karjäärivõimalus, seksuaalne orientatsioon jne Võrgustiku teooria- diasporad- kui meil on sellised võrgustikud siis nad vähendavad meie kulusid
mitmekülgselt läbi töötada 3. Püsimälu ehk pikkaajaline mälu (PM), mis tavaelus on kõige tähtsam ning mille maht on tohutu. On teada, et kuulatud ja loetud infost säilib PM ümbes 20%, õpetava üle diskuteerimine võib tõste seda piiri 70%-ni ning materjali mida on kuulatud, nähtud, läbi arutatud ja aktiivselt rakendatud jääb mällu kuni 90%-ni. PM säilib informatsioon faktiliselt ilma ladudeta. 1.2 Mälu liigitused Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel ning põhiliselt erinevad nad selles, millist informatsiooni säilitakse, kuidas seda infot säilitakse, tegurites, mis määral infot sailitakse või unustakse. Seetõttu kasutavad teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, vastupidi, paljud nn liigid võivad isegi olla kokku- ja läbipõimunud. All pool on toodud erinevad mälu liigitused ning esimene nendest on väljatöötanud Endel Tulvingu poolt : 1
..........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootöös. Samal ajal, kui lapsed saavad avastada loodust (õppida tundma erinevaid taimi jne), õpitakse ka hädavajalikke ellujäämisoskusi ning näidatakse lastele, kui oluline on teistega arvestamine. Õnnestunud matk toob palju rõõmu nii matkalistele kui ka matka juhendajatele!.........................................3 NOORTE MATKA OLEMUS JA LIIGITUSED.....................................................................4 2 MATKA PLANEERIMINE....................................................................................................6 3 MATKAVARUSTUS..............................................................................................................8 4 TURVALISUSE TAGAMINE MATKAL JA MATKAJUHI KOHUSTUSED..................10 5 KESKKONNAKAITSE MATKAL..................................................................................
kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, finantskulud jm. Kasumiaruanne skeem 2 jaotatakse kulud funktsiooni järgi: müüdud toodangu, kaupade ja teenuste kulu, turustuskulud, üldhalduskulud jm. b) Varude mõõtmiseks ja hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid 3) tellimuse ja perioodikulu c) Otsuste vastuvõtmiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu 5) täiendkulud
koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest. · Eelkõige paikneb organismi vabadel pindadel, st organite ümber, nahal ja limaskestadel. Ülesanded: · Katta ja kaitsta, eelkõige; · Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad). Liigitused: · Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline. Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad. · Rakkude kuju alusel: lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel. · Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips-, tundeepiteel. Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes
KULULIIKIDE ARVESTUSE EESMÄRGID Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks on jälgida komplekselt majandusüksuse tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Kulude liigitamise eesmärgid võib jaotada kolme gruppi: o Kulude jaotamine varade hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid 3) tellimuse ja perioodikulu o Kulude jaotamine juhtimisotsuste ettevalmistamiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud
Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena. Liigitused sideaine järgi: - Lubitooted - Kipstooted - Tsementtooted Lubi sideaine baasil valmistatakse: - Silikaatkivi - Silikaatplokid, - plaadid - Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon - Mullbetoon - Silikaltsiit. Silikaattellis Silikaatikivi valmistusprotsess: Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva
), keeraja otsa järgi (soon, rist, Philips-rist, Torx, sisekuuskant, sisenelikant), keerme järgi (kinnituskeermega, keeret lõikavad, keeret muljuvad). Millised poldi ja kruvimaterjalid on enam kasutatavad? Tava- ja legeeritud terased, roostevabad terased. Millest lähtudes valitakse tikkpoldi keermestatud osa pikkuse? Sõltuvalt korpuse materjalist on tikkpoldi vähima lubatud mõõtmed standardiseeritud. Nimetada mutrite liigitused. Võtme profiili järgi (kuuskant, nelikant, ümar), kõrguse järgi (normaal, kõrgendatud, madalad, sidestusmutrid), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustuse järgi (lõhis, plastik, metall, ilma lukustuseta), üldise kuju järgi (tava, kõbar, äärik, kroon, tiib). Millistest materjalidest on tehtud mutrid markeeringuga: 8, 04, A2-035, A2-70? 8  tava- ja legreeritud teras, kõrgem või võrdne kui 0,8d; 04  sama, madalam; A2-035 Â
Toote turukriteerimite  (osatähtsus konkurentsis, turustusmaad,tarnimisaeg, hinnad, kvakrit), tarbijakriteeriumite  (realiseeritud funkt, käsitsemine, töökindlus, teenindamine, disain, kasutamiskulud, emissioon, müra,eluiga) ja valmistamiskriteeriumite hindamine (ajakulu ühiku toot,tehnoloogilisus, koostatavus, kontrollitavus, valmistamiskulutused, kasum, praaagi hulk). 23. Nõuete liigitus, kuidas nõuded jagunevad? Tuua näited nõuete kohta Nõuete liigitused (Nõuded ja soovid): 1 tehnilis-majanduslikud: puhttehnilised, ühenduskohad, kulutused, seadused, normid, patendid, aeg, personal, abivahendid. 2 organisatsioonilised: aeg, personal, abivahendid. Sillapuhul näitel nõueded: Kord tunnis peab sild avanema, silla eluiga 25 aastat, sild peab inimestest tühjaks saama 1 minutiga. Silla valmistamise eelarve 80000. Sild peab vastama Eestis kehtestatud normidele ja standarditele. Sild projekteeritakse 2 inimese poolt 6 kuu jooksul. 24
1) Inimesed valetavad  ei ole siirad (huvi-puudus, kartus näida rumalana, suut- matus oma mõtteid väljendada); 2) inimesed keerutavad, kalduvad tee- mast kõrvale, hoiavad asju enda teada; 3) hea oleks kui saaksime inimest jälgida kui ta vastab (intervjueerimine võimaldab) (Reklaam ja kommunikatsioon 2014). 1.7 Reklaami efektiivsuse hindamine Reklaami efektiivsuse hindamisel on kasutusel erinevad lähenemised. Kasutusel on liigitused neljast kuni seitsme eri mudelini. Nende kasutus sõltub toote/teenuse tüübist, sihtrühmast, ettevõte sisekultuurist jp teguritest. Ühe kampaania hindamisel võib kasutada ka mitut eri lähenemist (Turunduskommunikatsioon 2014). Alljärgnevalt joonis reklaamiefektiivsuse hindamise mudelite kohta. 6 Joonis 1. Reklaamiefektiivsuse hindamise mudelid (Turunduskommunikatsioon 2014). 7
keele grammatika, tema kehtetatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kas kuni 19. saj keskpaigani. Skytte  Tema eestvedamisel asutati 1632 TÜ Hupel  Pöltsamaa pastor, literaat, kes koos P. Wildega andis välja I eestikeelset ajakirja Lühike Öpetus. Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686.a löunaeestikeelset Uue Testamendi (Wastse)., 10. Aastaarvud  1680  reduktsioon,1696  1739  1765  1784  11. Mõisade liigitused: Köige enam oli 17.ja 18. saj rüütli- ehk eramöisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa möisnikele. Teise suure rühma mood rriigi- ehk kroonumöisad, mida renditi välja. Kolmanda suure rühma mood kirikumisad ehk pastoraadid, olid eelmistega vrlds väiksemad ning andsid elatist kirikuöpetajale. Möisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksportk, mis varauusajal kahekordistus. 18.saj töusis olulisele kohale viinapöletamine. Turustati peam Venemaal
7 Ruumelementidest puitkarkassmajad  Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse.  Mooduli suurust piisavad vadi transporditingimused: - Laius kuni 5,3m - Pikkus kuni 13,5m - Kõrgus kuni 3,8m - Kaal on 8 – 16tonni KÜSIMUSED 1) Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi. 2) Mis on välisseinte ülesandeks? 3) Nõuded välisseintele. 4) Seinte materjalid. 5) Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi. 6) Tehiskivi materjalid. 7) seinte liigitus asukoha järgi. 8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi
b)turboreaktiivmootorid (turboventilaator- ja turbopropellermootor): 3)reaktiivmootorid(põlemisproduktid paiskuvad reaktiivdüüsis). [5] Mootorite võrdlusparameetriteks on: a) nimivõimsus, b) pöördemoment, c) silindrite arv, d) mootori töömaht, e) mass ja gabariitmõõtmed, f) nimipöörlemissagedus, g) kütuse- ja õlikulu, h) kasutuskestus, i) müra ning kahjulike ainete vallanudmine [5] Mootori tööprotsessi olulisemad liigitused: 4 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Otto ringprotsess), b) Kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler-Sabathei reingprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid;
26. Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu. Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. 28. Õigussuhte objekt. nähtus, millele on suunatud tegevus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. Juriidiline fakt ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Juriidiliste faktide liigid: Tekkimise iseloomu alusel: juriidilised sündmused: absoluutsed suhtelised juriidilised teod Õigusliku tagajärje alusel: õigusi ja kohustusi tekitavad muutvad lõpetavad Faktide hulga alusel: lihtfaktid
keskkonnaga moodustuv tervik. (Tansley, 1935) Süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom  geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. Sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad. 1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised)  päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted)  sümbioos, konkurents, parasitism jne 2) Ressursid, tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt
Naturalisatsiooni korral on vaja eraldi riigi otsust. 8. Kõrgeim riigivõimu teostamise kõik võimalikud vormid, vormid Eestis V: Kõrgeima võimu teostamise kõikvõimalikud vormid on parlamendi valimine, presidendi valimine, kohtunike, peaprokuröri jt ametikandjate valimine, rahvahääletus, rahvaalgatus. Kõrgeima riigivõimu teostamise vormid Eestis on Riigikogu valimine ja rahvahääletus. 9. Rahvahääletus (liigitused, mis küsimusi peab/tohib/ei tohi rahvahääletusele panna Eestis) V: liigitused: seaduseelnõu, muud riigielu küsimused. Põhiseaduse järgi tuleb rahvahääletus korraldada PS I peatüki XV peatüki ja PSTS muutmiseks. Teistes küsimustes võib Riigikogu otsustada rahvahääletuse korraldada. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra
meditsiiniline, psüühiline otsus. 27. Õigussuhte sisu.  Subjektiivne õigus  Juriidiline kohustus Kohustus maksta makse – Subj õigus tasuta tervisehoid. Mõlemad tekivad õigusnormi alusel. Omavahel seotud. 28. Õigussuhte objekt.  Materiaalsed esemed – nt müügileping: kui objekti pole, siis suhet ei teki.  Mittemateriaalsed väärtused – nt tööjõud, autoriõigus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. TEEMA 5 väga pikalt kirjutatud. 30. Õiguse realiseerimise vormid. a) Nõuetest kinnipidamine – nende täitmine. b) Kasutamine – isik kasutab konkreetset õigust, mis on talle antud. c) Rakendamine – realiseerimine, mille puhul tegutsevad erinevad riigiorganid (politsei & piirivalve, kohus jm) 31. Õiguse rakendamine. Staadiumid: - Tehiolude väljaselgitamine - Õigusnormi valik ja analüüs - Otsuste tegemine - Otsuse täitmise tagamine 32
Tava- ja legeeritud terased, roostevabad terased. Kirjutada lahti tava- ja legeerterasest poldi omadusklass 8.8, 10.9 ja 9.8. ja ne panimaju pa russki! :( Millest lähtudes valitakse poldi/kruvi kinnitusmomendi väärtus? Kui enam keerata ei saa, siis on kinni ja aitab küll? :) Millest lähtudes valitakse tikkpoldi keermestatud osa pikkuse? Sõltuvalt korpuse materjalist on tikkpoldi vähima lubatud mõõtmed standardiseeritud. Nimetada mutrite liigitused. Võtme profiili järgi (kuuskant, nelikant, ümar), kõrguse järgi (normaal, kõrgendatud, madalad, sidestusmutrid), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustuse järgi (lõhis, plastik, metall, ilma lukustuseta), üldise kuju järgi (tava, kõbar, äärik, kroon, tiib). Millistest materjalidest on tehtud mutrid markeeringuga: 8, 04, A2-035, A2-70? 8  tava- ja legreeritud teras, kõrgem või võrdne kui 0,8d 04  sama, madalam A2-035  roostevaba teras, madalam kui 0,8d
Antud teema kohta on väga hea kirjutada, kuna õpivõimekuse kohta on internetis ja raamatutes väga palju informatsiooni. Antud töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis anname ülevaate intelligentsuse liikidest ning kuidas on need seotud õpivõimega. Teises peatükis keskendume vaimsetele võimetele ning meetodidele, kuidas on võimalik vaimset taset mõõta. Viimases peatükis toome välja õpivõimete liigitused ning põhjused, mis kujundavad meie õpivõimekust. Üldiselt keskendume sellele, kuidas meie õpõevõime välja kujuneb ning mis mõjutab selle kujunemist. Eesmärk on teada saada, mis mõjutab meie õpivõimekust ning kuidas mõjutab õppimist intelligentsuse liik. 3 1.ÕPPIMINE Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski.
2) Minema heita isiklik vanemik, sotsiaalne ja kultuurilinr taust. 3) Loobuda järeleandmistest ja Mossitaja või Tola olemise tasudest. 4) Peab saavutama isikliku ja sotsiaalse kontrolli. 5) Olla valmis mänguvabaks suhtlemiseks. 6) Arendada võimeid autonoomsuse suunas. 13 Mis saab pärast mänge? Mõnede õnnelike jaoks on olemas: 1) Miski, mis ületab kõik käitumise liigitused - teadlikkus. 2) Miski, mis tõuseb kõrgemale minevikus toimunud programmeerimisest - spontaansus. 3) Miski, mis on tasuvam kui mängud - intiimsus. Käitumise liigitus Seesmised pogrammeeritavad (arhepsühholoogilised) - autistlik käitumine: 1) Unenäod. 2) Fantaasiad - kõrvalised fantaasiad (soovide täitumine), autistlikud transaktsioonid (kohandamata), autistlikud transaktsioonid (kohandatud, neopsühholoogilise programmeerimisega). 3) Fuugad
Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga) Riigiorganid Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu Koalitsioon- mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentalistlikus riigis Juhatus: ülesandeks korraldada Riigikogu tööd Riigikogu esimees Erki Nestor; I aseesimees Enn Eesmaa; II aseesimees Kalle Laanet Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim
.....................................................................7 15.Carnot'i - ringprotsess (PV ja TS diagrammid, termiline kasutegur)...............................................8 16.Erisoojuse def....................................................................................................................................8 17.Soojusmahtuvuse def........................................................................................................................ 8 18.Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud...............................................................................................8 19.Isobaarne  isohoorne erisoojus ( Mayer'i võrrand).........................................................................8 20.Keskmine ja tõeline erisoojus (nende määramine, soojushulga arvutuslik määramine erisoojuse abil)......................................................................................................................................................
o kloon ehk genet  geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet  taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon  ühise genofondiga isendite kogum · kooslus  koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem  elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom  sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised)  päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted)  sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon
Kui tarbija peaks tegema kahe esitatud kauba hulgast mingisuguse valiku, siis SAMASUSKÕVER peegeldab tarbijale võrdväärseid võimalikke kaubavalikuid kasulikkuse aspektist lähtudes. Samasuskõverateooria järgi ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. Tarbija valik – tarbija kasutab olemasolevaid tulusid suurimat rahulolu (kasulikkust) tooval viisil. Tarbija valikut mõjutavad: 1. hinna muutused 2. tulu muutused Teema 4 Kulude liigitused – • Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD 2. KAUDSED KULUD Raamatupidajate kasum – nemad arvestavad ainult otseseid kulusid; Majandusteadlaste kasum – otsesed kulud + kaudsed kulud. • Teine kulude liigitus (sõltuvalt toodetud produkti hulgast): A. PÜSI (FIKSEERITUD) KULUD (Kp) B. MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km) KOGUKULU (KK) = Kp + Km • Kolmas kulude liigitus (sõltuvalt perioodist, mille jooksul kulutused tehakse): A. PIKAAJALISED KULUD B
annaabi.ee 
