teadmised õiguse arengu ja rakendamise kohta. Õigusteadus (kitsamas tähenduses) - õiguse süstemaatiline teaduslik uurimine ning eristub nii õigusloomest kui õiguse konkreetsest rakendamisest. Õigusteaduses eristatakse: 1. teoreetilist õigusteadust, mille eesmärk on määratleda õiguse arengu üldpõhimõtted ning mis on klassikaliselt tunnistatud õigusteadlaste tegevusalaks. Siia hulka kuuluvad: · õigusfilosoofia · õigusajalugu · võrdlevad õigusuuringud 2. rakenduslikku õigusteadust, mille uurimisobjekt on põhimõtete ja normide rakendamine konkreetsetel juhtudel (rahvusvaheline, rahvusülene, riigi-, rahvuslik või kohalik õigus). Rakenduslik õigusteadus tegeleb kehtiva õiguse tunnetamise, interpreteerimise ja arendamisega. Ta jaguneb: · avalik õigus · kriminaalõigus · eraõigus Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk
Anna Ahmatova Anna Andrejevna Ahmatova vene luuletaja • Sündis 23. 06. 1889 Odessa lähedal aadliku perekonnas, lapsepõlv Tsarskoje Selos • Isa Andrei Andrejevitš Gorenko – kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" •...
Legitimatio per rescriptum princips imperaatori poolt käskkirja vormis antud privileeg, et konkubinaadis sündinud last peetakse loomulikuks lapseks (liberi naturales) nagu ta oleks sündinud seaduslikus abielus (iustae nuptiae). Selline eesõigus anti isa soovil, kui ema oli surnud või ei ole abieluvääriline. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000, lk 94 4 H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2007, lk 94 5 Legitimatio per subsequens matrimonium Constantine'i poolt sisse toodud uuenduse kohaselt konkubinaadis sündinud vallaslaps sai seaduslikuks vanemate hilisema abiellumisega. Selleks olid ka vastavad nõuded: lapse staatus ja seaduslike laste puudumine. 4.1.2. Arrigatio Arrigatio on üks lapsendamise liik, mille puhul on tegemist sui juris isiku adopteerimisega
Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1
Majanduskriis andis oma hoobi ka EL-i ühisraha eurole. Oluline on säilitada rahu ja üksmeelt ning kindel on see, et selle organisatsiooni arendamisse on liiga palju panustatud, et lasta sellel kergelt puruneda, mis võib omakorda kaasa tuua rängad tagajärjed. 11 Kasutatud kirjandus 1) Robert Schuman. 1950. aasta 9. mai deklaratsioon. Akadeemia nr. 5, 2002 2) Hans Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007 3) Martin Kala. Euroopa maailma teljel. Eesti Päevaleht, 2009
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 4 2. Indiaanlaste inimõigused 6 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus...
Artikli väljaandmise ajal, 1989. a andis Rückert loenguid Hannoveri Ülikoolis. Artiklist Rückerti ajendas artiklit kirjutama asjaolu, et Savigny mõju õiguse arengule on liiga vähe uuritud. Kuigi igale juristile on teada teiseste või kolmandate allikate vahendusel Savigny panus õiguse arengule, on see vähekülladane ja vajaks rohkem uurimist. Rückert analüüsib Savigny mõju kuuest erinevast teemast lähtuvalt: 1.) õigusajalugu 2.) autoriteetsus õiguse praktiseerimisel 3.) akadeemiline kirjandus tsiviilõiguses 4.) põhilised õiguse kontseptsioonid 5.) põhilised õiguspoliitilised seisukohad 5.) üldine õiguse metadoloogia ja 6.) üleüldine metadoloogia. Rückert peab kõige olulisemaks just Savigny pärandit õigusajaloo käsitlemisel. Nimelt käsitles Savigny õigust mitte enam iseseisvalt eksisteeriva või inimestest sõltumatu
Üks hirm asendus teisega vaid usk Jumalasse, töö, mis andis lunastuse tõi neile helgemaid päevi. Kasutatud kirjandus Andresen, C. Ritter, A. M. Kristuse ajalugu I/2. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2000. Lk 156-157 Goff, L. J. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2000. Lk 319-335, 413-415 Goff, L. J. Keskaja inimene. Avita, 2002. Lk 116 - 139 Gurejevits, A. Keskaja inimese maailmapilt. Kirjastus ,,Kunst", 1992. Lk 154-156 Hattenhauer, H. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007. Lk 350-351. Ladurie, L. R. E. Montaillou, parantsuse küla 1294-1324. Kirjastus ,,Kunst", 1996. Lk 28, 278 Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu: selle algusest kuni tänapäevani. 2005, Argo. Lk 192-193
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia,
väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
Peale 12 tahvli seaduse koostamist on hiljem selle tekkimise loo vastu vaieldud. On uurijaid, kes peavad seda 4. 3. sajandi e.Kr. koodeksiks ning eitavad täielikult selle seaduslikku iseloomu. Selliseid arvamusi on palju ning väga erinevaid. Tuntud itaalia õpetlane Ettore Pais on arvamusel, et "Leges duodecim tabularum" on koostatud 3. sajandil e.Kr. Flaviuse poolt 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. Penikoorem 2007, lk 32 2 H. Hattenahuer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn. Juura 2007, lk 81 3 George Long. Lex Duodecim Tabularum. 2012 4 Encyclopædia Britannica toimetajad. 12 tahvli seadused. 4 ning prantsuse õpetlane Lambert on öelnud, et seadustik on sama ebakindel kui Moosese käskude kaks tahvlit. 12 tahvli seaduse tekkimislugu ei ole täielikult usaldusväärne, kuidas samuti ei saa saa eitada selle olemasolu. 5 1.3. Seadustiku originaalkeel
ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" Juridica 2000, nr. 2, lk. 113121; samas lk. 122130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu" (http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%BCri_Uluots). Jüri Uluotsa 40-säilikuline isikuarhiiv piirdaatumitega 1927?1943 sisaldab tema kahe teadustöö Õpetus õigusest (1942?1943) ja Eesti õigusajalugu ([1941]) mustandkäsikirju ning seadustekste, mille väljatöötamisel J. Uluots osales (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). J.Uluotsa loenguid TÜ-s esindavad üliõpilaste koostatud ja paljundatud Konspektid (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). J. Uluotsa loenguid Rooma õiguse ajaloost, õiguse
arusaama ning vana õigus otsustati kõrvaldada. Pärast mitut ebaedukat üritust, avaldas Napoleon mitmeid kodifikatsioone, millest kõige tähtsam oli 1804. aasta tsiviilkoodi loomine. Tsiviilkoodis oli tsiteeritud 18. sajandi juriste näiteks Robert-Joseph Pothier'i, kes tundis ka Rooma õigust. Üldiselt oli tsiviilkood väga konservatiivne, eriti omandi- ja pereõiguses, kuid õiguslik võrdsus, lahutus ja orjanduse kaotamine leidsid pärast revolutsiooni tee raamatusse. Inglise õigusajalugu on ideaalne näide traditsioonilisusest ning järjepidavusest. Inglise common law põhineb sajanditepikkusel tarkusel. ,,Vanim kohtupretsedent on pärit 1780. aastast ning puudutab Sir William Blackstone'i" (Caenegem 2004, lk 10). Isegi 19. sajandi reformid pole vana, kodifitseerimata tavaõigust eriti muutnud. Pärast puritaanide revolutsioon muudeti common law inglisekeelseks. 19. sajandil kaotati avalduste süsteem
vandemeestest koosnev kohus. Karistused olid peegeldavad ning viidi täide kannatanu kogukonna poolt. Keisririigi ajal tekkis võimalus kohtuotsuse peale edasi kaevata. Täidesaatev õigus algselt sisuliselt puudus ning võlgniku võis võtta vangi kindlaksmääratud aja järel, kui kogukond ei olnud võlga tasunud, tappa või müüa orjaks. Aastal 330 eKr otsustati, et müüa ega tappa ei tohi, kuid võib kinni pidada võla tasumiseni ning võeti kasutusele ka pankrotimenetlus.5 Rooma õigusajalugu perioodidesse jagamise aluseks on eelkõige tootmissuhete muutumine ja klassivõitlus. Nii domineeris orjanduslikus ühiskonnas tavaõigus, oli võõraste õigusetus ja õigusnormide tihe seos religioossete normidega. Peale vallutussõdu muutus Rooma maailmariigiks, domineeris orjatööl põhinev suurmaaomand, mis kutsus esile sagedasi orjade ülestõuse, mis omakorda tingis karme vastuabinõusid ja uute keerukate õigusinstituutide arengut
järgnevatele sajanditele. Pärast antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi. Uued rahvad alustavad uut elu ja nagu varemgi, tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele. Seda vajadust rahuldab jällegi Rooma õigus, mida hakatakse uurima, rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlustesse ning seda teistkordset vallutamist nimetataksegi Rooma õiguse retseptsiooniks. Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1) Hattenhauer, Hans. Euroopa õigusajalugu. 2) Ilus, Elmar. Rooma eraõiguse alused. 3) Amar, Annus. Muinasaja seasdusekogumike antoloogia. 4) Tärk, Osvald. Kümme käsku.
Huvitus antiigist ja keskajast; püüdis uurida muinasaega Baltikumis, aga ta tööd eriti hea tasemega polnud. Samuti arvas arheoloogiliste leidude põhjal, et Eesti esmaasukad olnud germaanlased (=sakslased). Seetõttu läks eestlastega (Faehlmann jt) tülli. Friedrich Georg von Bunge- kõige olulisem baltisaksa õigusajaloolane. Uuris, kogus ja publas meeletult Vana-Liivi allikaid, eriti õigusajalugu. Tänu talle on Liivi keskaega uuriva ajaloolase töö palju lihtsam! Sest tema algatas kõik need suurepärased sarjad nagu LUB, Brieflade ja ka Schirreni Liivi sõja aegne diplomaatika. Oli nii Tartu linnaametnik kui ka TÜ professor, siis aga ütles midagi valesti, mis vene rahvuslastele ei meeldinud ja 1842 pidi ära Saksamaale minema, aga jätkas selagi Balti ajaloo uurimist. Tema järel tuli väga suur koolkond baltisaksa õigusajaloolasi.
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
Rabianum Rabianum ringkonna ringkonna asevalitseja asevalitseja Kogukonnavanemate Kogukonnakohtud rabianumiKogukonnavanemate nõukogu eesistumisel nõukogu Kogukonna Kogukonna koosolek koosolek 3. Hammurabi koodeksi väline õigusajalugu 3.1. Vana-Babüloonia õiguse üldiseloomustus Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli varustatud religioosset garantiid tagavate jumalakujutustega. Spetsiifilise liigina ilmuvad maade piirikivid - kudurru. Muistne Paabeli õigus astus nõrgema kaitseks
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
Ta oli väga enesekriitiline, juristina väga hõivatud. Tema õnnetus oli selles, et tema tippaeg langes sellele, kui Peterburis oli võim, mis tegeles sellega, et saksakeelne teaduskond kinni panna, ei saanud teha palju vastupidiselt Bungele, kes sai teha palju. Tegeles iga päev põhimõtteliselt ülikooli advokaadina ja pidas ka loenguid ja siis suri ära Sõbrad märkasid, et ta pole kaua aega kirjutanud, asju kirju pannud, aga õnneks sõbrad Läänemaa kubermangude õigusajalugu, sest ta ise ei kirjutanud, lihtsalt polnud aega. Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles. Uluotsal on doktoritöö tegemata, sest Uluots ja Piip jäeti Peterburi professori erialaks valmistuma, tulid aga 1918 eestisse ära. Ainult Maim oli ära kaitsnud oma doktoritöö. Uluots tuli rooma õiguse dotsendiks, A
Ülikoolide ja akadeemiate motoks on olnud ,,asjade põhjuste tundmaõppimine". Paljud arvavad, et õigusteadus pole teadus, sest väited ei ole väga täpsed (nagu nt matemaatikas) ega konkreetsed, kõike ei saa puhta loogika järgi lahendada. Meetoditeoreetikud siiski ei kahtle teaduslikkuses, siiski eristatakse jurisprudentsi tehnikat kui vähemteaduslikku osa. Õigusega on seotud mitmed teadused, nt filosoofia, õigusajalugu, jurisprudents jne. Õigus hõlmab mitmeid teadusi õigusest, sest õigus ise on kompleksne fenomen. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalistlik suund tunnetuse alus on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel empiiriline suund seda, mida me teame, teame kogemuse põhjal mõistusel pole erilist rolli. Tunnetus peab olema tagasiside näol tegelikkusega kontrollitav.
Need võivad osutada sellele, milliseid probleeme võib tõlgendamisel esile tulla, samuti ka sellele, missugused tõlgendused on võimalikud. Õigusajaloolised argumendid (jur).Tõlgendamise seisukohalt võib õigusajaloo hulka lugeda selle, mis ei ole kehtiv õigus. Küsimus on siis peamiselt kehtiva õiguse tekke ja arenguga seotud informatsioonis. See aitab mõista tänapäevast õigusühiskonna korraldust ja moodustab niiviisi õigusliku tõlgendamise olulise tausta. Selles suhtes on õigusajalugu siis tõlgendamise abiteadus. Õigusteadus (jur). Õigusteadus koosneb üldiselt suurast hulgast vaadetest. Praktikas on raske selgitada, mis on valitsevaks peetava arvamuse sisu. Peab olema võimalik otsustada, missugused arvamused tõepoolest esindavad valitsevat arusaama. Mis tähtsus on õigusteaduslikul seisukohavõtul, valitseval arvamusel rajaneval tõlgenduse põhjendamisel? Meie õiguskorras ei ole normi ega põhimõtet, mis annaks õigusteadusele autoritatiivse allika seisundi
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada. Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta
tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada. Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike
Algus TÜ-s, täiendatakse end Saksamaal. Eriti peale TÜ veneastamist. See ka kahe maailmasõja vahelisel ajal. Georg Waitz (1813-1886) oli Lanke õpilane, 1848 läks Göttingeni professoriks, koolkonna rajaja. Tugev allikakriitika nagu Lankel, tema käe alt suur hulk medijevaliste, rohkem õpilasi, kes ülikooli professoriks said. Üks saksa olulisemate valikpublikatsioonide väljaandjaid. Suure sarja ,,Monemasta Germaniae Historica". Ajaloolasena, õigusajalugu ehk Saksamaa seaduste ja institutsioonide ajalugu. Waitzi juures õppimas rida Balti ajaloo uurijaid, just keskajaga tegelejaid. Nt. R. Hausmann (jätkas Waitzi traditsiooni), Bienemann, Hilldebrand, Schilmann, Abruzow. Julius Schultz, Bertham on üldlaulupeol, et poleks imestada kui 50 aasta pärast eestlastel oma hümn. Eesti rahva päästmiseks anda välja eepos ja ajalugu. VI loeng Astaf von Transehe-Roseneck (1865-1945) õppis TÜ-s juurat umbes aasta,
Kohustuslik kirjandus (lugeda läbi kokku kolm raamatut): Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õig...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
The Clarendon Press, Oxford, 1961. Nagu on 266 viidatud M. Rosentau, 2004. E. Illaru. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / eelnevalt http://www.just.ee/47851 M. Ernits. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 2010-1. http://www.just.ee/et/oiguskeele- numbrid-2007 / eelnevalt: http://www.just.ee/49512 17.10.2011. H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Juura: 2007 M.-L. Jakobson, L. Kalev, O. Lumi, R. Ruutsoo, T. Saarts, G. Sootla, A. Toots, R. Vetik. Poliitika ja valitsemise alused. - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpik. Tallinn 2013. P. Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996. M Kairjak, jt. Lepingud. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus, 2015. G. Kreuzbaueri, M. Dötschi, S. Harderi jt jg
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
