I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu
Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009 ,,Viimane Monogaamlane" 2011 ,,Paleontoloogi päevaraamat" 2013 ,,Kohtumised" 2017 "paleontoloogi päevaraamat" tõukeks isa surm autobiograafiline ajasturomaan eelajalugu, lähiminevik ja olevik perepärimus ja lapsepõlv meeleline mäletamisviis (lõhnad, helid jne) 6 osa üldtoon kerge jutustaja õpib Virumaa kirjandusauhind 2014 naised köögis alates 2012 4 liiget naiselikud laululood https://www.youtube.com/watch?v=Kv_xZp2_iCM aitäh kuulamast!
võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand. entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim. entsüklopedistideks. • utoopiad – kirjanduslikud unelmad ideaalsest maailmast. • Tuntuimaks romaaniks olid Daniel Defoe „Robinson Crusoe“. • Valgustuse ideede mõjul hakati enam tähelepanu pöörama rahvaharidusele ning hakati parandama
Bluus Autor: ........... Jazzi eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalised vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Bluusi ajalugu Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija. Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt vä...
...............................................................................5 Läänid......................................................................................................................................5 Ajaloolised maakonnad...........................................................................................................5 AJALUGU.................................................................................................................................. 6 Eelajalugu................................................................................................................................6 Keskaeg...................................................................................................................................6 Suurvõim.................................................................................................................................6 Uusaeg...............................................................................
Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friederich II õukonnasning oli kirjavahetuses Vene keisrinna Katariina II-ga. Valgustajatekäremeelsema tiiva tuntuimaks esinajaks oli Jean-Jacques Rousseau, kes sai kuulsaks teosega ,,Kasteaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist? ´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse!´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu, kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid Rousseau meelest õnnelikumalt kui kaasajal. Siit tuletas Rousseau ka oma poliitilise ideaali- rahvavõimu. Parlamentaarset demokraatiat Rousseau ei pooldanud. Mõned Rousseau poliitilised vaated leidsid hiljem järgmist kommunistliku riigikorraga maades. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks
absolutismik monarh, kes on haritud ja peab silmas üldsuse kasu. Mina küsiksin siin kohal seda, et kuidas saaksgi rahvas olla haritud, kui monarhid ei teinud selleks mitte midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just pidand mõtlema sellele, kuidas seda olukorda parandada, mitte jätma selle sinna paika. Rousseau hüüdlauseks sai aga ,,Tagasi loodusesse! " Tema ülistas eelajalugu, kus puudus eraomandus ja kõik olid õnnelikud. Veel oli ta täielik demokraatia pooldaja, mis pidi teostuma rahvakoosolekuil. Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks
teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.)
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
Jazz muusika Jazz'i eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Töölaulud Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid. Spirituaalid
Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui institutsioonist.
....................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................. 5 Religioon...................................................................................................................... 5 Ajalugu......................................................................................................................... 6 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel............................................... 6 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung...........................................................7 Islami ülemvõim.......................................................................................................7 Islami võimu langus ja taasühinemine......................................................................8 Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini..............
(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus * 2 Religioon * 3 Ajalugu o 3.1 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel o 3.2 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung o 3.3 Islami ülemvõim o 3.4 Islami võimu langus ja taasühinemine o 3.5 Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini o 3.6 Napoleni valitsus ja selle tagajärjed o 3.7 Hispaania-Ameerika sõda o 3.8 20. sajand o 3.9 21. sajand * 4 Kultuur o 4.1 Arhitektuur o 4.2 Muuseumid o 4.3 Kirjandus o 4.4 Maalikunst * 5 Viited
Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu kunstilis-esteetiline ja loodusteaduslik (füüsika ja elektrotehnika) külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses, kui tekkis tänapäevases mõttes nüüdismuusika kontseptsioon. Eelajalugu kuni aastani 1945 Enne elektroonilise muusika teket oli paljude heliloojate huviks kasutada muusika loomisel eesrindlikke tehnoloogiaid. Paljud muusikainstrumendid on algselt loodud elektromehaanilisete mudelite alusel ja mõjutanud hiljem elektrooniliste pillide ehitamist. Esimeseks elektriliseks muusikainstrumendiks peetakse 1759. aastal Jean-Baptiste Delaborde’i poolt konstrueeritud elektriklavessiin.
· ,,väikesed" eetilised probleemid teadlaste omavahelise suhtlemise probleemid : andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt, ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes
Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus, heamõte ja
Eesti Humanitaarinstituudi (1988), Vanalinna Hariduskolleegiumi (1987) ja fondi Hereditas (1993) asutajaliige. Peterson kuulus ka Eesti Humanitaarinstituudi esimesse kolleegiumi ning on Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematekogu liige. (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson ) Lavastaja üheks suurimaks ning väga hinnatud saavutuseks on stuudioteatri Theatrumi asutamine. Ajakirja Teater. Muusika. Kino 1998. aasta augusti väljaande intervjuus rääkis Peterson, et Theatrumi eelajalugu algas juba aastal 1982, mil ta läks koos näitleja 5 Aarne Ükskülaga lavakunstikateedri XII lennu õppejõuks, mis andis talle üha enam mõtteid ning soovi asutada oma teater. Kahjuks tekkis aga palju majanduslikke ning ka isiklikke probleeme ja see lükkus aina rohkem edasi. Tänu paralleelselt alustanud Vanalinna Hariduskolleegiumile osutus see aga taas võimalikuks ning koos Juhan
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
ö. ridade vahelt lugemiseks. b) Semiootiline analüüs - tekstide, piltide jms. analüüsimine. 5. Järelduste tegemine Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima. Sotsioloogia ajalugu - klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi: 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist KOOLIASJAD onenote Page 6 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist 2. Klassikaline sotsioloogia - 19. saj. keskpaik kuni 20. saj. esimesed kümnendid 3. Tänapäeva sotsioloogia - ~1920. - olevik Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit: 1. Karl Marx 2. Emile Durkheim 3. Max Weber Auguste Comte (1798 - 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika".
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle konspekti on kirjutanud Tarmo Strenze, aga loengu selle teema kohta pidas mäletatavasti Henn Käärik. Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. ...
karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. 4 JUMAL VALIB ENDALE RAHVA Valiti iisraeli rahvas ja seda otsust ei põhjendata. Iisraeli rahva kujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami,Iisaki ja Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat asgeli Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. MOSLEMITE ESIISAD Nähes, et ta on viljatu, andis Saara oma ümmardaja Haagari Aabrahamile teiseks naiseks ja neile sündis poeg Ismael
15. Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku ...
Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. Jumala valitud rahvas. Alglugude järel keskendunud Piibel kogu inimkonna käsitlemiselt Jumala valitud rahvale. Et valituks saab just iisraeli rahvas, on Jumala otsus,mida ei põhjendata. Iisraeli rahvakujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami, Iisakija Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham (1Mo. 18:16-16:33 ) Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat sageli Aabrahami. Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. Seeeiolekonto 5 Moslemite esiisa küsimus. Ismael- Moslemite esiisa (1Mo
muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur- Kreeka), Egeuse mere Vana- Kreeka eelajalugu a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300
Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole reguleeritud, mis tõttu reguleerib tava nt on tava lepingu üles ütlemiseks 3 päeva. ÕIgust omakord iseloomustab riikliku sunnikord ja võim riigi poolt. 1. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! Ius non scriptum on kirjutamata õigus ehk õiguse eelajalugu ning ius scriptum on kirjutatud õigus ehk õiguse ajalugu. Ius non scriptumile on omane nt veritasu reegel oli kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest -> polnud kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB! Sotsiaalne kord ei olnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad Ius scriptum ei olnud alguses ühtne ja universaalne inimkäitumise
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda Ajalooline suund Sotsiaalne suund Kunstiajalugu, eelajalugu, germanistika Statistika, riigiteadused, kultuuriajalugu, (vennad Grimmid aretasid seda) sotsiaalpoliitika (Riehl´i teema) Erinevate koolkondade ja teooriate teke: MÜTOLOOGILINE kk Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine ja tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises. LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest
Sealjuures osutab jumalanna, et doxa – paistvus – on kõigesse tunginud. Seetõttu on teada-soovija ülesandeks tõrjuda paistvust, mida kinnitavad inimeste arvamused, ja leida tee varjamatusse. Samal ajal ja küllap selle tarvis tuleb jumalanna sõnul ka surelike, tavaliste inimeste arvamuste maailma tunda. Sellega on teadmisele seatud tema ülesanne. Luuletuse esimene osa kõneleb aletheia`st, teine osa doxa`st. Termini “meetod” eelajalugu. Jumalanna jätkab: Hästi, nii ma kõnelen – sina aga hooli kuulvalt loost (mython) – mis ainsana küsimise teel on mõeldavad (noesai – tähelepandavad): see üks – kuidas ON ning et- kuidas ei ole olematu – see on usutavuse teekond varjamatust saatev. Too teine – et-kuidas EI OLE ning et-kuidas vajatav on olematus. See aga, lausun sulle, on lausa umbpärimatu rada: ei ole sa ometi tundnud olematut ennast (to ge me eon) ega lausunud. (DK B 2) Tlk. Tõnu Luik.
Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustatud neid küllaltki erinevalt. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non scriptum. Otsustamise aluseks olid kehtivad käitumisetalonid. Väljaheitmine, veritasu jms – need on õigusemõistmise tunnused, kuid nad puuduvad kirjapandud kujul. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus polnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast. Õiguse ajalugu – kirjapandud õigus. Vanimateks õiguse allikateks on Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda. Need on uskumatult sarnased (kuigi riigid on üksteisest tohutult erinevad ning asuvad täiesti erinevates piirkondades)! Siiski ei tähenda kirjapandud õigus seda, et see oli ühtne ja universaalne kogu riigi territooriumil. Läks aega enne kui riik
Eespool käsitletud termin tähistab aga riigi poolt kehtestatud või aktsepteeritud õigusnormide kogumit, mis on kehtiv kõigile kodanikele ühesuguselt. Õiguse adressaadi, selle täitja seisuskohalt, eksisteerib see objektiivselt temast väljaspool. Sellepärast nimetatakse seda ka õiguseks objetktiivses tähenduses ehk objetiivseks õiguseks. 4 2. Tänapäevane õiguse mõiste Õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu ning õiguse tähistamist silmas pidades ei ole kerge anda õiguse kõikehõlmavat definitsiooni. Teisit öeldes on õigus mitmetähenduslik sõna. Seetõttu on vaja õigust sisustades hoolega tähele panna, millises tähenduses õigusest jutt on. Mandrieuroopaliku õiguskultuuri silmas pidades peetakse õiguse all väga sageli silmas õigust objektiivse mõttes. Objektiivse õiguse all mõistetakse kogumit (õiguskorda tema staatikas). Et
1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal. Ajaloost on tuntud veritasu kui kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimise eest. Me ei leia ühiskonnast väljaheitmise ja veritasu reegleid kirjapandud kujul. Õiguse eelajalugu iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldatud tava- ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad, primitiivsed. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero kirjutatud õigus kui väärtus, mille kohta kõigil võimalik teavet saada. Dipositiivsus oli iseloomulik kirjapandud õiguse alguses. Esimesed õiguse allikad sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sh tabusid
Seejärel tuleb asjaolud kirjalikult tõendada. Tõde on minevikus toimunud tegevus, mille alusel saab määrata teole õiguslikud tagajärjed. Vajalik on argumenteerimine ning tunnistajate ülekuulamine. 6. Kirjutatud õiguse kujunemine. Õiguse ajalugu võib jagada üldjoontes kaheks ius non scriptumi perioodiks ja ius scriptumi perioodiks – ehk kirjutatud ja kirjutamata õiguse periood (õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu). Enne kirjutatud õiguse kujunemist: sugukondlik õigus, õigus kui sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad. Ius scriptumi näol on tegemist kirjapandud õiguse ajalooga, mis on seotud riigi kui institutsiooni tekkega. Huvitav on ius scriptumi juures see, et vanimad kirjapandud õiguse allikad eri regioonides on sisult sarnased. Esmased õiguse allikad
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
Lähemalt tuleb juttu püramiididest, haudadest ja hauakambritest ning Egiptuse keelest ja kirjast.. 4 EGIPTUSE AJALOO PÕHIETAPID Egiptuse ajaloos puudus nullpunkt, millest lähtudes võis kõiki sündmusi reastada. Ajaarvamine käis dünastiate järgi. Egiptuse umbes 3000 aasta pikkune ajalugu jagatakse 31 dünastiaks ja 4 poliitilise ühtsuse ajajärguks. Nendest varadünastiline aeg on kui eelajalugu, millele järgneb kolm suurt perioodi: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Hilis-Egiptuse perioodil oli riik juba jagunenud kaheks. Varadünastiline aeg (u 3000 2650 eKr). Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse (delta). a) pealinnaks oli Memphis; b) kujunes välja hieroglüüfkiri; c) võeti kasutusele vask; d) olulisema ehitusena rajati Dzoseri astmikpüramiid. Vana riik (2650 2100 eKr).
Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud. et Eesti saaks iseseisvaks, siis Uluotsale, kes võib õelda oli riigi advokaat, pidi rahvusvahelisel areenil tõestama, et eestlastel on õigus mõisamaad tagasi võtta. Temast saab Eesti õigusajaloo läbikirjutaja. Ta on õelnud, et kõikidel riikidel on olemas eelajalugu. Uluots ütles, et suulise õigusega tuleb tegeleda, aga ta ei jõudnud. Teaduslik panus oli väiksem kui Pungel, kuna tal polnud aega sellega tegeleda. Suur projekt oli “Eesti linnused.” Friedrich Georg von Bunge, positivist, sündis 1902a. Kirjutas palju, tegeles ka allikatega. Ütles, et tema ülesanne on hakata uurima ajalugu alates 13. sajandist või 12. sajandi lõpust ehk sellest ajast peale kui sinna astus kolonialisti jalg.
Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus). Õiglust iseloomustab põhimõte suum cuique – igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist
illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib tinglikult jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. On ajalooline tõsiasi, et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi õiguse ajaloos võibki nimetada õiguse eelajalooks. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavald eraldunud moraali- või tavakorrast. Hiljem omandab üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. 11. Õiguse allikad: Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. Õiguse vormi ja allika mõiste kattuvad ja tavaliselt kasutatakse nneid samatähednuslikena. Nii õiguse vorm kui allikas tähistavad riigi õigustloova tegevuse
Võimu on õiguslikult sisustatud ka kui subjektiivset õigust käskida või allutada; mis, nagu igasugune muugi subjektiivne õigus baseerub objektiivse õiguse normile. Nt Riigikogul on seadusandlik võim, sest nii on ette nähtud Põhiseaduses. Eraõiguslikus suhtes ei ole üldjuhul võimu, vaid suhte osaliste võrdsus e pariteet (erandid: vanemlik võim, tööandja distsiplinaarvõim). 6. Õiguse klassifitseerimine Ius non scriptum- õiguse eelajalugu: Õigus eksisteeris enne seda, kui tema kohta tekkisid kirjalikud allikad. Näiteks otsustas sugukonna vanem õiguse ja õigusemõistmise üle, tulenevalt tavadest. 2 Ius scriptum: On formaalselt määratletud ja lähtub sageli riigi kui institutsiooni tahtest, mis on väljendatud seaduse vormis. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi
5. Koopiad peavad olema kasitoolikult perfektse teostusega ja omama võimalikult rikkalikku halltoonide skaalat. Ka koopiate puhul ei ole manipulatsioonid lubatud. 6. Fotograafi loominguline tulemus soltub motiivi valikust ja fotolikust kujutamisviisist (kadreerimine, fookuskaugus ja valgustusaeg). Maalilisteja graafiliste efektide kasutamine vahendab pildi realismi ja seeparast tuleks neist loobuda. Pilet nr.2 1. Fotograafia eelajalugu, kaamera- ja kaamerapildi olemus. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura( pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Esmakordselt mainiti seda 5. sajandil e.Kr
Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. 1.2 Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui institutsioonist.
Kokku kirjutanud: Kristiina Kompus (38, 39) Laura Kuusk (42, 43, 45) Eva Kübar (7-10) Auli Kütt (2, 12-18, 20-24, 29-35, 47, 54) Eva Lepik (1-6, 11, 12, 15-17, 19, 25-30, 32-37, 47, 54) Andres Lundalin (40, 41, 46, 55-57) Riin Magnus (44, 48, 51, 53) Maarja Põld (49, 50, 52, 58) Vastutav toimetaja: Eva Lepik Tehniline toimetus ja kujundus: Auli Kütt ja Janno Loide 3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud
seisavad teadusest kõige Etnograafia kaugemal Keskenduvad üksikjuhtumitele Üldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
