President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; - otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt seadused (nii väljakuulutatud kui ka välja kuulutamata jäetud seadused, nii jõustunud kui ka jõustumata seadused); Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; linna- ja vallavolikogude määrused; linna- ja vallavalitsuste määrused. • Esitatud loetelu ei ole ammendav. • Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); - õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6);
järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (PS § 139) Õiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan Õiguskantsleri ülesanded • Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiõiguste kaitse • Lasteõiguste kaitse • Väärkohtlemise ennetamine • Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas • Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: • Riigikogu seadused; • Vabariigi Presidendi seadlused; • Vabariigi Valitsuse määrused; • ministrite määrused; • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.
1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; 2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; 3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; 6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi; 7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED 1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.
Põhiõiguste rikkumine- ebaseaduslik põhiõiguse piiramine e. Piirang ei ole kooskõlas PS-ega või kehtiva õigusega. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsus e. Mõõdupõrasus valitud vahend peab alati vastama eesmärgile, see eeldab erinevate väärtuste kaalumist. Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks võib olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus nt. Teiste isikute põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikuse järelvalve e. normikontrolli menetlus-teostab õiguskantsler. Järelvalve teostamist võivad taotleda Vabariigi president, õiguskantsler, KOV nõukogu, riigikogu ja samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. PÕHIÕIGUSE Esemeline kaitseala: mida põhiõigus kaitseb? (tegevus, seisund, KAITSEALA positsioon) MÄÄRATLEMINE Isikuline kaitseala:Kes võib põhiõigusele tugineda?
põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Põhiseaduslikkuse järelevalve - ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsleri peamine põhiseadusest tulenev ülesanne- on kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. Õiguskantsleri õiguskantsleri seadusest tulenevad ülesanded - on kontrollida, et: * avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimese põhiseadusest
kaitseks siiski ainult sellises ulatuses ja selliste vahenditega, mis on ette nähtud põhiseaduse ja seadustega. Õiguskantsleri pädevus ja reageerimismehhanismid on sätestatud põhiseaduse 12. peatükis. Põhiseaduse § 139 1. lõige paneb õiguskantslerile kohustuse teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle. Ka siin, abstraktse normikontrolli raames keskendab õiguskantsler tähelepanu põhiväärtustest - õiglusest, seaduslikkusest ja vabadusest - kinnipidamisele. 9. Sõjaväeteenistus Plussid 1) Sõjavägi kasvatab noorest poisist mehe. 2) Seal omandavad noormehed eluks vajalikke oskusi. 3) Kasvatab kohusetunnet ja kindlust iseenda suhtes. 4) Seal suureneb enesekindlus. 5) Aastane paus teeks kindlasti mõnele noorele head arusaamaks mida ja kuhu edasi õppima minna. Miinused
tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega)
aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”) Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ), 5) ametnik , 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid : 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Eesti Pank , 4) Riigikontroll , 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel)
Organivaidluste lahendamine on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus võimalik ühel juhul-kui seadusega on organite pädevust täpsustatud ning president või õiguskantsler algatavad selle seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Normikontroll Normikontroll-õigustloovate aktide põhiseaduslik kontroll. Normikontroll hõlmab lisaks juba vastuvõetud normide põhiseaduspärasuse kontrollile ka kontrolli normide andmata jätmise põhiseaduslikkuse üle. Normikontrolli teostatakse õigustloovate aktide üle. Üksikakte saab igaüks vaidlustada halduskohtus. Õigustloova akti ja üksikakti vahetehu võib olla keeruline. Erisus põhineb sellel, kas õigusaktis sisalduvad ettekirjutised on suunatud konkreetsele isikule või konkreetse juhtumi reguleerimiseks või mitte. Üksikaktid on konkreetsed, üldaktid abstraktsed. Riigikogu teostatav normikontroll Riigikogu kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele nii enne seaduse vastuvõtmist kui ka pärast seda
kehti. Eelkontrolli õigustatakse väitega, et konstitutsioonikohus ei pea mitte üksnes konstitutsiooni rikkumisi heastama, vaid neid pigem ennetama. Abstraktne normikontroll tähendab, et PS või seadusega kindlaksmääratud ametiisikutel või organil on õigus konstitutsioonikohtu ees tõstatada õigustloova akti või selle sätte abstraktne ühildatavus PS-ga. See kontroll pole seotud ühegi üld- või halduskohtus käsiloleva asjaga. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas õigustloov akt rikub isiku õigusi ja vabadusi. Kohtute pädevuses ei ole algatada konkreetset normikontrolli, kui see ei riku menetlusosaliste õigusi ja vabadusi 100. Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe? Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspärasust ilma, et konkreetset vaidlust
kehti. Eelkontrolli õigustatakse väitega, et konstitutsioonikohus ei pea mitte üksnes konstitutsiooni rikkumisi heastama, vaid neid pigem ennetama. Abstraktne normikontroll tähendab, et PS või seadusega kindlaksmääratud ametiisikutel või organil on õigus konstitutsioonikohtu ees tõstatada õigustloova akti või selle sätte abstraktne ühildatavus PS-ga. See kontroll pole seotud ühegi üld- või halduskohtus käsiloleva asjaga. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas õigustloov akt rikub isiku õigusi ja vabadusi. Kohtute pädevuses ei ole algatada konkreetset normikontrolli, kui see ei riku menetlusosaliste õigusi ja vabadusi 100. Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe? Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspärasust ilma, et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud
elektrooniliselt.*103 Kõige selle põhjal tundub aktide esitamise kohustus, välja arvatud jõustumata välisle- pingute esitamine, olevat ennast tänaseks ammendanud. Ilmselt ei saa ka olema kunagi olukorda, kus õiguskantsler jõuaks kontrollida ammendavalt kõigi formaalsete ja materiaalsete seaduste põhiseadusele vastavust.*104 Õiguskantsleri normikontroll on kujutanud endast senini abstraktset normikontrolli. 1993. aasta põhisea- duslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse*105 § 6 lõike 1 punkt 2 viitas põhiseaduse §-le 142, muutes õiguskantslerile kohustuslikuks §-s 142 sätestatud õiguskantsleri eelneva ettepaneku akti vastuvõtnud organile ja selle seostamise 20-päevase tähtajaga akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks. 2002. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses säärast viidet enam ei leidu. PSJKS § 4 lõige 2 ja
kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3). 98. Mis on abstraktne normikontroll? Tähendab, et ei lähtuta konkreetsest kaasusest. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. 100. Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe? Vt 98 ja 99 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes Kõikide õigustloovate aktide suhtes: seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov aktid (st seadused, määrused ja üldise iseloomuga käskkirjad). Puudub õigus vaidlustada üksikakte. 102
OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ VIII Õiguskantsler Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) Õiguskantsleri seadus 1. Õiguskantsleri pädevus normikontrolli teostamisel. Normikontroll on põhiseadusest alamalseisvate õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll. Õiguskantsleril on abstraktne eelkontrolli algatamise õigus. Erinevalt Vabariigi Presidendist võib õiguskantsler algatada seaduse abstraktse normikontrolli pärast seaduse väljakuulutamist Õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet täidesaatva riigivõimu õigustloovate aktide üle ning algatada normikontroll justiitsministri määruse üle 2
-võrdlevõiguslik. Võrdlevõiguslikus analüüsis lähtutakse ühe õiguse institutsiooni või instituudi regulatsiooni erinevates õiguskordades (sh hiljuti toimunud ja lähiajal kavandatavaid muudatusi). Õigusakti mõjude analüüs: -eelnev -järelanalüüs ÕIGUSAKTI KONTROLL Vastavuskontroll on konkreetsele juhtumile õigusliku hinnangu andmine. Normianalüüs on üldisele õigusnormile õigusliku hinnangu andmine. Normikontrolli raames kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormile. Abstraktse normikontrolliga on tegemist siis, kui kahte üldakti või nendes sisalduvaid õigusnorme võrreldakse nii nagu need on väljaspool konkreetse juhtumi konteksti. Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui hinnatakse, kas madalamalseisva õigusakti rakendamine konkreetsel juhtumil viis kõrgemalseisva õigusaktiga kooskõlas oleva tulemuseni. ÕIGUSE TEOSTAMINE(viisid)
Organivaidluste lahendamine on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus võimalik ühel juhul-kui seadusega on organite pädevust täpsustatud ning president või õiguskantsler algatavad selle seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Normikontroll Normikontroll-õigustloovate aktide põhiseaduslik kontroll. Normikontroll hõlmab lisaks juba vastuvõetud normide põhiseaduspärasuse kontrollile ka kontrolli normide andmata jätmise põhiseaduslikkuse üle. Normikontrolli teostatakse õigustloovate aktide üle. Üksikakte saab igaüks vaidlustada halduskohtus. Õigustloova akti ja üksikakti vahetehu võib olla keeruline. Erisus põhineb sellel, kas õigusaktis sisalduvad ettekirjutised on suunatud konkreetsele isikule või konkreetse juhtumi reguleerimiseks või mitte. Üksikaktid on konkreetsed, üldaktid abstraktsed. Riigikogu teostatav normikontroll Riigikogu kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele nii enne seaduse vastuvõtmist kui ka pärast seda
Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17. Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust 18. Lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus muudab varasema seaduse 19
tunnistada seadus kehtetuks - tuvastamispädevus: organeid, kel on põhiseaduspärasuse kontrolli pädevus ilma tühistamispädevuseta ( PS § 139 lg 1 õiguskatsler) Funktstioon: jõustada materiaalne PS-õigus II SÄTESTUS Põhisätestus: PS § 149 lg 3 ls 2, mille järgi on Riigikohus ühtlasi PSJV kohus; normikontrolli üldnorm PS § 152 lg 2 ja konkreetse normikontrolli algatamise õigus § 15 lg 1 ls 2 Täiendav regulatsioon järelevalve (II klass) PS § 146 lg 2, § 15 lg 2, § 152 lg 2 III klass – § 107 lg 2, § 142 lg 2, § 83 lg 3, PSRS § 2 lg 2 III PSJV liigid 1. Põhiseaduslik organitüli: Põhiseaduslik organitüli on kõrgeimate riigiorganite või nende osade õigusvaidlus põhiseaduslike pädevuste ulatuste üle. Organitüli võib olla kas mitme võimu vahel
VI Riigikontrolli korraldus §136 lg2 Samad õigused, mis ministril ministeeriumi juhtimiseks. Ekslik, kuna minister teeb poliitikat ja ministeeriumi juhib kantsler. Ministeerium teenindab ministrit. Viide ei ole korrektne. §52 Õiguskantsler I Sätestus 12 ptk. + Õiguskantsleri seadus. II Staatus Sõltumatu organ (triias). III Ametisse nimetamine §140 Teiseks ametiajaks on väga raske saada, kuna sel juhul ei täida oma funktsiooni, kuna peaks meeldima Riigikogule. IV Funktsioonid Normikontrolli algataja: PS-e advokaadi funktsioon §139 lg1. Ombudsman: kaebuste vastuvõtmine ja menetlemine §139 lg2. Immuniteediprokurör: §139 lg3. Mitteformaalne funktsioon: tähelepanu juhtimine ühiskonna puudustele sõltumata kaebustest. Muud: seadusest tulenevad erineva olulisuse astmega, nt. lepitusmenetluse läbiviija, lasteombudsman. V Pädevused §142 Normikontrolli algataja, minna seaduse vastu Riigikohtusse, nõuda seaduse tühistamist.
vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule. 142. Kirjaliku ja suulise menetluse vahe ja lubatavus Üldreeglina on menetlus alati kirjalik (nn EL asjade puhul). Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiisikute kestva võimetuse asjad). 143. Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega.
Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia – kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab
Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab
Adoptsioon rahvusvahelise õiguse normid kanduvad tekkides automaatselt siseõigusse Rahvusvahelise normi siseriiklik rakendamine: Otsekohaldamine rahvusvaheline norm reguleerib eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga Kaudne kohaldamine rahvusvahelise õiguse normi ja selle rahvusvahelist tõlgendust kasutatakse sarnase siseõiguse normi tõlgendamiseks Kohaldamine normikontrolli käigus kontrollitakse siseõiguse normi vastavust siseriiklikult kehtivale rahvusvahelise õiguse normile Kasutamine siseõiguse alusena täitevvõimu aktid luuakse rahvusvahelise õiguse normide alusel Eestis saab kasutada esimest kolme. Rahvusvaheline õigus saab siseriiklikus normihierarhias paikneda erinevalt: Kõrgemal konstitutsioonist Madalamal konstitutsioonist, ent kõrgem seadustest Võrdne seadustega
üle (PS § 139) · Oiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus Oiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan Oiguskantsleri ülesanded · Põhiseaduslikkuse järelevalve · Põhiõiguste kaitse · Lasteõiguste kaitse · Väärkohtlemise ennetamine · Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve · Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas · Oiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: · Riigikogu seadused; · Vabariigi Presidendi seadlused; · Vabariigi Valitsuse määrused; · ministrite määrused; · kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; · avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.
arvates toimima oleks pidanud. Eelotsustut Riigikohtult küsima ei pea, kuid samas tuleb kohtuotsus saata Riigikohtule ja algatada sellega põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlus. Riigikohtus asja läbivaatamise ajaks apellatsiooni- ja kassatsioonitähtaeg samas asjas peatub. Sama seadust kohaldavad ülejäänud eesti kohtud saavad põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse ajaks kohtumenetluse teate. abstraktset normikontrolli jõustumata seaduste suhtes saab algatada president, nii jõustunud kui ka jõustumata seaduste suhtes on abstraktse kontrolli algatamise õigus õiguskantsleril ja teatud tingimustel kohaliku omavalitsuse volikogudel. Õiguskantsler saab kontrollida ka välislepingu kooskõla põhiseadusega. 19. Mida kujutab endast konkreetne normikontroll, mida abstraktne normikontroll? Mida kujutab endast formaalne, mida materiaalne põhiseaduspärasuse kontroll?
üle pole kontrolli veel teostatud? Või hoopis seda, et Euroopa Kohut ei saa siiski täielikult usaldada? Või koguni, et Eesti rahvas võis eksida, kui ei näinud põhiseaduse täiendamise seadust heaks kiites vastuolu Euroopa Liidu aluslepingute ja põhiseaduse aluspõhimõtete vahel? Mõistlikum näib eeldada, et õiguslik kooskõla ei ole ühemõtteliselt kindlaks tehtav omadus. Õiguses on sageli nii, et hindamise aluseks olev standard sisustataksegi alles normikontrolli käigus: otsustades, et A (nt seadus) vastab B-le (põhiseadusele) määratletakse ühtlasi B. Aluspõhimõtted on määratlemata õigusmõiste, millel puudub tegelik, korrektne, õigusliku ekspertiisi teel leitav sisu, ning seetõttu pole sugugi ükskõik, kes otsustab aluspõhimõtetele vastavuse üle.*22 Küsimus, kui intensiivne peaks olema kohtulik kontroll, on õiguspoliitilist laadi. Millised on Riigikohtu valikud
tulemusena Adoptsioon – rahvusvahelise õiguse normid kanduvad tekkides automaatselt siseõigusse Rahvusvahelise normi siseriiklik rakendamine: Otsekohaldamine – rahvusvaheline norm reguleerib eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga Kaudne kohaldamine – rahvusvahelise õiguse normi ja selle rahvusvahelist tõlgendust kasutatakse sarnase siseõiguse normi tõlgendamiseks Kohaldamine normikontrolli käigus – kontrollitakse siseõiguse normi vastavust siseriiklikult kehtivale rahvusvahelise õiguse normile Kasutamine siseõiguse alusena – täitevvõimu aktid luuakse rahvusvahelise õiguse normide alusel Eestis saab kasutada esimest kolme. Rahvusvaheline õigus saab siseriiklikus normihierarhias paikneda erinevalt. Norm võib olla: 15
iseseisev kaebuse lubatavuse alus. 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Avalik-õiguslikud on oma iseloomult ka kõik konstitutsioonilised vaidlused, kuid põhiseadus (§ 149 lg 3 teine lause) ise näeb ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve toimub Riigikohtus, mitte halduskohtus. Riigikohtu pädevust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna on täpsustatud PSJKS § 2. a) Esmajoones tuleb põhiseaduslike vaidlustena nimetada normikontrolli, s.o üldaktide ehk õigustloovate41 aktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Kuna üldakti põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamise pädevus on vaid Riigikohtul, ei saa halduskohtusse esitada kaebust vahetult üldakti peale. See, et üksikisikul puudub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vahetu algatamise õigus, ei tähenda, et tegemist ei oleks teistsuguse menetluskorraga HKMS § 3 lg 1 mõttes. Halduskohtus saab vaidlustada põhiseadusevastasele üldaktile tuginevat
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
Dualistlik. Norm muutub ja lõppeb siseriikike protseduurireeglite kohaselt. Adoptsioon: tekkides automaatselt siseõ-sse (tavad eelkõige). Monistlik. Rv õ-se norm jääb sõltuma rv-st kehtivusest. Rv õ-se normi siseriiklik rakend (4 viisi): Tähendab otsekohaldamist (rv õ-se norm regul eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga); kaudset kohaldamist (normi ja selle tõlgendust kasut sarnase siseõ-se nomi tõlgend-ks); kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se normile); kasutamist siseõ-se andmise alusena (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel). Viimane ei kohaldu Eestis. Kohaldada saab ulatuses, milles riik pole reservatsiooni teinud. Lisaks peavad otse kohaldamiseks olema iserealis, st reguleerimiseesemelt ja kehtivusalalt sobivad; selge ja mittetinglik sõnastatud. Rv õ-se normide paiknem siseriiklikus normihierarhias (4):
üldkohtusüsteemile e instantsikohtutele on moodustatud K-i kohus. Mudel sai nime Austria õigusteadlase Kelseni järgi, kelle soovitusel nähti K-i kohus ette austria 1920.a PS-s. Laiema leviku said konstitutsioonikohtud (KK-d) pärast II Mis ja eeskätt Euroopas. USA süsteem seisneb selles, et PSJ-t teostab tavaline instantsikohtute süsteem ilma, et KK-t oleks olemas. Selles süsteemis saab seaduse K-lisuse küsimus tõusetuda ainult konkreetse kohtuvaidluse pinnalt. Abstraktset normikontrolli see süsteem ei tunne. Selles süsteemis saab absoluutselt iga kohus leida, et seadus on K-i vastane, jätta see seadus kohaldamata ja selle asemel kohaldada K-i, luues sisuliselt ise seaduse vastava kaasuse lahendamiseks. Loomulikult ei ole kohus sellist seadust luues meelevaldselt vaba. Peab käituma nii, nagu käituks seadusandja, kes jälgib K-i (ka meil kehtib see laias laastus). Kui kohtuotsusele ei järgne apellatsiooni, pole kartust, et järgmine kohus rakendab K-i vastast seadust
Riigikontrolör, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolöri ametissenimetamine § 134, § 65 p.7 III Funktsioon § 135 IV Pädevused § 133 V Korraldus § 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1
Riigikontrolör, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolöri ametissenimetamine § 134, § 65 p.7 III Funktsioon § 135 IV Pädevused § 133 V Korraldus § 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1
pädevusvaidlusi. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Konkreetne normikontroll tõusetub haldus- või üldkohtumenetluses, kui konkreetses kohtuasjas kohtunik jätab oma algatusel või menetlusosalise taotlusel kohaldamata seaduse või õigusnormi selle vastuolu tõttu PS-ga. Siis edastab ta lahendi Riigikohtule. Riigikohtus tõusetunud konkreetse normikontrolli kaasused lahendab üldkogu ühe otsusega, lahendab nii PSJV asja kui ka kohtuasja. PSJV teostamise taotluse esitajad: · Vabariigi President väljakuulutamata seadus · õiguskantsler kõik õigustloovad aktid, jõustunud, jõustumata · kohaliku omavalitsuse volikogu · Riigikogu taotlus PS tõlgendamiseks koostoimes EL õigusega · Kohus (edastab otsuse, määruse) Riigikohus 1, HK 3, MK 5, RnK 9
Riigikontrolör, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolöri ametissenimetamine § 134, § 65 p.7 III Funktsioon § 135 IV Pädevused § 133 V Korraldus § 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1
teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolöri ametissenimetamine § 134, § 65 p.7 III Funktsioon § 135 IV Pädevused § 133 V Korraldus § 136 lg 2 – samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat – normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja – probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud IV Pädevus § 142 § 141 lg 2
Samuti on küsitav, kas selline vahistatute kohtlemine on ainus võimalus, mis lubab seatud eesmärki küllaldase tõhususega täita. Mitmete erinevate võimalike alternatiivsete lahenduste seast tooksin esile võimaluse mitte piirata kõigi vahistatute suhtlust, vaid pelgalt nende vahistatute suhtlust, kelle osas on põhjust arvata, et nad võivad käimasolevat kriminaalmenetlust ebasoodsalt mõjutada. Eeltoodud kahtluste tõttu olen alustanud VangS § 90 lõigete 3 ja 5 osas omaalgatusliku normikontrolli menetluse, et hinnata nende sätete põhiseaduspärasust. Mööndes, et minu kahtlus võib osutuda alusetuks ja soovides anda kriminaalmenetlust ja eelvangistust reguleeriva normistiku ettevalmistamise ja eelvangistuse täideviimise eest vastutavale ministeeriumile võimalus avaldada asja kohta omapoolne arvamus, pöördun käesoleva kirjaga Teie poole, et saada vastused mõnedele küsimustele ning kuulata ära Teie seisukoht tõstatatud probleemi osas.
spetsiaalsubjekt võib siiski liigimõiste alusel olla piiritletud, nt pensionärid • Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. • Kõigile järgimiseks kohustuslikud • Reeglina kehtivusaeg puudub • Seadusandliku või täitetevvõimu või kohaliku omavalitsuse oragni legislatiivakt • Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras (õiguskantsler) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õigustloova akti õiguspärasus: • Peab olema kooskõlas põhiseadusega
koostööd sisekontrolli ja siseauditi arendamise alal. 3.3. Õiguskantsleri järelevalve PS § 139 lg 1: õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [...] KOV õigustloovate aktide PS-le ja seadustele vastavuse üle. ÕKS sätestab, et õiguskantslerile saadetakse kõigi KOV-de õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest või jõustumisest. Õiguskantsler teostab järelkontrolli, kui pidevat abstraktset normikontrolli kehtivate määruste üle. Menetlus algab kas: 1) õiguskantsleri algatusel; 2) avalduse alusel; 3) maavanema pöördumisel. Kui õiguskantsler leiab, et KOV õigustloov akt on PS või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul PS-i või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole 20 päeva jooksul PS või seadusega kooskõlla viidud,
menetlemisel üldises korras. Kuigi käskmenetluse normide puudumisel rakendataks muud lihtmenetlust või menetletaks asja üldkorras, on tegemist tegelikult isiku suhtes kohaldatud normidega - käskmenetluse normide alusel saadetakse süüdistusakt kohtusse ja isik mõistetakse süüdi (KrMS § 252 lõige 2, § 254 lõiked 1-4). Kui asuda seisukohale, et määrav on resolutiivosa erisus, ei oleks konkreetse normikontrolli raames võimalik paljude menetlusreeglite põhiseaduspärasust kontrollida - nende normide puudumisel kasutataks asja menetledes teisi menetlusnorme ja jõutaks samasuguse lõpptulemuseni. Seetõttu tuleb menetlusnormide asjassepuutuvusel lähtuda sellest, kas konkreetses menetluses pidi rakendatama neid menetlusnorme kohtuotsuseni jõudmiseks. 20. Arvestades eeltoodut, peaks isik saama oma kohtuasja läbivaatamisel taotleda käskmenetluse normide põhiseaduspärasuse kontrollimist
annaabi.ee 
