Vürst Mõskin tundus mulle romaani peategelasena sellise hea ja ausa mehena,kes suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema · Kergesti ärrituv,umbusklik ja täiuslikkuse ja menukuse tipp,
KÄRBESTE JUMAL. LUGEMISKONTROLL 8.klass (raamat) 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda
inglise ja prantsuse keelt. Ta luges palju maailmakirjandust (Goethe koguteosed). Tammsaare kuulas ka reaalteaduste loenguid.(matemaatika, füüsika) Tammsaare loomingus tähendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt üle psühholoogilisele impressionismile. (suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu kandis), viibides arstide tungival soovitusel vahepeal Kaukaaias(mis oli tema ainuke välisreis). Kopsuhaigusest ta paranes, kuid siis tuli tal raske maooperatsioon, nii et tervenemisele kulus tal aastaid. Haiguse ajal kujutas Tammsaare „kergemaid” asju-esseid, tõlkis palju
Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmne...
Vältides Holokausti Holokaustiks nimetatakse Teise maailmas Saksamaa poolt täide viidud juutide massiline hukkamine ehk genotsiid. Selle aja sündmused olid väga võikad ja hirmutekitavad. Rääkides võimalusest, et ak tänapäeval võib selline asi toimuda üks kõik mis vähemuste suhtes tasuks välja tuua kaks punkti. Esiteks peab välja tooma fakti ,et tänapäeval on rohkem levinud sümpaatia ja demokraatlik riigikord, mis tähendab, et selliste julmade sündmuste uuesti toimumine võib tunduda väga ebatõenäoline. Teiseks, aga on ka väga suur määraja selles, et need riigid, mis on suutnud ennast välismaailmast eraldada on suhteliselt isepäised ja arvavad, et teiste kirjutatud seadused neid ei mõjuta. Hirmus kaotada oma võim ja iseseisvus võivad selliste riikide juhid kergesti murduda ja võivadki korduda Teise maailmasõja sündmused, mitte küll sama tagaplaaniga,
tema enesehinnangut ning tegi ta enese silmis täiesti väärtusetuks. Kuna ta oli endast väga halval arvamusel, ei suutnud ta vastu võtta hea ja puhta inimese Lev Mõskini abieluettepanekut, mis oleks ta surmast päästnud ning kindlasti pikemas perspektiivis ka ta enesehinnangut parandanud. Missugused asjaolud määravad Mõskini traagika? Mõskini traagika seisneb tema headuses ja suutmatuses inimestes halba näha. Võrdle Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kummale kuulub autori sümpaatia? Miks? Nastasja Filippovna ja Aglaja Jepatsina olid küllaltki ühtemoodi inimesed. Mõlemad olid erakordselt ilusad, tundlikud, armastust otsivad ning keeruka ja raske iseloomuga naisterahvad. Mõlemad kritiseerisid ja solvasid inimesi tahtlikult. Kuid neil oli ka erinevusi. Nastasja oli enesehävituslik ja madala enesehinnanguga. Ta keelas enesele ära kõik hea, kuna pidas end patuseks ja langenuks. Aglaja tegi elus vigu, kuid proovis neid vigu ka parandada.
· Kohtus endast 18 aastat noorema naisega, Käthe Weltmaniga · 1920. ta sõlmis abielu Käthe Weltmaniga, .(Naine tegi temale abieluettepaneku.) · kellega sündisid poeg Eerik ja tütar Riita. Ta asus elama Tallinna ja pühendus kutselisele kirjanikutööle. · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia · Tammsaare suri Tallinnas töölaua taga infarkti. Tagasihoidlikult elanud suurmees maeti Metsakalmistule ta viimse soovi kohaselt ilma välise ausärata Looming · Peamised zanrid millest kirjutas oli jutustus ja näidend. · Tema tuntumad romaanid oli : · 1922. a "Kõrboja peremees" · 1934. "Elu ja armastus" · 1935. "Ma armastasin sakslast" · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- · 1926.-1933 epopöa "Tõde ja õigus" I-V osa
”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) Eelpool olevale tuginedes vajalik: kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks (“temaga oli hea rääkida” ) empaatiline kuulamine – püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine) avatud kuulamine – kogu väite/seisukoha ära kuulamine, hinnangutest hoidumine (rumal/väär/mõttetu jne) tagasiside andmise oskus: (võimalusel) keskenduda käitumisele (muudetav), isik pole probleem, enne positiivne, siis negatiivne info. enda suhtumise muutmine, psühholoogilise müraga arvestamine Millal võib eeldada tahtlikku mõjutamist, tahtmatut mõju avaldamist?
SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , , .. , .. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, usaldusväärne, vajalik (peab koguma seda infot, mida vajatakse, mitte seda, mida kätt...
Levis edasi kujutavasse kunsti ja muusikasse 19. sajandil sai "romantiline" tähenduse tundeline Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revolutsioonis Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga TUNNUSED Tunded olid mõistusest tähtsamad Põgeneti oleviku eest Tunti huvi mineviku vastu Loodustemaatika Läbivaks teemaks oli üksindus Claude Monet "Jalutuskäik" VÄLJENDUSVAHENDID Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalsus Meloodia muutus väga laulvaks
Ühe perekonna lugu Perekond tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Minu jaoks tähendab perekond minule kalleid inimesi, kelle poole pöörduda oma murede ja rõõmudega. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes on otsustanud ühise kodu soetada ja koos elades oma muresid ja rõõme jagada. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse sellest, et nad kohtusid tantsupeol ja neil oli tekkinud sümpaatia esimesest kohtumisest. Nende suhe arenes selleni, et otsustati kokku kolida. Kuna vanaisa oli kuldsete kätega mees, ehitas ta maja oma kätega, muidugi oli ka abilisi. Vanaema ja vanaisa olid õnnelikult abielus 20 aastat, kuni vanaisa vähki suri. Neil sündis neli last, kolm tütart ja üks poeg, kes kahjuks sünnitusel suri. Minu ema on keskmine tütardest. Ta ei mäleta oma isa väga täpselt, sest ta oli väga noor, kui ta isa suri. Vanaema ei ole kordagi uuesti abiellunud.
Usundiõpetus "ECCE HOMO!" Mis on tõde? Pontius Pilatus ja Jeesus kahekõne P.P sümpaatia ja poolehoid Kreeka keel Johannes; "Pilatus ütles nüüd talle: "Sina oled siis ikkagi kuningas?" Jeesus vastas: "Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe sees, kuuleb minu häält." Hukkamõistmine Saabuv paasapüha Valik: kas vabastada Barabas või Jeesus Rahvas nõuab Barabase vabastamist Pontius Pilatus; "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." "Ecce homo!"
Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks
Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal.
Armaada purustamine tema nime igaveseks võiduga 20.valitsusaasta jooksul ülistati teda kui kuldajastu valitsejat 15.jaanuar 1559 krooniti ta Westminster Abbeys Inglismaa ja Iirimaa kuningannaks. Ta ei abiellunud kunagi, kuna see oleks tema riigi võinud allutada abikaasa mõju alla Tema kätt palusid Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg ja paljud teised, sealhulgas tema eluaegne sümpaatia Robert Dudley Omaette küsimus on, kas Elizabeth jäi ka tegelikult neitsikuningannaks, sest tihti on oletatud, et vähemalt Robert Dudley võis olla ta armuke. Lapsi tal igatahes ei sündinud Trooni pärandas oma kaugele sugulasele, Sotimaa kuningale James VI-le Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I http://www.annaabi.com/mutual.php?matid=5410 http://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I_of_Englan Tänan tähelepanu eest!
Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4. Jacki suurim kirg oli jahipidamine. 5
o Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga o Küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu o Tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o Palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) o Oluliseks peab mõistust ja tundeid o Matsi ja vurle kontseptsioon o Loomingu I periood peamiselt külaainelised jutud
Selle tulemusena tekib “asi meie jaoks”. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid – maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Tunnetuse maailma nimetab Kant fenomenaalseks. Transtsendentne maailm ehk noumenaalne – on olemas, aga seda ei saa kogeda. Uskus, et inimestel on vaba tahe. Käitumine on kohusetundest lähtumine. Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu
Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema. Nipernaadi külaskäik võib küll muuta naiste elu huvitavamaks ja tõsta ajutiselt nende enesehinnangut, tundes, et keegi neid tahab, kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks
Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4. Jacki suurim kirg oli jahipidamine. 5
Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I pe...
Lennart Meri Paljud inimesed on iseloomustanud Lennart Meri. Põhiliseks jooneks Lennart Meri juures võib igaüks märgata tema mitmekülgsust, toimet tulla toime erinevates olukordades ja erinevatel ametitel. Samuti on Lennart Merit iseloomustatud kui kohati liiga idealistlikut ja naiivset meest, kuid sellele vaatamata pole kadunud inimeste sümpaatia temasse suhtes. Lennart Meri oli väga sihikindel mees. Ükskõik, mida ta endale eesmärgiks võttis ja mille poole suundus, võisid inimesed tema ümber kindlad olla, et ta saavutab selle. Kui Lennart Meri alustas oma esimese filmi tegemist, mille plaanis ta teha dokumentaalfilmina, polnud ta varem näinud ühtki sellelaadset filmi. Tema ettevõtmist iseloomustati lausega: ,,Algaja ahnusel pole piire."
tõttu mees haigestubki. Pille, Johannese laps, on väga uudishimulik, nutikas ja palju küsiv tüdruk. Samas räägib ta oma ea kohta ka väga tarka juttu. Akke on mees, kes pole endaski eriti selgusele jõudnud - ta on kõhklev, kuid samas enesekindel oma usus kristlusesse. Ta tunneb süümepiinu, kuid ei anna ometi alla ega unusta võõrast religiooni. Teose jooksul ta küll taipab, et on jäänud ihuüksi, niisamuti nagu Ra märkab, et iga inimene on maailmas omapäi. Autori sümpaatia näib kuuluvat Johannesele kui ausale töömehele, kes on tollases ühiskonnas üks üsna eriline nähtus. Ra kolib tuttava agronoomi peresse katusekambrisse elama. Aja jooksul hakkab mees aga võõrustajatest väga hoolima ning sulandub sisse nende igapäevaellu. Kohalikus kolhoosis tekivad peagi töötajate vahel pinged ning üks naine tapetakse, Johannes saab infarkti ning väike Pille satub mürgituse tagajärjel haiglasse. Selles
M.A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel esitab valdavalt originaalkompositsioone, mis on saanud mõjutusi kõigi kolme pillimehe äärmiselt erinevast muusikalisest taustast. Mängitakse esimene lugu Spartan recovery. Loo lõppedes on nad minu sümpaatia võitnud. Kohe sai selge pildi, et tegemist on professionaalsete muusikutega. Ülimalt ...
H. Heine - Heine oli rahvuselt sakslane, juut. - Heine kirjutas - Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" - Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale. - Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub.
avastab oma missiooni. Peategelased "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Turja Hannes- pere noorim Joosep Maarva- taluteenija poeg, töökas ja tugev randlane poeg, kõrgelt hinnatud viiuldaja Suureõe Niida-rikka talu tütar, ning helilooja. Hannese sõber ja noorusaja Kaie Skalle-tantsija, Joosepi armastus, käib gümnaasiumis lapsepõlvesõber ja sümpaatia, Saadu Taali- vaene ja samuti loomeinimene. vähenõudlik rannaküla tüdruk Anu Maarva- raske ja vaese eluga naine, tugeva iseloomuga ning tahtejõuline Peategelased "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Turja Laas- Hannese isa, rahul Taavet Rabaraud Joosepi isa, oma eluga selle viletsuses kes ta ära põlgas Tegelaste võrdlus · Hannes <-> Joosep
situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks. Peategelase toakaaslane, Straddler, käis kohtamas Holden'i vana sümpaatia Jane Gallagher'iga. Holden pärib temalt hulga küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb teda kauaks piinama. Küsitavale ei meeldinud need küsimused ja nende vahel tekkis tüli. Nad hakkasid kaklema ning Holden jäi alla. Koju ta ei soovi minna enne, kui vanemad on saanud Pency'st kirja poja väljaviskamise kohta ning juba peale esimest ehmatust maha rahunenud. Kuna ta varakult koju ei tahtnud minna, käis ta hotellis ööbimas
veebruar 1889 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle 31. august 1890 8. juuli 1952 radikaalne Johannes Brabarus 12. jaanuar 1890 29. november 1946 kõige teadlikum ja järjekindlam, rõhutas ideelist ühtekuuluvust Albert Kivikas 18.jaanuar 1898 19.mai 1978 minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958 siiras sümpaatia Nõukogude Venemaale Johannes Semper 22. märts 1892 21. veebruar 1970 Üks radikaalsem tarapitalane (manifest), viibis välismaal, jälgis LääneEuroopa kultuurielu. Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Aleksander Tassa 5. juuli 1882 23. märts 1955 minimaalne osa Friedebert Tuglas 2
Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma. Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia. Teine rühm tegelasi on täielikult sulgunud oma kitsalt egoistlike individuaalsete huvide ringi ning kolmadat tegelasrühma võiks nimetada ,,kangelasteks teel'': siia kuuluvad Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov.Neid kujutab Tolstoi algusest peale köitvate inimestena; nad on targad, ausad, õilsameelsed.
Alas- tiolekus näeb kunstnik inimese loomulikku olekut ja neis peitub ürgjõulisus ning loomulik värskus. Taas naaseb kunstnik kodumaale, kus ta saab väikese päranduse ning avab Pariisis ateljee. Gauguin satub pettuse ohvriks (tuttav tantsijanna röövib ta vara ja põgeneb) ja läbi raskuste õnnestub tal müüa mõned tööd, et sõita tagasi Tahitile. Seal ehitab ta endale vaiadele nn ,,rõõmu maja" ja elab koos 16.aastase kohaliku neiuga. Loodetud rahu ei leia kunstnik ka siit, kuna sümpaatia kohalike elanike vastu sunnib teda võitlema saarel valitseva ebaõigluse ja ülekohtuga. Gauguin viibib mõned kuud vangis, kus ta tervis halveneb. Raskelt haige ja meeleheitele viidud Gauguin sureb 8.mail 1903.a. Tahitil. Gauguini looming on mõjutanud 20.sajandi kunstnike loomingut, eelkõige kubismi ja Pablo Picassot.
Peategelane on iseloomult üksik, mõtlik ning masendunud. Ka välimusega ei paista ta eriliselt silma, mees erineb aga siiski teistest majasolijatest inimlikult roosaka jume ja normaalse kehatemperatuuri poolest. Kõrvaltegelasi on palju - neist tooksin esile poiss Olle, kes vaatamata oma haigusele on optimistlik ega ole kaotanud võimet unistada, ning Bobby - robotliku liikumisega kelneri, keda hiljem kohus liigses uhkuses süüdistas. Autori sümpaatia kuuluvust kellelegi on raske hinnata, kuna tihti muutuvad teose tegelaskujud ning täielikku ülevaadet või arvamust isikutest ei tekigi.
Aleksandr Blok (1880-1921) Aleksandr Aleksandrovits Blok sündis Sankt-Peterburgis, kasvas kõrgeintelligentses aadliperes. Tema isa õigusteaduste professor oli ka väga andekas musik ja tundis hästi kirjandust ja paistis silma oma despootliku iseloomu poolest. Blok'i ema oli sunnitud lahkuma mehe juurest veel enne poja sündi. Ja nii möödus Blok'i lapsepõlv vanaisa, Andrei Beketova, botaanika professori, Peterburi ülikooli rektori majas. Oma suved veetis Blok vanaisa Sahmatova mõisas Moskva lähistel. Beketovi peres tegelesid palju kirjandusega. Bloki vanaisa oli mitte ainult paljude teadustööde vaid ka populaarsete artiklite autor. Vanaema tõlkis kogu oma elu teaduslikke ja kunstialaliseid teoseid. Kirjandusega tegelesid ka tema tütred Bloki ema ja tema tädid. Pole ime, et sellises õhkkonnas avaldus ka pojal väga varakult armastus poeesia vastu. Esimesed luuletused kirjutas Blok viieaastaselt. Päris tõsine huvi po...
asjadest. Kindlasti on raha üks kõige suurem sõltuvus. Autor ei astu dialoogi lugejaga, ning suhtub materjali taunitavalt, tema meelest tuleks inimesi kaitsta erinevate mõjude eest. 6. Adressaat. Essee on lugemiseks määratud kõikidele, võib-olla eelkõige sõltlastele. 7. Keel, sõnavara, stiil. Autor on kasutanud mõnda vöörsõna nt bantaalsem, antipaatia ja sümpaatia, muidu on laused lihtsad ja aru saadavad. Kindlasti on suur osatähtsus definitsioonidel, kuna kõik inimesed ei tea kõikide sõnade tähendusi. Nende teada saamikseks tuleks lugejal otsida sõnatähendust, kuid see tekitab lisa lugemist ja otsimist. Hea on kui vöörsõnade tähenduses on kuskil tekstis välja toodud, kasvõi loo lõpus- nii on lugejal mugavam. Kommentaarid ja oma arvamused on kindlasti suure osatähtsusega, kuna lugejad soovivad teada ka kirjutaja
probleemidest. Naised ei otsi oma probleemidele kohe lahendust( nagu mehed), vaid soovib, et teda mõistetakse ja kuulatakse. (kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE. Naised on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid ARMASTATAKSE. Kui naised pelgavad saamist, siis mehed pelgavad andmist. Kui mees vaikib, kipub naine kujutlema halvimat. Mehel on raske teha vahet kaastunde ja sümpaatia vahel. Ta ei salli haletsemist. Kui mees armastab naist, vajab ta vahel eemaletõmbumist, et saada taas lähedaseks. Naise enesehinnang on nagu laine tõuseb ja vajub. Kui ta põhja jõuab, on aeg teha suurpuhastust. Kui surutakse maha negatiivsed tunded, siis samamoodi surutakse maha ka positiivsed, ning armastus kustub. Kui mees toetab naise vajadust olla ÄRA KUULATUD, siis toetab naine mehe vajadust OLLA VABA. Meestel on õigus olla vaba ja naistel on õigus olla häiritud
raames ning mida on sellest saati proovitud kasutada mitmetel eesmärkidel erinevates riikides ja erinevates keeltes. Sauter kirjutab, et "Teatrivestluste" põhimõte erineb teistest retseptsiooniuuringute meetoditest, sest ei anna uuritavatele ühtki küsimustikku ega alusmaterjali vaid laseb lihtsalt grupi inimestel vabalt vestelda. Sauter nendib, et teiste mikroaspektide seas huvitab uurijaid ka väga pealtvaataja emotsionaalsete protsesside uurimine, nende seas enim aga identifitseerimine, sümpaatia ning empaatia. Autor toob näite Henri Schoenmakeri ja tema Hollandi kolleegide uuringust ning ka iseenda uuringust. Viimase tulemustest leidus, et kõige rohkem mõjutab publiku hinnangut etendusele näitlemise kvaliteet. Oma artikli lõpus räägib Sauter ka teatriteooriast ning toob välja, et retseptsiooniteooria on andnud teatriteooria arengusse märgatava panuse. Autor annab lühikese ülevaate ka
mingisugust mõtet. Näiteks August Kitzbergi teoses ,,Libahunt” sümboliseerib libahunt rahva soovi vaba olla. Teoses libahunti kujutav tegelane räägib, kuidas ta erinevalt teistest inimestest on vaba ning läheb kuhu tahes ja millal tahes. Tolleaegne orjastatud Eesti rahvas seda teha ei saa. Võimalik, et Kitzberg proovib niiviisi edasi anda ka mõtet, et ta väärtustab Eesti rahva vabadust, sest aeg-ajalt näib nagu kuuluks autori sümpaatia libahundile. Peaaegu kõik inimesed libahundi ümber mõistavad ta hukka ning usuvad, et ta on nõiutud. Tol hetkel tundub, et Kitzberg kujutab hunti tõrjutuna, tunneb talle nagu kaasa ja hoiab tema poolele, seega rõhutab vabadust. Rahvapärimuse järgi olid libahundid inimeste kõrval loomulik nähtus. Levisid erinevad uskumused, kuidas inimene hundiks sai ja vastupidi. Rahvauskumused said aga uue külje, kui võeti vastu ristiusk, mille kohaselt libahunte hakati seostama
Kaasaja muusika. 1. 20.sajandi muusika- ja kunstisuunad: hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, avangardism, minimalism, postmodernism. 2. Faktid Gershwinist: õppis muusikat omal käel ja võttis ka eratunde; tema sümpaatia kuulus kergemale rahvalikule muusikale, peagi hakkas ise komponeerima; hea klaverimängupraktika ja muusikalise silmaringi sai ta, töötades muusikaäris, kus ta tutvustas klaveril ostjatele uut laulurepertuaari; tegi juba lööklauludega endale nime, tänu sellele sai ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile; ,,Rhapsody in Blue" tõi heliloojale maailmakuulsuse
kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga. Oma elu küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele väga vähe, ainult siis, kui see oli vältimatu. tal tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks. Ta oskas täielikult saksa ja venekeelt, osaliselt prantsuse ja inglisekeelt. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia. Tema 100.sünnipäevaks rajati monument tammsaare parki. LOOMING Tammsaarel on näidendeid, miniatuure, novelle, jutustusi, romaane, esseesi ja tõlkeid. 1920.-1930. aastail ilmus 14 raamatut. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. 22009/2010 sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)). Tammsaare loomingu
· 1919. a abiellus endast 18 aastat vanema Käthe Weltmaniga. · Kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik · Viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. · Suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. · Oma iseloomu poolest oli väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. · Lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia. Looming I periood · Peamiselt külaainelised jutud · 1900 ,,Kilgavere Kustas" · 1901 "Mäetaguse vanad" · 1902 "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · 1902 "Kaks paari ja üksainus" · 1903 "Vanad ja noored" · 1905 "Raha-auk" II periood · Linnarealism · Loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme · Palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteet...
Eesti esimese iseseisvusajaga · küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu · tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon · Tammsaare mõtteid selle kohta: ·
Enne vanglasse minekut oli olnud laisk. Oli ka vanem vend, töökas ja eeskujulik, kes sõjas hukkunud. Isa nägi, et sellest pojast pole asja. Vangla mõjus hästi hakkas tööd tegema, viina enam ei võtnud. Oli tekkinud plaanid, mida taluga ette võtta ja järge parandada. Ühest silmast oli enne vanglat pime. Kõrvaltalu oli Kõrboja, seal Anna. Lapsepõlves said hästi läbi. Tunnistab Annale, et ühe mängu käis torkas viimane tal silma peast välja. Nende vahel oli sümpaatia. Anna saadeti linna kooli, suhe katkes. Tükk aega ei puutunud kokku, kuniks Villu jõuab koju ja teab, et Kõrboja Anna on tulnud koju. Hakkavad uuesti läbi käima. Vana sümpaatia lööb välja, ent Villul oli poeg. Juskui kaasa olemas, vabaabielu. Villu tundis kohustust. Oli raske valiku ees. Juhtus õnnetus, õhkis kive ja jaaniöösel läks napsise peaga. Sai viga, jäi ka teisest silmast poolipimedast. Lasi ka käe vigaseks. Ei saanud enam korralikult tööd teha
Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne
IMPRESSIONISM (19. sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse p...
Mihhail Lermontov 1814-1841 · vene romantismi esindaja · Puskini eeskuju järgija Lermontovi lapsepõlv · ema surm · isa ja vanaema erimeelsused · inetu välimus ja kehv tervis · prantsuse ja saksa keele valdamine · üsna ladus inglise keel · väga hea haridus Lermintovi iseloom · tundlik ja heitlik · iseseisev mõtleja, vara küps · sümpaatia kuulus vabadustarmastavale mägilasele! Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu
,,Figaro pulma" kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomarsee) ühiskonnakriitiline näidend. Sündmused leiavad aset krahv Almaviva õukonnas ühe ööpäeva jooksul, just enne krahvi toapoisi Figaro ja tema pruudi, krahvinna toatüdruku Susanna pulmi. Sündmuste konflikt seisneb selles, et krahvile on hakanud meeldima väga kenake, hakkaja ja nutikas Susanna ning krahv tahab teda oma toapoisilt üle lüüa (üheks ööks nn. esimese öö õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu. Nutikas Susanna oskab aga igas situatsioonis leida lahenduse ja võidelda oma õnne eest. 2 Ooperis on terve ka rida eredate karakteriga koomilisi tegelasi (näit. krahvi noor paaz Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika.
Valgustusaeg oli periood Euroopa ajaloos mis kestis 1680 1780 . Valgustus tähendas uut ja paremat mõtteviisi. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Üks prantsuse filosoofe Rene Descartes väljendas kujukalt oma juht mõtet ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas ." Minu meelest on see parim mõte valgustusajastu jooksul. Nagu näha said ka sel ajal kõik inimesed sellest mõttest õieti aru ja mis peamine inimesed hakkasidgi mõtlema.Tähtsamaks vaimseks liikumiseks 18.sajandil Euroopas sai valgustus. Sageli nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teaostega rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, sest seal valitses täielik demokraatia ja trükivabadus. Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montes...
armastusest ühe naise ja kirest teise vastu. Mis saab, kui valiku tegemine osutub liiga raskeks? Jääb peale armastus või elu? Kõrboja Annat teadis Villu ajast, kui nad mõlemad alles lapseeas olid. Nende vahel oli juba siis tugev side, sõprus, usaldus. Kõik see, mis vanemas eas aluse armastuse tekkimisele annab. Hiljem taaskohtudes, olid mõlemad kohmetud ja jälgisid hoolega oma sõnu ning liigutusi. Nende vahel oli midagi seletamatut, erilist. Nooruseas tekkinud sümpaatia ei olnud kuhugi kadunud ja süvenes nüüd suure kiirusega. Anna äratas temast justkui poisilikkust, tahet näidata oma võimu ja julgust. Nii nagu tahavad seda teha armunud, kes endast võimalikult head muljet jätta soovivad. Sellega pingutatakse aga enamasti üle, nii ka Villu. "Kõik pidid nägema, kuidas Katku Villu oma Kivimäel kive põmmutab, mis paneb nõmme paukuma, nii et lajatab Kõrboja järvgi. Villu kutsus ka Kõrboja
vaid ei ning jah. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud. 4. Kas ja miks saavad Oneginist Lenskist sõbrad? Oneginist ja Lenskist said ssõbrd. Lenski proovis Oneginiga sõbraks saada ning see õnnestus. Nad kohtusid, nad pettusid, siis hakkas meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Nad said sõpradeks, sest neil polnud targemat teha. Nende vahel tekkis suur sümpaatia. 5. Iseloomustage Lenskinit Ja Oneginit. Lenski armastas elu. Kõik köitis teda ning oli tema jaoks huvitav. Talle meeldis erinevate inimestega suhelda. Onegin oli elust tüdinenud. Ta ei suutnud millestki rõõmu tunda. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida. 6. Missugused on Oneginil muljed ja tähelepanekud külaskäigult Larinite juurde? Lenski läheb Oneginil oli igav ja talle ei istunud sealne toit- jook. Onegin meeldis Larinite majas kõigile
.. kõik on kadunud... vaid sein on valmis su hala kuulama. Nii see juba on, et pimedas pole midagi häda, kuid valguse nägemine teeb haiget. Rahaga võib ka samastada meelemürke või mis iganes mõjutusvahendeid on ju ka see sõber, kes baarileti ääres õlle välja teeb või tuld annab. Kui kohtud iga päev samade inimestega niiöelda sunnitud seltskonnas (kool, töökoht), ei pruugi su kaaslased veel sõbrad olla. Teid peavad ühendama sarnased eesmärgid, sümpaatia, lugupidamine teineteise suhtes ja nii edasi. Loomulikult on sõpruse mõistet väga raske lühidalt defineerida. Seda peab lihtsalt ise kogema. Mina olen seda teinud ja võin öelda, et elus ilma sõpradeta pole suurt midagi huvitavat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
