Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impul...
2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud tunnused, mis põhjustabki veresoonte laienemise ja viib sellega paistetuse tekkeni. Omandatud kaitsemehhanismid ehk omandatud immuunsus · Lümfotsüüdid reageerivad patogeeni kindlatele valkudele ehk antigeenidele, võib organism muutuda immuunseks ehk vastuvõtmatuks selle haigusetekitaja suhtes
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski
Mõnedki autojuhid on jutustanud, kuidas nähtamatud tugevad käed haaravad nende autoroolist ja üritavad seda õnnetuse kohas kraavi juhtida. Laevakummitused Hollandi kaubalaev Libera Nos ilmub keset merd äkki täies purjes välja ning üllatuseks on kõik meeskonnaliikmed luukered! Pole just kõige toredam pilt, mida merel seilates näha tahaks! See laev peab igavesti merd sõitma ja hirmutab merelolijaid arvatavasti ka edaspidi. Kummitused erutavad ja ärritavad inimesi, ent mõnikord leiab lugu lihtsa ja loogilise seletuse. Nagu ka eelneva advokaadibüroo loo puhul. Inimeste tahtejõud on nii suur, et kui nad midagi väga usuvad, siis see juhtubki http://buduaar.ee/Artiklid/articleId,468682 http://www.para-web.org/viewthread.php? tid=2273&page=3 http://en.wikipedia.org/wiki/Ghost (in English)
Futurism seotud 20. sajandi sündmustega Venemaal (taheti kukutada tsaar, töölisklass tuli võimule). Futuristid püüdsid leida väljendusvahendeid kaasaegse, kiiretempolise ja tehnoloogilises keskkonnas elava inimese probleemide kujutamiseks. Tähtis on kiirus, millega kujundatakse maailm ümber. Luuleteemadeks hädaoht, hulljulgus, vastuhakk, jultumus. Ülistati autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, elektrit, rahva hulki, keda erutavad töö, lärm ja suurlinn. Meistriteos peab olema agressiivne. Ei kasutatud omadus- ja määrsõnu. Kasutati ma- ja ta- tegevusnime. Igale sõnale peab järgnema ilma sidesõnata teine nimisõna, mis täiendab esimest ja on selle sarnane. Vägivalla ja sõjalembus. Võideldi väikekodanluse vastu. Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks). Vladimir Majakovski 1893-1930 ,,Teile!" 1915 Ekspressionism sai alguse 1910ndate alguses Saksamaa...
Erootilised stseenid on väga detailselt, luuleliselt ja tundlikult kirjutatud, mis tavaliselt tekitavad noores inimeses ebamugavustunnet, aga Nabokov oskab inimese emotsioonidega mängida ja muudab loo ilusaks. Arvan, et raamat meeldib mulle just selle pärast, et kajastatav teema ei ole tavapärane ja päevakajaline. Mulle meeldib, kuidas kirjanik on lahti seletanud kõik, mida teada on vaja ja küsimärke ei jää õhku. Näiteks üritab ta ära seletada, miks pedofiile just lapsed erutavad, olemata pornograafiline ja jälk. Mind kindlasti mõjutab ka selle raamatu ülesehitus, kõik info saab õigel ajal kätte. Näiteks raamatu alguses on kohe ära seletatud, miks Humbert selline mees on. Kõige ilusamad olid juba raamatu esimesed read, kirjanik mängib sõnadega, manipuleerib lugejaga, kõik inimesed ei pruugi selles ilu näha, aga mina näen seda. Olen tundnud piinlikust, et just selline raamat on minu lemmik raamat- lugu mis jääb minuga elu lõpuni ja
3 FUTURISTIDE MANIFEST Itaalia futurismi manifest ilmus 1909 Pariisi ajalehes ,,Le Figaro" Filippo Tommaso Marinetti sulest. Vene futuristide manifest ,,Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele" ilmus 1913 Moskvas, tähtsamad autorid Vladimir Majakovski ja Velimir Hlebnikov. Futuristid kutsusid üles ülistama luules suurlinna, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, propellereid, elektrit, revolutsioonide murdlainetust, rahvahulki, keda erutavad töö, nauding ja lärm. Hävitada tuleb muuseumid, raamatukogud, moraalsus. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav, kasutatud on tehnilisi võtteid nagu montaaz ja kollaaz. 1912 avaldas Marinetti ,,Futuristliku kirjanduse tehnilise manifesti, mis esitab futuristide uue keelekasutuse põhiseisukohad. Vastavalt sellele tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, mis kannab energiat ja vahendab kõige
Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1869. a. sügisel Tallinnas eksamitel olles võttis ta muusikatunde. Hoolimata väheseist majanduslikest võimalusist püüdis ta edasi õppida. 1871. a. õnnestus K. A. Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal uuris ta võimalusi klaveriklassi pääsemiseks. 1873. a
Teema : Dan Brown „Da Vinci kood“ ja kunstiajalugu. Ülesanne 1. Millised iseloomuomadused on vajalikud kuraatorile? Põhjenda vastust näidetega. Peab olema loominguline, nt kuraator mõtleb välja kogu kontseptsiooni ning korraldab näituse ise. Peab hea organiseerija olema, nt nende töö on kokku koguda tööd ja see peab organiseeritud olema. Osad tööd tuleb tuua nt inimeste juurest kodus, galeriidest, muuseumidest, teatrist, nad peavad täpselt teadma, mis kust tuleb ja millal järgi minna ja tagasi viia. Vahest tuleb töötube organiseerida. Peab olema hea suhtleja, nt neil peab olema palju isiklikke kontakte kelle kaudu saab infot. Peab olema hea kirjutama, kuna peale üritust on vaja pressile näitust tutvustavaid tekste kirjutada. Peab olema palju töövalist vaba aega, kuna osasid asju on vaja teha tööväliselt ja omast ajast, kindlaid tööaegu ei pruugi olla. Ülesanne 2. Kirjelda, mis on võetud aluseks „Vitruviuse mehe“ kujundile. Kirjelda ...
MUUSIKA ARVESTUSE KÜSIMUSED Romantism: Sai alguse 19 saj. teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Mela...
Nõrka otsest toimet avaldavad need ka mittesulgur- silelihastele. Ühelt poolt nad pidurdavad transmitteri vabanemist preganglionaarsete parasümpaatiliste aksonite ja tõenäoliselt ka teiste aksonite presünaptilistest lõpmetest ja teiselt poolt mõjuvad ka postsünaptiliselt pidurdavalt. Parasümpaatilised preganglionaarsed aksonid pole sünaptiliselt seotud mitte ainult soole närvisüsteemi motoneuronitega, mis soole muskulatuuri erutavad, vaid ka pidurdavalt toimivate motoneuronitega. Need tsentraalselt vallandatavad pidurdusefektid on eriti hästi väljendunud mao- ja sooletrakti algus- ja lõpuosas ning on funktsionaalselt arvatavasti olulised mao reflektoorsel laienemisel söömisel ja pärasoole kontinentsi reguleerimisel. Kasutatud kirjandus: Peet-Henn Kingisepp 2006. Inimese füsioloogia. Tartu R. F. Schmidt, G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu
mütoloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat jõudu ja elulusti, sooje hõõguvaid värve, rõivaste toredust ja ehete sära, tugevaid tõmmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega täidlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja nümfe. Kui selline, ülivohav laad võib praegusaegsetes vaatajates mõnikord isegi 5 võõrastust tekitada, siis Rubensi portreed erutavad vaatajat tänapäevani. Eriti just pildid kunstniku abikaasast, noorest Helene Fourment'ist õhkavad erilist inimlikku soojust. Kaasajal maksavad tema teosed miljoneid dollareid ($) ehk siis sadu tuhandeid naelsterlingeid (£). Tiiu Viirand, ,,Kunstiraamat noortele", Tallinn 1984 3 PRINTIMINE Kui dokument valmis, siis on aeg ta printeri abil välja trükkida. Enne printimisele
melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. aferentne närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi suunas. eferentne närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse. sünaptiline summatsioon närvirakku kandub mitu erutussignaali, signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist, signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta. lühimälu sensoorne (hetkemälu, info meeleelunditest), primaarne (sensoorse mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid). püsimälu sekundaarne (primaarsest mälust harjutamise ja kordamise teel), tertsiaalne (info, mis üldjuhul ei unune nt nimi). 2. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas?
sajandi katk. Just depressiooniepideemia näitab, kui hädasti me vajame õnnekultuuri. Rõõm ei avalda mõju mitte üksnes vaimule, vaid esmajoones just kehale. Pidev hirm ning masendus on oht tervisele, sest see tähendab stressi. Stress suurendab näiteks südameinfarkti või ajurabandusse suremise riski. Head tunded avaldavad vastumõju stressile ja ergutavad immuunsüsteemi ning vähendavad riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Kõige enam aga erutavad head tunded meie vaimu saavutusi. Positiivsed tunded panevad närviühendused ajus kasvama. Just õppimise ja õpetamise protsessis on selle teadmine olulisest olulisem. Me kõik kogeme rõõmu ja naudingut sarnasel viisil, sest meie ajud on ehitatud ühe ja sama skeemi järgi. Ent selles, mis neid tundeid vallandab, oleme erinevad. Igaüks peab ise leidma oma isikliku õnne valemi. Kui me tunneme end õnnelikuna, on meie mõtted avatud. Ümberpöördult - kui oleme kõigele avatud,
o Lapseealiste (14-aastaste) armastamine · Insest o Seksuaalsuhe lähisugulaste vahel o Tabu · Seksuaalsuse erinevad vormid o Parafiiliad Piilumine o Sadomasohhism Sadist · See, kes teeb haiget ja piinab Masohhism · See, kes naudib valu o Frotörism Nühkimine o Zoofiilia ehk sodoomia Vahekord loomadega o Nekrofiilia Surnud erutavad kedagi o Gerantofiilia Nõrkus vanade inimeste vastu o
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? neuronite vahelisest aktiivsusest, müeliinist. 28. Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide
Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Hasartmänguri eritüübid (D.Hulen & R. Brumfield, 2003) : Põnevust otsiv hasartmängur (action gambler) Põgeneja hasartmängur (escape gambler). Püromaania ehk süütamismaania (DSM-IV) 1. Ettekavatsetud süütamine tulekahju tekitamiseks rohkem kui üks kord. 2. Pinge või afektiivne erutus enne tegutsemist. 3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede vaatamisel või neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu)
membraan (dendriit või { Teise neuroni pinnal tekivad rakukeha pind) elektrokeemilised muutused on uue { Keemilise närviülekande närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad olemus - virgatsaine või pärssivad ehk pidurdavad mõju teise närviraku { Uue närviimpulsi tekkimine oleneb erutava ja membraanis paiknevale pidurdava stimulatsiooni suhtelisest
tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. aferentne närvikiud - juhivad erutuse KNS suunas eferentne närvikiud - juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse sünaptiline summatsioon närvirakku saabub mitu eritussignaali- signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi (nt ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpulss valuaistinguga). postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist- signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi). lühimälu sensoorne- hetkemälu, info meeleelundited; primaarne- sensoorne mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid. püsimälu sekundaarne- primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel; tertsiaalne- info mis üldjuhul ei unune nt nimi. 2. Energiabilansi valem
Aastaid põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill,
nagu tema maalide rütmilist kompositsiooni. Tema on see, kes paneb oma teostes värvid helendama, muudab mürkrohelise kollaseks ja vabarnapunase kinaveriks. Vahel sööb see valgus värve nagu rooste metalli. Ta püüdis oma maalidel jäädvustada sameti läiget ja kasutas eelkõige külmi toone: tuhkhalli ja sinist, musta ja valget. Võrreldes tema teoseid Tintoretto summutatud, ent soojade värvitoonidega, paistavad need oma värvide suure lõkendamisega eriti erutavad ja rahutud. Kuigi El Greco oli enamasti sügavalt süvenenud iseendasse ja oma visioonide maailma, säilitas ta siiski tundlikkuse teda ümbritseva elu suhtes. Seda tõendavad tema portreed ja maastikumaalid. Nimelt oli ta 16. sajandi teise poole üks parimaid ja tunnustatumaid portreemaalijaid Hispaanias. Mitte keegi ei ole nii nagu tema kujutanud hispaania hidalgosid(alamaadlikke) ja vaimulikke, kellel olid maalidel pärani avatud, otsekui tühja
· Glutamaat universaalne erutusvirgatsaine · Noradrenaliin tähelepanu, ärksus · Dopamiin motiveeritus,edasipüüdlikkus · Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontroll · Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus · Gamma-aminovõihape pidurdusvirgatsaine Kuidas virgatsained ajus toimivad? · Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad. · Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. Mis on geen? Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Kus geenid kehas paiknevad? Geenid paiknevad kromosoomis. Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine
selg, samad kastanpruunid juuksed. Ta oli otsekui taasleidnud ja ära tundnud Lolitas oma Annabeli. See pani teda otsekohe meelt muutma, nii et ta otsustas siiski jääda, et olla Lolitale võimalikult lähedal ning ta endale saada. Esimestel päevadel jälgis ta oma nn ''varitsuskohast'' – toa aknast ja aiast eemalt Dolorest oma igapäevaseid toimetusi tegemas. Humbert Humbert oli ka endal korduvalt küsinud, et miks teda selle ''lapse'' isegi kõnnak ja labased vulgaarsused nii lubamatult erutavad. Ta oli ju tõesti kõigest tavaline laps. Kuid juba loo alguses tuleb välja, et see kiindumus polnud ainult ühepoolne, ka Dolorest huvitas Humbert ning ta flirtis temaga. Oli ju Humbertil kõik omadused, mis laste seksuaalhuvisid uurinud psühholoogide arvates tütarlapsi kütkestavad: tahtejõuline lõug, lihaselised käed, sügav, kõlav hääl ja laiad õlad. Samuti oli talle öeldud, et ta sarnaneb ühe tuntud džässilaulja või näitlejaga, ning Lolita pidi olema nende järgi hull.
pidurdab liigsete seedemahlade eritumist. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peaks katma ühe viiendiku kuni ühe neljandiku päevasest energiavajadusest. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja-, ja kalatoite ning puuvilja. Rasva ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest need seeduvad aeglaselt. Piim püsib maos 1-2 tundi, koor, juust ja rasvane kohupiim 3-4 korda kauem. Vastu ööd pole soovitatav süüa liha, sest lihavalgud erutavad närvisüsteemi ja seega raskendavad uinumist. Oodete toiduvalik peaks täiendama söögikordi ning olema vitamiini ja mineraalirikas. Sobivad on toorsalatid, jogurt, puuvili kaloritevaesemad küpsised ja piim. Üldisest energiatarbest võiksid ooted anda 15-20%. (L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri) MITMEKESINE TOIT JA TOITUMISHÄIRED Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet:tasakaalustatus, mõõdukus,
korteri saamise kohta. Kuid kirja ei tulnud ikka veel ja päevast päeva kasvas tema ärev ootus, mis rikkus täiesti tema puhkuse. Ta jäi kõhnaks, langes näost ära, muutus 7 närviliseks. Tema meeleolu kandus üle ka teistele meie seltskonna liikmetele. Kuigi emotsioonid ei ole pisikud, nakatavad nad ka teisi. Hirmuga sarnanev ärevustunne see on tähtsate sündmuste ootus, mille käik ei ole meile teada ja mis seepärast meid erutavad. Selle loo juures ilmnes ka huvitav fakt. Kui mu tuttav naiskodanik lõpuks sai kirja, milles kodused teatasid, et korterit neile ei antud, sest teistel kandidaatidel oli elamispinda veel rohkem tarvis ja enne poolt aastat ei anta, tema meeleolu ... paranes. "Parem juba teada, et ei saanud, kui vaevelda teadmatuses," ütles ta, "kahju muidugi. Kuid me elasime ju seni vanas korteris ja võime veel natuke kannatada." Ärevat ootust elatakse sageli läbi raskemini kui sündinud ebameeldivust
Teaduse kriteeriumid on väga ranged, iga uus avastus on suur töö. See töö on küll äärmiselt huvitav aga nõuab uurijalt suurt kannatust, tahtejõudu ja oskusi. On mõningaid küsimusi, millele nüüdisaegsete teadmiste tasemel ei ole võimalik vastust anda. Kas teistel planeetidesl on elu? Kas maasarnaseid planeete võib leida ka mujalt, teistest päikesesüsteemidest? Kas kusagil on olemas meie omaga sarnaseid tsivilisatsioone? Kahtlemata on need küsimused huvitavad ja erutavad inimesi. 1) Ufoloogia tegeleb faktide kogumisega tundmatute lendavate objektide kohta. 2) Astroloogia, mis tegeleb tähtede näiva seisu järgi inimeste saatuse ennustamisega (horoskoopidega). Astroloogia põhiteoorikas on Loomaringi tähtkujude ja Päikesesüsteemi planeetide vastastikuse asendi mõju inimeste käitumisele ja iseloomule. Pseudoteadus võib muutuda isegi ohtlikuks kui horoskoobid mõjutavad liigselt inimesi seda jälgima.
Õhtueine peab olema mahult väiksem kui lõunasöök. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja- ja kalatoite ning puuvilja. Valgurikkad toiduained (liha, pähklid) samuti rasva- ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest nad seeduvad aeglaselt. Kui piim püsib maos 1 – 2 tundi, siis koor, juust ja rasvane kohupiim 3 – 4 korda kauem. Lisaks sellele erutavad lihavalgud kesknärvisüsteemi ja takistavad normaalset uinumist. Toidu seedimise aeg sõltub olulisel määral ka toiduainete kulinaarsest töötlemisest. Praetud toidud on raskemini seeditavad kui keedetud ja hautatud road. Nii näiteks püsib seapraad maos üle 5 tunni, samal ajal kui hautatud kala seedub paari tunni jooksul. Vahepalad e ooted annavad päevasest energiavajadusest 5 – 30% ning peaksid olema vitamiini- ning mineraalaineterikkad ja täiendama põhisöögikordi
motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli Gamma-motoneuronid Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde . Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis osalevad kehahoiaku reguleerimisel Lülineuronid - Moodustavad kõige suurema spinaalsete neuronite grupi . Põhifunktsioon – osalemine seljaaju erutus- ja pidurdusprotsesside integratsioonis Aferentsed neuronid - Aferentsete neuronite kehad ei paikne seljaajus, vaid dorsaaljuurtes olevates närvisõlmedes – spinaalganglionides. Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis seejärel haruneb kaheks
kauplusteketile kulinaaria-, vorsti-, pagari- ja kondiitritoodete valmistamine. Ettevõttes valmistatud tooteid on võimalik osta ainult Grossi oma kauplustest. Alates 2005-ndast aastast on kasutusel ka uued valdkondade kaubamärgid: 6. KAUBAMAJA Kaubamaja eesmärgiks on lisada inimeste ellu värvi ja rõõmu Selleks loovad nad inspireerivaid linnasüdameid, kohtumispaiku, kus pakuvad elamusi, kaupu ja teenuseid, mis erutavad inimeste meeli ning kus nad saavad ilusamaks, õnnelikumaks ja targemaks 6.1. Kaubamaja ajalugu · 1960 21. juulil avati riigiettevõte Tallinna Kaubamaja · 1966 20. detsembril avati Tartu Kaubamaja · 1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus (B-hoone) · 1994 RAS Tallinna Kaubamaja muudeti aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E- Investeeringugrupile · 1996 Tallinna Kaubamaja aktsia noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil
vähenemine elu ja tegevuse vastu.,,Negatiivne" selles tähenduses ei näita suhtumist, vaid väljendab millegi olulise ja enne olemas olnud iseloomujoone, omaduse või oskuse kadumist. Enamlevinud negatiivsed sümptomid on : Ükskõiksus, emotsionaalne tuimenemine. Skisofreenia haiged ei ilmuta enam emotsioone endisel viisil: asjad, mis kutsusid varem esile tugevaid emotsioone, jätavad neid nüüd ükskõikseks . Nad naeravad, nutavad, erutavad tihti vähem. Emotsioonide vähenemine väljendub miimika ja kehakeele väljenduslikkuse kadumisena. Haiged väldivad suhtlemist. Motivatsiooni ja energia(tahte) vähenemine. Haigetel on vähenenud ka tegutsemisaktiivsus. Sageli on neil raske alustada uut tegevust või lõpetada seda, millega on kunagi algust tehtud. Noored ei suuda jätkata õpinguid ega minna tagasi tööle. See võib areneda nii kaugele, et skisofreeniahaige ei tule toime igapäevaste
Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest, mis erutavad ka kannavad erutust edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett).
Keha Schwanni rakud Akson Müeliintupp Sissejuhatus psühholoogiasse 51 Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). Keemilise sünapsi töö põhimõte: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Sissejuhatus psühholoogiasse 52
Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks,
vahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad.Esimesel juhul teine närvirakk ärgastub, teisel juhul aga hoitakse teise närviraku ärgastumine ära. Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud. 10.Uimastitarvitamist mõjutavad riskifaktorid: Indiviidi tasandil: geneetiline eelsoodumus(nt. riskantne geenikombinatsioon) temperamendi omapära (ebastabiilne närvisüsteem, ekstravertsus)
* Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju
Narkootikumide kasutamisel: Transporter ei saa virgatsainet retseptorit ära võtta impulssi tuleb järjest rohkem neuronid surevad Millised stimuleerivad, pidurdavad ja on universaalsed? · Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad e erutavad või pärssivad e pidurdavad. Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. · Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Geen on pärilikkuse tegur, geneetilis struktuuri(DNA) funktsionaalne osa, mis kodeerib mingit valku ja selle kaudu määrab mingi tunnuse iseloomu. Geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA), mis sisaldab kombinatsioone neljast
piimanäärmetes, mis koosnevad piima viimajuhadest ja nende külge kinnituvatest miljonitest mikroskoopilise suurusega moodustistest ehk alveoolidest. Udar sisaldab rohkesti närvilõpmeid, mis teeb selle tundlikuks mitmetele ärritajatele. Selline tundlikkus soodustab piima väljutus ehk sõõrdumisrefleksi vallandumist. Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus, lüpsiga kaasnevad heli ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis, haistmis ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse.
meetodid (vt allpool) jne; · interseksuaalne ehk sugudevaheline valik. Hindab vastassugupoole (enamasti emaste) jaoks atraktiivseid omadusi mingil sugupoolel (enamasti isastel). Selle valikuvormi käigus arvatakse paljude liikide isastel olevat välja kujunenud näiteks mitmesugused nn sekundaarsed sootunnused (paabulinnu saba, kroonkure kroon, ogaliku punane kurgualune jne), mis erutavad emaseid, stimuleerides neid paaruma sellise isasega, kellel need tunnused on eriti hästi arenenud. Paabulinnu saba on tüüpiline sugulise valiku näide. Isase paabulinnu toretsev saba on uhkeldamiseks ja arvatakse, et see on arenenud loentamatute põlvkondade jooksul emaste paaritumiseelistuse tulemusena. Saabub mingi tasakaal liiga pika sabaga (olgugi, emaslinde see väga erutab) paabulinnud lihtsalt hukkuvad
Schwanni rakud Akson 102 Müeliintupp Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). 103 Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori 104 Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6
membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. · Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. · Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad. · Esimesel juhul teine närvirakk ärgastub, teisel juhul aga hoitakse teise närviraku ärgastumine ära. · Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud. Virgatsainete psüühilised funktsioonid Virgatsaine Näide vastavast funktsioonist
Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid). Perifeersed närvid innerveerivad närvisüsteemist väljaspool asuvaid sitkudesid (motoneuronid, sensoorsed neuronid ja autonoomsed neuronid). Kesknärvisüsteemi (peaaju + seljaaju) sees innerveerivad neuronid teisi neuroneid
Koidulal on hoopiski olulisem silme ees eesti rahva teiste rahvaste võrdõiguslikuks saamine ning võrdvõimeliseks võrsumine. Koidula rõhutab veelkord teatrilaval haridust, et ilma hariduseta on inimene pime ning jõuetu ka 19 terve silmanägemise juures. Kuna Koidula näidendeis puudutatud probleemid olid aktuaalsed, väljendatud mõtted lähedased, erutavad, siis sellepärast huvi tema etenduste vastu järjest kasvas. Näiteks ,,Säärase mulgi" esietendus ei mahutanud kaugeltki kõiki soovijaid, ehkki saal oli puupüsti täis ja 250 pileti asemel oli välja müüdud 300. ,,Eesti Postimees" leidis, et näitemängud, kui nad rahva elust välja lõigatud, õpetuseks ja rõõmustuseks, siis ka rahvas tahab etendusi väga hea meelega vaadata. Veel leiti, et näitemängud on ka näitused, mis nähes palju rohkem kui lugedes ja seletades õpetavad
Koidulal on hoopiski olulisem silme ees eesti rahva teiste rahvaste võrdõiguslikuks saamine ning võrdvõimeliseks võrsumine. Koidula rõhutab veelkord teatrilaval haridust, et ilma hariduseta on inimene pime ning jõuetu ka 23 terve silmanägemise juures. Kuna Koidula näidendeis puudutatud probleemid olid aktuaalsed, väljendatud mõtted lähedased, erutavad, siis sellepärast huvi tema etenduste vastu järjest kasvas. Näiteks ,,Säärase mulgi" esietendus ei mahutanud kaugeltki kõiki soovijaid, ehkki saal oli puupüsti täis ja 250 pileti asemel oli välja müüdud 300. ,,Eesti Postimees" leidis, et näitemängud, kui nad rahva elust välja lõigatud, õpetuseks ja rõõmustuseks, siis ka rahvas tahab etendusi väga hea meelega vaadata. Veel leiti, et näitemängud on ka näitused, mis nähes palju rohkem kui lugedes ja seletades õpetavad
keelustamine, seadused rahapesu ja org kuritegevuse vastu - Noorte veenmine mitte uimasteid tarvitama - Kahju vähendamine – meetmete rakendamine narkarite tervise kaitseks sõltuvusperioodil nt süstlavahetusprogramm, eluaseme ja tööhõiveprogramm - Ravi: võrgu loomine uimastiinfokeskusest. Metadoonasendusravi programm VI LOENG On vaja tunda olulisemate neurotransmitterite ja hormoonide funktsioone. NEUROTRANSMITTERID Pidurdavat või erutavad protsessi saab vaadata selle järgi kumma protsessi ta postsünaptilises neuronis algatab. - Atsetüülkoliin – nii ergutava kui pidurdava mõjuga. Nii perifeerses kui KNS. Lihaskokkutõmbed, autonoomne närvisüsteem, kortikaalne erutuvus, uni ja ärkvelolek, kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon
Lõpetamiseks oli tarvis midagi tugevamat. Selleks on rakendatud emale kiviga viskamise motiiv ja Tiina. Nendel on ,,Tões ja õiguses" tähtis ehituslik ülesanne ja nad tunduvad kunstlikkudena, kuigi nad kujunevad sügavkunstilisteks joonteks. 4. Üks eriline ehituslik joon, mis käsitletule on lähedal, on jäänud seni mainimata. See on eriskummalised tegelased, kellel ei ole romaanis suurt korda saata, aga kes oma drastilise omapäraga erutavad lugejat, teevad loo põnevamaks, koguni salapärasemakski. Nad tunduvad tihtipeale kunstlikkude komponentidena teoses. ,,Tões ja õiguses" koguneb neid kenake salgake (näit. III-s osas Bõstrõi, Viljasoo, pr. Kuusiku koer jne.). Nad toovad romaani küll huvitava laigu, aga neil pole sedapuhku aktiivset kujundavat jõudu teose ehituse mõttes. Seepärast jätame nad vaatlusest välja. ,,Elus ja armastuses" (1934) aga on kummaline isik tõstetud romaani üheks peategelaseks
mänginud euroskeptilisi Põlissoomlasi saatis edu, mida eelmiste valimistega võrreldes tuleb pidada lausa peadpööritavaks. Valimisaktiivsuse taga polnud kindlasti vaid valimispäeva kena kevadilm. Esiteks oli suur juba eelvalimistel osalenute protsent. Teiseks oli suuremate jõudude vahekord juba enne valimisi pingeline. Kolmandaks, ja see vahest ongi peamine, olid parlamendivalimised stabiilsuse ja isegi teatava poliitilise vaikeluga harjunud soomlastele seekord tõeliselt erutavad. Nii-öelda suure kolmiku, Koond- ja Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide vahele suutis end juba gallupites suruda Timo Soini juhitav Põlissoomlaste erakond. Pärast eelmisi parlamendivalimisi pidevalt populaarsust kasvatanud Põlissoomlased tegid enda kohta hea tulemuse juba 2008. aasta kohalikel valimistel. Kuid eilne tulemus oli fenomenaalne seni 200-liikmelises Eduskunnas viit saadikukohta omanud erakond kerkis olulisimate tegijate hulka.
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
