Facebook Like

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe ?
  • Mis on riigi territoorium ?
  • Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks ?
  • Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest ?
  • Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm ?
 
Säutsu twitteris
Confidential SORAINEN – 13/13 –
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
  • Õigusriigi tunnused –
    Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele.
  • Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid .
  • Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes.
  • Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele
  • Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.
  • Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele
  • Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine , mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga.
  • Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
    (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele)
  • Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid.
    Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
    loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele
  • Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame.
  • Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava).
  • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama.
  • Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil).
  • Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus.
  • Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid , mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid:
  • Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu)
  • Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.
  • Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
  • Euroopa Liidu õigusaktid
  • Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon . Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.
  • Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
    Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel).
  • Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad . Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest.
  • Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused.
    Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
  • Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba . Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
    Tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
  • Objektiivne õigus - Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks.
    Kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid.
  • Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid –
    Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu:
  • Grammatiline– lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses !
  • Süstemaatilis-loogiline – ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid .
  • Objektiiv - teleoloogiline – tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja tahet või mõtet
  • Aalooline – Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega
    Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse:
  • Sõna-sõnaline ehk adekvaatne – hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine.
  • Kitsendav - laiendav – a) kitsendav – õigusnormile antakse kitsendav mõju, väiksem ulatus b) laiendav – laiendatakse normi käitumisele, mida selle alla pole pandud.
    Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi:
  • Ametlik – kõigi poolt tunnustatud tõlgendamine ( normatiivne ja kaasuslik)
  • Mitte ametlik – õigusnormi sisu selgitamine aga millel ei ole õiguslikku tähendust (nt. Mingisugune protsess räägib midagi).
  • Lüngad õiguses ja nende ületamine - kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusi kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust kuid ebapiisavalt. Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat. -Igas õiguskorras esineb lünkasid. Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad , näivad või väärtuslüngad.
    1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole
    2. Näivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega.
    3. Väärtuslüngad- seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on normid ebakvaliteetsed. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
    Lünkade ületamiseks saab kasutada järgmisi võimalusi:
    Lünkade ületamine toimub kas sarnast olukorda reguleeriva õigusnormi ülekandmisega
    lahendatavale juhtumile ( analoogia ), määra poolest kergemat või raskemat regulatsiooni sisaldava normi esiletoomise teel (rõhutamine) või vastupidist regulatsiooni sisaldava normi esiletoomisel( vastandamine teel). Kõige levinum ja ainsana ka õigusaktides otsesõnu nimetatud analoogia kohaldamist, kuid loogiliste argumentidena saab kasutada ka kahte ülejäänut ning printsiibiargumente.
    (Lüngad õiguskorras võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
    Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #1 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #2 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #3 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #4 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #5 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #6 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #7 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #8 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #9 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #10 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #11 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #12 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 456 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor m s Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused ja vastused1.Õigusriigi tunnused2.Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus3.Õiguse allikate liigid4.Õigusnormi tüüpstruktuur5.Juriidiline fakt6.Õiguse subjekt7.Õiguse objekt8.Subjektiivne õigus9.Objektiivne õigus10.Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid11.Lüngad õiguses ja nende ületamine12.Õiguse realiseerimise viisid13.Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet14.Õiguse rakendamise akti struktuur15.Subsumptsioon16.Argumentum a fortiori (A. Aarnio)17.Locus standi18.Jura novit curia19.Nullum crimen sine lege20.In dubio pro reo21.Lex posterior derogat legi priori22.Ius est ars boni et aequi23.Tõlgendusargumendid (A. Aarnio)24.Õigussüsteem, -perekond ja -haru25.Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega (Õigusõpetus)26.Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar)27.Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis28.Ajalooline tõlgendamisviis29.Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis30.Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia)31.Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)32.Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi)33.Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse)34.Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus)35.Polütsentriline õigus36.Jurisprudents37.Õiguse üldakt38.Õiguse üksikakt39.Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu40.Seaduse tunnused41.Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?42.Presidendi seadluste eeldused ja piirangud43.Seadusandliku protsessi staadiumid44.Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni45.Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit46.Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat 47.Teovõime48.Õigusvõime49.Deliktivõime50.Teo ja sündmuse vahe51.Vacatio legis52.Õigusloome ja hea õigusloome tava53.Õigusmõjude hindamise kriteeriumid Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse alusel54.Kas sünonüümid on seaduseelnõus lubatud? Kui jah, põhjenda. Kui ei, põhjenda.55.Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks?56.Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest?57.Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm?
    õigusnorm , normid , subjekt , õigusakt , aktid , õigusnormid , õigussüsteem , riigiorgan , lahend , õigusaktid , analüüs , analoogia , õiglus , territoorium , suhe , real , õigusloome , õiguskord , argument , loomuõigus , objektiiv , juriidiline , seaduslik , normatiivakt , kollisioon , organid , erialakeel , poliitika , riigivõim

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    tara profiilipilt
    Piret Parman: hea materjal, aitab eksamil väga
    14:24 11-11-2013
    Nool888 profiilipilt
    Nool888: Soovitan
    07:54 05-03-2015


    Sarnased materjalid

    6
    docx
    õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    15
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    45
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    21
    doc
    Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
    26
    doc
    iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus
    15
    doc
    Õiguse entsüklopeedia konspekt
    30
    doc
    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun