Ning väga paljudes riikides on enamus arste hoopis meesterahvad. Seega võib eelnev kogemus meid viia valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks. Determinism: Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Tõenäosuslikkus: Kausaalsus: Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu geneetiline seos, kus üks neist nähtustest (põhjus) tingib teist (tagajärg). Eristatakse täielikku põhjust ja spetsiifilist põhjust. Täielik põhjus on kõigi nende asjaolude koguhulk, mille olemasolu puhul paratamatult saabub tagajärg. Spetsiifiline põhjus on rea niisuguste asjaolude koguhulk, mille ilmumine toob kaasa tagajärje ilmumise, ent seejuures
• Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) –
Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud
(1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kaks tasandit: vastutust tekitav kausaalsus ja vastutust täitev kausaalsus. Kaks etappi: kahju vajalik põhjus ja kahju õiguslik põhjus. ja 2. Õigusvastasus: I etapp: õigusvastasuse eeldused (VÕS § 1045 lg 1 ning §-d 1046-1049). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega;
2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid: · Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama. · Analüüsiv vaatlus inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele
"Soetades uusi tootlikke jõude, muudavad inimesed oma tootmisviisi, ent muutes tootmisviisi, oma eluülalpidamise viisi, muudavad nad kõiki oma ühiskondlikke suhteid. Käsiveski annab teile lääniisandaga ühiskonna, auruveski tööstuskapitaliga ühiskonna. Needsamad inimesed, kes oma materiaalse tootmise arengu kohaselt kujundavad ühiskondlikke suhteid, loovad ka oma ühiskondlikke suhete kohaselt printsiipe, ideesid ja kategooriaid." "Sotsiaalne kausaalsus" on selle materialismi uus tahk. "Teadvus on seega juba algusest peale ühiskondlik produkt ja jääb selleks niikaua, kui inimesed üldse eksisteerivad." 2 Filosoofia, teadus, kogu kultuur teenivad alati klassi huvi. "Valitseva klassi mõtted on igal ajajärgul valitsevad mõtted. See tähendab, et klass, kes kujutab endast ühiskonnas valitsevat materiaalset jõudu on samal ajal ka valitsev vaimne jõud." "Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest..
sama kahju eest vastutada lepinguõiguse alusel, teine aga deliktiõiguse alusel. Kui kahju ühine põhjustamine on kindlaks tehtud, siis isikute vastutus on § 137 lg 1 järgi solidaarne. Sisesuhtes kohaldub lg 2. 21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Eristame kahte kausaalsuse tasandit. Kõige pealt hindame, kas kahju tekitaja tegu või tegevusetus viis kannatanu õigushüve kahjustumiseni see on vastutust tekitav kausaalsus. Teisel tasandil küsitakse, kas õigushüve kahjustumine viis omakorda ka hüvitatava kahju tekkimiseni see on vastutust täitev kausaalsus. Õigusvastase delikti toimepanemine ei vii veel kahju hüvitamise kohustuseni. Näiteks: A lööb B-d, põhjustab kehavigastuse. Võib vabalt olla, et A poolne õigusvastane käitumine ei vii mingisuguse kahju tekkimiseni B-l. A tegu on kahjustanud B õigushüve vastutust tekitava kausaalsusega probleemi ei ole
Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus Kehtivus- arutluse omadus, arutlus on kehtiv, kui järeldus vastab eeldustele. Kosmoloogia- universumi kui terviku uurimine. Küllaldase aluse printsiip- seisukoht, et iga maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid. Materialism- õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne Monism- kõik koosenb ühest algest Müstitsism- looduslikust maailmast kaugemale ulatuv intuitiivne teadmine.
Näide: A ja B hoiavad kannatanut kinni, C peksab. Solidaarne vastutus. Aga kui kolm kassapidajat varastavad kassast raha, siis ei ole kahju ühise põhjustamisega, sest igaüks varastas kassast oma osa. 36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsuse põhimõte tähendab seda, et eristada tuleb vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust. Vastutust tekitav kausaalsus on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel. Vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb põhjuslik seos selle kahju tekitanud teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Näide: A lööb B-d, tekitades kehavigastuse. On olemas vastutust tekitav kausaalsus, sest on olemas seos A löömise ja B õigushüve rikkumise vahel. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks selleks ei piisa
2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste prognoos: katse tulevikku näha. Antitsipatsioon: tuleviku mudelid. · Psüühiliste nähtuste muutmine, korrigeerimine: psühhoteraapia, konsultatsioonid. Raskeim psühholoogia ülesanne. 4) Kuidas liigendatakse psühholoogiat?
Vastutus ei ole solidaarne vaid igaüks vastutab oma osa eest. Kui üks poleks oma osa võtnud, poleks see mõjutanud teiste osade vargust (mis oleks ikkagi toimunud). 43 36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsuse põhimõte - tuleb eristada vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust. vastutust tekitav kausaalsus on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb ka põhjuslik seos selle kahju tekitanu teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Miks on kausaalsuste eristamine oluline? Kahju kuulub hüvitamisele vaid siis, kui eksisteerivad mõlemad kausaalsused (tegu on põhjustanud nii
3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus
3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus
"riigifilosoofia". Loomulikud kehad on materiaalsed. Hobbesi võib nimetada materjalistiks. _ Esmakordselt elustub materjalism siin oma klassikalisel kujul. Kogu reaalne maailm koosneb lihtsaist, kindla suurusega "korpuskuleist". Ka inimese hingeline ja vaimne tegevus on seotud nende korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma
sõltumatud ja kuna nad on sõltumatud, siis ei kohta me ka midagi paratamatut. ,, Kõik sündmused näivad olevat täiesti eraldiseisvad ja erilised. Üks sündmus järgneb teisele, aga me ei või kunagi tajuda mingit seost nende vahel. Nad näivad esinevat koos, aga mitte kunagi ühenduses üksteisega" Me ise loome kausaalsuse- selle algupära on meie endi silmades, mitte nähtustes. Kogemus annab meile üksnes hulga üksteisega mitte ühenduses olevaid sündmusi, mille meeled ühte liidavad. Kausaalsus ületab selle, mida on tajutud, ta on suurem kui meie kogemus. Kui me mõtleme sellele, et lumi sulab sooja käes, siis me ei mõtle üksnes sulatatud lumest, vaid arvame, et need tuttavad kausaalsed seaduspärasused kehtivad üldiselt mistahes lume kohta (kuid ehk on kusagil olemas lund, mis sooja käes ei sula?). Kausaalsuse kui seaduse usaldamine põhineb lõppkokkuvõttes siiski usul. Inimese hinge olemasolu jääb küsitavaks.
Nt uneskõndija tegu võiks väljenduda selles, et ta ust lukku ei keeranud või end voodisse ei sidunud. B võis A-ga mürada ja tõugelda. 18. Mida tähendab kahju „vajalik põhjus“ ja kuidas seda tehakse kindlaks: 1) "elimineerimismeetodi" alusel; 2) „asendamismeetodi“ alusel? Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine? PõS-s eristatakse 2 tasandit: vastutust tekitav ja vastutust täitev kausaalsus. Tekitav tähendab, et esineb PõS kahju tekitaja käitumise ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel. Täitev paneb 4 küsima, kas õigushüve kahjust tj-ks on DÕ-likult hüvitatav kahju või mitte. Nt A lööb B-d, tek tervisekahjustusi. Tekitav on olemas. Lisaks peab olema tervisekahjustus tekitanud kannatanule sellist kahju, mida DÕ hüvitaks.
esimesena nähtav, meeldejäävus), Al E Coq tehase korsten on uhkem kui teised tavalised küttekorstnad. Tegevused ja funktsioonid, mis selles kohas saab olema ja kas neid hakatakse ka kasutama (kohvik, mingi plats, sild). Tähendused ja sümbolid konkreetsete objektidena või nende komponentidena (raekoja plats- hoone, purskkaev ja hooned mis ümbritsevad seda kohta; TÜ peahoone). *Paiga vaimu inerts ning kausaalsus- kui mingi objekt hävib, siis paik muudab oma tähendust ehk inimesed kasutavad seda kohta teisiti mingi ajahetke möödudes. * Miks on paiga vaimu arvestamine planeerimises oluline? Eriilmelised paigad, mis on hästi äratuntavad, et oleks lihtne orienteeruda piikonnas (K. Lynch). Samastumine- et oleks ajalooline väärtus, mis omakorda tähendab kohalikele erinevaid tundeid (identiteet, paigaga seotud tunded nt kirik või kodu, ootused,
naistel, mingites vanustes või kutserühmades, sagedamad suitsetajatel kui mittesuitsetajatel jne. Elukoht, sugu, vanu, elukutse ja suitsetamine on seega paljude haiguste riskiindikaatorid. Riskiindikaatorite tundmine aitab välja selgitada suure riski rahvastikurühmi kui sihtrühmi, kelle hulgas oleks sobiv rakendada profülaktilist sekkumist või korraldada sihipäraseid arstlikke läbivaatusi. Põhjuslikkus ehk kausaalsus on mitmekülgset käsitlemist leidnud filosoofias ning eriti teaduse metodoloogias. Otsesed ja vahepõhjused. Piisav põhjus ja tarvilik põhjus. Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks.
Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. Fredrich Ludwig Gottlob Frege(1848-1925) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks.Kui me tahame midagi teada saada, siis peame selgitama välja põhjuse. Kui tahame tuumani jõudma, siis peame põhjusest aru saama. Igal asjal on põhjus ehk kausaalusus: Kausaalsuse põhimõte- Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu seos, kus üks neist nähtustest (nimetatakse põhjuseks) tingib teist (nim. tagajärjeks). Põhjus tingib tagajärje. . Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsus sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks füüsikas: mateeria/energia jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (evolutsiooniteooria) 2
See pärineb nimelt mõistusest. Ja siiski on see üldiselt ja paratamatult maksev kõigi kogemuste kohta! 11 Kuidas on see võimalik? See ei saagi kuidagi teisiti olla: Kuna kõik kogemused leiavad aset nii, et mõistus meelelisusest saadud toorainele vastavalt oma mõtlemisvormidele (mille hulgas on ka kausaalsus "relatsioon") töötleb, siis on selge, et me kõigis kogemustes neid vorme kohtame! Asjade kohta iseeneses maksavad need kategooriad muidugi sama vähe kui meelelisuse, ruumi ja aja apriorsed vormid. Kõigi asjade kohta sellistena nagu nad meile näivad (ilmuvad - ilming), on need kategooriad siiski üldised ja paratamatud. Meil ei saa olla kunagi kogemust, mis ei oleks vastavuses kausaalsusseadusega - kuna igasugune kogemus
- 31. Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid. - Positivismi raamistikus algab samuti prototüüpide uurimine: tegelaste, tegevuskohtade jm eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi. 32. Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks? - Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism ajaloolisuse idee; kausaalsus põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod? - Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest) liitub võrdlemine mitmel tasandil, erinevuste ja sarnasuste otsimine. 34. Mida uurib võrdlev kirjandusteadus? - Uurimisküsimusi: rändmotiivid; mõjud ja laenud; kultuurikontaktid,
Töötab koos Engelsiga. Teoseid: Kommunistliku partei manifest, "Filosoofia viletsus", "Teesid Feuerbachi kohta", "Kapital" I osa (kokku 4, eluajal 1). Teooria: Meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib alati vihjata nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on ühiskondlikud ja majanduslikud. Selle materialismi uueks tahuks on "sotsiaalne kausaalsus". Võõrandunud töö - Töös väljendub inimese tõeline, piiritu inimlikkus. Loovas töös väljendub inimese suhe loodusesse. Töös konkretiseerub ja materialiseerub inimese olemine. Töö kaudu inimene loob iseennast. Töö on oma olemuselt aga ühiskondlik. Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine on ületatav vaid inimesi võõrandava ühiskonna purustamisega. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas
Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom)
Vangis, põgenev, münchenis kaitse all. Ilmalik võim saab toetuda kodanike teotusele. 2. Jumalatõestused ja suhtumised nendesse Püüd mõistuspäraselt seletada seda, mida usutakse. Mõistuse meetod on küsimine, arusaam, et see, millesse usume, neist saab mõelda. Neid kasutatai missionis a apologeetikas 1. kosmoloogiline jumalatõestus (Aristoteles, Al-Farati, Thomas) Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast a) maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus, jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus
- Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama - Mudeldamine – kui väiksest peale näeme käitumisvorme mis saavad heakskiitu siis
Alles asjade/nähtuste seoste mõistmine annab meile tunnetuse. "Riigi poolt kehtestatud seadus on püha ning selle eest tuleb võidelda nagu kodulinna müüride eest." Dialektiline relativist. Aristokraatliku korraarmastuse ja kaupmehele/deemosele omase mõtteviisi vahel on ta. DEMOKRITOS (460-370 e.Kr.) Leukippos (u. 5.saj.e.Kr.) oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. "Ükski asi ei teki plaanitult, küll aga mõttest ja hädavajalikkusest." Kõigel on põhjus - kausaalsusõpetus. Leukippost tunneme Demokritose kaudu. Demokritos võttis üle Leukippose õpetusviisi. Nimetati "Naerev Demokritos", kuna suhtus kaasaegsete rumalusse huumoriga. Päris suure varanduse, mille kulutas reisimisele. Koju Atterasse jõudes elab tagasitõmbunult. Laste kasvatamist ei talu. Ei raja ühtegi koolkonda. Samal ajal väga mitmekülgne. Tema koguteosed on jagatud 5 gruppi: eetika, füüsika, matemaatika, muusika, käsitöö. Olemas on 2 asja - tühi ruum ja aatomid
Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsuse põhimõte sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks keemias: mateeria jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (Jumal lõi maailma kasutas märki ja kohe tuli tähendus)). See teooria andis hoobi alkeemikutele, kelle arvates pidi mingi uue aine loomiseks teisest ainest juurde panema mõned rituaalid paastumine jm. 2. punkt on, et mateeria ei kao. Kausaalsus materialism ratsionalism (loodus on heatahtlik loodus ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab). Subjekt uurib objekti, aga objekt ei jookse eest ära. Täpsuse mõõdupuuks on matemaatika mida matemaatilisem, seda täpsem. Juhust pole olevas. Juhuslikud on need asjad, millel me ei tea põhjust. Juhus on meie teadmise probleem, mitte asja olemus. ,,Meistrist ja Margaritast" Woland saatan on ratsionalist, matemaatik. 19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud
Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja
Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondale alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus/ mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu) 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siis, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja
oma vahekorra Hume’ga. Kant tuleb tagasi selle juurde lk 9-14, ja kirjutab sellest par 27. tuleb referaadis näidata, et tuleb tagasi selle juurde. Eessõnas kasutab mõisteid, mida veel ei seleta. Hume’st on vaja niivõrd rääkida, kui püstitab küsimuse; tuleb tagasi Hume’i küsimuse juurde ja saab vastata Hume’le, sest skeemiga saab anda põhjendatud vastuse. Mis ta vahepeal saavutas ja kirja pani, näidata. Põhjuslikkuse mõiste analüüs, üks kategooriatest (põhjuslikus, kausaalsus). Kui A, siis paratamatult B – ajaline järgnevus. Suhtekategooriad, vastatsikune toime, subsistents, subjekt – sünonüümsed väljendid siin. Eessõnas rääkis, et Hume käsitles ainult ühte mõistet, põhjuslikkusele on sarnaseid mõisteid ja need on arukategooriad. Kant analüüsis ühte ja sai neid juurde. Hume’l on põhjalik substantsi analüüs(Kant seda ei lugenud). Kolmas kategoorias, vastatsiku toime kategooria – oluline on see, et nüüd kui vaatab tagasi Hume’le,
Või siis Kaur Kenderi kaasus, ühest küljest pani teose interneti ülesse ja teisest küljest see oli seal Karistusõigus II.osa üleval, mistõttu see sai kätte paljudele inimestele. Seega on tegevus, milles riputas interneti ülesse ja tegevusetus, et ta ei võtnud seda maha. Kaasuse lahendamisel, kui tekib tunne kas tegeusetust ette näha, siis tuleb mõelda, kas on tegemist tegevuse või tegevusetusega. Teooria pakub teatud kriteeriumeid: 1)isiku-kausaalsus: tuleb küsida, kas isik on selle tagajärjega põhjuslikult seotud ehk kas tagajärg oleks saabunud ka siis, kui see mittetegutsenud isik ärakaob (ehk sõltub mittetegutsenud isikust)? Kui vastus on jah, see tagajärg oleks saabunud ka sõltumata sellest isikust, siis selle isiku puhul saab rääkida vaid tegevusetusest. Üldjuhul selle kriteeriumiga saab kriteeriumi lahendatud. Nt tapmine, kus keegi on eluohtlikus olukorras ning
mõttes õigusvastaseks määratud tegu, mis toob kaasa juriidilise vastutuse. Kui on toimunud õigusrikkumine, siis see toob kaasa ebaõigalse olukorra - õiglus ei ole toimunud inimestevahelistes suhetes. Ebaõigluse all tuleks mõista rünnet õigushüvedele. Mille üle kirjanduses jäädaksegi vaidlema on see, kas üheks õigusrikkumise oluliseks tunnuseks on ka kahjulikkus. Delikti üldised tunnused: I koosseisupärasus II reaalsus III õigusvastasus IV kausaalsus V süülisus VI juriidilist vastutust kaasatoov Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine
on indiviidid vabad ja mitteseotud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. II Teema Õigusteaduse metodoloogia 1 t. 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Kategooriad, mis on põhimõisteteks kõikides õiguskultuurides - kesksed mõisted. Kesksed mõisted õiguses (õigusteaduses) on: inimene, tegu ja töö, aeg ja ruum (aegruum), ese ja kausaalsus. 1.1. Inimene õiguses Inimene on sotsiaalne olend, kes on loodusest tõusnud ning nüüd valitseb eluta ja elusa looduse üle. Loodusteadlase silmade järgi on inimene ülim loomariigist. Kuigi õigus seodub ka looduse eluta osadega, saab õiguse järgi toimida ikkagi ainult inimene. Füüsiline isik ehk inimene saab ainukesena olla õiguste ja kohustuse kandjaks. Inimene on ka täieõiguslik õiguse subjekt, kellele vastanduvad õiguse objektid. Ainult inimene saab olla
Ajalugu on mõistuspärane protsess, kui see on olemuslikult mõistuspärane, siis mõistus mõistab mõistust. Dilthey – kuidas ratsionaliseerida irratsionaalset? Lk 93-94. vaimse maailma toimeseose üldine iseloom (kavas uus punkt). Toimiv seos – mõiste mille abil kirjeldada objektiivse vaimu struktuuri ja dünaamikat. See tervik tuleb sisemiselt lahti võtta, et seda analüüsida. Suur toimeseoste võrgustik. Mis need toimeseosed on? Toimeseosel võiks olla (?) kausaalsus selles tähenduses nagu loodusteadustel (nagu oli loodusteadusel). Toimeseoste ja kausaalseoste erinevus on see, et toimeseos realiseeriv eesmärke ja loob väärtusi. Hüvede ja väärtuste produtseerimine – objektiivse vaimu üks osa. Käsituse alusel luuakse seaduspäraselt uusi vaime juurde. Toimeseoste immanentselt- teleoloogiline (eesmärgile suunatud) iseloomustus – objektiivne vaim on eesmärgipärane, produtseerib hüvesid.
Klassikaline suund Positivistlik suund Tähelepanu keskel on kuritegu (akt, Tähelepanu keskel on kurjategija tegu) ( tegija) Ratsionaalsus, vaba tahe, valik Determinism (bioloogilise, psühholoogiline või sotsiaalne Keskmine probleem on karistuse Keskmine probleem on kausaalsus probleem (põhjuste otsimine) Indiviid on iseseisev olend, Kurjategija erineb teistest samasugune nagu teisedki kaaskodanikest, ta on eriline isik või kodanikud, kuulub erilisse klassi 11. Kaasaegse vanglakaristuse teke ja areng kuni XX sajandi alguseni (Bentham, Howard). Uut tüüpi vanglad Ameerikas (Philadelphia, Auburn).
intensiivsus. 4. ISIKSUSE MÕISTE: Organistatsioon (struktuur) – on olemas teatud omaduste komplekt, mis moodustab struktuuri. Struktuur on omaduste vahelised seosed. „Isiksus kui sõrmejälg.“ Ei muutu omaduste omavahelised suhted. Protsess – elu jooksul muutuvad isiksuse omadused, aga mitte omaduste suhted. Isiksuse arengu kirjeldus. Psühhofüüsika – neurofüsioloogilised protsessid. Kehalised protsessid. Kausaalsus – isiksus on algpõhjus. Kõik mida inimene teeb lähtub tema isiksusest. Stabiilsus – isiksus püüab säilitada oma omadusi hoolimata keskkonnast. Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav.
kedagi ning seega ei saa kurjus kunagi headust võita. Tema tõestused olid: :) Causa Movens! - igasugune liikumine ja muutumine vajab liikumapanijat, kuid seda liikumapanijate rida ei saa venitada lõpmatuseni ehk peame kunagi jõudma selleni, mis põhjustas esimese liikumise, kes ise on liikumatu ja muutumatu ehk peab olema esialgne liigutaja ehk jumal. :) Causa Prima! igal mõjul on oma põhjus ning kui me viiksime kõik mõjud tagasi kausaalsus ahelas, siis peaks olema esimene põhjus, kes ei ole ennast põhjustanud ning temaks peab olema jumal. :) Paratamatus on asju, mis võivad olemas olla või ka mitte olemas olla, kuid see tähendab, et olemas peab olema midagi paratamatut, mis on kindlasti olemas ning selleks peaks olema jumal. :) Täiuslikkus kõikides asjades on rohkem või vähem, kuid seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu ning Aquino Thomas usub, et see ainus täiuslik olend peab olema jumal
· Pariisis kavandab ta teose "Elements philosophica" (1647), mis ilmub anonüümselt. · Loomulikud kehad on materiaalsed. Seega võib · Populaarseim teos "Leviatan" 1651) põhjendab Hobbesi nimetada materialistiks. riigivõimu ja hariduse lahutamist kirikust. · Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on · Filosoofia üldlaad kausaalsus. · Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja · Looduses ei teki ega kao midagi iseendast. laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja · Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt peensustesse uppuva kitsuse. väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. · Filosoofiline huvi koondub kolmele objektile: · Maailm on mehaaniliselt töötav masin. loodus, inimene ja ühiskond
Teda võib lugeda ajaloolise kriitika rajajaks. Thukydidese teose üheks suureks teaduslikuks väärtuseks on käsitlevate sündmuste poliitilise analüüsi sügavus. Tema kui ajaloolase väärtuseks on erapooletus, eriti välispoliitika puhul. Puhtjutustavad osad vahelduvad tal kõnedega, mida ta laseb pidada ajaloolistel tegelastel Erinevalt Herodotosest ei usu ta jumalaid ja oraakleid. Tema järgi tingib ajaloo arengu psühholoogiline kausaalsus. s.t. erinevate gruppide iseloomust põhjustatud huvide kokkupõrked. Xenophon (430-354) Sündis Ateenas, aga oli Ateena demokraatia vastane ja Sparta toetaja. Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historiograafiasse. Ajaloo- alastest teostest tähtsamad "Anabasis"("Sõjakäik") (memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja "kümne tuhande" taganemisest) ja "Hellenikas" ("Kreeka ajalugu") (Thukydidese teose jätk,
2.15. Loomuõiguse taaselustumine 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Allikas: Taska Maailmas on olemas erinevad õiguskultuurid. Kultuurid on kujunenud väga pika aja jooksul ja neil on väga palju omast, mis on leidnud vastavad tähistused. See tekitab raskusi teineteise mõistmisel. Kesksed mõisted on vaatamata erinevatele õiguskultuuridele ühtsed. Kesksed mõisted õiguses (õigusteaduses) on: inimene, tegu ja töö, aeg ja ruum (aegruum), ese ja kausaalsus. sNendega seondub õigusliku otsustuse mõiste. 1.1. Inimene õiguses Õigus on selline, et on alati olnud seotud inimesega, alati inimeste poolt loodud ja inimestele suunatud. Konkreetsed inimesed riigistruktuuris. Inimene kui loodusest tõusnud sotsiaalne olend on alati püüelnud teatud korra poole ja kvaliteeti arvestades on oluline kvaliteetne õigus. Normid on mõeldud inimeste jaoks. On kohtuprotsesse, kus subjektideks nt loomi.
huvid ja ühiskondlikud nõuded on sünteesi leidnud. Kõlblus ei alga seal, kus väliste seaduste järgi toimetatakse, vaid alles seal, kus sisemine kohustus inimest tegutsema paneb. See tähendab niisuguste normide tunnustamist, mis kehtivad igal ajal ja üldiselt. Absoluutset eetikat ei saa bioloogilisel alusel või kogemustele toetudes üles ehitada. See on tuletatav filosoofilisest mõtlemisest. Bioloogias maksab pidev füüsiline kausaalsus, maksab võitlus olemise eest organismide vahel, maksab liigi alalhoidmise tung, mida juhivad kindlad instinktid. Bioloogias maksab ühelt poolt pärilikkus, teiselt poolt ümbritsevate oludega kohandumine. Bioloogias ei ole vabadust, kõik liigub vääramata seaduste järgi. Kõlblus aga eeldab vabadust, oletab olude ümberloomist, füüsilise kausaalsuse katkimurdmist, oletab eesmärke ja sihte, mis on inimese enda seatud, mis antud loodusraamidest üle ulatuvad. Kõlblust ei saa
etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata ,,mitteinimesest" ega elu surmast nagu meie maailmas". Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid. Muistne inimene nägi ainult piiratult looduse ,,loogilist korrastatust". Ja nii oligi inimese jaoks kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud.
etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata ,,mitteinimesest" ega elu surmast nagu meie maailmas". Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid. Muistne inimene nägi ainult piiratult looduse ,,loogilist korrastatust". Ja nii oligi inimese jaoks kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud.
etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et „...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata „mitteinimesest“ ega elu surmast nagu meie maailmas“. Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid. Muistne inimene nägi ainult piiratult looduse „loogilist korrastatust“. Ja nii oligi inimese jaoks kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud.
annaabi.ee 
