uuringus osalenutel üksteist täiendada ning kujundada ühised seisu kohad ja osutada individuaalsetele eripäradelev 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? 15. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? 16. Mis on transkribeerimine? 17. Millised on intervjuu eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? 18. Millised on vaatluse eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega?
teisalt paluti oma võimalikku enesemääratlust kommenteerida etteantud identifitseerivate kategooriate kaudu, poolstruktureeritud intervjuu vorm võimaldas peale varem sõnastatud teemade käsitlemise esitada intervjuu käigus ka lisaküsimui, olenevalt intervjueeritavate antud vastustest. 16. Mis on transkribeerimine? Sõna-sõnaline teksti maha kirjutamine. Kasutatakse intervjuude puhul. 17. Millised on intervjuu eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? 18. Millised on vaatluse eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? Eeliseks on vahetu, rikkaliku ja mitmekesise informatsiooni saamine.
Esinduslik valim peaks olema piisavalt suur, kõigil objektidel peab olema võimalus valimisse sattuda ja peab esindama seesmist struktuuri ehk klasside vahekorda. (Kalle Remm, i.a) 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? Paikapidavaks teeb uurimise, kui see näitab ka uuringu paika pidavuste ehk kui andmekogumisprotseduurid kajastavad uurimisobjekti korrekselt. Usaldusväärseks muudab uurimuse , kui see on tehtud erinevate uurimismeetoditega ja tehtud seda samades tingimustes ning saadud tulemus on sarnased. (Sirje Virkus, 2010) 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused? Kvalitatiivne uurimismeetod on, kui püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks
Sotsiaalne pärilikkus - Põlvkondadest omandatud kogemuste ja teadmiste edasi andmine järgmistele põlvedele Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on saanud biomolekulide organismivälise tekke kohta? Miller tegi katse, kust selgus et gaasisegus tekkisid pidevalt elektrilahendused, "välgud". Katses oli vesi ja gaasisegu Selgita evolutsiooni uurimismeetodeid. Milliseid andmeid on võimalik saada erinevate meetodite rakendamisel? Erinevate uurimismeetoditega saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid, lämmastikualuseid ja lipiide. Millest tuletas Ch. Darwin loodusliku valiku? Ta uuris taimi ja fossiile ja tuli välja siis oma liikide muutumise põhjusega Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Näide Eestist Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Isashirvede suured sarved on emastele ligitõmbavad, kuid isaste omavahelisel võitlusel võivad need nii kokkuhaakuda, et mõlemad loomad
lapse sünniks. Pärililike haiguste uurimiseks on mitmeid võimalusi: · Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d. · Suguvõsa uuringuteks koostatakse sugupuu. · Geenmutatsioone saab aga tuvastada DNA analüüsi abil. · Tänapäevaste DNA uurimismeetoditega võib päriliku haiguse avastada isegi enne haiguse tunnuste ilmnemist. Pärilike haiguste tagajärge on mõningatel juhtudel võimalik leevendada: · Pärilike haiguste raviks on tänapäeval mitmeid võimalusi. · Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. · Kirurgilise raviga saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid, näiteks sõrmede või näo muutusi.
Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt.Tumma isheemia esinemist saab näidata teatud uurimismeetoditega (vt. Holter- monitooring). Haiguse tekkimise riskitegurid:On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. Riskifaktorid, mida ei saa muuta- meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel)- vanus (45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk)- eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel
(RHK- 10, 1995:225) ATH põhjused on tingitud virgatsainete (noradreliin, serotoniin, dopamiin) puudulikkusest ajus, või kui üks nendest ainetest mingil põhjusel ei täida oma funktsiooni. Ajusiseste biokeemiline analüüs näitab, et ATH-lapse ajus on tunduvalt vähem dopamiimi. See aine määrab otsustavat rolli närviimpulsside ühelt närvirakult teisele ülekandumist, mis viib otseselt enesekontrolli ja püsivuse puudumisel (Rääk, 2002). Kaasaegsete uurimismeetoditega on ATH puhul leitud enam närvisüsteemi talituslikke kui ehituslikke kõrvalekaldeid. ATH prognoos sõltub keskkonnast, ka perekondlikest teguritest. Pärilikkus on oluline 30-50%-l ning keskkonnafaktorite osatähtsus kuni 30%-l juhtudest. ATH esineb 55-% ühemunakaksikutest ja 35% kahemunakaksikutest. Sama häiret on täheldatud 20-32%-l hüperaktiivsete laste vanematest ja õdedest-vendadest. Välised faktorid:
6.13.Nimeta ehitusmaterjalide kulu normimise meetodid. Vaatlusmeetod - kasutatakse töö teostamise kohal ja tööprotsessi läbiviimise ajal materjalide kulu ja toodangu suuruse kindlaksmääramiseks. See meetod võimaldab määrata jääkide ja kadude lubatavad suurused; Laboratoorne meetod - seisneb materjalide kulunormide kindlaksmääramises laboratoorsete katsete ja eksperimentaalsete uurimiste teel. See võimaldab saada kõige täpsemaid andmeid võrreldes teiste uurimismeetoditega; Arvutusmeetod - materjalide kulunorm määratakse teoreetiliste arvutuste põhjal vastava konstruktsiooni tundmaõppimise teel. 6.14.Mis on ühikhinne? Ehitusfirmades on üldjuhul kasutusel üksushinded (ühikhinded). Need kujutavad endast ühe konkreetse töö ühe ühiku kohta detailset eelarvet- kui palju läheb ühe tööühiku valmistamiseks vaja tööjõudu, kui palju materjale, kui palju masinaid jne ja vastavalt kululiikidele raha. 6.15.Mis on kulunorm? 7.KULULIIGID 7.1
kindlasti uudsed. See aga tähendabki loomingulisust. Psühhiaatriahaiglatest pärinevad tööd paistsid 30-ndate aastate Saksamaal natsidele niisama arusaamatud kui avangardistide ebaintelligentsed sünnitised ning kõik pandi degenereerunud kunsti nimetaja alla. 5 Palav huvi vaimuhaigete kunsti vastu püsis kuni 60-ndateni. Siis hakkas koos täpsemate uurimismeetoditega selguma tõsiasi, et loomegeeniuste tiivustajaks polnudki skisofreenia. Suur osa neist põdes tõenäoliselt hoopis teist vaimuhaigust, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Maailmas vaibus skisofreeniahaige kunstniku mood. Huvi pöördus uue häire uurimisele. Inglise psühhiaater Felix Post on avaldanud arvamust, et rahutu hingega inimesi sunnib loomingule nende pidev psüühiline ebamugavustunne. Paljud kirjanikud on tunnistanud, et
koguneb peritoneaalõõnde, või pleuravedelikuks, kui ta koguneb pleuraõõnde. Vedeliku analüüsimine omakorda võimaldab kindlaks teha liigse vedeliku kogunemise põhjuse, mistõttu on uuritud erinevaid vedeliku parameetreid, mida oleks võimalik kasutada diagnostikas. Pleura- ja astsiidivedeliku analüüs Pleuravedelik Pleuraefusioon on patoloogiline vedeliku kogunemine pleuralestmete vahel ehk pleuraõõnes 1. Sellisel juhul koguneb vedelikku hulkades, mis on nähtav kliiniliste uurimismeetoditega või võib põhjustada patsiendile vaevusi. Eristatakse kahte tüüpi pleuraefusiooni- transudaati ja eksudaati. Transudaadi teket põhjustab vedeliku lekkimine pleuraõõnde, kas veresoones suurenenud rõhu või vähenenud valgusisalduse tõttu. Need tegurid on seotud süsteemsete muutustega ning põhjuseks on enamasti mõni sisehaigus, nagu näiteks ja kõige sagedamini kongestiivne südamepuudulikkus. Mõnikord, aga harva võib transudaat ilmuda nefrootilise sündromi tõttu.
liigutustegevustel ja kehaasendite säilitamisel · Elektromüogrammi (EMG) järgi on võimalik määrata lihaste aktvieerumise lõpp- ja algmomendid, samuti nende aktiivsuse kestust ja taset · Määratakse, millised lihased ja mis järjekorras osalevad liigutustegevuse sooritamisel või kehaasendite säilitamisel, milline on nende aktiivsuse (erutuse) tase · Sageli kombineeritakse EMG meetodit teiste biomehaaniliste uurimismeetoditega (dünamograafia, goniograadia, aktseleograafia jt.) 6. LIIGUTUSTEGEVUSE KINEMAATILISED KARAKTERISTIKUD Kinemaatilised karakteristikud · Kinemaatika on mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumise geomeetrilisi aspekte, arvestamata nende massi ja kehadele mõjuvaid jõude · Kinemaatilised karakteristikud võimaldavad: - kirjeldada kvantitatiivselt liikumise välist, silmaga nähtavat osa - määrata inimese keha ja selle osade asukohta ruumis
Selline töö oleks esimene samm, et teha järeldusi kunagi kalmet kasutanud inimrühma demograafilise struktuuri kohta. (Olgu kohe öeldud, et niikaugele käesolev töö veel ei lähe.) Lähtuvalt olukorrast üks väheseid inimluude kogusid, mis Tartus hoiul, on Kaubi materjal saigi kõnesolev külakalmistu uurimistöö aluseks. Minu uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli antropoloogilise leiumaterjali (inimluude) uurimismeetoditega tutvumine ning soovitavalt nende meetodite võimalikult põhjalik omandamine. Uurisin terve populatsiooni luustikke, määrasin luustikel soo ja vanuse ning üritasin välja selgitada kalme eripära võrreldes teiste kalmetega (selleks võrdlesin Kaubi kalme kohta saadud tulemusi teiste Eesti ajalooliste matusepaikade vastavate tulemustega). 4. UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimuse metodoloogilise lähtekoha sain juhendajalt. Kasutasin luude
mammograafia e. rindade röntgenuuring ja rindade kliiniline kontroll e. arstlik läbivaatus. Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%. Seega mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringutel, mis toimuvad kindlas vanusegrupis, valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik. 40. 69. aastaste naiste vanusegrupis on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring. Mammograafilisel sõeluuringul teostatakse naistele spetsiaalset röntgeniaparaati (mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad eriettevalmistuse saanud radioloogid. 7. SOOLEVÄHK
kinnitatakse saavutusi ja tegevusi, omistades neile mõnes muus sotsiaalses praktikas tarbimisväärtuse. 3. Teoreetiline nägemus inimese õppimisest ja arengust Õppimise ja arengu uurmise teoreetilised traditsioonid: Biheiviorism Käsitlus õppimisest, mis vastab empiristlikule mõttetraditsioonile. Peab välist käitumist reaalseks, konkreetseks ja tõeliseks. Õppimist nähakse põhinevana indiviidi füüsilistel kogemustel. Kognitiivsetele tegevustele ei pääse objektiivsete uurimismeetoditega ligi. Tugineb andmete vaadeldavuse ja ,,objektiivsuse" nõuetele. Biheiviorism sai alguse Vene füsioloogi ja psühholoogi Ivan Pavlovi (1849-1936) töödega. Keerukam käitumine on komplitseeritud tingitusprotsesside ahel, kus inimese reaktsioonid on üha keerukama tingimuse tulemus. Biheivoristliku traditsiooni teise revulutsiooni teostas Ameerika psühholoog B.F. Skinner (1904- 1990). Skinner koges vaatlusel, et indiviididel on kalduvus korrata käitumist, mille tulemus on
uurimuses kasutatud terminite defineerimine projekti spetsiifiline sõnavara et tagada selgus ja jagatud mõistmine. Andmete hoiustamine ja haldamine andmebaasis võimaldab teavet kergelt otsida ja taasleida, samuti teavet grupeerida ja ümber grupeerida need on uurimisprojekti tulemuste hindamisel ja analüüsimisel olulised protsessid. Kasulikud on ka uurimisteabe haldamise tarkvarad ja andmete säilitusvormid, projekti ideede erinevatel viisidel visualiseerimine ning teiste uurimismeetoditega seotud dokumentatsioon. (lk 85- 89) Ilmselt võtan mina kasutusele värvida kaupa kodeerimise, päeviku ja mingit sorti andmebaasi. 4. Maa-ala ületamine: sobilike uurimismetodoloogiate juurutamine 4.1 Visuaalse uurimuse juhtum Pea kõik distsipliinid kasutavad mingil moel nähtavat, et: * koguda ja/ või luua andmeid * ideesid organiseerida, kirjeldada ja edasi anda * fenomeni või situatsiooni selgitada või mõista * välja pakkuda ja veenda * hinnata, analüüsida ja tõlgendada
Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega
suhtestamisega. Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia- avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega.
vahepeal uuenenud); 6. erinevate vaatlustega saadavad andmed peavad olema võrreldavad nii eelnevate kui ka planeeritud tulevaste andmetega; 7. korduvad (perioodilised) vaatlused tuleb korraldada võrdse pikkusega ajavahemike tagant, mis võimaldab ka uuritava nähtuse muutumist iseloomustavad näitarvud (indeksid, juurdekasvud, absoluutsed vahed jt.) võrreldavaks muuta. Vaatlust uurimismeetodina kasutatakse sageli. Selle eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega on järgmised : - seda uurimismeetodit kasutatakse juhul kui andmeid kogutakse mitteverbaalse käitumise kohta; - uurija saab märgata jätkuvat käitumist kohe kui see ilmneb ja on võimalik teha koheseid märkmeid väljapaistvate tegevuste ja iseloomujoonte kohta; - kuna vaatlemine toimub pikema aja vältel, saab uurija arendada enam lähedasema ja mitteformaalse suhte nendega, keda ta vaatleb; - vaatlus on vähem reageeriv kui teised andmete kogumise meetodid st
tarbimisest ja süüa tervislikult. 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE Rinnavähi varajases avastamises ja diagnoosimises on kõige tähtsam roll sõeluuringutel ehk skriiningutel. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik. (Grün-Ots 2010:78) Sõeluuringumeetod peab olema piisavalt tundlik ja spetsiifiline, et välistada mittesoovitud hulgas vale-positiivseid ja vale-negatiivseid leide ning peab olema majanduslikult efektiivne. Organiseeritud rinnavähi sõeluuringuprogrammi kujundamisel on sageli takistavaks faktoriks piisava finantsressursi puudumine. Rinnavähi sõeluuringumeetoditeks on rindade enesekontroll,
Artefakti infostruktuuri kirjeldamiseks on välja pakutud mitmesuguseid lähenemisi. Kolmetasandilise mudeli kohaselt eristatakse artefaktis kolme informatsioonitasandit: struktuurne info, funktsionaalne info ning kontekst. Struktuurne info haarab endasse kõik objekti füüsilised omadused, nagu materjal, konstruktsioon, kujundus, vorming, kaudne info, seisund, heli, lõhn ja maitse. See on info, mida on võimalik meeltega tajuda ja füüsikalis-keemiliste uurimismeetoditega uurida. Funktsionaalne info viitab artefakti kasutusele. Funktsioon sõltub oluliselt sellest, kas tegemist on praktilise või kommunikatiivse artefaktiga. Praktiline e. utilitaarne funktsioon väljendab objekti füüsilist kasutamisfunktsiooni igapäevaelus. Paljude objektide puhul oluline ka nende väljanägemine ning nad täidavad ka teatud esteetilist funktsiooni. Sümboolne funktsioon viitab millelegi objektist väljaspool asuvale: kas juhtunule, abstraktsele ideele, tähendusele jms
sotsiolingvistiline universaal, mis on leitud kehtivat vanades Euroopa ühiskondades: ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile (mis tähendab praktiliselt juurdepääsu normikeelt andvale haridusele), kasutavad naised iga stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem kui mehed. Kuid sellele lisaks oleks vaja uurida naiste ja meeste sotsiaalselt tingitud keelelisi erinevusi ka teiste uurimismeetoditega, mis lubaks leida sugusevahelisi keelelisi mikrotasandi erijooni. See on eriti oluline seetõttu, et eesti ühiskond on sugudevaheliste suhete poolest Lääne-Euroopast erinev: - eesti ühiskonnas on väga pikka aega olnud naistel meestega võrdne juurdepääs keelelisele haridusele, mis selgitab universaali kehtimist ka meie keeleühiskonnas; - samas on eesti ühiskonnas naiste ja meeste sotsiaalsed suhted ehitatud palju vanema mudeli järgi kui tänapäeva lääneühiskonnas.
sellest, mis on kasvatusteadustes teaduslik, ei olegi nii üheselt mõistetav. Esimeseks võimalikuks ja arvestatavaks asjaoluks on uute käsituste ilmumine seni üldlevinud klassikalise, nn loodusteaduliku teaduskäsituse kõrvale. Seepärast võib tänases kasvatusteaduses kõrvuti positivistlikule empiirilis-analüütilisele paradigmale leida traditsioonilisest teaduskäsitusest erinevat tõlgendavat lähenemisviisi, mis koos kvalitatiivsete uurimismeetoditega tähistab nn fenomenoloogilis- hermeneutilist paradigmat. Oluline koht kasvatusteaduslikus uurimistöös kuulub ka kriitilis- emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui loodusteadusliku tunnetuse olulisemaid erisusi ei ole sellisena kasvatusteadustele alati kohandatav. Seepärast lisandub kirjeldamisele, seletamisele ja prognoosimisele kui
füüsiliste e. somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired F70 - F79 Vaimne alaareng F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häired ORGAANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED hõlmavad patoloogiaid, mille aluseks on aju haigusest või vigastusest tekkinud ajufunktsiooni alanemine. Haiguslik leid peab olema neuroloogiliste uurimismeetoditega sedastatud. Patoloogia võib olla primaarne, s. t. vahetust, ennekõike aju tabanud kahjustusest tulenev või sekundaarne e. funktsionaalne, s. t. haigus on süsteemne, ajukahjustus on vaid üks osa keha organeid või süsteeme laialdasemalt tabanud haigusest. Patoloogiliste ilmingute spekter selles rühmas on väga lai. Alarühmad on: Dementsus Alzheimeri tõvest Vaskulaarne dementsus Dementsus teistes peatükkides klassifitseeritud haigustest Täpsustamata dementsus
Tuntud ajalookirjutaja E. Bernheimi järgi on aga olnud kolm etappi: referatiivne ajalugu — näiteks Herodotos sellega tegeles. Osaliselt uuri- mine, osalt kirjeldamine. Olulisel kohal olid eetilised eesmärgid või olukorra faktiline meelespidamine ja tähelepanuväärsete sündmuste jäädvustamine. pragmaatiline ajalookirjutus — kirjutati, et saada juhtnööre praktiliseks tegevuseks. Näiteks Tacitus. . . Bernheim kahtleb, kas need 2 esimest astet oma uurimismeetoditega on ikka teaduslikud. geneetiline ajalookirjutus — teadmisi saadakse nähtuste tekkest, kuidas arenes ja mida kujutas. Nähtust uuritakse selles keskkonnas, kus sünd- mused toimusid. Bernheim väidab, et üleminek sellele lähenemisele toimus 18.-19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka uurimismeeto- did. Historiograafia teke on seotud rea kontseptsioonidega. . . Kõigis neis ise- loomustatakse ajalookirjutust peamiselt kahe tunnuse järgi — eesmärk ja
analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava. Objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus tagatakse uurimismeetoditega. UURIMISMETOODIKA määrab vajaliku faktilise materjali sedastamise üldise korralduse ja tingimused. Faktilise materjali sedastamine eeldab omakorda uurimismeetodite kasutamist. 5 MEETODID on suures ulatuses teadusspetsiifilised: iga teadusharu vajab just temale vajalikku informatsiooni ning selleks töötatakse välja vastavad meetodid. Kuid samal ajal toimib teine paralleelne protsess: vastavalt vajadusele võetakse ühelt
toimub või ei toimu ning järelikult aine kas sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. Nagu nimetus ütleb, ei näita need reaktsioonid uuritava komponendi kvantitatiivset sisaldust uuritavas materjalis, küll aga võivad paljud neist kombineerituna teiste uurimismeetoditega (näiteks värvusreaktsioon koos kolorimeetrilise mõõtmisega) olla aluseks kvantitatiivsete analüüside läbiviimisel. Kvalitatiivse analüüsi meetodid ei nõua reeglina reagentide täpset doseerimist (kaalumist, pipeteerimist), vaid piirduda võib silmamõõduga ning suurusjärgu arvestamisega. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1-milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo.
6 2.5 1.6 0.3 Itaalia 9.1 7.4 - 3.2 1.9 0.6 0.2 0.2 Jaapan 1.6 0.7 0.6 0.3 0.3 0.4 0.09 0.05 Hispaania 10.2 7.0 - 2.3 1.5 1.0 0.2 0.2 NSVL 2.5 2.5 2.0 1.5 1.5 1.0 0.2 0.4 USA 3.5 1.6 1.9 0.6 0.6 0.5 0.1 0.07 Selliseid erinevusi võib seletada erinevate rutiinsete uurimismeetoditega, erineva diagnostilise aparatuuriga, patseientide erineva konstitutsiooniga etc. Kuid ... NAHAPINNA DOOSID LASTERADIOLOOGIAS MÕNINGATE PROJEKTSIOONIDE JA VANUSEGRUPPIDE LÕIKES (Allikas CEC document XII/307/91; Quality Criteria for Diagnostic Radiographic Images in Paediatrics, 1992) Minimaalne doos Keskmine doos Maksimaalne doos Koljuülesvõte 10 k 152 1260 4514 imikul
kontrollitav õiguslik materjal pakub võimaluse ratsionaalseks sotsiaalseks relevantsiks. Tegemist pole pelgalt uue teabe kogumisega ja selle analüüsi-sünteesiga, vaid see kuulub mõistmise probleemi juurde tervikuna. See pakub tuge juriidiliste otsustuste langetajatele, tähendab õiguse edasiarendamist. Tegemist on kvantitaviiselt kõige mahukama uurimisviisiga (Naritsa arvates kõige keerukam). Uurija peab olema kodus teaduslike uurimismeetoditega, tundma süstemaatiliselt õigust, olema võimeline tegema põhimõttelisi ja suuri üldistusi; oskama näha ja hinnata sidet möödaniku ja oleviku vahel tõmbamaks minevikust olevikku ratsionaalseid „sildu“. 2.4 Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses Ilma üldfilosoofiliste teadmisteta pole võimalik tegutsea tõeliselt eesmärgipäraselt mitte üheski teadusvaldkonnas. Küll aga eeldab tegutsemine üksikteaduses, meie puhul
aja pärast. Võõrliited omasõnadega Harvaesinev, kuid erinevate keelesse suhtumise võimaluste paljusust toredasti illustreeriv teema on võõrliidete ühendamine omatüvede külge. Laiast kasutusest on teada ainult üks näide, arvutiseerima. Levinud seisukoha järgi on see sõna võimatu, kuna -eeri on võõrliide ja võõrliiteid omasõnade taha panna ei saa. Krista Kerge on aga pakkunud tolerantsema (ja empiirilise uurimismeetoditega paremini haakuva) seletuse: selle sõna spontaanne tekkimine ja levik näitab -eeri-liite kodunemist. 17.6 Laenamine Lõpuks jõuame laenamise juurde, millest tänapäeva ühendatud maa- ilmas oleks võinud lausa alustada, kui järjestada terminisaamisviisid nendega tehtud terminite hulga järgi. Laenamine on teise (all)keele sõna kasutuselevõtt oma (all)keeles, mida tsitaatsõna kasutamisest eristab mugandamine oma keele ortograafiaga. Hispaania keeles on
Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia 53 uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte. Geograafia teadusharud, mis on oma olemuselt sotsiaalse iseloomuga, kasutavad täiesti erinevaid uurimis- ja seletusmeetodeid kui näiteks loodusteadused. Näiteks geograafias väljendub see selles,
Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia 50 uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte. Geograafia teadusharud, mis on oma olemuselt sotsiaalse iseloomuga, kasutavad täiesti erinevaid uurimis- ja seletusmeetodeid kui näiteks loodusteadused. Näiteks geograafias väljendub see selles,
Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte. Geograafia teadusharud, mis on oma olemuselt sotsiaalse iseloomuga, kasutavad täiesti erinevaid uurimis- ja seletusmeetodeid kui näiteks loodusteadused. Näiteks geograafias väljendub see selles, et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid
annaabi.ee 
