Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

Q: Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

Q: Mis on riigi territoorium?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

Q: Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

Q: Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatestteostest?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

Q: Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

s, m

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused (2)

Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?
Mis on riigi territoorium?
Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks?
Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatestteostest?
Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm?

Confidential SORAINEN – 13/13 –
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Õigusriigi tunnused –
Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele.

Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid .

Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes.

Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele

Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.

Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele

Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine , mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga.

Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
(riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele)

Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid.
Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele

Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame.

Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava).

Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama.

Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil).

Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus.

Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid , mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid:

Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu)

Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.

Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid

Euroopa Liidu õigusaktid

Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon . Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.

Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel).

Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad . Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest.

Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused.
Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.

Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba . Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
Tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.

Objektiivne õigus - Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks.
Kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid.

Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid –
Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu:

Grammatiline– lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses !

Süstemaatilis-loogiline – ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid .

Objektiiv - teleoloogiline – tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja tahet või mõtet

Aalooline – Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega
Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse:

Sõna-sõnaline ehk adekvaatne – hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine.

Kitsendav - laiendav – a) kitsendav – õigusnormile antakse kitsendav mõju, väiksem ulatus b) laiendav – laiendatakse normi käitumisele, mida selle alla pole pandud.
Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi:

Ametlik – kõigi poolt tunnustatud tõlgendamine ( normatiivne ja kaasuslik)

Mitte ametlik – õigusnormi sisu selgitamine aga millel ei ole õiguslikku tähendust (nt. Mingisugune protsess räägib midagi).

Lüngad õiguses ja nende ületamine - kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusi kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust kuid ebapiisavalt. Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat. -Igas õiguskorras esineb lünkasid. Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad , näivad või väärtuslüngad.
1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole
2. Näivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega.
3. Väärtuslüngad- seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on normid ebakvaliteetsed. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Lünkade ületamiseks saab kasutada järgmisi võimalusi:
Lünkade ületamine toimub kas sarnast olukorda reguleeriva õigusnormi ülekandmisega
lahendatavale juhtumile ( analoogia ), määra poolest kergemat või raskemat regulatsiooni sisaldava normi esiletoomise teel (rõhutamine) või vastupidist regulatsiooni sisaldava normi esiletoomisel( vastandamine teel). Kõige levinum ja ainsana ka õigusaktides otsesõnu nimetatud analoogia kohaldamist, kuid loogiliste argumentidena saab kasutada ka kahte ülejäänut ning printsiibiargumente.
(Lüngad õiguskorras võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Jaguneb seaduse analoogiaks ja õiguse analoogiaks. Seaduse analoogia korral võetakse otsuse tegemisel aluseks sarnane õigusnorm. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel)

Õiguse realiseerimise viisid –

Õigusnormide nõuetest kinnipidamine – (seisneb õigusnormide täitmises, subjekt käitub kooskolas õigusnormi nõuetega, täitab oma õigusike kohustusi, ei astu üle õiguslikest keeldudest – kujutab subjekti õiguspärast käitumist, mis ei kutsu esile õiguslikke tagajärgi)

Õigusnormide kasutamine – ( õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teotamises, annava subjektile mingid õigused, käituda teatud viisil)

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine – teostavad pädevad riigiorganid,
Õigusnormi ülesanne on reguleerida ühiskondlikke suhteid. See regulatsioon saavutatakse õigusnormi realiseerimisega. Õigus on realiseerunud, kui õiguse subjektide käitumine on olnud vastavuses õigusnormi nõuetega.
Kinnipidamine
Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid . Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest.
Kasutamine
Seisneb õigusobjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid. Siin on inimeste teod alati aktiivsed.
Rakendamine ehk kohaldamine
On selline õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politseid jne.) Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites.

Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet
Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane.
Õiguse rakendamise vajadus tekib:
1.Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita
2.Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle
3.Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
4 Nõuet:
1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit.
2. Otsus peab olema tehtud vastama riigiorgani kompetsetuse piires.
3. Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud on kohustuslik igaljuhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast.
4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada kollisiooni .

Õiguse rakendamise akti struktuur
1) Sissejuhatavas osas- tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms)
2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud , mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu
3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt
4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus

Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon)
Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte

Argumentum a fortiori (A. Aarnio ) – Rõhutamine.
Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja . Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu.
(Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed)

Locus standi - Õigusnorm enne kohut

Jura novit curia – kohus tunneb õigust

Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel )

In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest.

Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse

Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst
Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:

Semantilised argumendid – siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid.

Süntaktilised e grammatilised argumendid

Loogilised argumendid – need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede.

Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio , kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus ( jurisprudents ).

Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida.

Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad)

Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm).
Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest.

Õigussüsteem, -perekond ja –haru
Õigussüsteem - on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigussüsteemi all mõistetakse sageli ka teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
• Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem
• Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem
• Islami õigussüsteem
• Hinduistlik õigussüsteem
• Judaistlik õigussüsteem
• Kaug-Ida õigussüsteem
• Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem
• Sotsialistlik õigussüsteem.
Õigusperekond- on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval tuntumad on romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond.
Õigusharu- on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus jne).

Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega (Õigusõpetus) –
Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise is on riigile kahjulik või ohtlik.
Poliitika ja õigus – on omavahel seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ning väljendub üldjuhul seadusena. Oma poliitika teostamisel kasutab riik eelkõige õigust ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi ülesande täitmisele – seega on õigus riigi poliitika teostamise ahend. Õigus on poliitika ohjeldamise vahend. Õigus on riigi väljendus vahend.
Majandus ja õigus – Õigusel on majandusele reguleeriv toime, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või kahjustavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega.

Kõnekeel, erialakeel , õiguskeel (Oksaar)

Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel).
Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad , et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus . Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest.
Õiguskeel – juriidiline erialakeel – erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus .

Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega.

Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused.

Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis - Lähtub õigusteksti aktuaalsest objektiivsest mõttest tänapäeva kontekstis. Seejuures arvestatakse huvisid, probleeme, printsiipe , õiguskorda laiemalt. lähtub normi eesmärgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem,

Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia ) - selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt , määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Lähtub normi tekstist. Lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi.

Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)
Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) või mitte. Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse mõistuse ehk mõtlemise abil, loomulikkus seisnebki selles, et ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav.
Aegade muutudes on muutunud arusaamad universaalsete väärtuste või printsiipide sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon . Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid.
Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena. Finnise sõnul näitab loomuõigus , et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust.
Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon , seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe.

Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi)
Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena.
20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele – intuitivism ja utilitarism . Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism . Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata.

Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel ( Anepaio , Sissejuhatus õigusteadusesse) - Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe:
1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj
2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj
3) humanistlik jurispudents- 16. saj
4) usus modernus pandecatarum- 17. saj
5) ratsionalistlik loomuõigus- 18. saj
6) ajalooline koolkond- 19. Saj

Sotsiaalriik , politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus)
Sotsiaalriik - sisaldab ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama, ning sotsiaalriigi põhimõte on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes.
Politseiriik – on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklike õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omaoli vastu, riigivõim on bürokraatlik.
Haldusriik – kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi Valitsus ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.

Polütsentriline õigus – riik ja õigus ei ole lahutamatud. Ilma riiklike institutsioonide osavõtu ja eriti ilma riikliku sunnita funktsioneerivat õigussüsteemi võib kirjeldada selliste mõistetega nagu polütsentriline õigus

Jurisprudents – ehk õigusteadus, ladina keeles „teadmine õigusest“. on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria.

Õiguse üldakt - on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, see sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi .

Õiguse üksikakt - on akt mis annab subjektiivsed õigusedja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjekti ringile (nim ka individuaalakt ). Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid. (kohtuotsus, ametisse nimetamise käkskiri)

Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu - See tähendab, et õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele.

Seaduse tunnused –
1. Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna
2. Täitmine tagatakse riigi sunniga – igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus)
3. Üldkohustuslik käitumisreegel – kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik
4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel – õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest üldkohustuslikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega

Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?

Konstitutsioonilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus.

Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus.

Presidendi seadluste eeldused ja piirangud - Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.

Seadusandliku protsessi staadiumid –

Seaduse algatamine -

Seaduseelnõu arutamine

Seaduse vastuvõtmine

Seaduse väljakuulutamine

Seaduse avaldamine -

Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni – (alates lk 72 õigusõpetus)

Ajaline piir – on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega.

Ruumiline ehk territoriaalne piir – kehtivus on määratud riigi suvenäärsuse territoriaalse ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi seadused ei kehti üldjuhul teises riigis.

Kehtivus isikute ringi suhtes – on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused kehtivadkõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased.
(Ajaline kehtivus
Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Vabariigi Presidendi otsused ametiisikute nimetamise ja vabastamise kohta jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Vabariigi presidendi muud õigusaktid, Riigikogu otsused ja vabariigi valitsuse määrused, samuti muud õigusaktid jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit :

Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel).

Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
Seaduse kehtivuse lõppemine
Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi:

Eraldi aktiga.

Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega.
Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe).Kui uus ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus üheaegselt kehtib kaks samasisulist akti. Tekib õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt.
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus
Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium?

Riigipiiriga piiratud maismaaosa

Riigi territoriaal- ja siseveed
Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............
Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri . Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega.

Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal
Kuni lennuki lennukõrguseni

Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid

Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all
Huvid on määratud majanduslik-tehniliste võimalustega.

Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all
Kui reisi- või kaubalaev läheb teise riigi territooriumile, kehtivad seal teise riigi seadused.

Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetel
..............
Kas ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti? Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui need puudutavad kinnisvara, lahendatakse kinnisvara asukohamaa seaduste järgi. Kuid määravaks on siiski leping, mis vaidlejate vahel sõlmiti (Tsiviilseadustiku üldosa seadus eelistab Eesti seadust).
Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes
Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti.

Visiidil viibiv välisriigi pea.

Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. Tehniline ja abipersonal seda õigust ei kasuta.
Sellise inimese vastutuse küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu - kuulutatakse persona non grata 'ks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks)

Kolm peamist ÕN-de kollisiooni lahendamise reeglit
1. Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt
2. Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt
3. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme.

Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria . Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid. Teooria rakendamise muudab raskeks asjaolu, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest.
Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on komistuskiviks fakt, et ka eraõiguses võib kokku puutuda alluvussuhetega ning avaliku elu vallas esineb koordinatsioonisuhteid.
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline ebavõrdsed
Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel

Teovõime - võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid.
•Eristatakse:
1. täielikku teovõimet (18 a ja saab aru oma tegudest ja suudab neid juhtida)
2. piiratud teovõimet (alla 18 a või isik, kes ei saa aru oma tegudest ja ei suuda neid juhtida

Õigusvõime - Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab sündimisega ja lõpeb surmaga.
Õigusvõime(võime omada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st juriidilise isiku vara kuulub sellele samale juriidilisele isikule, mitte nt juriidilise isiku aktsionäridele

Deliktivõime - Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest.

Teo ja sündmuse vahe – Teod on muutused, mis toimuvad inimese tahtel, (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Sündmused on aga muutused, mis toimuvad sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus).
51. Vacatio legis – aeg selle vahel, kui seadus võetakse vastu ja kuni see võtab seadusliku toime
(Vahemikku seaduse vastuvõtmise, avaldamise ja jõustumise vahel tähistatakse kirjanduses enamasti ladinakeelse väljendiga vacatio legis)
52. Õigusloome ja hea õigusloome tava –
• Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga , mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
• Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
• Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
• Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
• Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
• Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.
• Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
• Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.
53. Õigusmõjude hindamise kriteeriumid Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse alusel
6) Kui seaduseelnõus on § 46 lõike 2 punkti 7 kohaselt ette nähtud seaduse mõjude järelhindamise aruande esitamine, siis juhindutakse selle koostamisel järelhindamise tegevuskavast, kuid alati esitatakse:
1) seaduse eesmärk ja selle saavutamise hindamiskriteeriumid ;
2) mõjude analüüs ja hinnang eesmärkide saavutamisele ;
3) huvirühma tagasiside;
4) edasine tegevuskava.
§ 46. Seaduse mõjud
(1) Seletuskirja osas „Seaduse mõjud” selgitatakse seaduse rakendamisest eeldatavasti tulenevat:
1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju;
2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
3) mõju majandusele;
4) mõju elu- ja looduskeskkonnale;
5) mõju regionaalarengule;
6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele;
7) muud otsest või kaudset mõju.
(2) Kui lõike 1 alusel ei tuvastata olulist mõju, märgitakse see seletuskirjas.
(3) Kui seaduse rakendamisega kaasnevad eeldatavasti olulised mõjud, lisatakse seletuskirjale mõjude analüüsi aruanne. Mõjude analüüsi aruandes:
1) esitatakse teave mõjude analüüsi tellija , tegija, kaasatud ekspertide ja valitsusväliste institutsioonide kohta;
2) kirjeldatakse analüüsitavat probleemi, analüüsi eesmärki ja uurimisküsimust;
3) põhjendatakse analüüsi meetodi valikut;
4) kirjeldatakse kasutatud andmeid, analüüsitegevusi ja tulemusi ning tulemusi lõikes 1 nimetatud valdkondades;
5) kirjeldatakse võimalike lahenduste positiivseid ja negatiivseid mõjusid lõikes 1 nimetatud valdkondades;
6) esitatakse kokkuvõte ja eesmärgi saavutamiseks sobivaim lahendus;
7) esitatakse järelhindamise aruande esitamise kohustus, selle koostamise tegevuskava, sealhulgas selle eeldatav toimumise aeg, peamised vaadeldavad mõju liigid ja hindamise kriteeriumid, või põhjendatakse järelanalüüsi ebavajalikkust.
(4) Kui mõju analüüsimisel kasutatakse lisaks statistilisi, sotsioloogilisi või muid uurimusi või andmeid, viidatakse seletuskirjas kasutatud andmebaasidele ja dokumentidele või lisatakse nende koopiad .
54. Kas sünonüümid on seaduseelnõus lubatud? Kui jah, põhjenda. Kui ei, põhjenda – ei ole kuna seadus peab olema üheselt mõistetvad ning kasutama kindlaid termineid. Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud.
55. Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks?
• Õiguspoliitika arengusuundade rakendamine
• Osapoolte kaasamine õigusloomesse
• Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine
56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest /teostest?
• Ta oli USA filosoof , kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses , võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama.
• Süsteemne õiglusteooria
• "hea tagajärje põhjus"
57. Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm ? - Austria õigusteadlane (1881–1973), kes kujutas õigusnorme õiguspüramiidina, mille tipus troonis teatav hüpoteetiline baasnorm ja selle pinnal kujunes kogu õiguskord. Baasnorm on õigusnormide kehtivuse ja õigussüsteemi ühtsuse allikas. Baasnormide funktsiooniks on õigussüsteemi ühendamine ning õiguse indentiteedi probleemi ja õigusnormide kuuluvus probleemi lahendamine

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 500 allalaadimist

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #1

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #2

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #3

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #4

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #5

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #6

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #7

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #8

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #9

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #10

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #11

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #12

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

500 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

m s Õppematerjali autor

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused ja vastused1.Õigusriigi tunnused2.Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus3.Õiguse allikate liigid4.Õigusnormi tüüpstruktuur5.Juriidiline fakt6.Õiguse subjekt7.Õiguse objekt8.Subjektiivne õigus9.Objektiivne õigus10.Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid11.Lüngad õiguses ja nende ületamine12.Õiguse realiseerimise viisid13.Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet14.Õiguse rakendamise akti struktuur15.Subsumptsioon16.Argumentum a fortiori (A. Aarnio)17.Locus standi18.Jura novit curia19.Nullum crimen sine lege20.In dubio pro reo21.Lex posterior derogat legi priori22.Ius est ars boni et aequi23.Tõlgendusargumendid (A. Aarnio)24.Õigussüsteem, -perekond ja -haru25.Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega (Õigusõpetus)26.Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar)27.Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis28.Ajalooline tõlgendamisviis29.Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis30.Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia)31.Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)32.Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi)33.Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse)34.Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus)35.Polütsentriline õigus36.Jurisprudents37.Õiguse üldakt38.Õiguse üksikakt39.Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu40.Seaduse tunnused41.Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?42.Presidendi seadluste eeldused ja piirangud43.Seadusandliku protsessi staadiumid44.Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni45.Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit46.Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat 47.Teovõime48.Õigusvõime49.Deliktivõime50.Teo ja sündmuse vahe51.Vacatio legis52.Õigusloome ja hea õigusloome tava53.Õigusmõjude hindamise kriteeriumid Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse alusel54.Kas sünonüümid on seaduseelnõus lubatud? Kui jah, põhjenda. Kui ei, põhjenda.55.Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks?56.Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest?57.Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm?

Sarnased õppematerjalid

doc

iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus

peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1

Õiguse entsüklopeedia

docx

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused

seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise. 6. Õiguse subjekt subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik 7. Õiguse objekt hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused, 8. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. 9. Objektiivne õigus kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid 1. Grammatiline tõlgendamine 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine 3

Õigusõpetus

docx

Õiguse entsüklopeedia

http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest

Õigusõpetus

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Objektiivne õigus (seadusel on eriline roll) c. Seadustest kinnipidamine d. Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda

Õiguse entsüklopeedia

doc

Eksamiküsimuste vastused

Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna

Õigus

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted.

Sissejuhatus õigusteadusesse

docx

Õigusakt

Põhiseadus - õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse kohaselt võib president anda: * nn eriseadlusi ja erakorralisi edasilükkamatute riiklike vajaduste korral, kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid. Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem (seadusi täpsustavad) määrusi. Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Praeter legem määrus seadusi muutuvad või tühistavad määrused.

Õiguse alused

docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul

Õiguse entsüklopeedia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

Piret Parman: hea materjal, aitab eksamil väga

14:24 11-11-2013

Nool888: Soovitan

07:54 05-03-2015

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk