Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi
Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus kui lõputut hulka tekste tekitav süsteem. Poeetika on ühelt poolt abstraktne, teisalt seestpoolt lähenemine – otsitakse kirjandusesiseseid mehhanisme; kirjanduse kui sellise omadused. T. tegeleb peamiselt proosaga. “Poeetika” on belletristliku (ilukirjandusliku) proosa konstruktiivsete printsiipide kirjeldus. Tema aspektid ja lähtekohad: - semantika – tähenduse andmine, sümboliseerimine - süntagmaatika – konfiguratsioon, konstruktsioon - T
Kokkuvõte Michel Foucault teosest ,,Seksuaalsuse ajalugu I" Scientia sexualis Loetud teksti ülevaateks võib öelda, et Foucaulti eesmärgiks oli antud raamatu kirjutamisel näidata, et viimast kolm sajandit Lääne tsivilisatsioonis ei saa kuidagi võtta kui seksuaalsuse repressioonina, pigem aga vastupidi- valitsev võim kasutab seksuaalsust oma eesmärkides ning oma mahhinatsioonides kavalalt ära. Ta on ära toonud kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust- lääne maailmale/ kultuurile oli seks kui teadus seksuaalsusest (scienta sexualis), ning muu maailm (Hiina, Jaapan, India, Rooma, araabia-moslemi ühiskond) vaatlesid seksi kui kunsti (ars erootika). Samas minu loetud materjali lõpupool tuleb Faucalt välja väitega, et scienta sexualis polegi muud kui lihtsalt ars erotika eriti subtiilne (habras) vorm. Foucaulti väitel elame me ühiskonnas, kus seksuaalsus ei vastandu võimule (tahtes teda ohjata), vaid seks ja ka keha on muutunud võimu...
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub
(Principe) (1513, ilmus 1532) sisaldab võimu detsentraliseeritud ja strateegilist käsitust. Võim vahend, soovitud tulemus (soovid ei täitu alati). Ta otsis eeliseid (nt sõjalisi), mis eristaksid "valitsejat" ja teisi. Michel Foucaulti järgi on tegelikkus meile antud ainult diskursuste kaudu. Võim on diskursuse efekt. Foucaulti käsituses ei ole võim repressiivne ega negatiivne. Selline diskursuse kaudu rakenduv (distsiplinaarne) võim on nähtamatu. (Diskursus saab siin sotsiaalse kontrolli funktsiooni.) Võim on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne. Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke.
1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu
Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga
b. Kuidas selgitad mõisteid sotsiaalne sidusus , sotsiaalne kaasatus ja funktsionaalne kirjaoskus? Sotsiaalne sidusus on see kui kõik erinevad ühiskonna grupid on kaasatud ja suudavad oma vahel suhelda. Sotsiaalne kaasatus on erinevate ühiskonna gruppide kaasamine otsuste tegemisse. Funkstionaalne kirjaoskus on see, et sa saad aru mida on öelda tahetud. c. Selgita oma sõnadega võimalikult lihtsalt, mis on diskursus ja diskursuse analüüs, diskursuseroll. Diskursus on tekst, mis on vastavalt olukorrale seatud ehk diskursus on on viis, kuidas millestki räägidakse. Milline on ühes või teises olukorras õige keelekasutus ja käitumine. Diskursuse analüüs aitab leida tekstist peidetud sõnumit või varjatud motiive. Diskursuseroll on maailma vaatamine erinevatest vaatenurkadest. d. Kuidas saad aru mõistest tõerežiim? On reeglid ja positsioonid, millele tuginedes eristatakse, mis on tõene ja mis on väär. 2
Ollakse nõus möönma, et seksi käsitlevat diskursust on viimase kolme sajandi jooksul toodetud pigem rohkem kui vähem, ning et kui see ongi kaasa toonud tabusid ja keeldusid, on selle olulisemaks mõjuks terve seksuaalsusemosaiigi tugevdamine ja juurutamine. Kui seksist nii palju räägitakse, kui seda paljundatakse, piiritletakse ja määratletakse just neis paigus, kuhu see on ise sisse seatud, siis pole ju sügavamaks eesmärgiks muu kui seksi maskeerida: diskursus kui kattevari, levitamine kui vältimine. Vähemalt kuni Freudini olevat seksi käsitlev diskursus -teadlaste ja teoreetikute diskursus -seda, millest ise rääkis, samas lakkamatult varjanud. Kõike öeldut, hoolikat ettevaatlikkust ja detailseid analüüse võiks käsitleda kui protseduure, mille eesmärgiks on kõrvale hiilida seksi väljakannatamatu, liiga ohtliku tõe eest. Ning tõsiasi, et seksist püüti rääkida teaduse puhastatud, neutraalsest vaatenurgast, on
mittepersonaalne, kuiv, tekstis vähe omadussõnu, empotsioonitu (kaamera-ei-valeta-põhimõte). Ajakirjandus kui SUBJEKTIVISM isiklik erapoolik suhtumine kellessegi või millessegi iga lugu on kirjutatud teatud ,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust institutsioonis või ühiskonnas ning nende praktikate vahelisi seoseid. Fairclough' i, kes seostab lingvistilist analüüsi sotsiaalse
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel
Lause ,,osutus". Birminghami koolkond Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega elamismaailm meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega Frankfurdi koolkond Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine.
Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub
traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest?
Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ja võrgustikke, ülikoolide erialasid, õppeaineid, õpikud ning veebilehti. Mitmeti mõistetud fenomen Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga
Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ja võrgustikke, ülikoolide erialasid, õppeaineid, õpikud ning veebilehti. Mitmeti mõistetud fenomen Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga
Seda, kuidas ja miks naised jõuavad uudistesse, dikteerib nii ühiskonna sooline süsteem kui ka ajakirjanduslik kultuur ja uudiste tegemise traditsioon kitsamalt. Uudiste allikana kasutatakse sotsiaalset ,,tippu" või eliiti, kus naisi on vähem kui mehi ning ka uudiste teema puudutab suurema tõenäosusega poliitilist või sotsiaalset eliiti. Kui uudisekünnise ületab mees, on see midagi loomulikku, naise ilmumist uudistesse peetakse erandlikuks (Halonen 1995). Uudiste diskursus on määratuletud kui objektivistlik ja maskuliinne. Naise ilmumine sinna on häiriv asjaolu, sest naisel on maskuliinses võimudiskursuses üsnagi kindlaksmääratud positsioon-kaasneda, dekoreerida, püsida taustal. I.K. Halonen on märkinud, et kuna enamik naisi ei ole ühiskonna võimustruktuurides aktiivsed, esinevad nad uudistes oma spetsiifiliste naiselike kvaliteetide tõttu (hoolitsus, dekoratsioon, meelelahutus)
* assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga. See kohvi on vastik. * deklaratiivne midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekst koosneb märkidest. Las diskursus koosneb ka märkidest... Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul
Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut. peab leidma analüüsiviisi, millega oskaksime omavahel
Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse tuleviku eristamiseks, mistõttu võib oletada, et Hopide arusaam ajast on hoopis teistsugune kui meil. Diskursus Diskursus viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda; näiteks Euroopa Liidu diksursus kujutab endast kõike seda, mida Euroopa Liidu kohta öeldakse ja reegleid mis juhivad Euroopa Liidust rääkimist või kirjutamist. Michel Foucault ajalooline diskursuseanalüüs. Uurib seda, kuidas mingite teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, kuidas ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad.
lähenemisele märkide jamärgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Kõne — realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit Semantika – semioosi üks dimension. Märkide seos asjadega, mida nad tähistavad. (Mida see tähendab?). Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust: ühelt poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi,
htm. ISSN 1406-2001 (20.11.2008) (näide) URL = uniform ressource location Paraku peab viitama ka ajale, mil konkreetset inforessurssi on kasutatud! · Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. In: kogumiku pealkiri, leheküljed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Kuurme, T. (2000). Õppimine kui loomus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste vaateviisis. In: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus, 18..... Natuke vajalikke termineid: · ISBN rahvusvah raamatu standardnr; 10-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-t ja millele eelneb suurtähtlüh ISBN. Identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see nr põhineb rahvusvah standardil EVS-ISO 2108 · ISSN rahvusvah jadaväljaande standardnr; 8-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-it ja
Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused
pragmatism avab ukse ja küsib :" Mis sest kõigest kasu on?" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või teadlast või teoloogi või poeeti teistest paremaks? Maailma nägemus- ja kirjeldamisviise on mitmesuguseid. Igal on oma sõnavara, käsitlusviis ja ükski pole ainuõige ega päris vale. Üks diskursus ei saa teistest parem olla iseeneses. Kõik sõltub sellest, milleks teda kasutada. Filosoofia pole siis muud kui mõttesse kätketud kaasaeg ja filosoof isik, kes ütleb, kuidas viisid asju kokku klapitada kokku klapivad. Filosoofia traagika on selles, et eilne ,,uus kirjeldus" on tänaseks juba relikt; atavism, millest keegi enam peale mõtteloolaste kuulda ei taha. Kui traditsiooniline filosoofia tegeles/tegeleb esimeste asjadega: algpõhjuste, aluste,
,,Autobiograafia kui ,,tõe" diskursus: Lilli Suburgi ,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu
06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega.
vaadeldavad, selle ülesanne on avastada üldiseid ja seaduspäraseid seoseid. Kaks alamvoolu: humanistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Humanistid: geograafilisi tulemusi mõjutavad inimeste endi eelarvamused; inimene näeb maailma läbi oma isiklike tõdede, inimene on eriline indiviid ja teda uurides ei saa rakendada teaduslikke uurimismeetodeid. Kriitilised: tõde peab olema erapoolik üldkehtivat kõigile kohustuslikku tõde ei saa olla. On teooriad (diskursus) ja nende tõereziimid. Tuleb näidata võõra teooria tõereziimi kelle huvidas ja kelle poolt, milliste manipulatsioonidega on reeglid ja terve diskursus loodud. Eesmärk on läheneda olukorrale, kus kõik on piisavalt informeeritud, et valida enda huvidele sobivaid tõereziim. XX SAJ LÕPUL TEADUSVOOLUDE ARENG Ruumianalüüs: kasutas matemaatilisi uurimismeetodeid (arvutitega saab nüüd töödelda igasugust teavet, mitte ainult teha keerulisi matemaatilisi arvutusi).
vaadeldavad, selle ülesanne on avastada üldiseid ja seaduspäraseid seoseid. Kaks alamvoolu: humanistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Humanistid: geograafilisi tulemusi mõjutavad inimeste endi eelarvamused; inimene näeb maailma läbi oma isiklike tõdede, inimene on eriline indiviid ja teda uurides ei saa rakendada teaduslikke uurimismeetodeid. Kriitilised: tõde peab olema erapoolik üldkehtivat kõigile kohustuslikku tõde ei saa olla. On teooriad (diskursus) ja nende tõereziimid. Tuleb näidata võõra teooria tõereziimi kelle huvidas ja kelle poolt, milliste manipulatsioonidega on reeglid ja terve diskursus loodud. Eesmärk on läheneda olukorrale, kus kõik on piisavalt informeeritud, et valida enda huvidele sobivaid tõereziim. XX SAJ LÕPUL TEADUSVOOLUDE ARENG Ruumianalüüs: kasutas matemaatilisi uurimismeetodeid (arvutitega saab nüüd töödelda igasugust teavet, mitte ainult teha keerulisi matemaatilisi arvutusi).
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased teadmised on nõrgad või puuduvad. Olulisemad teemad on lahti seletatud lihtsas keeles ning ,,illustreeritud" eluliste
jaoks. Saussure järgi võib märk olla: · ikoon (märk näib või kuuldub märgitavana) või · arbitraarsel (arbitrary suvaline, meelevaldne) viisil loodud märk. Pidas märke füüsilisteks asjadeks, millel on tähendus. Märk on kultuuri toode, nagu märgi kandja ja tõlgendajagi. Eri keelte sõnad erinevad üksteisest mitte ainult märkija, vaid ka märgitu poolest. Sõnad ei viita asjadele, vaid kultuuris olevatele käsitustele! Diskursus(arutlus, mõttevahetus)tähendab teatavat viisi millestki rääkida. See on üks paljudest erinevatest võimalikest viisidest kirjeldada reaalsust. Lotman jagas märgid: tingmärgid nende sisu ja vormi vahel puudub loomupärane seos; kujund- ehk ikoonimärkideks neil on loomupärane tähendus. Märk ise ei tekita Lotmani järgi tähendust, viimane kujuneb ühiskonnas ja kultuuris. Kommunikatsioon kui rituaal James Carey: uudised kui kultuurifenomen
Lääne-Euroopa suhe alkoholiga on pigem naudinguline. Põhja-Euroopas (ka Eestis) käsitletakse alkoholi probleemikesksena. Algab juba Russowi kroonikast (ta nimelt põlgas talurahva liigjoomist). Erandiks on pidustused ja pulmalaulud, kus alkohol seostub rohkem lõbuga. Koloniaalpoliitikas on alkoholi alati käsitletud kui midagi võõrast, mille on kaasa toonud vallutajad v uued valitsejad. Eksisteerib 3 diskursust, kuidas alkoholist räägitakse 1) moraali diskursus (kirik) 2) meditsiiniline diskursus: 18. saj alkohol haiguse kontekstis. 3) sotsiaalne diskursus Alkohol Piiblis: Alkoholi liigtarvitamine on patt Jumal karistab. Vana Testament ütleb, et vägijooke ei tohi tarvitada (praktiline näpunäide). On samas ka selliseid kohti, kus alkohol on positiivsemas valguses serveeritud: ,,Mine söö oma leiba ja joo oma veini. Vein teeb meele rõõmsaks". Jeesus muudab veegi ju veiniks. Rõhutatakse mõõdukat, tasakaalukat tarbimist.
1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
markeerimata ja II markeeritud Definiitsus vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon intensioon otsene tähendus Dialekt murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju Diskursus tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon sõna kõikvõimalikud referendid Etümoloogia tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest Foneetika häälikuõpetus uurib keele häälikulist substantsi, selle tootmist ja vastuvõttu
statistika: korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs) *KORRELATSIOON näitab seost kahe muutuja vahel. Näidatakse nt kahe teljega, võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.Korrelatsioon ei saa olla kunagi väiksem kui -1 või suurem kui +1 !! Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem rangete ja mittematemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs nö peidetud tähenduse leidmine. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst. Semiootiline analüüs sümbolite analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Järelduste tegemine Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus? Mida tasub edaspidi uurida? Teadusliku uuringu eetika · ,,suured" eetilised probleemid teaduse võimalik halb mõju maailmale : uuringu
võetud vormina Korduvalt esinev motiiv varasemates toestes Võimalik, et kana tähistas kunstnikule mingit sovetliku olme koondkuju oli ju kana napi toiduvalikuga aegadel ihaldatud sihtmärk igapäevastes poesabades konutavale liiduvabariigi kodanikule Ülo Õuna poolt viimasena loodudlinnumulaaz võib kanda aga veelgi konkreetsemat sõnumit: viimane kalkun on ka viimane skulptor Tundlikult olukorda tajuvale kunstnikule on selge, et modernistlik diskursus, mille keelt ta oli nii tulemusrikkalt ammendanud ja interpreteerinud, oli skulptuuris lõppemas ka siin Eestis Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ahti Seppet hingestatus ja osadus ideaalsega ilmnes 1980ndatel Esmased pisiskulptuurid ja objektid olid humoorika alatooniga Hiljem lisandusid sürreaalne nägemus ja perfektne tehnika End kehtestasid kordumatus ja uudsus klassikaliste materjalidekasutamisel: maaliliselt toneeritud puit,
termini sisu peitub esmalt ebaolulises suures algustähes. Nimelt, ,,Postkoloniaalteaduse võtmesõnad" (Post-Colonial Studies The Key Concepts) eristab termineid Other ja other. Other väikese algustähega viitab teisele (other), kes sarnaneb iseendale. Termin other muutub oluliseks, kui tahetakse defineerida subjekti identiteeti (identity of the subject). Postkoloniaalses teoorias viitab see koloniseeritud teisele, kelle on tähtsusetuks muutnud imperaatorlik diskursus. Teisi (others) identifitseeritakse kui erinevaid ja keskpunktist kaugemal olevaid ning neist saavad ,,ettevaatuse" kehastused. The Other suure algustähega on Suur Teine (grande autre), kelle pilgu läbi saab subjekt identiteedi. Sümboolne Teine ei ole tõeline kõneluses osaleja, vaid ta kehastub teistes alluvates, näiteks emas või isas. Sümboolne Teine on mõistust ülendav. Ta ilmutab end alati, kui alluv räägib alluvaga. Teine (Other) on hädavajalik alluvale, sest
realiseerida“ (n. Poulantzas, 1973). Kas selline viis võimu käsitleda on: A.) Struktuurfunktsionalistlik? B.) Inteaktsionalistlik C.) Parsonslik D.) Konfliktiteoreeriline E.) Veberiaanlik 0,5p. Mida on defineeritud: „... on ühistele ootustele vastav viis mingil teemal teatud moel rääkida või mõelda“? A.) Kogukondlikult põhjendatud ootus B.) Sotsialiseerumine C.) Etnotsentrism D.) Diskursus E.) Dialoog Selle definitsiooni autor on Prantsuse kultuuri- ja ühiskonnateadlane Foucault III ÜLESANNE: TÄITKE LÜNGAD, TÕMMAKE RING ÜMBER ÕIGELE VASTUSELE 1p. Millise koolkonna esindajaid nõnda iseloomustatakse? Täida lünk: A.) „Sümboolsed interaktsionalistid leiavad, et see, mida indiviid ja ühiskond tajub ja mõistab kui tegelikkust, on konstruktsioon, indiviidide ja gruppide vahelise interaktsiooni tulemus.“ (giddens 2006: 152) 1p. Lõpeta lause:
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale.
objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need
Näiteks: Mis muudab selle jutustaja mitteusaldusväärseks? Miks tundub see lause irooniline? St. me aktsepteerimine selle iroonilisust aga uurima kuidas. Missugune on gooti kirjanduse ruum jne. Ei jaga hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab. Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst. Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt. Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid, teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest analüüsidest võtavad analüüsiks endale tekste mida nad tahavad kritiseerida (on küll objektiivne uudis, kuid nende kujundite abil on subjektiivset sõnumit edastatud või a'la
suhtarvud...keerulisem statistika korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs... Korrelatsioonianalüüs vaja on selgeks teha seos kahe muutuja vahel. Positiivne korrelatsioon ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs. Semiootika - teadus märkidest ja tähendustest. Albert Camus ,,Võõras" Järelduste tegemine. Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus. Alati ei ole praktilist kasu, väärtust. Sageli puudub otsene praktiline väärtus. Heaks kombeks on öelda, mida tasuks edasi uurida?
vaated ja kaunid rannad ning neid illustreeritakse ja vormitakse vastavalt turistide soovile. · Ka geograafide loodud kujutised ei ole vabastatud ülalpool toodud näidetest. 4. Exclusion · Tõrjutuse uurimine ja sotsiaalne väljaarvamine on taaselustanud sotsiaalse geograafia. · Oma töös keskenduvad sotsiaalgeograafid peamiselt ruumilistele tõrjutustele ja nende uurimisele. Uurimises keskendutakse erinevatele ühiskonnakihtidele. · Tekkinud diskursus sotsiaalsest väljaarvamisest Suurbritannia ja USA poliitilistes ringkondades on samuti viinud geograafid selleni, et nad uurivad erinevaid materjale sellest, kuidas ebavõrdus mõlema ühiskonna vaesemates kihtides kujuneb. 5. Culture- Nature · Ühiskonna arusaama loodusest vormib/mõjutab väga tugevalt tema kultuuriline taust. Iga ajajärgu looduse ,,ideaale" kajastavad tolleaegne kunst, kirjandus, reklaam jne.
0,40 . . . . 0,00 ............. -0,40 Haridus EKSAMIL KÜSIMUS KORRELATSIOONI KOHTA Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem ragete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Näiteks: · Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst · Semiootiline analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Diskursuse analüüsi näide. Katkend sisseastuja esseest, 2006: ,,Iga inimene tahab omada ilusat kodu, kus koos naise ja lapsega elada." Semiootilise analüüsi näide. J.P. Sartre retsensioon Alber Vamus romaanile Võõras. · Romaan koosneb isoleeritud lausetest, mis peaaegu üldse ei ehaaku üksteisega.
Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond- kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi- väitlused võimu pärast. Kaks mõistet: Resitentsus ja inkorporatsioon. Mõiste mida kasutasid Laculau ja Mouffe on Diskursus- asjadest rääkimise viis, maailmast rääkimise viis. Kontekst milles me võime mingisuguseid olukordi kirjeldada. Artikulatsioon – meie ümber nähtava maailma asetamine diskursustesse. 11.03.2015 Resistentsus- osutab vastupanulisusele. Inkorporatsioon- on kaasa haaramine. Cultural studies- juhtivadi figuure on Williams- kultuuri teoreetik-
Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisatakse lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel vastavalt keelele, inglise keele puhul In: (sees). Ka kõik muud lühendid vastavalt keelele: p = page, pp = pages (lk), ed = editor (toim. = toimetaja) jne. Hoare, P. (1997). Academic Libraries. In: International Encyclopedia of Information and Library Science. London: Routledge, pp. 24. Leino, M. (2000). Norm ja hälve muutunud diskursus. Rmt: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus. Koost. V.-R. Ruus. Tallinn: TPÜ kirjastus, lk 96111. Teatmeteose artikkel (analoogselt kogumiku artiklile) Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Võib ka lühikirjena, kasutades ladinakeelset lühendit s.v. (sub verbo sõna all). ENE (1998). s.v. grafoloogia. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi
Roland Barthes (1915-1980) 194850 lektor Buharestis ja Aleksandrias, tutvub Greimasiga Massikommunikatsiooni uurimiskeskuse looja 1960 Professor 1962 Visiit Hiinasse 1974 Kirjandusliku semioloogia õppetooli juhataja College de France 1977 Kirja nulltasand 1953 Mütoloogiad 1957 Kaks kriitikat 1963 Strukturalism kui tegevus 1963 Semioloogia alused 1965 Kriitika ja tõde 1966 Moe süsteem 1967 S/Z 1970 Märkide impeerium 1970 Sade, Fourier, Loyola 1972 Armunute diskursus 1977 Camera lucida 1980 Loomingut on ise periodiseerinud 3etapilisena /Semioloogiline seiklus/: 50-ndatel eelstrukturalistlik periood, vaimustumine 57-63 teaduse v teaduslikkuse etapp, semioloogia 66-70 Teksti etapp, postrukturalistlik uus etapp algas 70-ndate lõpus, tagasipöördumine, postpoststrukturalistlik /1978 intervjuu Humanite'le/ "Mütoloogiad" 1957 aastast, kus ta käsitleb müüdiga seonduvat
(laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e. Kopenhaageni strukturalism (glossa - keel, kr. k)
Mida tähendab vastastikune seos ( ) ning millist tüüpi seoseid eristatakse? Mida tähendab hüpotees? Hüpotees teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldav eriline väide. Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse analüüsi keskseks terminiks on "diskursus", mille sisu täpsem piiritlemine sõltub alati konkreetsest teoreetilisest distsipliinist või lähenemisviisist. kriitiline diskursuseanalüüs on tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust kriitiline diskursuseanalüüs kui kvalitatiivne süvaanalüüsi meetod on aeganõudvam ning võimaldab käsitleda vaid piiratud hulgal tekste. Mida tähendab sisuanalüüs?
eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus · neomarksistlikud tarbimisuuringud tarbijad kui ,,rahakotiga" hääletajad. Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust. Vaikimisi on eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike) Ideaal tegelikkus/reaalsus
annaabi.ee 
