LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt...
metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine
Uurali keelkond Portugali Üldandmed: Hispaania - keelkonnas on umbes 23 keelt Prantsuse - umbes 23 milj kõnelejat (ungari, soome, eesti, modva) Itaalia Rumeeni Uurali algkodu: - Uurali piirkonnas. - määramiseks on kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. Lingvistilise paleontoloogia meetod: -leitakse taime ja looma nimesid tähistavad sõnad keeltest, mis pärinevad algkeelest - sõnadele tuleb juurde bioloogia - sõnade levikuala uuritakse metsade järgi. Algkeel: - ühisuurali sõnu on umbes 200, neist 109 on eesti k olemas Ühisuurali alla kuuluvad: kehaosad, sugulussuhted, loomade, taimede ja loodusnähtuste nimed, asesõnad, numbrid. Eripärad uurali keeltes:
Sissejuhatus,lausearvutus,loogikaseadused Milliste matemaatikavaldkondadega Diskreetne Matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele pideva matemaatika valdkondadega, ehk nendega, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. Näiteks matemaatiline analüüs, integraal- ja differentsiaalaarvutused. Milliste arvudega diskreetne matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega. Mis on verbaalne esitus? Mistahes info esitamine lingvistilise keele abil, nii suulisel kui kirjalikul kujul. Näiteks ajaloo ja filosoofia puhul on tegemsit aladega, kus kogu info on verbaalsel kujul. Mis on formaalne esitus? Mistahes info esitamine, reeglina kirjalik info,ilma lingvistilise keele abita, ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Näiteks matemaatika, füüsika, keemia, kus infot esitakse nii formaalselt kui verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel? Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav.
võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse kõrvuti saadaksegi teada nii keelte struktuurierenevused kui ka- sarnasused. 4.rakenduslingvistika eesmärgiks on teaduslikul alusel lahendada konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3
e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest algkeelest, vaid on aja jooksul tiheda kontakti tõttu sarnaseks muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle erinevaks muutunud h) lingvistilise paleontoloogia meetod – meetod keelkonna algkodu tuvastamiseks, mis põhineb taime- ja loomaliike tähistavate sõnade võrdlusel sugulaskeeltes 3. Nimeta vähemalt 4 keele funktsiooni. Info edastamine, emotsioonide väljendamine, mõtlemisvahend, suhete kindlustaja ja hoidja 4. Millal tekkis inimkeel? Polügeneesi teooria järgi tekkis keel 40 000-50 000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria järgi aga 120 000-150 000 aastat tagasi. 5
riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega
3. direktiivne - küsi- hüüdlaused, käsud 4. tseremoniaalne - täidetakse traditsioone (tere hommikut jne) 5. täidesaatev - kohtuotsused jne Keele tunnused 1. keel koosneb keelemärkidest 2. süntaks - keelemärkide kasutamise reeglid, so märkide suhe märkidega 3. semantika - keelemärkide tähenduste süsteem, so märgi suhe objektiga 4. pragmaatika - keelemärkide seos inimtegevusega 12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem,lingvistilise relatiivsuse hüpotees) Tähenduse probleemist 1. Gottlob Frege seisukohad: Frege vaatleb MÄRKI see võib olla mingi nimi, sõnaühend või kirjamärk millel on nii OSUTUS kui ka TÄHENDUS. Osutus on objekt, millele märk osutab, näiteks "laud", "tool" jne. Kuid on olukordi, kus erinevatel märkidel on ainult üks osutus, näiteks nii "Ehatäht" kui "Koidutäht" osutavad ühele ja samale planeedile. A.H. Tammsaare ja "Tõe ja Õiguse" autor osutavad ühele ja samale isikule
protsessid, sest leiavad aset ajustruktuurides, otsivad vaimu bioloogilist olemust Kriitika- teaduslik selgitus asjast pole sama mis selgitus kuidas jäätis maitseb Idealism: Esindajad-Georg Berkeley * Reaalsus on olemuselt subjektiivne * Reaalsus on vaimne, tegelikult me ainult tajume ,, Olemas olla tähendab olla talutav" G. Ryle ,,Kategooriaviga": * Paljud filosoofia probleemid on tekkinud lihtsalt keele väärkasutamisest. Filosoofia eesmärgiks peaks olema nende probleemide lahendamine lingvistilise analüüsi abil. * On vaja asetada sõna ,,hing" kategooriasse ,,asi" vaid seepärast et see on nimisõna * Kartesiandliku dualismi nimetab ka dogmaks, kummitusest masinas. Kriitika: 1. Inimese siseelu on midagi enamat kui käitumine. Tunded ei pruugi sugugi käitumises väljenduda 2.Inimene suudab oma tundeid varjata või ei suuda neid väljendada 3. Käitumist saab imiteerida 4. Isiklikke tundeid mõistame me vahetult
f) algkeele rekonstrueerimine- algkeelte sõnade taastamine võrdlev-ajaloolise meetodiga nii, et saaks seletada, kuidas algkeele vormidest on keelemuutuse tagajärjel kujunenud tänapäeva sõnad. g) Uurali keelepõõsa teooria- kontaktiteooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. h) lingvistilise paleontoloogia meetod- seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimi ja loomi tähistavaid sõnu ja seda paika kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkoduks. 3. Nimeta keele funktsioone. Keel on kommunikatsioonivahend, suhete hoidja, mõtlemisvahend, identiteedi kandja, emotsioonide väljendaja ja keelel on ka maagiline funktsioon 4. Millal tekkis inimkeel? Rohkem kui 100 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond?
otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline reaalsus": sõnad, laused, tekstid. Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõnaraamat on lingvistilise kirjelduse esitamise koht, teooria ülesanne oleks seletada suhteid lingvistiliste üksuste ja tähenduste vahel. Kui keel on pigem protseduurne kui deklaratiivne, nagu väidab kognitiivne lingvistika, siis on tähendused pigem sündmused kui objektid ning sõnaraamatu seletused pigem "potentsiaalsete tähenduste" korrastatud loendid kui sätestatud tähendused. • puuduvad teoreetilised põhjendused; ei arvestata rahvalikke seletusi; aetakse segi info
kui palju on ta tegelikult koolis õppinud, mitte sellest kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei ole. Milline neist printsiipidest ei ole osa Max Weberi bürokraatia mudelist? Bürokraate edutatakse nii kaua, kui nad oma töökohustustega toime ei tule. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on ühiskonna jaoks vajalik. Millist paradigmat selline väide esindab? Konfliktiparadigma. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on tihti väga keeruline. Mis v.ö selle põhjuseks, et vaesemate ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige rohkem kuritegusid? Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite hankimiseks kui kuritegevus. Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid. (Ehk nii a kui c võivad olla õiged) Mobiilsustabel: Millist mobiilsuse tüüpi kujutab tabel? Põlvkondade vahelist
* Praha lingvistiline ring – kõige tähtsam koolkond. Sinna kuulusid nt Vilem Mathesius (esitas sarnaseid ideid Saussurega, et keel on energia-see, mis seda asja loob, nagu füüsikas, pot energia tähtsam kui kin.), Karl Bühler, Vadimir Skalicka (esimene, kes lõi strukturaalse grammatika, keeleteoreetik, vaja eristada struktuuri ja funtksiooni) jne. Tšehhoslovakkia uus riik, seal tekkis tohutu kultuuriline periood. Praha lingvistilise grupi moodustasid kohalikud, teiselt poolt vene immigrandid. * Glossemaatika * Ameerika strukturalism
9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammaatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel). Tugevate vaimsete häiretega laps saavutab lingvistilise taseme, mis ületab tema teisi tunnetuslikke vilumusi. KEELEORGANITEOORIA: keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimese keelevõime on kaasasündinud, iga inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja mõista kõneldut. Sattudes keelekeskkonda, häälestub keeleorgan konkreetsele keelele.
välja. 11. Mis on kõige keelerikkamad keelkonnad (kirjuta 4) maailmas, märgi ka ära, mitu keelt neis on. (4p) Läänemeresoome- 7 keelt, Volga-4 keelt, Samojeedi-6 keelt, Soome-Permi-4 keelt. 12. Kui palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? (1p) u 400 k eelt. 13. Uuri tabelit nr 1 lk 55 ja loe kõrvale teksti ning vasta järgmistele küsimustele: (2p) a) Mis meetodiga on määratud Uurali rahvaste algkodu? Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks. b) Ühisuurali sõnu on tuvastatud umbes 200, eesti keeles on neist olemas 109. 14
üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 aastat tagasi ja see jagunes kaheks algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. URAALI KEELTE LEVIKUALA JA JAGUNEMINE UURALI ALGKODU • Et täpsemalt määrata Uurali rahvaste algkodu on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. • Meetod seisneb selles, et keeltest leitakse neid taime- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkeelest. Ning siis kantakse kaardile nende liikide ajaloolise leviku piirkonnad. • Mõjukaim meetodist on Pèter Hajdù hüpotees, mis sündis viie erineva puu põhjal. PÈTER HAJDÙ HÜPOTEES • Eesti keeles on kuuse ja nulu nimetused samad, mis sölkupi ja handi keeles. • Jalakas ühine soome, mari ja ungari keelega.
- rõhulise silbi täishääliku lühidust märkis kahekordne kaashäälik - pikk kaashäälik sõna lõpus kirjutati ühe tähega - rõhulise kinnise silbi täishäälik kahe tähega Misjonilingvistika piibli tõlkimiseks vajaliku lingvistilise eeltöö tegemine, o ajendatud jumalasõna rahvani viimise vajadusest, o mis algas Eestis 17. sajandil esimeste grammatikatega. Ø 1686 ilmus Riias lõunaeestikeelne uus testament (,,Wastne Testament"), Ø põhjaeestikeelset piiblit polnud o takistused: o Vene-Rootsi sõda 1656-1661, Põhjasõda 1700, näljahäda, nakkushaigused, o kirikuringkondade vaidlused §
maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad. Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria "nõrka vormi": keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab. 17. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 18. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad.
kunstiprotsessis laia kaalutluste ringi: ökonoomilised, struktuurilised, ergonoomilised ja esteetilised kaalutlused. Ülesannete lahendamiseks kasutatakse disainiprotsessi, mille tulemused on ka empiiriliselt testitavad. (Eisner 2002, viidatud Paas 2007 järgi.) *** Tähele tuleb panna üht erilist probleemi: mõned, eriti need, kes on traditsiooni suhtes kriitilised, kaldu- vad samastama analüütilist filosoofiat ühega selle hiljutisematest ilmingutest – lingvistilise filosoofiaga (mõiste, mis on ise kaalukaks väitluseks avatud) (Graham 1977, Warnock 1989). Seega väidab Martin selgesõnaliselt, et „seda koolkonda [analüütilist filosoofiat] nimetatakse ’lingvistiliseks filosoofiaks’ või ’lingvistiliseks analüüsiks’“ (Martin 1991: 10), ja MacIntyre’le tundus võimalik lükata tagasi „analüüti- line filosoofia“, väites, et selle tehnikad „on olemuselt kirjeldavad ja pealegi praegusaja keelt kirjelda- vad“ (MacIntyre 1984: 2).
Kujutlegem ette hägusat hulka, mis on tähistatud märgendiga "noor" ja mille alus paikneb vahemikus [30, 40]. Semantiline kooskõla sõltub sellest, milline on muutuja universaalhulk X, näiteks kui X = [30, 100], on kõik korras, kuid juhul kui X = [0, 40], on raske rääkida tükelduse semantilisest mõtestatusest. Samamoodi on oluline hulkade järjestus, näiteks kui hägus hulk, mis vastab lingvistilisele märgendile "vana", asetseb vasakul lingvistilise märgendile "noor" vastavast liikmesfunktsioonist on ilmselgelt tegu valesti moodustatud tükeldusega. 1. 4 Tehted hägusate hulkadega 9 1. 4 Tehted hägusate hulkadega Selles lõigus käsitleme põhilisi tehteid hägusate hulkadega nagu ühisosa, ühend ja täiend. Erinevalt klassikalisest hulgateooriast pole need tehted üheselt määratud, kuna liikmesfunktsioon võib omada suvalist väärtust vahemikus [0, 1].
16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata. 1.2.2. Geneetiline klassifikatsioon ja stratifikatsioon. Põhjus, miks keelte uurimisel kasutatakse geneetilist klassifikatsiooni on see, et see pakub hea viisi keelte stratifitseerimiseks. See tähendab, et keeled jaotatakse mittekattuvatesse kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid. Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja ka edaspidi jätame kõrvale 16 keelt, mis Ruhleni käsitluse põhjal on kategoriseerimata). 1.2.3. Geneetilised keelepuud ja lingvistiline mitmekesisus (slaid) Korduvalt on maininud, et eesmärgiks on toota valim, milles keeled oleksid võimalikult erinevad
Definiitsus vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon intensioon otsene tähendus Dialekt murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju Diskursus tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon sõna kõikvõimalikud referendid Etümoloogia tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest Foneetika häälikuõpetus uurib keele häälikulist substantsi, selle tootmist ja vastuvõttu Foneetiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile
4. Neljas aste on pühendatud teadusuuringu spetsifikatsioonide koostamisele ja hüpoteeside formuleerimisele olemasolevate andmete baasil. 5. Viies aste võiks olla kvalitatiivne analüüs. Pilootanalüüsi eesmärk on kohendada analüütilisi vahendeid ja edasi detailsemalt kirjeldada uuritavat. 6. Teadusuuring jätkub detailsete juhtumi-uuringutega, millised on peamiselt kvalitatiivsed, kuid võivad olla osaliselt ka kvantitatiivsed. See aste tegeleb lingvistilise analüüsi makro-,meso- ja mikrotasemetega ja samuti konteksti tasemel. See tase viib analüüsi tulemuste interpretatsioonile ja võtab arvesse analüüsitud andmete sotsiaalseid, poliitilisi, ja ajaloolisi kontekste. 7. Kriitilise uurimuse formuleering otsib, et näha problemaatilisi strateegiaid, kommunikatsiooni spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, et parendada kommunikatsiooni. Kriitiline uurimus toetub eetilistele printsiipidele nagu demokraatia normid ja inimõigused
(oleme oma keele vangid) • Iga kord kui me midagi ütleme, jätame samas palju asju ütlemata.( Nt eesti k "Ta kandis musta" (kes??). Vene k peab panema soo on/ona) • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. • Rõhutas ka lingvistilise kategoriseerimise uurimise olulisust: erinevalt muudest kultuurivaldkondadest on lingvistiline kategoriseerimine teadvustamatu. • Uuris indiaani keeli Edward Sapir • Sapir (1921 Language) oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust
tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele.
Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on lingvistilise mäluga seonduvat uurinud Bransford ja Johnson (1972), Bransford ja McCarell (1974) ja Doll ja Lapinski (1974) ja näidanudveenvalt, et isiku võime meenutada sõltub, kas tal tekib põhjuslik seos sarnase situatsiooniga, mis seda kergendaks ja lihtsustaks. 3. Uuringu eesmärk, hüpotees. Uurijate poolt püstitati hüpotees, mille kohaselt pildi mäletamisele kaasaaitavaks ja määravaks saab see, kas ta õppimise ajal “mõistab” seda pilti või mitte.Juhul kui ta
- keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisvatöö oskuse arenemine, huvi ja armastus vene keele vastu, motivatsiooni tõstmine, soovi hästi õppida arenemine HINDAMINE/TAGASISIDE: § 5. Õpitulemuste hindamise alused (1) Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja. (2) Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid
Esinevad vahetud (õige arusaamine märgist), dünaamilised (märgi otsene tagajärg) ja lõplikud tõlgendid (täielik mõistmine, alati funktsioneeriva märgi tagajärg). Semioosis on märgi protsess. (Semiootika on teadus märgiprotsessidest.) Märk on semioosise produkt, iga märk on kui teatav äratundmise protsess. Seos moodustub tänu mälule (sellepärast oleneb vaatlejast). Pidevalt on aktuaalne küsimus, kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi osa. Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Vastupidiselt pansemiootikutele arvatakse üldiselt, et semioosise lävi on seotud eluprotsessidega. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse.
(konventsionaalselt): sõna pole enamasti objektiga millegi poolest "sarnane", see et näiteks sõna "lill" tähistab just sellist objekti nagu ta tähistab tuleb sellest, et inimesed on nii kokku leppinud, mitte sellest, et sõna "lill" on lillega millegi poolest sarnane. - keel on generatiivne: lõplikust hulgast sõnadest võib moodustada (genereerida) lõpmatu hulga lauseid. Keel ja mõtlemine Edward Sapir & Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse
ekspordi osas Suurbritannia, Belgia ja Saksamaa. Ülejäänud riikidest olid põhilisteks impordipartneriteks USA, Hiina ja Norra ning ekspordipartneriteks USA, Šveits ja Hiina. Vaatamisväärsused ● Dublin- Trinity College; St. Patrick`s katedraal, Dublini avastamiseks on vaja min. 1 päeva. ● Connemara - Connemara Rahvuspargi ürgne loodus on saanud Iirimaa sümboliks. ● Aran Islands- Saared on kuulsad oma geoloogiliste moodustiste, ajalooliste monumentide ning nende lingvistilise ja kultuurilise päritolu poolest. ● Clonmacnoise- Ulatuslikud, väga põnevad varemed. ● Rock of Cashel- Cashel on koduks Casheli kaljule, mis on silmapaistvamaid vaatamisväärsusi Iirimaal ning ühtlasi ka üks kõige rohkem külastatavamaid. ● Beara Peninsula- Beara poolsaart katavad müüdid ja legendid, arheoloogilised vaatamisväärsused. ● Killarney National Park Iirimaa kõige kõrgemad mäed ja kaunimad järved. Rahvuspargi territooriumil asub ka
Lausearvutus: Diskreetne matemaatika ei tegele pidevate funktsioonidega. Diskreetne mate ei tegele reaalarvudega. Verbaalne esitus on lingvistilise keele kasutamine info edastamiseks. Formaalne esitus on ilma lingivtilise keele kasutamise info edastamine, peamiselt sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt mõistetav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause on lause, millele saab omistada tõeväärtust(0,1). Tõeväärtuseid on kaks, 0-väär, 1-tõene. Lihtlause on lihtsaim lausearvutuse lause.
Enne seda teooriat keskenduti keele ebaregulaarsuste uurimisele. Arvati, et kui ebaregulaarsused on keeles seletatud, siis saab neid samu reegleid kasutada, et seletada keeles olevaid seaduspärasusi. Goldberg arendas, aga välja konstruktsioonigrammatika, mis laienes keele ebaregulaarsustelt regulaarsustele. Selleks uuris ta tavalistes lausetes leiduvaid struktuure ja ehitas selle ümber konstruktsioonigrammatika teooria. Ta leidis, et lause ehitus ei erine teiste lingvistilise ühikute ehitusest. ( Goldberg 1995, 2003; viidatud Evens jt 2007 26-27 järgi) · Radikaalne konstruktsioonigrammatika William Croft leidis, et selle asemel, et ehitada mudel, mis uurib grammatika universaalsust erinevates keeltes. Selle asemel peaksime uurima eri keelte grammatilist mitmekesisust. Peaksime looma mudeli, mis arvestab tüpoloogilise variatatsiooniga. (Croft 1996; viidatud Evens jt 2007: 27). · Kehastatud konstruktsioonigrammatika
3)tihe kirjeldus • Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus: Ajalugu pole määratud tähendusega objektiivsete tekstide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Iga teksti võib vaadelda kui mingisuguse ajastu ideoloogia poolt vormistatud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. • Kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“: Niisugused semiootilised süsteemid, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. Need süsteemid on sekundaarsed primaarse loomuliku keele suhtes, mille kohale nad asetuvad.
aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt: murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia: on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus: tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs: suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon: sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia: tegeleb sõnade päritolu selgitamisega. Foneem: fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon. Foneetika: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu.
tunnustega Denotatsioon- (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt - murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia- on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus - tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon - sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia- tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem- fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon. Foneetika - on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu. Foneetiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile (nt eesti,
Keelte genealoogiline liigitus selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Sugulaskeel keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt. On lubatud vaid hargnemine. Ühel keelel on alati üks esivanem. Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks. Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) see on teooria, mille kohaselt
Kõnealustel asjadel pole iseomast, ,,sisseehitatud" olemust. Just väärtused loovad niisiis erinevuste süsteemi ehk keele. Nt. Liiklusmärk kui füüsiline märk, on nähtav objekt tähistatav. Märgi tähendus on tähistatav. Üks tähistaja võib omada ka mitut tähistatavat. Nt punane värv. Keele ühiskondlik iseloom- keele kasutusnormide ja üksikindiviidi kõnetegevuse vaheline seos. Durkheimi sundusseadus- (iga sotsiaalne fakt on sunduslik) Saussure lingvistilise märgi motiveeritavus- Kui suhtes tema poolt kujutatavasse ideesse on tähistaja vabalt valitud, siis, vastupidi, suhtes sellesse keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. (Arbitraarne?) 8)Struktuuri mõiste - Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968): Terviklikkus (totalité): elemendid on allutatud sõltumatule tervikule. Transformatiivsus ehk ühe
üle, keeldude arv peaks olema võimalikult väike. Oma vastuseisu, idealistliku metafüüsilise positivismiga, seejuures ise jäädes idealismi poodajaks, vaatamata pühendumisele teadus suhtes. Mõistega "positiivne religioon" ei olnud Comte vastuolus, vaid vastupidi, tema aluseks oli usk inimeste ideedesse,"mõistlik inimene" jõusse, kes tänu teadmistele vabalt muudab ja parandab maailma. Lingvistilise filosoofia õitseaeg selle klassikalises vormis toimus 50ndatel ja varajase 60ndatel. Seejärel toimus isegi siis tähtsate otnoloogiliste probleemide juurde naasmine, teadusfilosoofia ja teadmiste teooria vaatenurgast ajalooline lähenemine hermeneutika ja eetika. Sajandi teisel poolel, filosoofia peamistes suundumustes, toimub vähem liigitamist, saab suhteliselt selgelt määratleda koolkondi, suundumusi ja tendentse
:: keelemärgid, tähestik, numbrid jne. IKOON, INDEKS SÜMBOL!!!!- märgi suhe mingisse objekti, mille kohta ta käib, ikoon , sarnassussuhe, ... KORDAMINE FERDINAND DE SAUSSURE -Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb keele individuaalsetele kasutajatele. -Kõne on konkreetsed keelekasutuse juhud. -Keel+kõne =kõnetegevus. Tähistaja on 1 kahest märgiosast. See on jagamatu (va. Analüütilistell kaalutlustel.) Lingvistilise märgi mitte- materiaalne vorm. Tähistatav on teine märgiosa. Ta on samuti jagamatu. See on vaimne mõiste, idee, kontsept, mida tähistaja tähistab. See ei ole referent v objekt füüsikalises maailmas. Referents-mingi konkreetne puu, meie füüsilises maailmas. Osutab meie füüsilisele kogemusele puudest.(PUU NÄIDE) Väärtus on relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele
hulga lauseid pind- ja süvastruktuur Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.
keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. • Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid.
Seljas on neil puhtad ja korralikud igapäevarõivad. Kõik kannavad ranitsaid, millega püütakse üksteist üle trumbata: kooliaasta alguses kõlbavad ainult kõige trendikamad ranitsad, milleks on tavaliselt need, kuhu on viimaste kultusfilmide või telesaadete kangelaste repliike ja nimesid peale kirjutatud. Enamik lapsi pigem sureks, kui näitaks end eelmise aasta ranitsaga. Kõrgkoolid nagu üldhariduskoolidki on jagunenud Belgias valitseva lingvistilise erisuse järgi ning ainult üksikud tudengid astuvad sellest piirist üle. Asi tõusis teravalt päevakorda flaamlaste jaoks Leuveni ja valloonide jaoks Louvaini ülikoolis, mis on euroopa üks vanimaid. Hollandi keelde suhtuti seal kui teise sordi keelesse, kuni viimaks vägivallani viinud lahkhelid põhjustasid 1960.aasal ülikooli kaheks jagunemise. Selle tulemusena sai prantsuskeelne kogukond omale Brüsselist lõunasuunas asuva suurepärase
häälikuerinevustest. Täiendav jaotumine ja samasse foneemi kuulumine Kui kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine, on häälikud täiendavas jaotumises ehk komplementaarses distributsioonis. Kui häälikud on ka foneetiliselt sarnased, on nad sama foneemi esindajad ehk allofoonid. Häälikute erinevus on siis keele häälikusüsteemi seisukohalt liiane ehk redundantne. (rog vana). Lingvistilise hariduseta emakeelne kõneleja ei ole teadlin täiendavas jaotumises olevatest allofoonidest. Keele struktuurireegleid omandades on ta alateadlikult õppinud selliseid häälikuid samastama, kuna nende erinevus on keelesüsteemi seisukohast liiane. Foneetilise läheduse aste võib vahelduda ja täiendavas jaotumises olevate allofoonide erinevused võivad olla mõnikord päris suured. Täiendav jaotumine tuleb sageli koartikulatsioonist
peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333). ,,Tõlketeaduse ja semiootika kokkupuutest sündiv distsipliin saab end teadvustada uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335). ,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub lingvistilise sidususe kõrval üha olulisemaks. Semiootika osana on tõlkesemiootika valdkonnaks märgisüsteemide võrdlev analüüs ja funktsionaalsed seosed märgisüsteemide vahel. Omaette distsipliinina on tõlkesemiootika kultuurianalüüsi üks alusdistsipliine, sest võimaldab läbi semiootilise käsitluse kirjeldada nii kommunikatsiooni kui ka metakommunikatsiooni, mõista märgisüsteemide tõlgitavuse
Teemad-varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus; ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus, isiksus, sõja (vastane), maailmaparandamine (armastus on täiendav teema). Pygmalion- põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi tõestamaks, et õigesti korraldatud lingvistilise treeninguga võib õpetada iga inimese kõnelema laitmatut inglise keelt. Ta võtab enda juurde aguliplikast lilleneiu Liza. Ta veab sõbra kolonel Pickeringiga kihla, et teeb tüdrukust daami. Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab
Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb. Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades. 53. Michel Foucault ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse, millised arusaamad muutuvad üldlevinuks, millised kaovad. Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine. Võimule allutakse ka siis, kui käsku täidetakse kui ka hakatakse vastu
sölkupi levikualal. SAMOJEEDI nganassaani Üks mõjukamaid lingvistilise paleontoloogia meetodiga saavu- eenetsi tatud hüpoteese uurali rahvaste ja keelte algkodu paiknemise metsaneenetsi
annaabi.ee 
