1999 - pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri 1998 - pressisõber Lennart Meri, pressivaenlane Olari Taal 1997 - pressisõber Paul Varul, pressivaenlane Robert Lepikson 1996 - pressisõber Tunne Kelam, pressivaenlane Tiit Made 1995 - pressisõber Siim Kallas, pressivaenlane Edgar Savisaar 1994 - pressisõber Mart Laar, pressivaenlane Lennart Meri Kasutatud kirjandus http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/09/selgusid-pressisober-ja-- vaenlane http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sven-mikser-raagib-peatoimetajatele-mida- ta-teeks-kui-oleks-peaminister?id=62820574 http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aasta-pressisobraks-sai-heili-sepp-ja-vaen laseks-kristen-michal?id=65353066 http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tanavune-pressivaenlane-on-rein-lang-press isober-kristi-liiva?id=67422230 http://www.eall.ee/uudised/2011/08_12_11.html https://et.wikipedia
Alkohol vaenlane nr.1 Tänapäeval on aina rohkem inimeste seas levinud uus haigus alkoholism. Mis on piiritus? Mis on alkoholism? Mida teeb alkohol? Mis on pohmell? Mis on deliirium? Miks noored joovad? Piiritus on alkohol, mille tootmine ulatub kaugele minevikku. Piiritust kutsutakse ka eluveeks. Seda on kasutatud ravimina ja ka alkoholina. Veini kuumutamisel saadakse piiritust. Selle tehase valmimine ulatub umbes 500 aastat tagasi. Seda hakati tootma kartulitest. Alkoholi tarbiti 1 elaniku kohta 2-3 liitrit. Selle tarbimine kasvas 4 korda. Alkohol on psühhoaktiivne aine. Alkoholism on haigus, millest tekib organismil sõltuvus. Kui sa tarbid alkoholi, siis see imendub kiiresti verre ja edasi organismi. See kahjustab südant, neere ja maksa. Alkohol on inimese jaoks väga kahjulik. See mõjub halvasti sinu ajurakkudele, vererõhk tõuseb, käitumine muutub agessiivseks,süda hakkab kiiremini kloppima. Alkoho...
mingeid eriti lähedasi suhteid ei sõlmi. Tahaplaanile jäävad need, kellega me oleme tülli pööranud või keda me lihtsalt millegipärast ei salli ning vältida üritame. Ja kuna meie ümber on inimesi niivõrd palju, siis tihtipeale süüdistame oma ebaõnnestumises neid teisi, et mitte tunnistada, et meie ise oleme olnud need, kes ennast ebaõnnestumiseni viisid. Aga kuigi seda ei taheta eriti meeles pidada, teatakse ikka, et inimene ise võib olla enda suurim vaenlane. Iga inimene tahab saavutada oma eesmärke ja olla tunnustatud. Eriti tänapäeva ühiskonnas püüdlevad inimesed aina rohkem paremuse ja täiuslikkuse poole. Üksteisega võistlemine ja konkureerimine algab juba varases eas, umbes sel ajal kui me astume esimesse klassi. Alates sellest ajast peale sunnivad inimesed ennast õppima, et teistega sammu pidada. Isegi kui inimese enda jaoks ei ole võib-olla tema hinded ja edukus alguses niivõrd tähtsad, siis õpitakse teiste,
Teatmik ütleb et sõjas oli 1, tähtsamate poliittöötajatena osalesid sõjategevuses 4 ning ülejäänutel sõjaga pistmist ei olnud. Kui jätta kõrvale need, kes kadusid, kui partei ja valitsuse ladvik Tallinnast põgenes, ja need, kes jäeti kohapeale põrandaalusele tööle, siis on hämmastav, kui puhtalt ülejäänud sõjast läbi tulid. Sõja tohutud kannatused kandis rahvas, et nomenklatuur saaks valitseda. Kooliõpetaja kui maskeerunud vaenlane 23.detsemnril 1994 arutati esimest korda kooliasju. Koolid olid tööle saadud, 1. Detsembri seisuga oli üldhariduslikes koolides õpilasi 115 000, kuid loomulikult olid koolimajad räsitud ning kütmata. Koolimajadest täielikult hävinud oli vaid 73. Kõige hullem oli lugu Tallinnas kus paljud koolid olid Punaarmee ja laevastiku käes. EKP KK ja ENSV RKN koosistumise tulemuseks oli ühismäärus 27. Detsembril 1944ndal aastal. Ühismäärus ei lubanud koolidele
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud ant...
Eestis oleks ka sellest kasu, kui aidataks rohkem ettevõtlikke inimesi, kellel pole endal võib olla võimalust teha, aga kellel on geniaalsed mõtted. Raha on meist, meie isadest ja isegi ka nende isadest veel vanem, rahasse tuleb suhtuda aukartusega, ja rahaga ei ei tohi hooletult ümber käia. Rahaga hooletult ümberkäimine võib viia halvemal juhul selleni, et rahaga halvasti ümberkäimine tõstab sind su enda majast tänavale. Kui raha pole, siis tundub, et raha on vaenlane. Aga kui on, siis justkui poleks vaenlane. Kas raha on või mitte, sõltub väga paljudel juhtudel siiski ka iseendast. Kui ise ei pinguta, siis ongi nii, et sa ei vääri raha olemasolu ja sellega kaasnevad luksused on ka siis liiast. Raha leiab tegelikult üles erilised inimesed, või leiavad erilised inimesed raha -võta siis kinni. Mina siiski arvan, et erilised inimesed leiavad vist siiski raha .Näiteks sport, et sellest elatist
Kas arvuti on sõber või vaenlane? Kas arvuti on sõber või vaenlane... sellele küsimusele just mina ei saa anda täpne vastus, kuna ma ei kujuta ette oma elu ilma selleta, kuid ma proovin praegu seda selgitada endale ja teile. Meie elu oleks väga teistsugune, kui ei oleks arvuteid. Meie loeksime rohkem. Meie sõnavara oleks rikkalikum. Noortel oleks rohkem aega selleks, et oma sõpradega reaalses elus suhelda, jalutada. Meie vanemad näeksid meid sagedamini. Meil oleks normaalne elu reaalses maailmas. See ütleb meile sellest, et arvuti on meie vaenlane.
Inimene on ise oma õnne vaenlane Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Rahuloluni jõudmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha õnn välja teenida. See ei ole alati lihtne, ent kaugeltki mitte võimatu. Ainus, mis teel õnneni takistuseks võib olla, on inimene ise. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Idioot" tuleb mitmes situatsioonis välja ehe näide selle kohta, kuidas inimene on ise oma õnne vaenlane. Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on
Vingugaas on üliohtlik ja nähtamatu vaenlane. Kas te elate eramajas ja kasutate maja kütmiseks ahju, kaminat ja pliiti? Kas te tunnete kodus vahel kummalisi peavalusid, peapööritust, väsimust või iiveldust? Kas teile tundub nagu hakkaksite haigeks jääma, aga ometi palavikku ei teki? Selliste kummalise haigusnähtuste üks põhjuseid võib olla ruumide kütmisel tekkiv vingugaas. Vingugaas ehk süsinikoksiid on olemuselt lõhnatu ja värvitu ning inimene seda oma meeltega seetõttu ei tunne. Nii ei osata ohtu karta
Meedia- sõber või vaenlane Meediat on läbi ajaloo levitatud mitut moodi. Enne trükimasina leiutamist oli väga raske uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita,
Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - kokkuvõte Eesti keel ja kirjandus, 1946/2 Uus, sotsialistlik reiim tahab kultuurile tagasi anda tema kodanliku reiimi ajal kaotatud positsiooni. Uus kultuuriideaal on sotsialistlik realism. See tähendab uut esteetikat, kunstiteose uut struktuuri. Sotsialistlik realism ei ole mitte ainult sotsialistlik, vaid ka realism. Sellele vastanduvad kaks suunda: formalism ja naturalism, mida sotsialistlikul realistil oleks vajalik tunda. Formalism tähtsustab kunstiteoses üle kõige vormi. See printsiip avaldub alles sisu ja vormi vahekorda võrreldes. Muidugi ei saa neid kvantitatiivselt mõõta, aga vorm on ülearune siis, kui see hakkab täitma mingit funktsiooni, mis ei kuulu tema ülesannete alla. Igale vormielemendile peaks vastama sisuline kvaliteet (põhjendusena selle kasutamiseks). Kui vorm ei vasta sisule, siis on ühega neist üle pingutatud. Ühiskondlikus terminoloogi...
Inimene ise on oma õnne kõige suurem vaenlane Inimesed kas teavad, mida nad elult tahavad, või ei tea, ent see on üldiselt kõigile omane soov olla õnnelik. Ei ole võimalik luua ühest õnne definitsiooni, mis on ilmselt kõigi jaoks erisugune. On olemas Andreseid, kes püüdlevad õnne poole, rabades tööd ja näevad põrguvaeva, üritades garanteerida sellega oma perele head väljavaated ja võimalused. Samuti ka hoopis vastandlikke Pearusid, kes on pigem hedonistlike kalduvustega, väärtustades
Tallinna Ülikool KOK6045. Kommunikatsioon ja ühiskond Kertu Soodla, Rain Uusen (SST-1), Lilian-Kristina Küüts (KOSKB) Kommunikatsioon ja võim Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane ESSEE Juhendaja: Barbi Pilvre Tallinn, 12. oktoober 2012 Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim (ehk valitsus) kommunikatsiooni kõiki vorme, tehnoloogiaid, meetodeid ja strateegiaid selleks, et hoida rahvast võimu kõrgeimat kandjat riigis informeerituna nii igapäevatoimingutes kui ka suurtes ja strateegilistes visioonides, tegevuskavades ning kindlasti ka otsustes
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud...
kuhu need jäävad umbes üheks kuuks. 200 000 - 900 000 muna Sigimis ja paljunemis käitumine Munast koorununa pole vastsed veel täiskasvanute sarnased ja peavad arenema selleks keerulise moonde teel. Vastsed kestuvad tavaliselt palju kordi, enne kui on omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. Vastsed ei ela veekogu põhjas vaid hõljuvad või ujuvad pinnakihtides Tohutu hulk vastseid satub röövloomade saagiks. Vastsed suudavad areneda üksnes mere- ja riimvees. Toit ja vaenlane Vaenlasteks on mitmed kalad, peajalgsed ja ka teised kümnejalalised. Röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. Toiduks on taimed, selgrootud, kalad. Domineeriva toiduosa moodustavad karbid ja teod. Levik ja kaitse Läänemere võõrliik. Hiina villkäppkrabi looduslik levila on Aasia, peaasjalikult Hiina piirkond. Umbes 1912. aastal toodi hiina villkäppkrabivastsed laevade ballastvees juhuslikult sisse Elbe jõgikonda
Harilikust maltsast vabanemiseks ei tohi kuskile jätta rohimata aia- ja põllumaad, kohti, kus taim saaks kosuda. Välja rohida pole teda kuigi raske, kuid kui malts massiliseks muutub, siis on see väga tülikas. Kokkuvõte Referaadis on juttu sellest, kuidas umbrohi tekib ja paljuneb. Kõigile on teada, et umbrohuga peab võitlema ja et sellest on raske lahti saada. Minu referaadis on aga palju juttu sellest, et alati ei olegi umbrohi meie vaenlane. Paljud tülikad taimed võivad olla kasulikud nii inimestele kui ka loomadele. Umbrohi on paljudele loomadele ja putukatele toiduks ja inimestele ravimtaimedeks. Selle referaadi abil sain teda, millised taimed maal minu jalgade ümber takerduvad ja ka seda, et võilillest saab teha nii maitsvat salatit kui ka kummi. Lõpetuseks võiks öelda, et umbrohi on kasulik. Sisukord 1. Umbrohi 2. Võilill 3. Harilik hiirekõrv 4. Valge iminõges 5. Vesihein 6. Põdrakanep 7. Paiseleht 8
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käs...
Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle
kahju ei ole ehk koheselt võimalik näha, kuid pikemas perspektiivis on see inimkonnale väga ohtlik, põhjustades raskeid tervisehädasid, haigusi ja surma. Meedias ei räägita tihtipeale asjadest nii nagu need tegelikult on, sellepärast tuleb igal inimesel omal käel uurida võimalike tervist või tema ümber olevat maailma ohustavate tegurite kohta. Kuid nagu öeldakse, on tihtipeale inimese kõige suurem vaenlane teine inimene. Inimesed peaksid rohkem selle peale mõtlema, kuidas iseend ja loodust võimalikest ohtudest säästa.
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbr...
13.jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Otsustati, et hakkavad koos võitlema, ja see koostöö kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Koos vallutati Kaarepere ja Voldi raudteejaamad ja läheneti Tartule. Viimane võitlus enne Tartut toimus Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid vastupanu, aga eestlased olid arvuliselt ülekaalus. Ja varsti oligi kogu Tartu Eesti vägade käes. Tuli teade, et vaenlane tungib Reola poolt Tartu peale. Olukord muutus kriitiliseks, kuna ei teatud, kas suudetakse vaenlasele vastu panna, sest punased said pidevalt juurde aibvägesid. Kiiresti loodi sidemed ülemjuhatajaga ja paluti kiirelt saata abivägesid juurde. Kardeti, et enamlased tungivad sisse. Kõik laabus aga õnnelikult, vaenlane ei tunginud peale ja järgmine päev saabus Tallinnast Kaitsepataljon. Paju lahing Mida lähemale jõudsid Eesti väed Valgale, seda raskemaks muutusid võitlused
üsna kehvad, iga üks pidi leidma omale ise kuskilt relva. Riietuse ühtlustamiseks(lisaks partisanide eraldusmärgile) õmbles Kuperjanovi naine Alice meestele valged mantlid. Pataljoni esimeseks suuremaks operatsiooniks oli Tartu eest võitlemine. Algul plaanis Kupejanov üksi oma pataljoniga Tartut vallutama minna, kuid õnneks ühendati soomusrongidega jõud, mis muutis väe tugevamaks. Kuperjanovi plaan õnnestus laitmatult. Edasi hakati lähenema Valgale, kuhu aga oli vaenlane vahepeal vägesid juurde toonud. Esialgu läks eesti meestel raskelt, kuid siiski edukalt, suudeti võõrad väed Paju mõisast minema kihutada ja ise sinna sisse tungida. Õhtul aga tuli vaenlane taas pealetungile ja partisanid taganesid Paju mõisast. Eestlaste äpardust täiendas asjaolu, et appisaadetud II rood , sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega
Ivo maja juures toimunud verine tulevahetus sunnib meest aga avama oma kodu uksed kahele vastaspoolel sõdivale mehele - grusiinile ja tsetseenile. Nagu arvata võib, kaks vaenlast omavahel koheselt ei klapi, kuid aja möödudes saab inimlikkus neist võitu ja läbisaamine paraneb. Soovitan soojalt seda linateost kõigile, kes otsivad karastavat värskendust oma maailmavaate muutmiseks. "Mandariinid" on midagi, mis toob esile inimestes peituva parima külje. Tuleks ka igapäevaelus mõista, et vaenlane pole tegelikult vaenlane, vaid hoopiski samasugune inimene nagu me kõik.
vastavalt sellele võib midagi rõhutada või muutuda oma kõnes. Näiteks, Hitler alati kasutas oma kõnes sõnu, mis oli seotud vägivallaga. See oli suunatud vaenuliku tuju loomisele. Lisaks sellele inimesi mõjutab kõne emotsionaalsus. Mida kõne on rohkem emotsionaalne, seda inimesed rohkem arvavad, et öeldu on õigesti. Vana Majori kõne teistele loomadele Loomad: vilets elu; kannatus; inimesed on vaenlane Loomadel on vilets elu, sest nad kannatavad inimeste tõttu ja sel põhjusel inimene on nende vaenlane. Inimesed: loomade hädade põhjus; tähtis - nende heaolu; kõik on loomadelt Inimesed elavad ainult oma heaolu jaoks ja võtavad kõike loomadelt, seetõttu nad on loomade hädade põhjus. Kokkuvõtte: Loomadel on vilets elu, sest nad ei tea, mida tähendab õnn ja vabadus. Selles süüdi on inimesed, kes ainult võtavad kõike loomadelt ekspluateerides neid
külastades ka endist sõbrannat. Kuid tema vaenlaselegi pole märkamata jäänud, et Robin on tagasi ning viimasel hetkel saab mees metsa põgenetud. Sisust · Metsast leiab ta vaeste inimeste rühma, kelle usalduse ta võidab ning kelle kaudu hakkavad nad rikkaid röövima. Kuigi ekslikult paljud arvavad, et ta jätab rikkuse endale, jagab ta selle hoopis vaestele. Süttib uuesti armastus Robini ja sõbranna vahel, ent tema vaenlane on vahepeal kogunud keldid enda käsutusse ning nõnda rünnatakse varaste elukohta. · Paljud vargad ei suuda põgeneda ning ekslikult arvatakse, et Robingi on surnud. Vaenlane väidab seda Robini sõbrannalegi ning sunnib viimast endaga abielluma. Neiu viimaks nõustub. Kuid Robin ei ole surnud ning äkitselt kohtub oma poolvennaga. Väheste allesjäänutega mõeldakse välja plaan ning vabastatakse viimasel hetkel
elukogenenumad ja targemad ning annavad seda tarkust noortele edasi. Mida väärtustas teose peategelane - Vabadust ja aega kala püüda. Talle meeldis poisiga juttu ajada ja pesapalliuudiseid kuulata ja arutada. Kas materjaalne kitsikus oli elus takistuseks elutäiuse nautimisel ? Põhjenda teose näidet Ei olnud. Vanamees oli õnnelik selle üle, et tal oli sõbraks siuke tore poiss ning sai temaga kõigest rääkida. Meri vaenlane või sõber? - Meri on nii sõber, kui ka vaenlane ühes kehas. Vahest on ta armuline, kuid vahest ka piinarikas.
Üks vabadus sõja tuntumaid lahinguid oli Paju lahing mis toimus Valga lähistel 30.jaanuaril seelahig peeti valga vabastamiseks ning selles lahingus sai pihta leitnant Julius Kuperjanov kes oli üks nendest kes moodustas Tartumaal partisanide rühmitus 1918. Aasta novembris. 2.veebruaril ta suri ja sellepärast hakkati kutsuma tema salka kuperjanovi partisanideks .Edasi liikusid eesti väed läti territooriumile. Aga sealt tuli peale Koiva jõe juurde jõudmist taganeda sest vaenlane hakkas kiirelt tugevnema ja nende jõud kasvas. 22. Veebruaril 1919 alustas vaenlane kallaletungi Narvale .Kallaletung hakkas hommikul vara ägeda suurtüki tulega meie kaevikute ja linna pihta.Pommitamise tagajärjel purunes maju ja vigastati kirikutorne kuni 25. Veebruaninikordas vaenlane oma kallaletungekuid iga kord taganesid vaenlased Lillenbachi mõisa ees asuvasse metsa sest eestlaste peamine positsioon oli selles mõisas.veebruri kuuga vaibusid vastase suuremad pealetungid
tulevad sõjad ja surevad meie lähedased, kuid meie elame edasi: naerame, nutame, armastame ja vihkame ning siis vahepeal ka meenutame. Kuidas näidet kasutada arutlevas kirjandis? Seriaalis on väga palju juttu patriootlikkusest, mis on väga lai ja hea teema kirjandiks. Seriaali suurim teema oli armastus, mis on tegelikult üleüldse kõige alus. Nii palju siis oma riigist. Klaasist oli ta - pillad korra maha ja ongi katki – Indrek Kallaste. Parim vaenlane on vaenlane, keda me tunneme – kapten Ploompuu. Režissöör on teinud väga head tööd: armusin ära seriaalis kujutatud esimese Eesti vabariigi aega. Kaadrid on super head, tegelaskujud vägagi sobilikud ja ajastukohased. Eesti Vabadussõda aastatel 1917-1920, esimene Eesti Vabariik, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon. Draamaseriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Seriaal jõudis esmakordselt meie teleekraanidele esimese osaga “Tuulepealne
1919. aasta jaanuari alguses oli Punaarmee jõudnud 40 km kaugusele Tallinnast-olukord rindel oli muutumas väga kriitiliseks kuna mobilisatsioon oli sisuliselt läbikukkunud. Rindel oli ülekaaluka vaenlase vastu võitlemas 1918. aasta lõpus kõigest mõni tuhat meest. Aasta lõpul nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Peale uut mobilisatsiooni oli 5. jaanuariks 1919 ülemjuhatajal kasutada rohkem kui 14 000 meest. 7. jaanuaril alustasid Eesti väed vastupealetungiga, vaenlane taganes erilist vastupanu osutamata ning Eesti väed liikusid päeva jooksul edasi 4-8 kilomeetrit. Kuni 10. jaanuarini edenes meie armee edukalt ning vaenlane taganes. Esimene tagasilöök tuligi 10. jaanuaril kui Punaarmee vallutas tagasi Taagepera. Siiski taganes vaenlane endiselt ning 12. jaanuariks olid Eesti väed jõudnud Rakvere alla, mis ka samal päeval hõivati. 14. jaanuaril said eestlased veel ühe suure võidu, nimelt vallutasid Kuperjanovi pataljon koos kahe soomusrongiga Tartu
julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui Achilleus oli kangelane kreeklastele siis troojalastele polnud ta sugugi kangelane, vaid vaenlane. Samasugune on olukord ka tänapäeval: Osama Bin Laden oli Araabia maades paljude jaoks kangelane, olles samal ajal ameeriklaste suurim vaenlane. Niisiis valisid inimesed vanasti oma kangelased nende hulgast, kes nende endi maailmapildiga kokku sobisid. Ja tänapäevalgi on asjad enam vähem samamoodi. Siiski on praeguse aja inimesed enamasti oma isikliku elu elamisega nii tegevuses, et kangelaste otsimisele enam ei mõeldagi. Ma pean silmas seda, et kui vanal ajal oli ühe
siiski harva.Nende näriliste elus mängib suurt rolli vesi. Kapibaarad veedavad hommikupoolikud maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib.
liigutustega ,kimeda häälega,hiilgav kõnemees. 2. "Revolutsiooni" põhjused: Nende elu on vilets, täis töörügamist, üürike, ebaõiglus inimeste ja loomade vahel, loomad näevad vaeva töö tegemisel ning saavad toitu vaid nii palju et oleks jõudu. 3. Animalismi 7 käsku kui võrdsuseideoloogia ja sellest taganemine tegelikkuses 7 käsku peatsed muutused praktikas Kõik,mis käib kahel jalal on vaenlane. Neli jalga hea,kaks jalga parem. Kõik,mis käib neljal jalal või lendab,on Neli jalga hea, kaks jalga parem sõber. Ükski loom ei tohi kanda rõivaid. Kõik sead, positsioonist hoolimata, tohivad pühapäeviti kanda sabas rohelist linti Ükski loom ei tohi magada voodis. Ükski loom ei tohi magada voodis,kus on linad. Ükski loom ei tohi pruukida alkoholi
Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent Eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud saavutatud võit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu. Olukord muutus väga pinevaks. Ei olnud teada, kas mõnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurde abivägesid. Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik
kus rünnak üleelada. Mürskude tekitatud augud ja süvendid on kohad kuhu varjuda. Sõduritel on hirm, nad näevad kuidas granaadikillud rebivad ära kellegi lõua, näo, jalad alt, kõhud sodiks, et soolikad rippuma jäävad. Nad kuulevad kuidas surevad inimesed korisevad ja oigavad. Pidev hirm saadab neid päevast päeva, nähes oma ema sõpru ja võistluskaaslasi suremas. Lahingus muutuva sõdurid inimloomadeks, seal ei ole armu andmist. Nad saavad aru, et vaenlane on samasugune inimene nagu nad ise. Neil on kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas sureb vaenlane või sured ise. Kõik võitlevad oma elu eest. Kui sõda on läbi on nad muutunud timemateks, aga nad ei kaota inimlikkust. Nad suudavad kaasa tunda sõduritele, kes on haavatud ja piinlevad valudes. Kaastunnet
Ümera Lahing Marek Raat 10b Miks tekkis lahing? 1208 Kristlastel konflikt Ugandi eestlastega. Röövretked Eesmärk Võnnu vallutamine. 1210 a sõjakäik Võnnu poole. Võnnu oli mõõgavendade ordu tugipunkt. Võnnu piiramine Piirang 3 päeva Põlevate puudega püüti vaenlane alistuma panna. Rajati kõrge piiramistorn Lahing 1210. aastal 4. päeval tuleb Riiast abivägi. Eestlased liikusid põhja poole. Ümera suudme lähedal Vaenlased jooksid otse eestlaste väe keskele.
"Bree Tanneri lühike teine elu" Stephenie Meyer Triin Raudla ja Cätlin Tuuling Tegelased Bree Diego Riley Victoria Fred Volturid Cullenid Raul SEATTLE PIIRAMISRÕNGAS- OHVRITE ARV KASVAB TAAS. Sõprus Bree ja Diego vahel Kõndivad diskokerad! Uus kodu Riley jälitamine Musta keebi saladus Diego kadumine Karm treening "Meil on vaenlane, me ei saa enam niisama looderdada!!!" LAHING!!! The End Is Near... "Teie selle üle ei otsusta!" Aitäh
sest toitu nappis. Mõni soovis ka luua endale mõisa ja võtta endale tööle odavat tööjõudu. Maal elavate inimeste soov oli elada enamasti rahus ning puutumatuses. Maal elav rahas pooldas rohkem punaseid, sest punaste lubadused olid väga suured ja võimsad. 11. Eestlased oli juba valmis taganema ning vastu võtma kaotust, kuid pidasid veel vastu raskustes. Eestlased nägid äkitselt vaenlast taganemas ning karjusid vaenlasele eesti keelseid sõimusõnu, Eestlastel polnud aimugi miks vaenlane taganeb, kuni nad nägid endast möödumas abiväge mis suundus otse vaenlase poole. Tänu sellele suudetigi punaarmee pealetung peatada. Suurimad lahingud toimusid Kehra, Aidu ja Kärstna all. 12. Ahas tundis kuidas oleks nagu koorem südamelt langenud. Ta oli rõõmsa meeleoluga. Ta sai lõpuks aru ning tuli järeldusele, et ta soovib just võidelda Eesti poolel ning, et ta on väga õnnelik, et saab olla Eesti kodanik. 13
parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism
KUIDAS SIIS IKKA ANDESTADA Üks okkalisemaid asju, mis meil elus ette võib tulla, on kurjusele heaga vastamine ning andestamatu andestamine. Kuigi, andestamine - see on kõige lahkem asi, mida iseenda heaks teha. Kui aga vihkamisele armastusega vastamist nõutakse meilt endilt, näib meie esimene vastus olevat viha, ängistus (hirm või ahastus), depressioon, õiguse nõudmine, raev või hoopis miskit muud/hullemat/ebatervislikumat/rusuvamat Olenemata sellest, kas sinu vaenlane väärib seda, et annad talle andeks kogu tekitatud valu ja kurbuse, tuleks andestada juba ainuüksi selle pärast, et sina väärid nendest kannatustest vabanemist. Tõeline andestamine on tingimusteta ega nõua süüdlase käest mingit tegu või palvet. vabastada sind sellest tühjast raevust, masendusest ja meeleheitest, mida vimma pidamine põhjustab. Üks kõige okkalisemaid ja raskemaid asju, mis inimestel elus ette võib tulla, on kurjusele
kaitseliitlasteks osutusid varem organiseeritud kooliõpilased. Umbes 30 40 õpilast astus vabatahtlikult Võrus formeeritavasse 3. polku. Võru kaitseliidu taandumisel linnast jäid osa kooliõpilasi, kes olid läinud koju vanematelt sõjategevusse astumiseks luba küsima, teistest maha. 1919. aasta jaanuari algul määrati F. Vreeman 2. diviisi staabi komandandiks. Komandandi roodu tuli ka üle 100 tema poolt varem organiseeritud kooliõpilase. Märtsis, kui vaenlane oli alustanud Võrule lõuna poolt ägedat pealetungi, sai alamkapten Vreeman diviisiülemalt loa, minna oma roodu vabatahtlikega Võru rindele. Nursi-Sänna ja Rõuge-Viitina suunal 20. kuni 23. märtsini peetud lahingud olid vabatahtlikest koolipoistele edukad, kandes samal ajal ka kaotusi. Langes alamkapten Vreeman ja kaks õppursõdurit. Kaks ohvitseri ja kuus õppursõdurit said haavata. Peale lühikest puhkust saadeti rood uuesti rindele, kus nad vahetasid Pangevitsa juures välja
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada
toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma. Ilves eelistab värsket liha, mistõttu võib ta tabatud saagi juurde vaid mõned korrad tagasi pöörduda. Kuna ilves ei suuda süüa näiteks külmunud liha, siis talvel murtud kitsest piisab kõigest üheks söömakorraks. Ülejääk jääb juba teistele. Oma käitumisega ongi ilves teiste loomade ja raipetoiduliste lindude abiline, kelle tabatud saagist paljud osa saavad. VAENLASED Ilvese suurim vaenlane on inimene. Võib juhtuda, et toitumisel tähelepanu kaotanud ilves langeb ka hundi saagiks, kuid see on ülimalt harv juhus. Üldiselt võib öelda, et ilves on metsas üks neist loomadest, kes on toiduahela tipus ning võib ennast inimese teelt eemal olles turvaliselt tunda. HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID Vaid väga harvadel juhtudel on ilvesed inimesi rünnanud ja siis ka ainult enesekaitseks. Ilvese suured käpad toimivad talvel lumeräätsadena võimaldades niimoodi
28.Teismeline ja suits. 29.Teismeline ja alkohol. 30. Stressitegurid. (S.t. tekitavad stressi) 31.Enesehinnang ja käitumine. 32.Suguhaigused ja nende vältimine. 33.Murdeea tähtsus inimese arengus. 34.Enesekasvatuse osa inimese kujunemises. 35.Teismelise mured. 36.Tervislik eluviis. 37.Sõltuvus. 38.Konfliktide lahendamise rahumeelsed võimalused. 39.Tervislik toit. 40.Ennastkehtestava käitumise eelised. 41.Õnn. 42.Õppimise viisid. 43.Sport sõber või vaenlane? 44. Poisist meheks. (teema poistele) 45. Tüdrukust naiseks. (teema tüdrukutele)
Kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Merikotkas Merikotkas sööb veelinde ja kalu, Neid ohustavad keskkonnamürgid, aktiivne vaenamine meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse. metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid. Lind Pistrikuline Hauglane - Merikotkas Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele.
Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane. 10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi. 14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen
Aga millega siis peaks üks valitseja siis silmapaistma? Machiavellil oli selleks oma teooroia 21.peatükis Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitsejal tuleb igas ettevõtmises püüda jätta endast mulje kui suursugusest valitsejast ja väljapaistvate vaimuannetega inimesest. Samuti peetakse lugu valitsejast siis, kui ta on tõeline sõber või tõeline vaenlane. Valitseja peab hoiduma liitumast endast tugevamaga, kuna kui toimub ühine pealetung, siis jääd sa tema vangiks. Valitseja peab näitama lugupidamist nende vastu, kes on mingil alal väljapaistvad. Innustamine on oluline, eriti linlaste puhul. Valitseja peaks sobilikel aastaaegadel köitma rahva meelt pidustuste ja vaatemängudega. Ning kui linn jaguneb maakondadeks jne, tuleb valitsejal kõiki piirkondi meeles pidada ja ka nendega suhelda.
tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende lemmiksöök -- koorikloomad -- on läheduses parve kogunenud ja on valmis nahkapistmiseks. Maailma suurim elusolend
Väljendid ja tsitaadid 1) Me keerutame kogu aeg võtit ilma seda luku auku pistmata. 2) Peale ristimist läheme me tagasi oma pattude juurde nagu koer oma okse juurde. 3) Aeg ei ole meie päralt, vaid ainult laenuks antud 4) Pimedus on teadmise vaenlane 5) Keele tundmine on võtmeks teise inimese südame juurde 6) Haigus ja surm ei küsi luba sisseastumiseks nagu ka arst, kui ta on teel haige juurde. 7) On alati kergem lükata vankrit, mis on juba liikumas. 8) Olin püüdnud lahti murda üksikut kivi mäenõlval, kui mulle langes kaela terve laviin. 9) Mis me iganes teistelt kuuleme, ei ole kaugeltki, mis me ise tunneme. 10) On vana tõde, et uhkus tuleb enne langemist. 11) Iga tegu jätab oma jäljed
Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik ● järsukaldaliste jõgede kaldad ● järve kaldad Levik ● levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia ja Põhja-Aafrika ● Eestis elab ta kõikjal mandril ja Hiiumaa,Saaremaa ning Vormsi vetes Arvukus ● Eestis on viimaste andmete järgi 2000 isendit Huvitavat informatsiooni ● ladinakeelne nimetus on Lutra lutra ● rahvapärane nimetus on Udras ● looduslik vaenlane on hunt, aga rohkem neid eriti ei ole ● reeglina ei lähe saarmas jõest kaugemale kui 100 meetrit Kasutatud allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas
Kapibaarad veedavad hommikupoolikud maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. TOITUMINE Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. Söömas käib ta reeglina hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti, sealjuures läbib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
