HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline:
Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele
Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmine lause: ,,Kui kõik eurooplased on valgenahalised ja mõned eurooplased on muhameedlased, siis mõned valgenahalised on muhameedlased." Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik eurooplased on valgenahalised" ja ,,mõned eurooplased on muhameedlased", ning laused on omavahel ühendatud sõnaga ,,ja". Neid lauseid nimetatakse eeldusteks. Siis-lauset nimetatakse järelduseks.
sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud. ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba
Nt. Kõik tudengid on inimesed.------Ükski mitteinimene ei ole tudeng. 4. Väite transpositsioon – kõigepealt teostatakse väite muutmine, seejärel muudetud väite ümberpööramine ning seejärel ümberpööratud muudetud väite veelkordne muutmine. Nt. Kõik tudengid on inimesed. Kõik mitteinimesed on mittetudengid. KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN) KESKTERMIN(M) on predikaadi rollis, esineb mõlemas eelduses. ENTÜMEEM on süllogism millest on välja jäetud suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus.
- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon – arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon – Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
Traditsioonilises loogikas pööratakse suurt tähelepanu järeldusskeemidele, milles lõppjäreldus tuletatakse kahest eeldusest mingite etteantud reeglite järgi. Selliseid arutlusvorme nimetatakse süllogismideks ning neid uuris juba Aristoteles. Koos süllogismidega uuritakse loogikas mitmest süllogismist koostatud arutlusi või selliseid arutlusi, mida saab teisendada süllogismideks. Süllogismidel põhinevad arutlused on väga olulisel kohal ka õiguslikus argumentatsioonis. Süllogism (syllogism, kr sullogismŅj ’järeldus’) on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest.1 Üks süllogismi eeldus on suurem (mõnikord ka üldine või peamine) eeldus, teine eeldus on väiksem (mõnikord ka täpsustav või konkreetne) eeldus. Süllogismi eeldused võivad olla atributiivsed lihtväited või liitväited. Vastavalt sellele, mis tüüpi väited on süllogismi eeldusteks, jaotatakse ka süllogismid tüüpideks.
Traditsioonilises loogikas pööratakse suurt tähelepanu järeldusskeemidele, milles lõppjäreldus tuletatakse kahest eeldusest mingite etteantud reeglite järgi. Selliseid arutlusvorme nimetatakse süllogismideks ning neid uuris juba Aristoteles. Koos süllogismidega uuritakse loogikas mitmest süllogismist koostatud arutlusi või selliseid arutlusi, mida saab teisendada süllogismideks. Süllogismidel põhinevad arutlused on väga olulisel kohal ka õiguslikus argumentatsioonis. Süllogism (syllogism, kr sullogismÒj 'järeldus') on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest.1 Üks süllogismi eeldus on suurem (mõnikord ka üldine või peamine) eeldus, teine eeldus on väiksem (mõnikord ka täpsustav või konkreetne) eeldus. Süllogismi eeldused võivad olla atributiivsed lihtväited või liitväited. Vastavalt sellele, mis tüüpi väited on süllogismi eeldusteks, jaotatakse ka süllogismid tüüpideks.
4. Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Hüppeid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigituse liikmete seas ei tohiks esineda järske üleminekuid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigitame loodust: loodus jaguneb: loomariik, taimeriik,(hüpe) mineraalid, vesi jpt. Õige: loodus jaguneb: elus loodus, eluta loodus (vesi, mineraalid, fossiilsed/energeetilised maavarad, õhk jpt). Loomariik, taimeriik, seeneriik. Järeldus Süllogisme on erinevaid. Süllogism ehk järeldus. I Kategooriline süllogism. Saab nimetuse otsustamisest (kategooriline otsustus). Nt: I eeldus: Kõik lõvid söövad rohtu. II eeldus: Kõik lehmad on lõvid. Tuletis: Kõik lehmad söövad rohtu. Kõik lehmad(S) söövad rohtu(P). S -Subjekt on väiksem termin,P - Predikaat on suurem termin. M- lõvid- Keskmine termin. Keskmine termin seob väiksemat ja suuremat terminit omavahel, võimaldab neid võrrelda. Võrdlemisest sünnib järeldus ehk tuletis
NT: Ring ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis. Ring ja hüperpool on koonilised kujundid. Ükski kooniline kujund ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis Üldreeglilt üksikfaktideni – deduktsioon 1. Kõigil metallidel on elektrijuhtimise omadused Kuld on metall Kuld juhib elektrit M P Metall Elekter Kuld Metall Kuld Elekter Süllogism- Järeldus, mis saadakse kahest teiseteisest sõltumatult vastu võetud lause loogilisest kooskõlastamisest nim süllogismiks. Lihtkategoorilises süllogismis fikseeritakse kahe mõiste S ja P omavaheline suhe mõiste M kaudu. (2 esimest on eeldused) 1. Kõik filosoofid(M) on targad(P). Aristoteles on tark. M P Filosoofid Targad Aristoteles Filosoof Aristoteles Tark SÜLLOGISMIREEGLID 1.Süllogismis peab olema vähemalt 3 terminit
Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaatoritest on aleetilises loogikas üks kahest peamisest operaatorist? Võimalikkuse operaator 10.Milline järgnevatest väidetest on väär? Alamtuletuste sees ei tohi olla täiendavaid alamtulemusi. Tingimuslik tõestus sisaldab alamtuletusi.
Ülesande eest 4,75 p. 2. Too näide modus ponens'ist, modus tollens'ist ja hüpoteetilisest süllogismist. (3 x 2 p.) Modus ponens: E: Kui A, siis B. E2: A J: B. E1: Kui talvel on lumi, siis kõik lapsed suusatavad. E2: Talvel on lumi. J: Kõik lapsed suusatavad. Modus tollens: E: Kui A, siis B. E2: Ei pea paika, et B. J: Ei pea paika, et A. E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub. E2: Kass ei nurru. J: Kassil ei ole hea olla. Hüpoteetiline süllogism: E1: Kui A, siis B. E2: Kui B, siis C. J: Kui A, siis C. E1: Kui lund sajab, siis on külm. E2: Kui on külm, siis on talv. J: Kui lund sajab, siis on talv. 6 p. 3. Too näide argumendiahelast, kus esinevad modus tollens ja disjunktiivne süllogism. (Argumendiahelas on ühe argumendi järeldus teise argumendi eeldus.) (4 p.) Modus tollens: E1: Kui A, siis B. E2: Mitte B. J: Mitte A. Disjunktiivne süllogism: E1: A või B
Defineeri kodus: 1. tark: klassitunnus – isikuomadus; selge, lahtise peaga, rohkete vaimuannetega, arukas, taibukas. Liigi erisuse tunnus – kõrge inteligentsiga; terava mõistusega; 2. tants: klassitunnus – vastav kunstiliik; spordiala; meelelahutuslik tegevus. Liigi erisuse tunnus – ballett; võistlustants; disko, pidu 3. vale: klassitunnus – sihilikult esitatav alusetu, tõele mittevastav väide v. teade. Liigi erisuse tunnus - Süllogism Süllogism on järelduse vorm millest kahest eeldusest saadakse tuletis. kõik lõvid (M) söövad rohtu - I eeldus kõik lehmad on lõvid - II eeldus ----- kõik lehmad söövad rohtu - tuletis S P S - väiksem termin P - suurem termin M - terminus medius (vahendaja) Reeglid: 1. Süllogismis on kolm otsustus. 2. Süllogismis on kolm terminit. 3. M+ a P- M- ; P- S+ a M- S+ a M- ----------- -------------- S+ a P- ? 4
väide. 5. Kahe üldise eelduse korral võib järeldus olla osaline väide vaid siis, kui on tagatud, et terminite mahud pole tühjad. FIGUURID I figuur: suurem eeldus – üldine väide Väiksem eeldus – jaatav väide II figuur: suurem eeldus – üldine väide Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav III figuur: väiksem eeldus – jaatav väide Järeldus on osajaatav või osaeitav väide IV figuur: osaline järeldus Lahendatud süllogism: entümeem ja epiheireem Subjekt – kes Subjekti omadus – predikaat –milline? Kui kesktermin esineb eitavas eelduses subjekti rollis, siis peab olema jaatavas eelduses tagatud, et sele kohta öeldu kehtib samas kesktermini mahu piirkonnas, muidu pole eeldused seotud. Kui kesktermin pole kummaski eelduses piiritletud, siis pole see kokkulangevus tagatud, samuti nagu kahe jaatava väite korralgi. Kui üks on osaeitav eeldus, peab kesktermin olema selle eelduse predikaat, sest
reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidataselliselt moodustatud lausete õigsust. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas.
1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest), mitmete näite abil. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest (ühelt paljule). Mina isiklikult arvan, et kasutan rohkem deduktiivset meetodit. 2. Mis on süllogism? Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel? Süllogism on loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Süllogism on kehtiv, kui järeldus tuleneb eeldustest. Eksitakse seetõttu, et paljud ei saa aru, mida süllogistlik arutlus eeldab ning et tuleb keskenduda üksnes eelduste ja järelduste seosele. Selle asemel mõeldakse, kas järeldus tundub usutav. Toetutakse rohkem usutavusele. See tundub mõistlik strateegia, aga tegelikult näitab
Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud Küsimus teadmistest- epistemoloogia( tõene väide+ väär väide=väär järeldus) aristoteles) Küsimus olemisest- ontoloogia
- loogika, kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi. - loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisi seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad
Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike. Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada.Тест Тюринга - заключается
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses. Tõe leidmiseks on vaja uurida iseend. 1.2.1. Sokrates versus Kristus Sarnasustena võiks välja tuua järgneva: ...
asjade vahel. 1. Üldjaatavad (kõik s kuuluvad hulka p) 2. Osajaatavad mõned s-id kuuluvad hulka p 3. Üldeitavad sid ja pd on eraldi. Ükski inimene ei ole ingel. 4. Osaeitavad. Mõned s ei kuulu P hulka. Mõned kutid ei ole heterod. 5. Loogiline ruut 6. Vasturääkivad 1 tõene, teine väär 7. Vastupidised ei ole korraga tõesed 8. Alluvad väited allutaja tõene alluv tõene Lihtne kategooriline süllogism on arutlus, kus kahest lihtväitest tehakse järeldus. Eeldused suurem, ja väiksem Järeldus Keskmine termin M M asukoht määrab ära süllogismi figuuri. Reeglid: · Kahe eitavad põhjal ei teha järeldust · Kahe osalise eeldise põhjal ei saa teha järeldust · Kui üks eeldustest on osaline, siis ka järeldus peab olema osaline · Kui üks eeldustest on eitav, peab järeldus eitama · Eeldused peavad olema jaatavad 1
Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y
,,Politeia" ehk nagu Platonilgi ,,Riigist" teos, mis jäänud surma tõttu lõpetamata, kui kus uuritakse ja võrreldakse mitmesuguseid riigikordasid. Õpetus. Kuna tema teosed hõlmavad kõiki peamisi teadusharusid on nimetatud teda ka kõigi teaduste isaks või teaduse isaks. Veelgi ilmselgem on tema roll uue teadusharu loomisel, milleks on loogika ehk õpetus mõtlemisest. Sestap võib nimetada teda ka loogika isaks. Vaatleme lähemalt selle üht haru järeldusõpetust ehk süllogistikat. Süllogism on Aristotelese loogika tuletusvormel, kus järeldus tuleneb paratamatult kahest eelduslausest. Teisi sõnu: kahe tõsiasja olemasolust võime mõtlemise teel järeldada uue teadmise. Kõige levinum ja klassikalisim süllogism on: Eelduslause : Kõik inimesed on surelikud Eelduslause : Sokrates on inimene Järelduslause : Sokrates on surelik Süllogismivorme on teisigi. Mõned näited: Kõik m on l ükski m ei ole l kõik m on l
a=a Iga asi on identne tema endaga. Maailm on rajatud sellele, et asjad on iseendaga identsed (aristoteles). See on ka loogika põhiseadus (a=a) Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis. Aga me ei tea, kas see on nii, sest järgmisel hetkel ei pruugi kõik identne olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis. Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde, lihtsaimad skeemid on süllogismid 2 omavahel seotud ütlust, siis võime moodustada järeldust ja juhul kui esimesed ütlused on õiged, siis järeldus on garanteeritult õige. Aristotelese järgi üldine (lihtsaim) süllogism Inimesed on surelikud. Kai on inimene. siit saame järeldada, et Kai on surelik. Selle vastand on osaline süllogism Sokrates on inimene. Sokrates on
Järeldamine (reasoning) · Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks,et jõuda tulemuseni (järeldustele) · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest Süllogismid · Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest (2 premises and a conclusion). Küsimuseks on, kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt · Võimalikud on järgmised väited:· universaalne jaatav väide (kõik A on B)· osaline jaatav väide (mõned A on B)· universaalne eitav väide (ükski A ei ole B)· osaline eitav väide (mõned A ei ole B) Raskused keerukamate süllogismide lahendamisel. Enamlevinud vead · Abstraktne vs konkreetne sisu · Eelduste ümberpööramine: kõik A on B = kõik
Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lauseid koostada. Süllogism on väitlus, kus mingitest väidetest järeldub uus väide. Induktsioon, deduktsioon: Fundamentaalsed mõtlemismeetodid Lausearvutus: ∧ = ja(korrutis), V = või(liitmine) Pascal: filosoof, 17. Saj(1640), masin mis liitis ja lahutas Leibniz: filosoof, 17.saj (1671), masin mis liitis lahutas korrutas jagas Perfokaardid: 1800, Jacquard, programmeeritavad kangasteljed Babbage: 1800, üritas teha esimest arvutit.
Ajas rändamine pole võimalik. Kui see oleks võimalik, siis saaksin ajas tagasi minna ja mõrvata oma vanavanemad. Sel juhul ma poleks sündinud ja ei saaks ka ajas rännata. 23. Argumenteerimine libedal nõlval. (libeda nõlva argument) ekslik argument, mis väidab, et väikese sammu tegemine viib järk- järgult mittelubatava olukorrani kuna homoabielud vähendavad hariliku abielu väärtust, suureneks nende lubamise korral kindlasti abielulahutused hüppeliselt. Hüpoteetiline süllogism: kui A, siis B; kui B, siis C; kui C, siis D; kui D, siis E. Järelikult kui A, siis E. Kui sa oma putru ära ei söö, siis lõpetad vanglas. Eksitav ja sisaldab mõtlemisviga - Aristoteles 24. Õlgmees. Vastase argument asendatakse teadlikult selle nõrgema versiooniga või lausa karikatuuriga, mida on lihtne kummutada. Kui sööme viis portsjonit salatit päevas, siis oleme tervemad. Ilmselt pole vaja piirduda ainult salatiga. 25. Kategooriaviga
Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Sokrates mõstab aga keele loomuomasust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi- teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni. 2) Aristoteles (surnud 322 eKr) lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) nt hobune, mees
määratlemise läbi, et on ainult see, mis on korrastatud, on filosoofia ajaloos osutunud tänase päevani erakordselt viljakaks. (Jacoby, 2001) 1.1 Loogika ja keelefilossofia Aristotele loogikaalased kirjutised koondatakse enamasti üldnimetuse ,,Organon" (kr 'tööriist' ) alla. Tema suurimaks saavutuseks loogika valdkonnas on süllogismi avastamine ning ühes sellega arusaamine, et teatud järelduste kehtivuse üle saab otsustada kõigest nende vormi alusel. Süllogism koosneb kahest eeldusest ,,Kõik inimesed on surelikud" ja väiksest eeldusest ,,Kõik kuningad on inimesed" tuleneb järeldus ,,Kõik kuningad on surelikud". Sõna ,,inimesed" on selles näites kesktermin, mis järelduses ei esine. Kui eeldused on tõesed, on järeldus paratamatult tõene. Seda liiki süllogisme nimetab Aristoteles apodiktilisteks süllogismideks eht tõestuseks. Kui eeldusi ei ole võimalik tõestada, mis on eetiliste ja retooriliste argumentide puhul
Kui süllogismi mõni eeldus on eitav, on seda ka tulem. Kõikidel süllogismidel on nn kesktermin. See on omadus, mõiste, liik või hulk, mida mainitakse mõlemas eelduses. Süllogismis BARBARA on selleks terminiks inimene, järelduse tulemis seda terminit enam ei esine. Süllogistika, nii nagu Aristoteles ja tema järgijad seda esitasid, on väga keeruline teooria. Süllogisme jaotatakse mitmesugustesse rühmadesse (nt. hüpoteetiline, hierarhiline, kategooriline süllogism) ja seejärel veel alamrühmadesse. Aristoteles eeldas, et süllogismides võib rääkida vaid sellistest liikidest, millel on olemas vähemalt üks esindaja. Näiteks ei saa kasutada eeldust kentauride kohta, kuna ühtki kentauri ei eksisteeri. Tänapäeval pole eksistentsi eeldus aga kohustuslik. Nüüd eristatakse faktitõdesid loogikatõdedest, nõnda, et järelduse kehtivust saab uurida ka siis, kui selle eeldused pole faktiliselt tõesed. Kui
mõistusega tabatav idee. Tõene teadmine on kättesaadav üksnes mõistusele. Ühines astronoomidega, et leida planeetide liikumises peidetud korda. Timaios’es kosmoloogia(antiikne teos enne renesanssi). Aristoteles (384-322 eKr) - Õppis Ateenas Platoni juures, oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Rajas 335 Ateenas oma filosoofilise kooli (Lykeion). Süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised. Pani aluse formaalsele loogikale (induktsioon ja deduktsioon, süllogism). Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpmiseks põhjuseks ja eesmärgiks. Kui pingutusi kahekordistada, toimub liikumine kaks korda kiiremini. Aristotelese teostest võib tähttähelt välja lugeda, et langemise kiirus on pärivõrdeline raskusega. Kehale mõjuvad tõuge ja vastupanu; liikumise kiiruse määrab nende suhe. Galilei mõistis, et tähtis pole liikumine, vaid liikumise muutus – kiirendus. Inimene ei
Mitte segamini ajada loogilise järelduvuse mõistega!!! ØValemite hulgast Γ järeldub loogiliselt valem p, kui iga Γ mudel on ka p mudel. • Üldjaatav lause (A - väljendab omaduse olemasolu kõigil antud liiki objektidel): • Osajaatav lause (I - omadus esineb ainult osadel antud liiki objektidel • Vastandid - laused, mis ei saa olla korraga tõesed • Vasturääkivus e. kontradiktsioon – laused, mille tõeväärtused on alati erinevad • Süllogism on kahe eeldusega kehtivad arutlused. • Eeldustes on 3 mõistet, kusjuures üks esineb mõlemas eelduses Samanimeliste kvantorite järjekorra vahetamine on lubatud. Erinevat tüüpi kvantorite kohti ei saa vabalt vahetada!!! Loogiline programm on Horni disjunktsioonide (disjunktiivsete valemite) kogu, kus ükski valem ei sisalda üle ühe positiivse literaali. Kui q1,..., qn on tõesed, siis on ka p tõene” ehk ”Lausetest q1,..., qn järeldub lause p .
lause mõiste. 4. Kreeka 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega. Platoni ''Kratyloses'' on mainitud sõnade laenamist. ma ei saa aru mis asja siit palju puudu slaidid nr 2 Aristotelese põhihuvi oli süllogism (tuletamine loogika alusel). Tema loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua. Aristoteles defineeris suure hulga abstraktseid termineid ja jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse klassidesse: *substants nt hobune, mees *kvantiteet nt kahe ''kubiti'' pikkune *kvaliteet kollane, grammatiline *suhe pool, topelt, suurem *koht turuplatsil *aeg eile *asend istub *seisund on relvastatud *tegevus lõikab, põletab
o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx = OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen
THAN N aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas ükski b pole a;Mõni b on a;Mõni b ei ole a. MULTIPLY Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud DEC). väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus Answer BY LoopCount GIVING 1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist
paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni 3. Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida keelt, kui suudetakse ebaselgused keeles kõrvaldada, saadakse kätte ka lahendus 4. Argumentatsiooniteooria- tõekriteerium õigusteaduses on argument, paremad argumendid võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub Tõlgendamise koht 1. Internne ja eksternne õigustamine- süllogism 2. Õigusmõistete struktuur • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid
järeldus: mõni z on y. Aristotelese “kategoorilised väited”Iga b on a;Mitte ükski b QDOS Modula-2 pole a;Mõni b on a;Mõni b ei ole a. Süllogism on 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, ei ehitatud. PROCEDURE sumto(n:INTEGER): väitlus, kus mingitest etteantud väidetest 1981 – I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide.
a. Kõrgemate b. Kohalike 2) Riigi valitsemisorganite aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel 1) (x) (Kx = OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma -ing k. Ought, sks k – Sollen
jõudmiseks Heuristik-strateegia otsustuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega Kättesaadavuse heuristik strateegia, mille järgi mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust hinnatakse lähtudes selest, kui kergesti vastavad näited meenuvad. Esindavuse heuristik strateegia, mille järgi hinnatakse kas isik,objekt,sündmus kuulub teatavasse kategooriasse lähtudes sellest, kui tüüpiline selle kategooria esindaja ta tundub olevat Süllogism loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Kehtib, kui järeldus tuleneb eeldusest. Afektiivne ennustamine kui ennustatakse oma emotsionaalset reaktsiooni tulevastele sündmustele Vahendi-eesmärgi analüüs probleemi lahendamise strateegia, mille puhul hinnatakse erinevust praeguse seisundi ja eesmärgi vahel ning mõeldakse, kuidas olemasolevaid ressursse selle erinevuse vähendamiseks kasutada
Aristotelese jaoks ei olnud loogika mitte üks teoreetilistest teadustest (need olid füüsika, matemaatika ja metafüüsika), vaid tööriist kõigi teaduste jaoks. Aristotelese poolt väljatöötatud spetsiifilist loogikasüsteemi nimetatakse sageli mõisteloogikaks ehk terminite loogikaks. Vaatleme väiteskeemi ``kui iga b on a ja iga g on b, siis iga g on a''. a, b ja g on siin muutujad, st. formaalsed kohatäitjad. Iga väide, mis nimetatud struktuuri sobib, on korrektne süllogism. Muutujate asemele saab paigutada konkreetseid mõisteid või nimesid. Asendades a sõnaga ``asi'', b sõnaga ``loom'' ja g sõnaga ``koer'', saame: ``kui iga loom on asi ja iga koer on loom, siis iga koer on asi''. Aristoteles võttis loogikas kasutusele muutujad: see alusidee võimaldas luua süsteemi, mis jäi loogika vundamendiks Euroopas kuni 18. sajandini. Aristotelese loogika käsitleb väiteid, mis koosnevad järgmistest grammatilistest komponentidest: (1) kvantor (``kõik'',
kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy. IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur) 1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen
kõikide üksikjuhtude kaudu seega siis liikudes üksikult üldisele. See on iga uurimise tee, mis peab viima tõelisele teadmisele- ja ainult valmis, küps, igati tõestatud teadus on apodiktiline: seal kus ta alles on kujunemisstaadiumis, s.t. alles uurimine kui niisugune, on ta ,, epagoogiline", induktiivne omalt mõttemeetodilt. 7.4. Mõisted 14 Ükski otsustus, tõestus ega ka süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelest huvitav- ja seles on ta sokraatilise mõttekooli ustav jätkaja- mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud moistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistete määritlemine teostub aga definitsiooni ( ,,orismos") kaudu, mille varal mõisted tuletatakse üldisest eriliste tunnuste juurdelisamise teel
LOOGIKA TEKE(Aristoteles): Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace
2. kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. 3. modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust. Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga käsitlus tõestusest. Ükski otsustus, tõestus ega süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelesele meeldib mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud mõistetega. Niisugune mõistete määratlemine teostub definitsiooni kaudu. Teadusliku mõtlemise tõestaval, järeldaval ning selgitaval tegevusel on piirid, siin astub induktsiooni asemele dialektika. Dialektilises mõttevahetuses proovitakse olemasolevaid tõestusi, lükatakse neid ümber või kindlustatakse. 8. Õpetus kategooriatest.
arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist,
Seega A on a põhjuseks. (Vt veebis nt: http://en.wikipedia.org/wiki/Mill's_Methods ja üht rakendusnäidet: http://philosophy.hku.hk/think/sci/mill.php ) 3) Seletus-meetodid: Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus empiirilistelt algandmetelt loogiliselt paratamatule järeldusele, mis algandmetest sõltuvalt võib siiski vale olla (seega on loogiliselt mittekehtiv). Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus on sümmeetriline seletusega: Süllogism rakendatuna reaalsusele (empiiriliselt interpreteeritud süllogism): Inimesed on surelikud (H) Aristoteles on inimene (T) Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hüpoteetiline seaduspärasus, (T) algandmed ehk tõik (fakt), (JO) järeldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepärast, et Aristoteles on inimene ja inimesed on surelikud
Tekst toetab uute tegelikkuse vahendamise viiside esilekerkimist konkreetsetes kommunikatiivse tööriista omamine. Tavaliseks suhtumisviisiks pedagoogilises kontekstis koolis on keelemäng, millel on nõutav abstraktsem hoiak, et käsitada sõnumit vastavalt kehtivatele ootustele. Me õpime mõtlema mudelite kohaselt, kus väljendeid kõrvutatakse ja analüüsitakse vastavalt spetsiifilistele reeglitele. Tuntud näide niisugusest suhtumisest tähendusse on süllogismid. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja väitest ning esindab erilist viisi luua keele kaudu tähendust. See väljenab argumenteerimisviisi ja on intellektuaalseks tööriistaks, mida arendatakse lähtuvalt teatud suhtlusvormist. Suhtumise keelelisse sõnumisse põhineb kirjakeele tüüpilistel kommunikatiivsetel mudelitel. Lugemis- ja kirjaoskuse omandamine viib inimesed uue arutlus ja mõtteviisi omandamiseni. Tuleb õppida looma tähendusi aktuaalses tekstilises praktikas, tuleb
Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse. Mõistus peab otsima keskpaiga. Nii liitub voorusega sünteesiv element, mis tõstab selle pahedest kõrgemale. Kesktee ei puuduta üksikuid tegusid. Praktikas juhib inimest eriline mõtlemine, mis erineb nii teoreetilisest mõtlemisest kui oskustest. Praktiline mõistus erineb teoreetilisest mõistusest just selle poolest, et haarab üksikuid tegureid. Praktilise mõistuse tegevus on seotud suhte ja situatsiooniga. Praktiline süllogism. Vooruslik inimene toimib paratamatult vooruslikult. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. AQUINO THOMAS Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Ta ei loonud oma mõistestikku. Ta ühendas Aristotelese ristiusuga. Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus
ja vastuväited (näiteks kui hageja ei suuda tõendada asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad, 4 jäetakse hagi rahuldamata). Üldreeglina lasub tõendamiskohustus igal isikul, kes esitab konkreetses kohtuasjas nõudeid või vastuväiteid. Subsumeerimise olemus seisneb selles, et võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga. Süllogism on kaudne järeldus, deduktiivse järelduse vorm milles vähemalt kahest antud otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus ja milles vähemalt üks antud otsustustest peab olema üldine. Süllogism ei ütle midagi väite õigsuse kohta, kuid see annab meile skeemi loogiliste järelduste tegemiseks kahe esitatud väite põhjal. Õigusliku otsuse põhjendamise nõue igaüks, kelle õiguseid riigivõimu teostamisega riivatakse,
annaabi.ee 
