Argumenteerimine Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna treenitud poisse on hea vaadata, kuna tagab eesti turvalisuse, nõuab vähem raha, kuna jätab aega rohkem koolis käia. on põhjendus. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna see on kasulik, kuna see koosneb 5000mehest.-ei ole põhjendus. Tugevam või parem mõte on see, kui hästi see on ära tõstatud.
jõudma. Sokrates aitas vaimselt päris inimeseks saada. 4. Definitsioon- eesmärk, mida tavaliselt lõpuni rahuldavat ei saavutata. - verbaalne - ostensiivne 10. Argument ja selle struktuur. Argument ehk arutlus on mõtlemisvorm, mille eesmärgiks on põhjendatud veenmine. Põhjuseid (eeldusi) on üks või rohkem. Neist püütakse tuletada järeldus. Iga veenmisviis pole argument. Argumenteerimine tähendab ratsionaalset põhjendamist. Argumendi struktuur: · Väide · Seletus · Tõestus · Järeldus 11. Ontoloogiline argument. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. 12. René Descartes'i cogito ergo sum ja tema argumenteerimisviis.
Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kol...
Vabas ühiskonnas kipume eeldama, et halva otsuse eest vastutab alati otsustaja. Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine. 4. Heuristikud kaalutluse käivitamine. 01.06.2014 Tartu
Kevin Udso 10.c 1.KIRJELDAMINE Vabadus on kõige üldisemas mõttes takistuste, piirangute või sunni puudumine.Vabadust võib liigitada negatiivseks ja positiivseks.Selle põhiline koostis osa on valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu.Mulle paistab vabadus positiivsena, sest siis saab teha, mida hing ihaldab, kuid peab jääma mõistuse piiridest.Minu arvates, vaatenurka muutes vabadus ei muutu. 2.VÕRDLEMINE. Vabadus on enesemääramine, võimalus toimida vastavalt tahtele.Vabadus on teatud mõttes inimese eetika alus. 3.ANALÜÜSIMINE Koostisosad on 7 tähte, takistuse, piirangute ja sunni puudumine. 4.RAKENDAM INE Seda saab kasutada igapäeva elus, võimalused on väga laiad.Seda ei saa kasutada, siis kui oled vangis või kusagil, kus vabaduse mõiste puudub.See on kasulik inimestele, kes ei soovi halba ja ei tee kurja.Kahjulik on nendele, kes varastavad, tapavad, rikuvad tei...
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse
Argument ja argumendi koostamine Argumenteerimine on õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Selleks, et argumenteerida, peab kõige pealt olema mingi idee ehk seisukoht, mida toetada. Argumenteerimine ongi ühe seisukoha toetuseks erinevate põhjenduste ehk argumentide toomine. Argument on eraldi seisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta. Argument vastab alati küsimusele miks?. ARGUMENT VÄIDE - (sellepärast,et..) SELETUS e. SEOS - TÕESTUS(ED) - JÄRELDUS Näide.. VÄIDE - Meil on väga tugev klass. SELETUS e. SEOS - sellepärast, et tugevat klassi iseloomustavad head eksamite tulemused. TÕESTUS(ED) - Kõigi eksami tulemused olid vabariigi keskmisest kõrgemad.
ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga võrdselt) vähemalt seni, kuni see elus on. Täpne argumenteerimine Nad mõlemad omistasid Täpne argumenteerimine tegeleb meeleväliste objektide argumenteerimist kui teed tegeleb nii meeleväliste kui ka kõrgema maailmaga. tarkuseni. materiaalsete objektide maailmaga. Uskus, et inimese hingel ei ole Mõlemad eeldasid, et hing on Uskus, et hinge aktiivus tema kehas kindlat asukohta
· keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline · interpersonaalne/intrakommunikatsioon Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga. I kategooria on kohtumõistmine, mille alla kuuluvad kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista. Kohtumõistmist peetakse suurimaks tõkkeks, kuna inimestel on sisse juurdunud loomupärane kalduvus kohut mõista- kas heaks kiita või hukka mõista.
Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *mora...
Sa räägid tõsiselt ja asjalikult teise teost mis ei vasta kokkuleppele või ettenähtud reeglitele. Tagasiside Tagasiside on informatsioon mida teisele antakse teise tegevus(t)e/suhtumis(t)e kohta. Tagasiside on informatsioon, mida teiselt saadakse oma tegevus(t)e/suhtumis(t)e kohta Vestluse juhtimise tehnikad: Endast lähtuvad tehnikad - Teadlik ignoreerimine - Küsimuste sihipärane kasutamine - Argumenteerimine (faktipõhine põhjendamine) Ignoreerimise võib jagada kaheks: a) valikulilne ignoreerimine - mõne osa ignoreerimine, s.t tähelepanuta jätmine. Näiteks teise taktituse jm. b) suuna muutmine - teise räägitule ei reageerita ja minnakse uue teema juurde. Tõestav argumenteerimine - eesmärk mõjutada väitluspartnerit endaga nõustuma Vastuargumenteerimine - eesmärk mõjutada väitluspartnerit, et ta loobuks oma senisest seisukohast või korrigeeriks seda
Argumendid Argument ehk põhjend on argumentatsiooni osa, piisava alusega ja loogiliselt korrektne seisukoht. Argumendi paikapidavus peab kehtima talle toetuvast väitest või teesist sõltumatult. Empiirilised argumendid Aprioorsed argumendid Faktid Viited varem tõestatud/tõeseks peetud Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; tead...
William James´i arutelu "Mis teeb elu tähendusrikkaks", oli minu jaoks täiesti loogiline ja teadaolev argumenteerimine inimese olemisest ja olemusest, kuidas olla õnnelik. Tema erinevad näited ideaalsetest maailmadest, erinevate ühiskondade eluviisidest ja tolerantsest suhtumisest inimestesse, on tänapäeval igapäevane teema. Lõppkokkuvõttes, ühtin tema arvamusega, et elu tähendusrikkamaks tegemine on siiski igaühe enda teha, sest ideaal on igaühe jaoks erinev mõiste. Ma võin ju isegi mingis uues hetkes, leida selle hetke ideaalse olevat ja mitte iialgi
· Esmamulje efekt - Üälekuulamine · Oreooli ehk haloefekt - Nõu andmine · Kordustaju efekt · Võõristus efekt · Teiste murede vältimine: · Lahkumismulje efekt - Kõrvalepõiklemine 1.2 Eneseavamine - Loogiline argumenteerimine - Rahustamine · Avatud ala - Kolmeteistkümnes teesulg · Pime ala · Varjatud ala · Tundmatu ala 1.3 Suhtlemistasandid: · Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid: · Suuline kõne, kirjalikkõne · Paralingvistika - Häälekõrgus
ja paatosega. Ainult argumendi jõust veenmiseks ei piisa, kui kõneleja staatus on kuulajate silmis madal või kui esitus jätab kuulajad ükskõikseks. Teisest küljest peab ka autoriteetne ja huvitav esineja oma väiteid suutma põhjendada, kui soovib, et 8 kuulajad teda usuksid. Kui kõneleja eesmärk on tõe välja selgitamine, ei piisa ainult kuulajate emotsionaalsest mõjutamisest, vaja on ka loogilist arutlust. 4.1. Argumenteerimine Aegade jooksul on välja kujunenud mõtete korrektse esitamise reeglid ning selliste reeglite hulgas on kesksel kohal just argument. Kohtulike vaidluste- ja kõnede puhul on argumenteerimisoskus väga oluline, kuigi lõplikult ja ümberlükkamatult ei saa tõestada ühtki väidet. Argument on kindla struktuuriga piisavalt põhjendatud korrektne seisukoht. Argumenteerimine on väite tõestamise viis. Tõestamise eesmärgiks on väidet toetada, näidata väite paikapidavust.
4. Kuidas teha vahet argumendil ja seletusel? Seletus aistab mõista (väidet või olukorda), argument aga põhjendab kindlat teesi. Seletus on argumendi moodi, sest pakub samuti teatud mõttes põhjenduse ja isegi kasutab “sest”–tüüpi sõnu, mis on sageli argumendi indikaatoreiks (vt p. 5) Kuid sageli on seletuse sisuks millegi põhjusliku päritolu selgitamine, mis on hoopis teine ülesanne kui mõne teesi poolt argumenteerimine. Üks praktiline kriteerium seletuse ja argumendi eristamiseks on niisugune: tarvis on üle kontrollida, milline on arutatav põhitees, ning vaadata, kas osapoolte vahel on teesi osas üksmeel või ei. Kui üksmeel puudub, on tegu argumendiga; kui üksmeel on olemas, võib tegu olla seletusega. 5. Millisel juhul on argument kehtiv ning millisel juhul korrektne? Kehtiv argument on selline, kus üleminek eeldustelt järeldustele on sooritatud õigesti: eeldustest tõesti järeldub järeldus
3. keda mõjutatakse ehk üle, ära määri pähe! auditoorium Mis mängib auditooriumi ehk mõjutatavate juures rolli? Enesehinnang, intelligentsus, meeleolu, kuulaja varasemad kogemused, kuivõrd ohustab mõjutamine inimese isiklikku vabadust. Mõjutamisvõimalused/taktikad: ratsionaalne veenmine, argumenteerimine entusiasmi äratamine konsulteerimine meelitamine käsi peseb kätt seaduslikkuse rõhutamine surve avaldamine lubaduste andmine võlgade meeldetuletamine „jalg ukse vahele“ meetod „uksega näkku“ meetod ähvardamine alandamine Üks mõjutamisega ja mõjutustele allumisega seondub nähtus on konformsus. Konformsus on oma veendumuste või käitumise muutmine grupi survel. See surve võib olla nii nähtav ja jälgitav kui ka mittenähtav.
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv vabadus ongi just nende kahe kooslus. Alles siis saab püüelda täiusliku vabaduse poole. Aga siiski on inimesed erinevad ja ka nende soovid erinevad. Kumb vabadus...
MIKS KUS KUIDAS MIS SISSEJUHATUS Sissejuhatus äratab teema vastu huvi Selles osas kirjeldatakse teemat kaugemalt Käsitletakse teemaga seotud küsimusi Sissejuhatus on teemavaliku põhjendus Mahult 3-4 lauset töö kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan TEEMA ARENDUS e SISU · Selles osas käsitletakse teemaga seotud küsimusi · Toimub mõtete lahtiseletamine · Uute mõtete argumenteerimine liigendatakse, taaandridade kasutamine, lõigud · Mõtete sidusus · Kõige mahukam osa, ¾ kogupikkusest 1.12.2013 Riina Rotsan LÕPETUS e KOKKUVÕTE · Lõppsõna vastab sissejuhatuses püstitatud eesmärgile · Lõppsõna võtab kokku eelnevalt kirjutatu · Selles osas antakse hinnanguid, avaldatakse soovi, antakse soovitusi · Lõppsõna ei tohiks olla pikk, kogu 1.12.2013 Riina Rotsan tööst 2-3 lauset 2. Lõpeta laused.
enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. * Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1. kirjeldamine; 2. võrdlemine; 3. analüüsimine; 4. üldistamine; 5. rakendamine; 6. argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis sinu puhul kõige paremini töötab. Kui kirjandis tsiteeritakse, refereeritakse teoseid või kellegi poolt öeldut, siis tuleb sellele viidata. Autor peab oma mõtted võõrastest lahus hoidma. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist, selle algust ja lõppu tähistatakse
Eesmärgiks maailmast rohkem teadasaada. Argumendi usutavus= tõendid -> täiendavad tõendid. Argument= väited, tõendid, seletused (väidete sidumine tõenditega). Populaarsed argumendi vead: ad hominem (reageeritakse inimesele mitte väitele) ja heinamehike (sinu argument sõnastatakse ümber lihtsamaks ja rünnatakse seda) 3 18) Mille poolest erinevad vaidlus ja argumenteerimine? 19) Mida kajastavad hüpoteesi kontrollis ‘’tundlikkus’’ ja ‘’spetsiifilisus’’? Uurimismeetodi tundlikkus ‐ uuritava fenomeni äratundmise tõenäosus s.t. mõõdetud signaalile vastab reaalse elu sündmus – Oled politsei ja sinu ees seisab 100 kurjategijat: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 95%? S.t. 5% vale negatiivseid 4
Ja kasulikkuse esiletoomine 4. Ettepanekud - ostja aitamine otsuste langetamisel, lisamüük, vestluse lõpetamine. MÜÜGIPROTSESS: Firmadele ja suurematele klientidele kogu müügiprotsessi lühikirjeldus: Turundus- ja Müügitöö · Esimene kontakt: kliendi e-mail või kõne · Lisavajaduste tuvastamine (kontakt e-maili teel, telefonikõne) · Pakkumiste koostamine(kirjalikult): argumenteerimine ja hinna põhjendamine. · Aktiine tagasiside küsimine(e-mail, telf.)Kas pakkumine sobis? · Ürituse korraldamine · Rahulolu kohta küsimine+ juurdemüük · Klientide hoidmine KONTAKT: · Õige tooni ja hoiaku võtmine o Oma hirmu kontrolli alla võtmise viisid: Nõustu oma tunnetega, aksepteeri neid ja tuleta meelde, et kardetud tagajärjed ''elavad'' kõige hirmsamal kujul ainult sinu peas.
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
Halb koostöö on andmetega üleujutamine, info varjamine, vabandused - audiitorid saavad asjast valesti aru, pole aega. Riigikontrolli kontrollib rahanduskomisjoni poolt määratud audiitor, iga 4 aasta järel rahvusvaheline töörühm teistest riikidest. Vigade suhtes 0-tolerants, sest 1 viga muudab ebausaldusväärseks kogu aruande. Mõjuvõim ja hoovad. Kuidas tehakse otsuseid KOV-s, avalik diskussioon, protseduurilised ümberkorraldused. Avalikustamine ja argumenteerimine. 3 osakonda: KOV, finants- ja tulemusauditi osakonnad. Riigikontrolör osaleb valitsuse istungitel sõnavõtu õigusega. Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav. 2 2. Riigikogu esimees Eiki Nestor Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi
Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist)...
Nad küsivad suletud küsimusi, tahes teada vaid konkreetset vastust jah või ei ning ei ole huvitatud kuulama põhjuseid, miks nii vastati. Teises inimeses võib tõrge tekkida ka juhul, kui inimene põikab kõrvale teise muredest, tehes muud juttu ja triivides eemale teise probleemidest. Teist veennes, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tundeid, võib sellel inimesel tekkida tõrge inimese vastu. See on n.ö argumenteerimine. Viimaseks võib teist ärritada rahustamisel, püüdes takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab teise inimese mõistmist, mis aitab leida teisel inimesel lahenduse probleemile, aitab jälgida, kas oled asjast õigesti aru saanud, aitab vabaneda teisel tunnetekoormast ja annab teisele teada, et sa kuulad ja mõistad teda. Aktiivsel kuulamisel tuleb
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. "Millal see juhts?" · Nõu andmine: teise inimese probleemidele lahenduse andmine. "Kui mina oleksin sinu asemel, ütleksin talle kindlasti ära." 13 · Kõrvalepõikamine: muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. "Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki meeldivamast." · Loogiline argumenteerimine: püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. "Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemakse ära teha." · Rahustamine: püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. "Ära muretse, et hommik on õhtust targem." (Bolton 2007: 33-34). 2.2 Teesulud riskantsed reaktsioonid Esmapilgul võib osa neist tõketest jätta kaunis süütu mulje
ilukirjanduslikust teosest. Teemaarendus, lõik Arendus selgitab lugejale lõigu tuummõtet tõsiasjade, näidete, võrdluste, põhjenduste, tsitaatide abil. Kuidas iga lõik just antud juhul üles ehitatud on, sõltub sellest, milliste võtete abil tuummõtet käsitletakse või tõestatakse Teksti üks põhilisi arendustüüpe on arutlemine, mida toetavad omakordateised tüübid: kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemise põhivõtted: Analüüs on nähtusete liigendamine osaks. Vaadeldakse osadevahelisi suhteid, nende seost tervikuna. Analüüsimisel liigutakse üldiselt detailidele. See peab olema süsteemne ja objektiivne, järeldusi ei tohi teha hoiakute ja tunnete ajel. Illustreerimine näidetega aitab mõista mingi nähtuse olemust ja teeb teksti huvitavamaks. Definitsiooniga avatakse mõiste sisu, mille määratlemiseks läheb vaja teatud hulka tunnuseid
kavatsete rakendada. x Moraali lugemine teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. x Ülekuulamine suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. x Nõu andmine teise inimese probleemidele lahenduse andmine. x Kõrvalepõikamine muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. x Loogiline argumenteerimine püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. x Rahustamine püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kuulamisoskuste rühmad: x Tähelepanu väljendamise oskused o Osavõttu väljendav kehahoid pingevaba, kuid ergas kehahoiak, keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoiak, rääkijast sobilikus kauguses asumine.
Teise murede vältimine - Kõrvalepõikamine: kõrvalepõikeks nimetatakse tihti kasutatavat võtet: teise inimese murede juurest omavalitud teema juurde põikamist. Paljud inimesed ei taha rääkida õrnusest (), vihast (), tülidest, surmast, haigusest, lahutusest ja teistest pingettkitavatest teemadest. Kui vestlus puudtab just neid teemasid, viivad nad jutu mujale, et kõnelda millestki mugavamast. - Loogiline argumenteerimine: üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Loogika keskendub faktidele ja ignireerib tundeid. Kuid kui inimesel on probleeme või kui suhe kannatab probleemide käes, on peateemaks ennekõike tunded. - Rahustamine: rahustamine tundub teist inimest lohutavat (), tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist.
Oskus keelduda, küsida teisi vigastamata. Konflikt Konflikt kui valitud suhtlemistasandite ja stiilide tagajärg. Iseloomulik huvide ja eesmärkide põrkumine, erinevus suhtumises. Sageli kaasneb negatiivne emotsionaalne taust. Konflikt kui võimalus suhteid parandada ja enda vajaduste eest seista. Endastlähtuvad tehnikad (Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel, Krips, 2002): · ignoreerimine · küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga... (näiline aktsepteerimine) · demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal,
TMK0050 Ärieetika 3 TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6
Enesekindlus, Sümpaatia, hoiakud usaldusväärsus PÕHIOSA Pakkumiste tegemine Kuulamine Arutelu Peegeldamine Lahendus(t)e leidmine Kehtestamine Argumenteerimine LÕPETAMINE Lahenduste lõplik Saatuslike vigade vältimine, formuleerimine mitte kiirustamine, kontrollimine Kokkuleppe saavutamine Lepingu allkirjastamine Läbirääkimistel peame teadma ka seda, millised on meie enda: finantsid personal tehnoloogia aeg KONFLIKTID
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6
TMJ0210 Rahvusvaheline äritegevus 3 TMK0050 Ärieetika 3 TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6
siirus, kergesti vaimustuvus, rõõm, impulsiivsus, fantaasialend, loomingulisus, kuid ka jonnakus, virisemine, abitus, järeleandlikkus, viha ja pidurdamatus, kusjuures vastutust ei võeta. Need reaktsioonid on justkui kohanemine vanemliku käitumisega. Täiskasvanu tasandil suheldes ei väljenda inimene isiklikke tundeid, vaid kogub ja töötleb infot ning arvutab välja tõenäosusi, mis on vajalikud suhtlemiseks välisilmaga (Berne 2001:25). Iseloomulik on kaalutlevus, argumenteerimine, tugev enesekontroll. Vastutus on jagatud. Täiskasvanu tasandit on võrreldud ka isiksusekompuutriga. Suhtlemistasandeid rakendatakse suhtlemiskäikude e transaktsioonide abil. "Paitus" tähistab igasugust tegevust, mis viitab teise inimese kohalolu tunnistamisele. E. Berne on pidanud "paitust" sotsiaalse suhtlemise algühikuks. Paituste vahetus moodustabki transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Suhtlemiskäikude e transaktsioonide omadused
Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M. Remmeli raamatu alusel probleemistikku, mille lühidalt võiks kokku võtta küsimustega: mis on ja missugune peaks olema (arheoloogia)teadus ning missugune peaks sellest lähtuvalt olema teaduslik kirjatöö? Püstitatud probleemidele vastamiseks on toetutud Alan F. Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raa...
TMK0050 Ärieetika 3T TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3T TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3T HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3H IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6I NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3N TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3T TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3T TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6T YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3Y TEM0320 Majandusmatemaatika 6T TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6T TES0020 Statistika 6T TET0010 Mikroökonoomika I 6T TET0020 Makroökonoomika I 6T
kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene. Kujunes vajadus argumenteerida tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed.
Otsustamine grupis- sobivate alternatiivide valik Ajurünnak ühtegi ideed ei kritiseerita Nominaalgrupi tehnika põhiline töö toimub individuaalselt, salajasel hääletamisel valitakse parim Delfi-otsustamine suhtlemine on kirjalik, saab kaasata territoriaalselt hajutatud spetsialiste Dialektiline otsustamine kogu rühm otsustab koos, kas valida sobivaim variant, leida kompromiss mitme idee vahel, luua uus alternatiiv. Pro-Contra (poolt-vastu meetod) vastastikku argumenteerimine, kuni üksmeele saavutamiseni 635 meetod igaüks 6 osalejast paneb kirja 3 võimalust 5 minuti jooksul, paber antakse 5x edasi. Grupi mõtlemise põhjused: 1. usk, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida 2. puutumatuse illusioon, teadmine, et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel 3. konformism - oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. 4
TMK0050 Ärieetika 3 TMM0430 Ärisuhtlus inglise keeles 3 TMT0030 Ergonoomika ja tervis 3 HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6
ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. (Aava 2003: 31) Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ning apelleerimine mõistusele. Barokkajastu eelistas loomulikult emotsionaalset stiili, mistõttu tolleaegne jutlus oli ülespuhutud, teatraalne, väliseid efekte taotlev. Tolle aja pateetilise jutlusega kaasnesid visuaalsed ja dramaatilised efektid. Näiteks hoidis jutlustaja käeulatuses surnupealuud, millele pani pähe erinevaid peakatteid - mütse, parukaid, kiivreid, kroone. Mõni jutlustaja pidas surnupealuuga dialoogi. Kuulajate psühholoogiliseks
· Paindlikult jälgida, mis oluline ja mis mitte · Missugused on probleemid, kui tp koordineeriv keskus pole arenenud? · Jäikus tegutsemisel Lastel ADHD Lapsed, kel kehv töömälu · Rohkem poisse kui tüdrukuid · Probleemid ajas püsivad (st pole halvemaid ja paremaid päevi) · Head suhted, aga vaiksed · Grupitöödes ei osal, klassi ees ei taha esineda · Kehvad akadeemilised tulemused Lugemine Matemaatika ülesanded Tähenduse mõistmine ja argumenteerimine Üldised raskused · Hoida infot mälus ja täita teist ülesannet · Keerukate juhiste mõistmine · Raskused enda vigade parandamisega · Enese töö jälgimine (st metatunnetuse areng puudulik) · Tähelepanu kontsentreerimine (vajalike stiimulite valimine ja mittevajalike allasurumine) · Tavaliselt alustavad õhinal, kuid peagi loobuvad (st paistavad püsimatud ja laisad) Kuidas abistatakse? Juhiseid õpetajale
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
..), – paralleelselt – kui ka koos • Järjestikuses mixed meetodis töötatakse edasi ja laiendatakse ühe meetodi tulemusi teise meetodiga • Peab sisaldama mõlemat: kvalitatiivset ja kvantitatiivset küsimust kitsendamaks ja fokusseerimaks küsimust • Järjestikusel segu (mixed) meetodi puhul on teise faasi uurimisküsimust raske ette defineerida Tegelikkus ja faktid ei räägi iseenese eest, vaatluste raporteerimisest ei piisa, vajalik on arutlemine ja argumenteerimine Teaduse eesmärk on nähtuste toimimise mõistmine (kirjeldamine, selgitamine, ennustamine), jagatud mõistmine. Teooriaid on väga palju, orienteerumine väga raske. Piltlikult eksisteerib teooriate džungel. Teooria on instrument, mitte mõistatuse vastus „Teooria on mingi fenomeni toimimise üldistus“ Teoreetiline mudel - „mudelid on teoreetilised kujundid, mis taotlevad lihtsust (keerulistes
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Essee kirjutamine eeldab, et õpilane tunneb käsitletavat ainestikku; oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti; omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes; oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada; valdab esseele omaseid stiili- ja sõnastusvõtteid, on oma väljendusviisis isikupärane. Essees on olulisel kohal argumendid ja argumenteerimine. Kasutatavaid argumente peavad toetama viited tekstidele või muudele materjalidele. Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad, lähtudes kirjutaja taotlustest või õppejõu poolt esitatavatest nõuetest, nii sisult kui teostuselt erineda. Nii võib essee olla: autori isikupärast vaatenurka esitav tekst, milles on kesksel kohal kirjutaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
