Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) rakendab sellises olukorras artiklit 17 – õiguste kuritarvitamise keeldu ja artikklis 10 (lg 2) sätestatud piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu, • väljaöeldu (kirjalik või suuline) toon, • väljaöeldu olemus, • väljaöeldu (individuaalsed ja kollektiivsed) sihtmärgid, • väljaöeldu võimalikud tagajärjed või mõju. [1]
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
Nt embargo kaubanduslik keeld Iraagi Jugoslaavia suhtes. Eesmärk sanktsioonidega riike kutsuda. 2) Majanduse ja kultuuri vahelised seosed: · Globaliseerumine · Multikultuur · Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama. 3) Majanduse ja ideoloogia seosed: · Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990) 4) Majanduse ja õiguse seos: · Erinevad õiguskultuurid 1 - Common law -> tavaõigusele rajanev kultuur - Civil law -> Mandri-Euroopa detailselt töötatud seadusandlus - Teokraatlik ehk tugevasti seotud religiooniga nt Araabia RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Väliskaubanduslike sidemete kujunemine maailmas (vt artikkel: 5000 aastat väliskaubandust) Rahvusvahelise kaubanduse teoreetilised alused: 1) Merkantilism
Paljudes eluvaldkondades on tsariaat asendunud koodeksitega, mis on üle võetud trad. Lääneühiskondadest. Sekkuti perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised algatada abielulahutuse, aastal 1917. Türgis on ametlikult tsariaat kõrvale jäetud. Seda pigem formaaljuriidiliselt. Aafrika konstitutsioon See on raskesti mõistetav. Oleks ebaadekvaatne vaadata aafrikat sellisena, et seal kehtiks tavaõigus. Koloniseerimisele tõttu on aafrikas kokku saanud erinevad õiguskultuurid. Seal on segaõigussüsteem, omalvahel on põimunud erinevad süsteemid. Alatüübid: 1. Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem, nt Uganda Sambia 3. Mandri-Euroopa, Islami ja tavaõiguse segasüsteem 4. Common law, mandri-euroopa ja tavaõiguse segasüsteem 5.CL islami ja tavaõiguse segasüsteem 6. Mandri-euroopa ja CL segasüsteem, nt Namiibia, LAV Aafriklastele võõra õiguse invasioon. Õigus on kokkulepe ühiskonnas, ühiskond peab selles
Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd. põhiprobleemid: · Õiguse eelistused ja mõiste · õiguse allikad · õiguse normid · riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks. Islami usuga seotud seadust nim sarjaadiks ja selle kehtestamisega seotud kohutuid
Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) Islami õigus „Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus. Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM. PRETSEDENT???? Vanim parlament-Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal
· Õiguse realiseerimine · Õiguse rakendamine Boldis kohustuslikud allikad. Kategooriad ongi abstraktsioonid, ilma nendeta pole võimalik edasi minna. II loeng 10.09.2013 Institutio õpilane on aktiivsem pool Instructio aktiivsem pool on õppejõud Maailma õiguskultuurid · Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) tekke areng seotud Inglismaaga umbes 11. sajandil. Inglismaal tekkisid Westminsteri kuninglikud kohtud. See oli õigus kogu maa kohta. Tänu koloniseerimisprotsessidele levinud üle maailma. Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest. Seadusetekstidega töötamine on harjumatu ja tekitab ebamugavust. See tähendab primaarse õiguse sisaldumist kohtuotsuses
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
6. Õigus kui ajaloo fenomen 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen 2.8. Inglismaa õigusriik 2.9. Õigus kui käsk 2.10. Õigus kui õiguslik staatus 2.11. Õigus kui “puhta mõistuse” väljendus 2.12. Õigus kui rahvavaimu väljendus 2.13. Õigus kui klassiideoloogia 2.14. Õiguslik liberalism 2.15. Loomuõiguse taaselustumine 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Allikas: Taska Maailmas on olemas erinevad õiguskultuurid. Kultuurid on kujunenud väga pika aja jooksul ja neil on väga palju omast, mis on leidnud vastavad tähistused. See tekitab raskusi teineteise mõistmisel. Kesksed mõisted on vaatamata erinevatele õiguskultuuridele ühtsed. Kesksed mõisted õiguses (õigusteaduses) on: inimene, tegu ja töö, aeg ja ruum (aegruum), ese ja kausaalsus. sNendega seondub õigusliku otsustuse mõiste. 1.1. Inimene õiguses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
