Mõnda Mati Unti teosest ,,Sügisball" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minule meeldis antud teos. See oli juba vormi poolest erinev eelnevatest teostest, mida ma lugenud olen. Teos on kirjutatud läbi kuue erineva tegelase ning nende kaudu sai teada, kuidas elati ühes ja samas kohas. Hea oli seda teost lugeda, sest laused olid lihtsad ning tegevuses polnud ülepingutatud ulmeliste sündmustega või liigsete draamadega. Ainuke häiriv asjaolu minu ja...
Mõnda Franz Kafka teosest ,,Metamorfoos" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on XXXX XXXXXXXXXX 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat meeldis. Eriti huvitav oli see, kuidas Kafka oli kirjeldanud realistlikult ulmemaailma kuuluvat süzeed. Samuti meeldis mulle see, kuidas oli autor lähenenud voodist väljasaamise probleemile, samas kui antud situatsioon oleks reaalsuses vägagi ebarealistlik tundunud. Samuti meeldis, et raamatut oli lihtne lugeda, laused olid loogili...
Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi avardumisena. Kuidas see toimub ja millest sõltub
Antud meetodit olen ma kasutanud peamiselt protsesside või seoste selgitamiseks. Antud teksti puhul see meetod minu puhul edukas ei olnud, sest suurem ressurss kulus arusaadava skeemi koostamisele. Lisaks oli see meetod minu jaoks liiga ajakulukas, sest erinevate joonte ja selgitavate noolte vedamine võttis minu jaoks liiga kaua aega. Tehnika ei olnud minu jaoks täiesti uus, kuid selle kasutamine antud teksti puhul andis mõista, et olen enda jaoks sisse töötanud muud meetodid. Hermeneutiline ring Kui vaatasin esimest korda sõnapaari “hermeneutiline ring“, siis kerkis mulle silme ette mõni ringilaadne joonis või skeem. Tegelikult oli antud meetodi sisu hoopis lihtsam: lugeda teksti korduvalt ning iga kord püüda järjest sügavamat mõtet leida. Antud võte oli minu jaoks peaaegu et uus ning soovin seda tulevikus kasutada teaduslike artiklite ja eriti võõrkeelsete tekstide lugemisel. Kokkuvõte
Soomest tagasi tulla. Soomes on kõik nii rahulikud ja mingeid tibisid kontsakingadel ning beibetamas ju igapäev ei näe. Nood on seal suur haruldus. Aga Tallinnasse jõudes oli kõik kuidagi jälle tavaline - tahad jälle kuhugi minna, midagi teha. Peaasi et saaks jälle tõmmelda. Ei viitsi hästi enam. Miks ei võiks elu Tallinnas olla samasugune nagu Helsingis? Hermeneutika Hermeneutika Platon: hermeneutike techne; hermeneutiline kunst: abivahend jumalate keele mõistmiseks(Hermes) eksegees: tõlgendamine, tähenduste omistamine Hermeneutika kr. hermeneuein; õpetus mõistmisest ja tõlgendamisest antiikajastul: murrete uurimine, seaduste tõlgendamine, Homerose tekstide tõlgendamine Aristotelese teoses Peri hermeneias tähistas hermeneia ütlust kui hinges mõeldu üleminekut välisesse (täht, hääl)
Millised on romaani olulisemad stseenid või kõige olulisem neist? Miks just see stseen oluline on? 6. Analüüsi romaani põhitegelasi. 7. Milliseid küsimusi romaan esitab? 8. Milliseid vastuseid pakub romaan esitatud küsimustele? Romaani põhiidee Põhiidee on autori vastus teoses esitatud probleemile. Hermeneutiline ring Hermeneutiline ring ehk mõistmise ring on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena. Laiemas tähenduses on hermeneutilise ringi tunnistamine tekstide tõlgendamise puhul eelduseks nende käsitlemisele terviklikuna, arvestades nende ajaloolist, tekstiloolist, mõisteloolist jne horisonti,
Mõnda Oscar Wilde teosest ,,Dorian Gray" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates oli teose sisu hästi kirjutatud, autoril oli hea kujutlusvõime. Samuti meeldis mulle see filosoofia, mida siin teoses väga palju oli. Teose lõpp, see kuidas Dorian ennast ära tappis, lüües noaga enda kõiki tema patte peegeldavat portreed, oli huvitav ning veidi üllatav. Teose halvaks küljeks tooks näiteks pikad ja imelikud, ilustatud kirjeld...
viise õppimiseks ja eksamiks ettevalmistamiseks. Eriti lihtne on kokkuvõtte kirjutamine siis kui tekst on eelnevalt allajoonitud ning kasutatud ka mõttekäikude ümbersõnastamist. Jooniste ja mõisteskeemide tegemine Antud meetodit olen ma kasutanud peamiselt protsesside selgitamisesks, antud teksti puhul see minu jaoks midagi lihtsamaks ei teinud, pidin rohkem pead murdma selle üle kuidas skeemi koostada, et hiljem sellest aru saada ning see võttis liiga palju aega. Hermeneutiline ring Antud võtet kasutan teaduslike artiklite ja eriti võõrkeelsete artiklite lugemisel. Kokkuvõte Pärja Bärg Maakorralduse magister I Kõige paremini sobisid mulle olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine ning hermeneutiline ring. Nede kolme kombineerimisel sain enda
VAHEARVESTUS Martin Malm, VE II I OSA Tehnikad mida olen kasutanud ja kasutan edaspidi on olulise info allajoonimine ning märkmete tegemine. Need aitavad hiljem tähtsamad kohad üles leida ja muuta tekst arusaadavamaks. Tehnika, millest ma varem pole kuulnud ja mida ma varem kasutanud pole on hermeneutiline ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel. Kas vaatlus on meie jaoks algseim, ülim allikas või mitte. Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda?
Mõnda Erich Maria Remarque teosest ,,Läänerindel muutuseta" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored mehed, pole saanud võimalust muule...
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Sten Kangilaski Koostaja: Sten Kangilaski 8.12.11 ,,Pimedad" Maurice Maeterlinck Tln Perioodika 1996 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kuus pimedat istusid kuskil kivi või kaljurahnu juures, natuke eemal oli mingi kirik või loss. Tegelasteks olid pimedad inimesed, osad sünnist saati pimedad, osad hiljem pimedaks jäänud, mõni pimedaks jäänu suutis veel mingit moodi ähmaselt näha, mitte selgelt, kõigest pii...
Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse
Hermeneutika üheks ülesandeks peab Gadamer koos tema poolt tsiteeritavate Schleiermacheri ja Astiga leida üksmeel varasema vaimuloominguga kuid gadamerlik on siin minek ajaloolisest nö. lamestavast ühtsuseotsingust kaugemale ja võttes appi Heideggeri olemusanalüüsi, kus tõlgendamist käsitletakse ringina, mis algab eelhaardest ehk visandusest, mida tõlgendamise käigus edasi liikudes vastavalt lisanduvatele mõistmistele pidevalt revideeritakse. Selline pidev hermeneutiline ring, kus toimub vahelduv osa kaudu terviku ja terviku kaudu osa mõistmine koosneb ootuse (projection ingl. k), mis suunab tõlgendamise protsessi vaheldumisest selle ootuse kinnitumise või ümberlükkamisega. Lause või lõigu eeldatav tähendus, mis tekib lugemise alul ja see, kas ootus oli õige või ei, selgub lugemise jooksul. Võib öelda ka teisiti, et meil on teksti suhtes eelnev uskumus, arvamus (preopinion). Meil võib olla korraga ka mitu eelnevat
Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded?
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Tekstide paremaks mõistmiseks olen eelnevalt kasutanud erinevaid õpimeetodeid. Kõige enam olen üldiselt kasutanud alati olulise allajoonimist, kuid harvematel juhtudel olen kasutanud ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. 1b) Minu jaoks oli täiesti uueks tekstide tõlgendamise tehnikaks hermeneutiline ring. Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“
Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt määratud lugejaootused. > kogukond loob teksti objektiivsena näivad jooned, autori kavatsuse jne. Ei ole olemas ühtki universaalset, ‘õiget’ tõlgendust, see sõlub alati lugemisstrateegiast tõlgenduslikus kogukonnas, ühe kogukonna perspektiivi ei ole võimalik teha arusaadavaks teisele kogukonnale. Hermeneutiline ring: järgkjärguline lähenemine teksti tähendusele, autori sõnumile; osa mõtestamine terviku kaudu; terviku mõtestamine osade kaudu; teksti mõistmine süveneb tänu terviku ja osade pidevale ümbermõtestamisele. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne
Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv Kasvatusteaduse uurimisvaldkonnas on palju tähelepanu pööratud lapsepõlvele. Lapsepõlve võib
tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena. Hermeneutika lähteseisukohad: uuritakse teksti tervikuna (vt. hermeneutiline ring); teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal; tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. ülikoolide privileegid mõlema õiguse doktor Rooma õiguse retseptsioon Antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi, kuid palju siiski säilis. Uued rahvad alustavad normaalset elu ja sellega seoses taaselustub
eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida erinevaid tõlgendusi, absoluutset tõe kriteeriumi ei ole olemas nagu ka absoluutset teaduslikku teadmist . Hermeneutiline pradigma näeb inimest osalejana, kes on huvitatud mõtestatud tegevusest, iseenda arenemisest, ümbrusest. Kasvatusprotsessis arvestatakse kasvatatavaga ja iga kasvatuse juhtum on ainukordne. Kasvatuses luuakse situatsioon , kus on võimalus ennast arendada. See on kutse avastada ja leida üles oma võimalused. Leian, et õpingud Tallinna Ülikoolis on mulle andnud just sellise võimaluse. Kognitiivne paradigma seisukohalt on õppimine, kui kogemuste muutumine. Õppija on
sünonüüme või tõlgime asju teise keelde · 2. tugev semantika see on keelte tegelikkus. · Pragmaatika- tahame midagi seletada/väljendada jagada käske jne. Raskesti formaliseeritav. Grice'i ja Searle'i teooria on esimesed sammud selle suunas. (mitte ainult kõneleja tegu pole eesmärgistatud, vaid ka kuulaja, kui ta tahab aru saada, mida räägitakse) hermeneutika · hermeneutiline tegevus on väga levinud. Hermeneutika kui spetsiifiline filosoofiline liin tekkis hilja. Hermeneutika tuleb ,,Hermesest" , kes oli Kreeka jumalate käskjalg ja tegeleb kaubandusega. · Hermeneo tõlgendab, seletab. · Hermeetiline suletud teadmised/teadused need on teadused, mida ei saa tavaliselt kätte, see on saladus, et seda saada, tuleb kuuluda mingisugusesse sekti või gruppi. Hermeetiline
Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust Tõlgendamisega on õigusteadust kõige rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Tänapäevased voolud 1. Toopika- pärineb antiikajast, ning oli kasutusel Antiik-Kreeka retoorikas ning seda kasutati tähenduses: leitakse suvaline teema, et selle üle vaielda 2. Hermeneutika- põhisõnum on hermeneutiline spiraal- iga korraga saadakse asjaoludest paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni 3. Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida keelt, kui suudetakse ebaselgused keeles kõrvaldada, saadakse kätte ka lahendus 4. Argumentatsiooniteooria- tõekriteerium õigusteaduses on argument, paremad argumendid võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub Tõlgendamise koht
Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes ( taanlane, kirjutas 19. sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund )
Teoreetiline Metoodiline Ühiskondlik (teadmishuvi) (uurimushuvi) (strateegiline huvi) MIS KUIDAS TSIVILISATSIOON/ KUIDAS TEADMINE HARIDUS MIKS SÜGAVAM ARUSAAM (teoreetiline) Oma olemuselt võib uurimus olla positivistlik, hermeneutiline, marksistlik jne, samas uurimuse jagamine eri tüüpideks on tihtipeale uurija ühepoolne sildistamine. Uurimuse huvi on alati seotud uurija enda isikuga ning huviga teema suhtes. Mida rahvusvahelisem aga uurimus on, seda enam kuulub uurija teatud uurimistraditsiooni. Uuringu praktilises osas mängivad rolli ka uurija väärtushinnangud. Analüütilistes uurimuses ei ole eesmärgiks maailma parandamine. Igas uurimustöös peab sisalduma uurimuse sügavam teoreetiline arusaam, sellega
just häälikusüsteemi toimimisele kõne ja keele sisu seisukohast. Frankfurdi koolkond - neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli,Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. Püüti ühendada empiirilisi ja teoreetilisi ühiskonnauuringuid (pakuti välja interdistsiplinaarne käsitlusviis). hermeneutiline ring Gadamer, Hans loodud mõiste, teksti tõlgendamine tervikuna arvestades ajaloolist, tekstiloolist, mõisteloolist jne horisonti, st laiemat konteksti, meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued
kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi). 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus. Hermeneutika lähteseisukohtadeks on (1) teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); (2) teksti uuritakse kultuurilis- ajaloolisel taustal ning (3) tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Hermeneutiline ring on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena. Laiemas tähenduses on hermeneutilise ringi tunnistamine tekstide tõlgendamise puhul eelduseks nende käsitlemisele terviklikuna,
kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama oma kunstilisi eelistusi 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus, hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus, hermeneutika lähteseisukohtadeks on: (1) teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring) (2) teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal (3) tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda Hermeneutiline ring - on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena, laiemas tähenduses on hermeneutilise ringi tunnistamine tekstide tõlgendamise puhul eelduseks nende käsitlemisele terviklikuna,
kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi) 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. a. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus. Hermeneutika lähteseisukohtadeks on i. teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); ii. teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal ning iii. tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. iv. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. b. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist
diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega elamismaailm meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega Frankfurdi koolkond Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. hermeneutiline ring tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena ideoloogia vaadete ja ideede süsteem intertekstuaalsus tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega kirjutatav tekst kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma kognitiivteadused e tunnetusteadused, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid
n Poliitikakujundamisprotsessi analüüs n Halduspoliitikate tulemuslikkusuuringud n Organisatsiooni, juhtimise, rahanduse analüüs n Sotsiaalajalugu, poliitikapsühholoogia, poliitgeograafia, -kommunikatsioon jt Poliitika uurimise märksõnu n Riigi, võimu, poliitika küsimused (mõtlemine, käitumine, reeglid/institutsioonid, alusloogika) n Poliitikasündmused (sotsiaalsed faktid) ja nende tõlgendamine (tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine) n Kvantitatiivne vs hermeneutiline vs institutsiooniline lähenemisviis n Seaduspärade (invariantide) otsimine (nomoteetilisus vs ideograafilisus) n Juhtumite ja/või dokumentide võrdlemine n Statistiline (kvantitatiivne) analüüs n Kvalitatiivanalüüs n Mõisteanalüüs Poliitika põhimõisteid ® Politics poliitika võimuvõitlusena (päevapoliitika) ® Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika)
Suuline kõne – hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid; kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähistamine. On kultuuriliselt varieeruv, AGA emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad. Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu; uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring on osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu; teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal; tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel; fookuses teose komponentide omavahelised keerukad
Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole)
külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju ei ole lihtne, seal mängib rolli ka mälu, alateadlik iha, sinu soovid jms paljud komponendid. 2.Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri «Olemine ja aeg» Sõna „hermeneutika“ tähendab teatavaks tegema, tõlkima, tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. • Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus — viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. • Keskajal 4-astmeline tõlgendus:
Selline lähenemine tunneb naudingut teksti küllasusest. 1966 "Kriitika ja tõde". Barthes'i arvates pole "tõde" mitte välistes tingimustes, mis viisid teksti loomisele, vaid "tõde" tuleb otsida tekstist endast, tema tähendusest. Kirjandusteost võib vaadelda kui funktsioneerivat mehhanismi ja sel juhul uurib teda kirjandusteadus, kirjandusvormi "universaalne grammatika", või kui mõttelist moodustist, millel on sümboolne iseloom. Seda uurib "kriitika", mis on hermeneutiline, interpreteeriv. Empaatiline lugemine, mis "astub teosele vastu", st. püüab teost jäljendada, ise selleks muutuda. Kirjandus on Barthes'il justkui aktiivne alge, mis on võimeline edasi kandma ajalugu. Hiljem kasutas ta termini "teos" asemel terminit "tekst". Siin muutub mingil määral ka mõistete semantiline sisu, mille uurimiseks on vaja luua ka uus keel. Sama teemat käsitleb 1971 "Teoselt tekstile" ja 1973 "Teksti analüüs".
Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus. See moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tehnika kaks tähendust. Techne esialgne tähendus poeetilisus. Tehnika instrumentaalsus eeldus kausaalsuse vältimiseks, seadmed tehnika kui seade- stu. Avaldub hermeneutiline lähenemine. Heidegger läheb tagasi antiiki ja otsib, mis see sõna tähendas. Kr. Keeles looming, ladina k. instrumentaalsus. Keskaegne puusepp on Heideggeri meelest tehnika alla kuuluv, aga hüdroelektrijaama projekteerimine ja ehitamine mitte. Heideggeril on alguses olemas seade, seejärel hakatakse see käima panema. Inimene mõtleb endale vajaliku seadme välja ja hakkab mõtlema, kuidas saaks looduse selle heaks tööle panna. Ta leidis, et aatompomm lõhkes Parmenidese teostes
pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Aristotelese ,,Tõlgendamisest" Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele. Suuline kõne - hinge emotsioonide muljed ja sümbolid. Kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähestamine. Võib kultuuriti varieeruda, kuid emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad, on samad kogu inimkonna raames nagu ka objektid. Hermeneutika Uurib teksti tervikuna, eesmärgiks mõistmine. Hermeneutiline ring - osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Keskendub autori ja lugeja kommunikatsioonile teksti kaudu. Teksti tõlgendus sõltub uurija vaistust, kogemusest ja valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine. Mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, sõnadel, süntaksil, ideede järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid. Sageli ilmneb vastuolu teksti vihjelise ja ilmse tähenduse vahel.
W. Dilthey (1833-1911) Sissejuhatus vaimuteadusesse 1833, Hermeneutika tekkimine 1900. Temale kuulub loodus- ja vaimuteaduste selge eristamine. Looduteaduste võidukäigu ajal astus Dilthey välja humanitaarteaduste kaitseks. Vaimuteadustel on eriline missioon tegeleda individuaalsete nähtuste ja tähendustega. Tõlgendamise protsess on võõra kogemuse läbielamise viis oma elukogemuse kaudu, selle projitseerimine võõrasse elukogemusse. Hermeneutiline ring pole kunagi suletud, iga mõistmisakt viib uuele tasandile. Teksti mõistmine süveneb ja just sellepärast on igasugune tõlgendamine loominguline tegevus. Tõlgendaja teostab loomeakti taandsuunas. Iga tõlgendusprotsess on uue teksti loomine. Lugeja muutub kaasautoriks. Hermeneutiline mõistmine on täielikum autori enda mõistmisest. Lugeja või kriitik asub autorist kõrgemal tasandil. Dilthey näitab ka, et loogilis-
Mõjutusajaloo ja mõjutusajaloo teadvuse vahele jääb diferents; lõplikult ei suuda mõjutusajalugu teadvustada. Lk 197. Võrdleb edasi mõjutusajaloo teadvust ja ajaloolisuse teadvust. Situatsioonis sees olles ei teadvusta me omale seda kunagi täielikult. Situatsioonist tuleks väljuda, et seda täielikult teadvustada. Situatsiooni ei saa objektiveerida. Objekteerimine ehk väliseks tegema. Peaksime ennast siis ajaloosituatsioonist välja tõstma, aga ei saa. Hermeneutiline situatsioon, def? „situatsiooni koht, milles me leiame end olevat varasemast päritu suhtes, mida meil tuleb mõista. Olla mõjutusajaloost mõjutatud tähendab olla mõjutusajaloos. See refleksioon pole aga lõpule viidud. Olla ajalooline tähendab olla mitte omada lõpule viidud eneseteadmist. „Mina“ on ajalooliselt kujundatud. Absoluutset transparentsust ei saa saavutada „mina“ suhtes. Subjektiivsus-filosoofia kriitika. Lk 198. Subjekti filosoofia rajas Descartes. „Mõtlen
Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid. Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. 2.HERMENEUTIKA - tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või interpreteerimist e. tõlgenamist kreeka keeles. See tuleb keele filosoofiast. Hermeneutika põhisõnum on hermeneutiline spiraal see seisneb selles, et meil on olemas teatud eelteadmine, millega me vaatleme ühte kaasust, meil tekib uus eelteadmine ja me läheme seaduse kallale. Kui me oleme seaduse teksti ära lugenud, siis vaatleme uuesti kaasust,sest meil on rohkem eelteadmisi jnejne. Kuidas me seda eelteadmist saame, seda hermeneutika ei ütle, ta ei ole meetod, vaid ta on pigem kirjeldus sellest, mis tegelikult juhtub. 3.ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA põhiline arusaam maailmast on, et keel on mõtete
H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on
Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva antropoloogia omaduseks on keskenduda eranditele, juhuslikele kultuurinähtustele ja kontekstile. Hermeneutika Hermeneutiline antropoloogia põhineb hermeneutilisel filosoofial. Kultuur kui tekst. Hans-Georg Gadamer. Dialoogi metafoor. Tähenduste loomine toimub vastastikuse suhestamise läbi. Tähendused on potentsiaalsed, spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis. Pidevalt korrigeeritakse üksteise arusaamu, läbi üksteisemõistmise mõistetakse kultuure paremini. Hiljem dialoogi metafoori tuleks korrigeerida, tuleks kasutada läbirääkimiste metafoori. Valikud ning otsused tuleb läbi
H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on
Õhk on seatud lämmastiku väljastusele, maapind maakidele, maak näiteks uraanile, see aatomienergiale, mida võib vabastada hävituseks või rahumeelseks kasutuseks." On olemine ja mitteolemine (tees ja antitees), mille kahe segunemisel tekib siinolemine (süntees) ehk inimene. Inimese kui olemise karjus inimene pole maailmas suuteline muutma. Inimene peab kohanema. Vaid oma koha piires võib ta tegutseda. Ka karjus ei suuda ise karja tekitada. Hermeneutiline ring analüütiline mõõde (võtame teksti (ring) osadeks ja analüüsime sõna- sõnalt. Lõpuks paneme kokku tagasi (sulgeme ringi)). Ajaline mõõde peab olema suuteline vastavat ajastut ette kujutada, et sellest aru saada. 22 Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu
kasutatakse ja vaadelda vaid enda vaatepunktist, nii nagu need talle avanevad. Need, mis sellega kokku ei lange tuleks kõik kõrvale tõrjuda. Ei ole sellist ühte ja õiget viisi kuidas seda teha. Sellepärast on erinevad fenomenoloogilised stiilid, neid on väga palju - otsib inimkogemuses mingit ühisosa, stiile saab jaotada ja liigitada ja jaotada. Tavaliselt räägitakse sellestest fenomenoloogilistest stiilidest nagu E. Husserl puhas fenomenoloogia e. transtsentaalne Hermeneutiline fenomenoloogia H. G. Gadamer M. Merleau Ponty M. Heideger A. Schütz Eluilma probleemidest huvitusid life world, selle terminiga tähistatakse in-se vahetut ümbrust, kus ta tegutseb Eksistentsiaalsest f-st on ka 2 koolkonda, mis on psühholoogia ja sotsioloogia piiri peal Etnometodoloogia Duquesne Amadeo Giorgi koolkonna esindaja Eksistentsiaalne käsitleb teemasid, mis on käsitletavad psühholoogias huvi nende vastu levib
rahvamassidele. Usk on südame, mitte mõistuse asi. Kõik, mis eristab tsiviliseeritud inimest harimata barbarist, on kurjast, ta oli nt ka eraomandi vastu. Ta oli totalitaarse demokraatia poolt vähemus peab tingimusteta kuuletuma enamusele. Sotsialism: ühiskonnas on esmatähtis on inimestevaheline koostöö, mitte aga konkurents. (Saint-Simon, K. Marx jt) HERMENEUTIKAST Hermeneutikaks peetakse enamasti vanade tekstide tähenduse mõistmise või tõlgendamise õpetust. Hermeneutiline filosoofia vastandub analüütilisele, mis püüab mõista (keelt, teksti, nähtusi jne) osadeks lahutamise abil. Hermeneutika püüab mõista (keelt või teksti) tervikust lähtudes. Hermeneutikud püüavad jõuda mõistmisele, kusjuures tekib nn hermeneutiline ring: osasid tõlgendatakse terviku kaudu ning tervikut omakorda osade kaudu. Terminit hakkas kasutama üks esimesi tuntud filosoofe hermeneutikuid: Friedrich Schleiermacher (1768-1834).
40 Süvalep, Ele 1994 Dionüüsiline Alver Vikerkaar 12 Foucault, Michel 1993 Nietzsche, Freud, Marx Vikerkaar 1/ 44 53 Madison, Gary Brent Coping With Nietzsches Legacy: Rorty, Derrida, Gadamer http://www.focusing.org/madison2.html Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Hermeneutika ajalugu, HERMENEUTIKA AJALUGU Hermeneutiline situatsioon: varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse läbi võõraks. Üleminekud: 1) müüdilt logosele (hellenism) 2) Vanalt Testamendilt uuele, kristluse teke 3) renessanss 4) reformatsioon 5) 20. sajand püsivate tõdede ja väärtuste kadumine HERMENEUTIKAD JAGUNEVAD: a) tehnilised spetsiaalhermeneutikad b) filosoofilised universaalhermeneutikad Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. Aleksandria ja
eetikast lähtuvalt nii väga oluline, kas piletikassa kontrolör, kes teeb istuvat tööd, on parajasti töötamas paistes jalalabaga, mille tingis hüppeliigese sideme venitus, küll aga on oluline, kui sama vigastuse korral peab tantsuetenduses peaosa tantsiv tudeng proovis kaasa tegema või esinema tuleb mängu eetika, mida teha - kas loobuda või jätkata? See, kuidas vigastatud tantsija end ise näeb läbi vigastuse võimalikkuse, läbipõdemise ja tulemuste, on täielikult hermeneutiline küsimus. On olemas neid tantsijaid, keda on õpetatud nö "läbi tule ja vee" käima. "Meid õpetati mitte kuulama oma keha. Valu ei tohiks vältida ja sellest lihtsalt läbi minna. Põhiline on kuulata oma keha." (Ruusmaa 2013, käesolev töö Lisa 1). Vastandudes vanemale generatsioonile on praegusel ajal tantsijad kindlasti paremini informeeritud. "Olen praegu kindlasti rohkem teadlik kui 2 aastat tagasi. Hetkel miski eraelu ei mõjuta kuna mul on tanstimisest pikem paus olnud
kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu Uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring = osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal Tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine. mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel
kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu Uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring = osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal Tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine. mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel
2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa
annaabi.ee 
