Argumenteerimine Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna treenitud poisse on hea vaadata, kuna tagab eesti turvalisuse, nõuab vähem raha, kuna jätab aega rohkem koolis käia. on põhjendus. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna see on kasulik, kuna see koosneb 5000mehest.-ei ole põhjendus. Tugevam või parem mõte on see, kui hästi see on ära tõstatud.
jõudma. Sokrates aitas vaimselt päris inimeseks saada. 4. Definitsioon- eesmärk, mida tavaliselt lõpuni rahuldavat ei saavutata. - verbaalne - ostensiivne 10. Argument ja selle struktuur. Argument ehk arutlus on mõtlemisvorm, mille eesmärgiks on põhjendatud veenmine. Põhjuseid (eeldusi) on üks või rohkem. Neist püütakse tuletada järeldus. Iga veenmisviis pole argument. Argumenteerimine tähendab ratsionaalset põhjendamist. Argumendi struktuur: · Väide · Seletus · Tõestus · Järeldus 11. Ontoloogiline argument. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. 12. René Descartes'i cogito ergo sum ja tema argumenteerimisviis.
Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kol...
Vabas ühiskonnas kipume eeldama, et halva otsuse eest vastutab alati otsustaja. Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine. 4. Heuristikud kaalutluse käivitamine. 01.06.2014 Tartu
Vabadus on enesemääramine, võimalus toimida vastavalt tahtele.Vabadus on teatud mõttes inimese eetika alus. 3.ANALÜÜSIMINE Koostisosad on 7 tähte, takistuse, piirangute ja sunni puudumine. 4.RAKENDAM INE Seda saab kasutada igapäeva elus, võimalused on väga laiad.Seda ei saa kasutada, siis kui oled vangis või kusagil, kus vabaduse mõiste puudub.See on kasulik inimestele, kes ei soovi halba ja ei tee kurja.Kahjulik on nendele, kes varastavad, tapavad, rikuvad teiste vara jne. 5.ARGUMENTEERIMINE Tihtipeale mõõdetakse vabadust selle järgi, kui palju keegi saab toimetada ilma, et tema tegevusse väljast poolt sekkutaks.Juhul kui mingil moel piiratakse inimese tegevust tema võimete piirides, siis seda võib nimetada vabaduse piiramiseks või ka orjuseks, sõltuvalt sekkumise aktiivsusest.Oluline on siinkohal just see, et piiramine peab toimuma lähtudes sellest, milleks inimene on reaalsest suuteline.Suutmatus endale vahendite puudumise tõttu
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse
Argument ja argumendi koostamine Argumenteerimine on õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Selleks, et argumenteerida, peab kõige pealt olema mingi idee ehk seisukoht, mida toetada. Argumenteerimine ongi ühe seisukoha toetuseks erinevate põhjenduste ehk argumentide toomine. Argument on eraldi seisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta. Argument vastab alati küsimusele miks?. ARGUMENT VÄIDE - (sellepärast,et..) SELETUS e. SEOS - TÕESTUS(ED) - JÄRELDUS Näide.. VÄIDE - Meil on väga tugev klass. SELETUS e. SEOS - sellepärast, et tugevat klassi iseloomustavad head eksamite tulemused. TÕESTUS(ED) - Kõigi eksami tulemused olid vabariigi keskmisest kõrgemad.
ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga võrdselt) vähemalt seni, kuni see elus on. Täpne argumenteerimine Nad mõlemad omistasid Täpne argumenteerimine tegeleb meeleväliste objektide argumenteerimist kui teed tegeleb nii meeleväliste kui ka kõrgema maailmaga. tarkuseni. materiaalsete objektide maailmaga. Uskus, et inimese hingel ei ole Mõlemad eeldasid, et hing on Uskus, et hinge aktiivus tema kehas kindlat asukohta
· keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline · interpersonaalne/intrakommunikatsioon Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga. I kategooria on kohtumõistmine, mille alla kuuluvad kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista. Kohtumõistmist peetakse suurimaks tõkkeks, kuna inimestel on sisse juurdunud loomupärane kalduvus kohut mõista- kas heaks kiita või hukka mõista.
2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *moraali lugemine- teise inimese õpetamine, kuidas ja mis asju ta peaks tegema *ülekuulamine- hakatakse küsima, kus, mis, kellega, miks olid.... *nõu andmine- lahenduste projekteerimine 3.Teise murede vältimine: *kõrvale põikamine- on teemasid, mida inmesed tahavad vältida *loogiline argumenteerimine- enda faktide kindlaks tegemine *rahustamine- emotsionaalne tagasi tõmbamine
Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne. Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes. Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I Ümberlülitumine endalt partnerile
Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi kõik teooria ülejäänud valemid.
William James´i arutelu "Mis teeb elu tähendusrikkaks", oli minu jaoks täiesti loogiline ja teadaolev argumenteerimine inimese olemisest ja olemusest, kuidas olla õnnelik. Tema erinevad näited ideaalsetest maailmadest, erinevate ühiskondade eluviisidest ja tolerantsest suhtumisest inimestesse, on tänapäeval igapäevane teema. Lõppkokkuvõttes, ühtin tema arvamusega, et elu tähendusrikkamaks tegemine on siiski igaühe enda teha, sest ideaal on igaühe jaoks erinev mõiste. Ma võin ju isegi mingis uues hetkes, leida selle hetke ideaalse olevat ja mitte iialgi
· Esmamulje efekt - Üälekuulamine · Oreooli ehk haloefekt - Nõu andmine · Kordustaju efekt · Võõristus efekt · Teiste murede vältimine: · Lahkumismulje efekt - Kõrvalepõiklemine 1.2 Eneseavamine - Loogiline argumenteerimine - Rahustamine · Avatud ala - Kolmeteistkümnes teesulg · Pime ala · Varjatud ala · Tundmatu ala 1.3 Suhtlemistasandid: · Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid: · Suuline kõne, kirjalikkõne · Paralingvistika - Häälekõrgus
ja paatosega. Ainult argumendi jõust veenmiseks ei piisa, kui kõneleja staatus on kuulajate silmis madal või kui esitus jätab kuulajad ükskõikseks. Teisest küljest peab ka autoriteetne ja huvitav esineja oma väiteid suutma põhjendada, kui soovib, et 8 kuulajad teda usuksid. Kui kõneleja eesmärk on tõe välja selgitamine, ei piisa ainult kuulajate emotsionaalsest mõjutamisest, vaja on ka loogilist arutlust. 4.1. Argumenteerimine Aegade jooksul on välja kujunenud mõtete korrektse esitamise reeglid ning selliste reeglite hulgas on kesksel kohal just argument. Kohtulike vaidluste- ja kõnede puhul on argumenteerimisoskus väga oluline, kuigi lõplikult ja ümberlükkamatult ei saa tõestada ühtki väidet. Argument on kindla struktuuriga piisavalt põhjendatud korrektne seisukoht. Argumenteerimine on väite tõestamise viis. Tõestamise eesmärgiks on väidet toetada, näidata väite paikapidavust.
4. Kuidas teha vahet argumendil ja seletusel? Seletus aistab mõista (väidet või olukorda), argument aga põhjendab kindlat teesi. Seletus on argumendi moodi, sest pakub samuti teatud mõttes põhjenduse ja isegi kasutab “sest”–tüüpi sõnu, mis on sageli argumendi indikaatoreiks (vt p. 5) Kuid sageli on seletuse sisuks millegi põhjusliku päritolu selgitamine, mis on hoopis teine ülesanne kui mõne teesi poolt argumenteerimine. Üks praktiline kriteerium seletuse ja argumendi eristamiseks on niisugune: tarvis on üle kontrollida, milline on arutatav põhitees, ning vaadata, kas osapoolte vahel on teesi osas üksmeel või ei. Kui üksmeel puudub, on tegu argumendiga; kui üksmeel on olemas, võib tegu olla seletusega. 5. Millisel juhul on argument kehtiv ning millisel juhul korrektne? Kehtiv argument on selline, kus üleminek eeldustelt järeldustele on sooritatud õigesti: eeldustest tõesti
3. keda mõjutatakse ehk üle, ära määri pähe! auditoorium Mis mängib auditooriumi ehk mõjutatavate juures rolli? Enesehinnang, intelligentsus, meeleolu, kuulaja varasemad kogemused, kuivõrd ohustab mõjutamine inimese isiklikku vabadust. Mõjutamisvõimalused/taktikad: ratsionaalne veenmine, argumenteerimine entusiasmi äratamine konsulteerimine meelitamine käsi peseb kätt seaduslikkuse rõhutamine surve avaldamine lubaduste andmine võlgade meeldetuletamine „jalg ukse vahele“ meetod „uksega näkku“ meetod ähvardamine alandamine Üks mõjutamisega ja mõjutustele allumisega seondub nähtus on konformsus. Konformsus on oma veendumuste või käitumise muutmine grupi survel. See surve võib olla nii nähtav ja jälgitav kui ka mittenähtav.
Rakendamine Teatud vabadused saadavad meid kõikjal. Me võime osta endale riideid, mis meile meeldivad. Juhul, kui meie finantsilised vabadused pole piiratud. Seaduse ees tohime me 16 aastaselt ka öösiti väljas olla. Aga seda vabadust saavad piirata meie vanemad, kes on siiski meie järelvaatajad ja võivad meie eest palju asju otsustada. Minu arvates on inimese üks suuremaid vabadusi see, kui ta võib igapäevaküsimustes omal arvamusel olla. Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Argumenteerimine Meid saavad piirata väga erinevad asjad: seadused, vanemad, vaimne piiratus, meie võimed ja suutlikkus. See muudab vabaduse kõigi jaoks väga erinevaks mõisteks. ,,Vabadus tähendab vastustust. Seetõttu enamik kardab seda." (George Bernard Shaw) Vabadusega kaasnevad ka kohustused, näiteks otsuste langetamine ja valimine. Vahel meeldib mullegi, et kõik otsustatakse minu eest ära, siis ei pea ise mõtlema, sest vahel võib valimine ja otsustamine väga raske olla. Üldistamine
MIKS KUS KUIDAS MIS SISSEJUHATUS Sissejuhatus äratab teema vastu huvi Selles osas kirjeldatakse teemat kaugemalt Käsitletakse teemaga seotud küsimusi Sissejuhatus on teemavaliku põhjendus Mahult 3-4 lauset töö kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan TEEMA ARENDUS e SISU · Selles osas käsitletakse teemaga seotud küsimusi · Toimub mõtete lahtiseletamine · Uute mõtete argumenteerimine liigendatakse, taaandridade kasutamine, lõigud · Mõtete sidusus · Kõige mahukam osa, ¾ kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan LÕPETUS e KOKKUVÕTE · Lõppsõna vastab sissejuhatuses püstitatud eesmärgile · Lõppsõna võtab kokku eelnevalt kirjutatu · Selles osas antakse hinnanguid, avaldatakse soovi, antakse soovitusi · Lõppsõna ei tohiks olla pikk, kogu 1.12.2013 Riina Rotsan tööst 2-3 lauset 2. Lõpeta laused.
enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. * Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1. kirjeldamine; 2. võrdlemine; 3. analüüsimine; 4. üldistamine; 5. rakendamine; 6. argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis sinu puhul kõige paremini töötab. Kui kirjandis tsiteeritakse, refereeritakse teoseid või kellegi poolt öeldut, siis tuleb sellele viidata. Autor peab oma mõtted võõrastest lahus hoidma. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist, selle algust ja lõppu tähistatakse
Andmeid saab töödelda (kopeerida, pildistada, süstematiseerida jne.) Informatsioon – kontektstiga andmed, andmed millele on tähendus antud. Info edastamisel esinevad deformatsioonid, sest inimesed seostavad andmeid erinevalt, leiavad andmetele erinevad tähendused. Teadmised – informatsiooni endale süstematiseerimine. Tarkus – kogemuslik teadmiste rakendamine. Täiesti intiimne, see kas tekib inimeses või ei. Seda ei saa edasi anda. 17) Iseloomusta argumendi osi. Argumenteerimine – seisukohtade avaldamine, kus ootad, et teine osapool tuleb sinu poolele üle/ aktsepteerib sinu seisukohta. Vabatahtlik positsiooni muutmine. Eesmärgiks maailmast rohkem teadasaada. Argumendi usutavus= tõendid -> täiendavad tõendid. Argument= väited, tõendid, seletused (väidete sidumine tõenditega). Populaarsed argumendi vead: ad hominem (reageeritakse inimesele mitte väitele) ja heinamehike (sinu argument sõnastatakse ümber lihtsamaks ja rünnatakse seda)
Ja kasulikkuse esiletoomine 4. Ettepanekud - ostja aitamine otsuste langetamisel, lisamüük, vestluse lõpetamine. MÜÜGIPROTSESS: Firmadele ja suurematele klientidele kogu müügiprotsessi lühikirjeldus: Turundus- ja Müügitöö · Esimene kontakt: kliendi e-mail või kõne · Lisavajaduste tuvastamine (kontakt e-maili teel, telefonikõne) · Pakkumiste koostamine(kirjalikult): argumenteerimine ja hinna põhjendamine. · Aktiine tagasiside küsimine(e-mail, telf.)Kas pakkumine sobis? · Ürituse korraldamine · Rahulolu kohta küsimine+ juurdemüük · Klientide hoidmine KONTAKT: · Õige tooni ja hoiaku võtmine o Oma hirmu kontrolli alla võtmise viisid: Nõustu oma tunnetega, aksepteeri neid ja tuleta meelde, et kardetud tagajärjed ''elavad'' kõige hirmsamal kujul ainult sinu peas.
enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. *Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1.kirjeldamine; 2.võrdlemine; 3.analüüsimine; 4.üldistamine; 5.rakendamine; 6.argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis sinu puhul kõige paremini töötab. Kui kirjandis tsiteeritakse, refereeritakse teoseid või kellegi poolt öeldut, siis tuleb sellele viidata. Autor peab oma mõtted võõrastest lahus hoidma. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist, selle algust ja lõppu tähistatakse
Halb koostöö on andmetega üleujutamine, info varjamine, vabandused - audiitorid saavad asjast valesti aru, pole aega. Riigikontrolli kontrollib rahanduskomisjoni poolt määratud audiitor, iga 4 aasta järel rahvusvaheline töörühm teistest riikidest. Vigade suhtes 0-tolerants, sest 1 viga muudab ebausaldusväärseks kogu aruande. Mõjuvõim ja hoovad. Kuidas tehakse otsuseid KOV-s, avalik diskussioon, protseduurilised ümberkorraldused. Avalikustamine ja argumenteerimine. 3 osakonda: KOV, finants- ja tulemusauditi osakonnad. Riigikontrolör osaleb valitsuse istungitel sõnavõtu õigusega. Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav. 2 2. Riigikogu esimees Eiki Nestor Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi
Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist)...
Nad küsivad suletud küsimusi, tahes teada vaid konkreetset vastust jah või ei ning ei ole huvitatud kuulama põhjuseid, miks nii vastati. Teises inimeses võib tõrge tekkida ka juhul, kui inimene põikab kõrvale teise muredest, tehes muud juttu ja triivides eemale teise probleemidest. Teist veennes, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tundeid, võib sellel inimesel tekkida tõrge inimese vastu. See on n.ö argumenteerimine. Viimaseks võib teist ärritada rahustamisel, püüdes takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab teise inimese mõistmist, mis aitab leida teisel inimesel lahenduse probleemile, aitab jälgida, kas oled asjast õigesti aru saanud, aitab vabaneda teisel tunnetekoormast ja annab teisele teada, et sa kuulad ja mõistad teda. Aktiivsel kuulamisel tuleb
suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine Mõjutamine ...oma mõju suurendamine teiste suhtes vajadused:
lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. "Millal see juhts?" · Nõu andmine: teise inimese probleemidele lahenduse andmine. "Kui mina oleksin sinu asemel, ütleksin talle kindlasti ära." 13 · Kõrvalepõikamine: muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. "Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki meeldivamast." · Loogiline argumenteerimine: püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. "Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemakse ära teha." · Rahustamine: püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. "Ära muretse, et hommik on õhtust targem." (Bolton 2007: 33-34). 2.2 Teesulud riskantsed reaktsioonid Esmapilgul võib osa neist tõketest jätta kaunis süütu mulje
ilukirjanduslikust teosest. Teemaarendus, lõik Arendus selgitab lugejale lõigu tuummõtet tõsiasjade, näidete, võrdluste, põhjenduste, tsitaatide abil. Kuidas iga lõik just antud juhul üles ehitatud on, sõltub sellest, milliste võtete abil tuummõtet käsitletakse või tõestatakse Teksti üks põhilisi arendustüüpe on arutlemine, mida toetavad omakordateised tüübid: kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemise põhivõtted: Analüüs on nähtusete liigendamine osaks. Vaadeldakse osadevahelisi suhteid, nende seost tervikuna. Analüüsimisel liigutakse üldiselt detailidele. See peab olema süsteemne ja objektiivne, järeldusi ei tohi teha hoiakute ja tunnete ajel. Illustreerimine näidetega aitab mõista mingi nähtuse olemust ja teeb teksti huvitavamaks. Definitsiooniga avatakse mõiste sisu, mille määratlemiseks läheb vaja teatud hulka tunnuseid
kavatsete rakendada. x Moraali lugemine teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. x Ülekuulamine suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. x Nõu andmine teise inimese probleemidele lahenduse andmine. x Kõrvalepõikamine muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. x Loogiline argumenteerimine püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. x Rahustamine püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kuulamisoskuste rühmad: x Tähelepanu väljendamise oskused o Osavõttu väljendav kehahoid pingevaba, kuid ergas kehahoiak, keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoiak, rääkijast sobilikus kauguses asumine.
Teise murede vältimine - Kõrvalepõikamine: kõrvalepõikeks nimetatakse tihti kasutatavat võtet: teise inimese murede juurest omavalitud teema juurde põikamist. Paljud inimesed ei taha rääkida õrnusest (), vihast (), tülidest, surmast, haigusest, lahutusest ja teistest pingettkitavatest teemadest. Kui vestlus puudtab just neid teemasid, viivad nad jutu mujale, et kõnelda millestki mugavamast. - Loogiline argumenteerimine: üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Loogika keskendub faktidele ja ignireerib tundeid. Kuid kui inimesel on probleeme või kui suhe kannatab probleemide käes, on peateemaks ennekõike tunded. - Rahustamine: rahustamine tundub teist inimest lohutavat (), tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist.
Oskus keelduda, küsida teisi vigastamata. Konflikt Konflikt kui valitud suhtlemistasandite ja stiilide tagajärg. Iseloomulik huvide ja eesmärkide põrkumine, erinevus suhtumises. Sageli kaasneb negatiivne emotsionaalne taust. Konflikt kui võimalus suhteid parandada ja enda vajaduste eest seista. Endastlähtuvad tehnikad (Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel, Krips, 2002): · ignoreerimine · küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga... (näiline aktsepteerimine) · demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal,
TMK0050 Ärieetika 3 TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6
Enesekindlus, Sümpaatia, hoiakud usaldusväärsus PÕHIOSA Pakkumiste tegemine Kuulamine Arutelu Peegeldamine Lahendus(t)e leidmine Kehtestamine Argumenteerimine LÕPETAMINE Lahenduste lõplik Saatuslike vigade vältimine, formuleerimine mitte kiirustamine, kontrollimine Kokkuleppe saavutamine Lepingu allkirjastamine Läbirääkimistel peame teadma ka seda, millised on meie enda: finantsid personal tehnoloogia aeg KONFLIKTID
o Isiklike arvamuste säilitamine o Kultuurilise kompetentsuse ja sensitiivsuse kasutamine 4. Arusaamise loomine · Informatsiooni kogumine · Positiivne lähenemine o Ja-le juhtimise strateegia o ettepanek teha esimene pakkumine o esimene väga kõrge nõue o alguses tähtsamad nõuded o esimene kompromiss teiselt poolt · Argumentide katsetamine · Ajastamise ja edasilükkamise kasutamine Argumenteerimine on väited, mida ma usun ja põhjendused, miks ma neid usun. Läbirääkimisargumendid tulenevad definitsioonist, situatsioonist, analoogiast, faktidest. 5. Kokkulepped · Vahetades järeleandmisi · Ületades umbseisu o Isiklike arvamuste ja vajaduste säilitamine o Positiivse suhtumise taastamine o Arusaamatust tekitanud punkti uuesti formuleerimine o Täpselt määratletud vahekokkuvõtete tegemine o Uute töörühmade moodustamine
TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6
TMJ0210 Rahvusvaheline äritegevus 3 TMK0050 Ärieetika 3 TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6
siirus, kergesti vaimustuvus, rõõm, impulsiivsus, fantaasialend, loomingulisus, kuid ka jonnakus, virisemine, abitus, järeleandlikkus, viha ja pidurdamatus, kusjuures vastutust ei võeta. Need reaktsioonid on justkui kohanemine vanemliku käitumisega. Täiskasvanu tasandil suheldes ei väljenda inimene isiklikke tundeid, vaid kogub ja töötleb infot ning arvutab välja tõenäosusi, mis on vajalikud suhtlemiseks välisilmaga (Berne 2001:25). Iseloomulik on kaalutlevus, argumenteerimine, tugev enesekontroll. Vastutus on jagatud. Täiskasvanu tasandit on võrreldud ka isiksusekompuutriga. Suhtlemistasandeid rakendatakse suhtlemiskäikude e transaktsioonide abil. "Paitus" tähistab igasugust tegevust, mis viitab teise inimese kohalolu tunnistamisele. E. Berne on pidanud "paitust" sotsiaalse suhtlemise algühikuks. Paituste vahetus moodustabki transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Suhtlemiskäikude e transaktsioonide omadused
Remmeli mitteteaduslikuks pidamise faktor. Nimelt peaks T. Kuhni käsitluse järgi teadusmaailmas võistlevate paradigmade pooldajate vahel toimuma diskussioonid ja arutelud, mis taotlevad veenmiseesmärki (Chalmers 1998, 144). Kui nüüd eeldada, et M. Remmeli lähenemise puhul on tegemist teise n.ö konkureeriva lähenemisega, millel on oma normaalteadus, paradigmad ja järgijad, siis selle teaduslikkust võiks tõestada just teaduslikku diskussiooni astumine, veenmine, argumenteerimine ja seeläbi ehk isegi teooriate ning meetodite (kas või kriisini ja teadusrevolutsioonini) edasiarendamine. Kahjuks keeldub aga M. Remmel juba raamatu eessõnas igasugusest arutlusest ja teemaarendusest: ,,Kuna kirjutan ladusalt loetavat raamatut, mitte pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati, võin ma oma vastasleeri arvamustesurve küll teadmiseks võtta, kuid loobuda sõnasõdadest ning hoolikalt ehitatud mõttehoone kivihaaval lammutamisest." (Remmel 2007, 9)
TMK0050 Ärieetika 3T TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3T TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3T HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3H IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6I NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3N TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3T TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3T TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6T YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3Y TEM0320 Majandusmatemaatika 6T TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6T TES0020 Statistika 6T TET0010 Mikroökonoomika I 6T TET0020 Makroökonoomika I 6T
kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene. Kujunes vajadus argumenteerida tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed.
Otsustamine grupis- sobivate alternatiivide valik Ajurünnak ühtegi ideed ei kritiseerita Nominaalgrupi tehnika põhiline töö toimub individuaalselt, salajasel hääletamisel valitakse parim Delfi-otsustamine suhtlemine on kirjalik, saab kaasata territoriaalselt hajutatud spetsialiste Dialektiline otsustamine kogu rühm otsustab koos, kas valida sobivaim variant, leida kompromiss mitme idee vahel, luua uus alternatiiv. Pro-Contra (poolt-vastu meetod) vastastikku argumenteerimine, kuni üksmeele saavutamiseni 635 meetod igaüks 6 osalejast paneb kirja 3 võimalust 5 minuti jooksul, paber antakse 5x edasi. Grupi mõtlemise põhjused: 1. usk, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida 2. puutumatuse illusioon, teadmine, et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel 3. konformism - oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. 4
TMK0050 Ärieetika 3 TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6
ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. (Aava 2003: 31) Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ning apelleerimine mõistusele. Barokkajastu eelistas loomulikult emotsionaalset stiili, mistõttu tolleaegne jutlus oli ülespuhutud, teatraalne, väliseid efekte taotlev. Tolle aja pateetilise jutlusega kaasnesid visuaalsed ja dramaatilised efektid. Näiteks hoidis jutlustaja käeulatuses surnupealuud, millele pani pähe erinevaid peakatteid - mütse, parukaid, kiivreid, kroone. Mõni jutlustaja pidas surnupealuuga dialoogi. Kuulajate psühholoogiliseks
· Paindlikult jälgida, mis oluline ja mis mitte · Missugused on probleemid, kui tp koordineeriv keskus pole arenenud? · Jäikus tegutsemisel Lastel ADHD Lapsed, kel kehv töömälu · Rohkem poisse kui tüdrukuid · Probleemid ajas püsivad (st pole halvemaid ja paremaid päevi) · Head suhted, aga vaiksed · Grupitöödes ei osal, klassi ees ei taha esineda · Kehvad akadeemilised tulemused Lugemine Matemaatika ülesanded Tähenduse mõistmine ja argumenteerimine Üldised raskused · Hoida infot mälus ja täita teist ülesannet · Keerukate juhiste mõistmine · Raskused enda vigade parandamisega · Enese töö jälgimine (st metatunnetuse areng puudulik) · Tähelepanu kontsentreerimine (vajalike stiimulite valimine ja mittevajalike allasurumine) · Tavaliselt alustavad õhinal, kuid peagi loobuvad (st paistavad püsimatud ja laisad) Kuidas abistatakse? Juhiseid õpetajale
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
Tegu on protsessi kirjeldamisega süllogismi kaudu ja abil. St et iga otsustust on võimalik rekonstrueerida süllogismiks siit tuleb esile vähemalt lähim õiguslik argument (suur eeldus), millele otsus tugineb. Väline põhjendamine (õigustus) – so juriidilise argumentatsiooni tõeline tegevusväli. Võib rääkida järgmistest reeglitest või vormidest: 1. tõlgendamine; 2. dogmaatiline argumenteerimine; 3. pretsedendi kasutamine; 4. üldine praktiline argumenteerimine; 5. empiiriline argumenteerimine; 6. spetsiaalsed juriidilised argumenteerimisvormid. Need lubavad teha kvalitatiivse järelduse selle kohta, et juriidiline diskurss erineb mitmeti üldisest ratsionaalsest diskursist vaatamata nende ühisjoontele. Juriidiline diskurss:
..), – paralleelselt – kui ka koos • Järjestikuses mixed meetodis töötatakse edasi ja laiendatakse ühe meetodi tulemusi teise meetodiga • Peab sisaldama mõlemat: kvalitatiivset ja kvantitatiivset küsimust kitsendamaks ja fokusseerimaks küsimust • Järjestikusel segu (mixed) meetodi puhul on teise faasi uurimisküsimust raske ette defineerida Tegelikkus ja faktid ei räägi iseenese eest, vaatluste raporteerimisest ei piisa, vajalik on arutlemine ja argumenteerimine Teaduse eesmärk on nähtuste toimimise mõistmine (kirjeldamine, selgitamine, ennustamine), jagatud mõistmine. Teooriaid on väga palju, orienteerumine väga raske. Piltlikult eksisteerib teooriate džungel. Teooria on instrument, mitte mõistatuse vastus „Teooria on mingi fenomeni toimimise üldistus“ Teoreetiline mudel - „mudelid on teoreetilised kujundid, mis taotlevad lihtsust (keerulistes
Tema funktsioon pole veenmine, vaid nägemine, mis on iga küsimuse puhul veenev. Retoorika sündis Sitsiilias ning levis sealt edasi Ateenasse, kus tekkis demokraatia. Thukydidese „Periklese kõne“ vaimus on kirjutatud: Abraham Lincoln „Gettysburg Address“, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 53. Milliseid teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast? 1.)Tõe avastamine ning kinnitamine (tõestamine, argumenteerimine) -polaarne mõtlemine, argumendid vastanduse baasilt -argumendid analoogia pinnalt, paradigmadest lähtumine 2.)Joonia natuurfilosoofia- selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria jmt teadusalaga. Algelemendid ja õpetused nende segunemisest: 1.) loomismüüdid
Essee kirjutamine eeldab, et õpilane tunneb käsitletavat ainestikku; oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti; omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes; oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada; valdab esseele omaseid stiili- ja sõnastusvõtteid, on oma väljendusviisis isikupärane. Essees on olulisel kohal argumendid ja argumenteerimine. Kasutatavaid argumente peavad toetama viited tekstidele või muudele materjalidele. Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad, lähtudes kirjutaja taotlustest või õppejõu poolt esitatavatest nõuetest, nii sisult kui teostuselt erineda. Nii võib essee olla: autori isikupärast vaatenurka esitav tekst, milles on kesksel kohal kirjutaja
annaabi.ee 
