Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda pole, ongi tegemist ehtsa lüngaga. 2. Näivad lüngad. Kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.Sellisel juhul ei tõusetu
Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat. -Igas õiguskorras esineb lünkasid. Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole 2. Näivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega. 3. Väärtuslüngad- seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on normid ebakvaliteetsed. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat. -Igas õiguskorras esineb lünkasid. Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole 2. Näivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega. 3. Väärtuslüngad- seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on normid ebakvaliteetsed. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on elujuhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine. Lünkade täitmist nimetatakse vahel ka õiguse edasiarendamiseks või kohtulikuks õigusloomeks. Ehtsad lüngaga on tegemist siis, kui üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega
Selgita! Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine riigikohtu lahendites 1. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Tegemist on olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid abstraktsed faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Lüngad jagunevad: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumises - kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega
Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele. 1.Üldised praktilised argumendid see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime. Lüngad õiguses ja nende ületamine. Lüngad õiguskorras võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse
peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime. 11. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lüngad õiguskorras võivad olla kas: Ehtsad - Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näivad - Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad - Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab
kohustuslikkus. 7. Lüngad ja normikollisioonid õiguses ja nende ületamine. Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leita teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseusid objektiivsest õigusest. Sellises olukorras peab õiguse rakendaja kontrollima, kas elulised asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega. Lüngad võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisuset ja elu kiirest muutumisest (situatsioon, mis peaks olema õiguslikult reguleeritud, aga tegelilikult pole seda); näiva lüngaga on tegemist siis, kui seaduseandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise kooseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll
Eesti õiguskorraga seonduvalt lisandub siia teda iseloomustav oluline faktor õiguskorra ,,noorus". Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras. Saksa, Prantsusmaa jt. Riikide juristid räägivad isegi seaduste liigsest rohkusest. Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1) Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutmisest. Kui ka üks situatsioo, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema lahendatud, kuid tegelikult seda ei ole, siis ongi tegemist ehtsa lüngaga. 2) Näiva lüngaga on tegemist, kui seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega.
Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: • Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. • Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. • Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida lünki ära, kuid formuleerib õiguse üleüldisel (generaalklausli) kujul. Või tekib siis, kui seadusandja on mõne õigusliku mõiste jätnud ebamääraseks,-täpseks. • Primaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis oli lünk selle vastuvõtmisest (loomisest) alates; • sekundaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis kujuneb lünk järgneva läbimõtlematu muutmise või tühistamise
11 Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda pole, ongi tegemist ehtsa lüngaga. 2. Näivad lüngad. Kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.Sellisel juhul ei tõusetu
ajaloolist ja süstemaatilist alguspunkti. 5. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lünki on igas õiguskorras ei leita teatud hüpoteese, rakendada ei saa ka läbi tõlgendamise, tuleb kontrollida, kas õiguslikud asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega ehk kontrollima, ega õiguses pole lünka. Seda võib juhtuda, sest elu on dünaamiline, inimlooming on ebatäiuslik, õiguskord on noor. Lüngad võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad tingitud kujunemisloo lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest kui üks situatsioon, mis peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult ei ole. Näivad lüngad seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll
5. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lüngad esinevad, kui elulistele asjaoludele ei vasta abstraktseid koosseise. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida lünki ära, kuid formuleerib õiguse üleüldisel (generaalklausli) kujul. Või tekib siis, kui seadusandja on mõne õigusliku mõiste jätnud ebamääraseks,-täpseks. Primaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis oli lünk selle vastuvõtmisest (loomisest) alates; sekundaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis kujuneb lünk järgneva
Lüngad võivad olla: - ehtsad kui üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole, ongi tegemist ehtsa lüngaga. - näivad on siis kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Nad ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Selliseid lünkasid ei täideta - väärtuslüngad neid tekib siis kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Aga ka siis kui ta on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldisel kujul. Õiguse realiseerijal tekib segadus, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada. Lünkade ületamine
milline on normi mõte õldiselt. 3) Lüngad õiguses ja nende ületamine. Lüngad õiguses esinevad sellepärast, et elu on dünaamiline, ja seadusi peab kogu aega täiendama ja parandama, vaid ei jõua. Lüngad võivad olla: Ehtsad – on tingitud õiguskorra lühiajalisusest ja elu kiirest muutusest Näivad – elulised asjaolud ei ole faktilise koosseisu kaudu seotud õiguslike tagajärjrde saabumisega Väärtuslüngad – õigus on formuleeritud üleüldisel kujul. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Seaduse analoogiat rakendatakse nii, et otsuste tegemisel võetakse aluseks sarnane
lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest. Kui üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid seda ei ole, on tegemist ehtsa lüngaga. Näivad- lüngaga on tegemist siis kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseidu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Väärtuslüngad- tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul. Õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikult sujuvaks pidada. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Seadusandja ei saa kõike ette näha. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiiresti muutumisest. Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsus silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole, ongi tegemist ehtsa lüngaga. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldisel kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Ilmne lünk: otsekohe ning ilma tõlgendamise võtteid rakendamata avastatav. Varjatud lünk- ilmneb alles pärast kõigi või piisava kogumi tõlgendusvõtete kasutamist ning
Ülikool vajab senati moodustamise korda aga kohe. Peame otsustama selle ära sellel reedel. Elu on olemas, aga faktilised koosseisud puuduvad. Norme ei ole. Tüüpiline lüngaolukord õiguses. Lünk on vaja ületada, sest õiguse rakendajal lasub otsustamise kohustus. Lüngad võivad olla: 1. ehtsad lüngad selline olukord, kus seadusandjal peab olema kindel kavatsus seda tegelikkust õigusega korrastada, aga mingil põhjusel ta seda teinud ei ole. Aja ja ruumi kiire muutus. 2. väärtuslüngad selline olukord, kus seadusandja on omalt poolt teinud lüngaületamiseks teatud töö, kuid kahjuks on ta õiguse enda formaalselt määratlenud üleüldiselt, mitte üldistatult, vaid ta on ületanud selle üldise abstraktsuse vajaliku piiri üleüldisele tasemele. Õiguse rakendajal on raske seda olukorda mõista. Puuduvad algsed pidepunktid. Tuleb loomulikult samuti ületada. 3
Ja kui vastab, siis lõppjärelduse tegemine õ-normis ettenähtud Õliku tagajärje osas. Õ tõlgendamine Tõlgend esemeks algfaasis õ tekst. Grammatiline t-ne: õ-normi tekstide uurimine Süstemaatilis-loogiline: Õtloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemine. Ajalooline: milline oli Sandja kavatsus, eesmärgid Objektiiv-teleoloogiline: tahtetõlgendamine Lüngad õ-ses ja nende ületamine Ehtsad, näivad v väärtuslüngad. Ehtne- kui mingi asi õ-likult reguleerimata Näiv: kui Sandja ei kavatsenudki elulisi asjaolusid faktilise kooseisu kaudu siduda õ-like tagajärgede saabumisega Väärtus: kui Sandja on jätnud mõne Õliku mõiste ebamääraseks v ebatäpseks. Üle saab analoogia (Se ja õ analoogia) abil. Se anal- otsuse tegemisel võet aluseks sarnane õ-norm. Jurisprudents on see õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb seepärast normi „mõttega“
olemus? Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Mis on legaaldefinitsioon? Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia? Mida oodatakse juristilt? Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? VALMISTUGE LAHENDAMA ÜLESANDEID, MIS NÕUAVAD OSKUST LEIDA V AJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET V AST A T A ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE: 362. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe
realiseerida nn suletud õigussüsteemi ja seotud lahendi ideed – st, ta ei ole suutnud ette näha kõiki (või piisavat hulka) tüüpilisi juhtumeid ühiskonnas. Lüngad õiguses ja nende ületamine Õiguse rakendaja peab kontrollima, kas elulised asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega, st kas tegemist pole lüngaga õiguses. Lüngad tekivad, sest elu on dünaamiline. Eesti puhul põhjuseks õiguskorra noorus. Lüngad võivad olla ehtsad, näivad või väärtuslüngad: - Ehtsad lüngad – kui on situatsioon, mida seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleerinud, aga ei ole seda teinud. -Näivad lüngad - seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid reguleerida, st on mingi olukorra meelega korrastamata jätnud. Selles situatsioonis pole vaja õigust rakendada. -Väärtuslüngad – seadusandja püüdnud küll lünki ära hoida, kuid on formuleerinud reegli
käitumisest tulenevat kahjutasu. 366. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab õigusnormi teksti arusaadavaks Tõlgendamise klassikalised viisid on: grammatiline, süstemaatilisloogiline, ajalooline ja objektiiv-teleoloogiline. Vt p 353. 367. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lüngad tekivad, kui õiguse rakendamine (subsumeerimine) ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel, kõigi tõlgendamisviiside ebaedu.) Lünkasid õiguses saab ületada (ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel) analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisavalt reguleeritus asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Lüngad võivad õiguskorras olla kas:
D) Objektiiv-telegoogiline tõlgendamine- See on nagu ajalooline tõlgendaminegi- tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv väärtsüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on auk seaduses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate javäärtlünkade esinemisel. Kõige üldisemalt õeldes saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Ehtsad lüngad on tungitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda
tõlgendatavasse normi. D) Objektiiv-telegoogiline tõlgendamine- See on nagu ajalooline tõlgendaminegitahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv väärtsüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. 372. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? 136 Lünk on auk seaduses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate javäärtlünkade esinemisel. Kõige üldisemalt õeldes saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude
annaabi.ee 
