Kuidas on seotud omavahel tööviljakus ja noorte korvpallitreeningud? Noorte korvpalli trennis tehakse trenni , et saada füüsiliselt ning ka mõnesmõttes vaimselt tugevamaks. Tulevikus jõuab teha rohkem tööd ja sellega kaasneb tööviljakuse suurenemine, oma korda kasulik ühiskonnale Mismoodi mõjutab tööviljakust tööjaotus? Kui tööjaotus on tehtud õigesti ja hästi on ka tööviljakus suurem. See tulenevalt sellest, et igaüks on kasulik just sellel alal, mida ta tahab ja oskab teha . Kui panna keegi tegema midagi, mida ta ei oska või ei taha teha pole temast ühiskonnale kasu. Mida meeldivam on töö enda jaoks seda rohkem seda tehakse , mis on omakorda kasulikum ühiskonnale. Tööjaotus minu perekonnas. Minu perekonnas on tööjaotus selline, et isa ja ema on need kes käivad tööl ja toovad meie
Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge,
"Tööjaotus ja töö tulemuslikkus" TÖÖJAOTUS · IGA ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUSE ALUS - PARATAMATU ÜHISE TEGEVUSE PUHUL TÖÖJAOTUSE PÕHIIDEE · Iga tööjaotuses osaleja saab sellise ülesande, mis on jõukohane ning mille täitmiseks on tal eeldused (füüsilised & vaimsed) · Pidev tööülesannete olemasolu ja pidev tööjaotus tagavad spetsialiseerumise (kogemuste ja oskuste väljakujunemine) EELISED · Töötaja võib täita täpselt formuleeritud tööülesande tulemuslikult = ei pea töö käigus ümber korraldama töö tegemist (tööriistad, asend, materjalid) · Tekib aja kokkuhoid = spetsialiseeritud tööline on tootlikum; tunneb vajalikke töövõtteid; väldib lootusetuid olukordi ·Mida täpsemalt on määratletud tööülesanne, seda lihtsam on välja arendada sobivaid ja ratsionaalseid tööriistu
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
Töö 1. Kuidas tõsta tööviljakust? Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulka. Selle tõstmiseks on mitmeid erinevaid viise. Tähtis on tööjaotus, et valitud tööd teeks õige õppega inimene. Pakkudes talle veel võimalust juurde õppida tõstab samuti tööviljakust. Mida targem on inimene, seda suurem on tema tööviljakus. Suur tähtsus on töötingimustel. Mida paremad on töötingimused, seda rohkem need töötajat rahuldavad ja tänu sellele tõuseb töötaja tööviljakus. Ka motiveerides annab tõsta tööviljakust. Üheks suurimaks motiveeringuks on hea palk
ülejääke ei teki, korilus võimalik ainult hõredasti asustatud aladel. Miks? Tänapäeval levinud muust maailmast eraldatud hõimudes Aafrikas, Aasias, Okeaanias) 2) Varaagraarne – tekkis seoses loomade kodustamisega ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: a) rändkarjakasvatus b) alepõllundus Omavahel need tegevused ei põimu, võib esineda kaubavahetust loomakasvatajate ja põlluharijate vahel. (Esineb suurem tööjaotus, tööriistad on keerulisemad, kogukonnal ka mõned käsitöölised, vajalik teatud tagavarade loomine järgmise saagini varasid vaja kaitsta) Levinud tänapäeval Aasias, Aafrikas (peamiselt mäestikealadel, kõrbetes, tundrates) 3) Hilisagraarne – tekkis looma- ja taimekasvatuse ühinemise tulemusena, põlluharijad hakkavad kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut hakatakse kasutama põldude väetamiseks, alepõllunduse asemele tekkib põlispõllundus
konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek. Minu arvates on Eestis madal tööviljakus , see tuleneb eelkõige ettevõtjate ahnusest ja piiratusest .See on madal ka sellepärast kuna enamat ei osatagi soovida. Kuidas on omavahel seotud sport ja tööviljakus ning tööjaotus? Sport on kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. See aitab kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ning uute töökohtade loomisele, sest sport suurendab sotsiaalset kaasatust, avaldab positiivset mõju haridusele, koolitusele ning rahvatervisele. Sport vähendab sotsiaalkindlustus- ja tervishoiu kulusid, kuna sportimine parandab tervislikku seisundit ja suurendab inimeste tööviljakust ning tagab seega vanemaealistele parema elukvaliteedi
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks
ORGANISEERIMINE Signe Grabbi Annemari Juhe Samuel Oja TÖ - 41 ORGANISEERIMINE tegevus, mis kehtestab juhitavas valdkonnas varade kasutamise kindla korra Selle käigus täitmisele kuuluvad tööd jaotatakse üksikisikute vahel, koondatakse isikud allüksustesse ning määratakse kindlaks alluvusvahekorrad ORGANISATSIOON FUNKTSIONAALSES INSTRUMENTAALSES TÄHENDUSES TÄHENDUSES TEGEVUS TEGEVUSE TULEMUS Organiseerimine Kord, korrastatus Ülesannete ja protsesside Struktureerimine liigendamine Organisatoorne Formaalsed reeglid ja kujundamine ettevõtte organisatsioon Ettevõtte organisatsiooni Struktuuri- ja loomine protsessiorgan...
võimalusi. Üheks suureks motivatsiooniks on hea palk. Kui inimene tunneb, et tema töö on õiglaselt hinnatud ja tasutud, siis motiveerib see teda töötama.Kehva palga puhul tunneb inimene, et tema tööd ei hinnata ning ta ei näe põhjust rabelemiseks. Teiseks suuremaks tööle innustamise võimaluseks on preemiate maksmine. Preemia nimel on töölised valmis veidike rohkem pingutama ning see annaks tulemust ka tööviljakuse tõstmisel. 2. Tööjaotus ja tööviljakus on omavahel tugevalt seotud. Töö peab olema jaotatud vastavalt töötajate võimekusele ja suutlikkusele. Kui anda inimesel tema jaoks liiga raske töökohustus, siis kulub tulemuse saavutamisele liigselt aega. Andes inimesele töö, mis vastab tema võimekusele, hoitakse kokku aega kuna sama aja vältel tehtud töö on tulemusrikkam. Kui personalile määratakse töö arvestades tema isiklikke huvisid, siis on töötajatele
Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused. 1.loe läbi õpikust lk 8-23 2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11) Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega. Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus.
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi
Masinaehitus on tööstusharu, mis tegeleb masinate, seadmete, aparaatide valmistamisega. Koopereerumine- ühistegevusse, koostoimimisse astuma. Spetsialiseerumine- asjade kuulumine mingitesse liikidesse, nt töö jagunemine tööliikidesse, Kutsealane, ühiskondlik, tehniline, ruumiline tööjaotus. Tööjaotus soo ja vanuse järgi. Kõrgtehnoloogia- kõige uuem ja progressiivsem tehnoloogia, Täppismasinaehitus. Masinaeh etapid: 1)Arendustegevus tootearendus) 2)Detailide valmistamine (kuht sõltub detailide keerukusest ning tööjõu kvalifikatsioonist) 3)Montaaž- juppide kokkupanek. 4)Turustus, teenindus ja reklaam. Masinaehituse liigitus: 1) Rasketööstus- metalli mahukas. 2)Kõrgtehnoloogiline. Elektroonika (kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur,
sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele,
vahel ja siseselt. Samal ajal on ulatuslikud alad Aafrikas, Sise-Aasias ja ka Ladina-Ameerikas "suurest majandusest" eemal. Lõhe rikka Põhja ja vaese Lõuna vahel on endiselt olemas. Vaid mõned Ida- ja Kagu-Aasia riigid nagu Lõuna-Korea, Taiwan, linnriik Singapur ning Hongkong on libisenud arengumaade killast välja. Samas on endise Nõukogude Liidu Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid tuntavalt vaesumas. Infoajastu globaalne tööjaotus Infoühiskonnas on ettevõtete vahel suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Järjest enam tooteid valmistatakse mitte ühes riigis nagu varem, vaid palju eri riike hõlmavas koostöös. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Viimasel
rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3.
Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsad, kaasaegsed teooriad: - Kvantitatiivsed teooriad- tehniline, materiaalne, infol põhinev
Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis) 4)Ei sõltutud enam nii palju jahiõnnest ja loodusest,vähenes suremus,inimeste arvukus hakkas kasvama,majade ehitamine,Loomade kujundamine asendus ornamentikaga. 5)Jahimaagia ja animastlik maailmavaade asendus viljakusmaagiaga ning maaharimisel vajalike loodusjõudude austamisega. 6)Pronks.2500eKr Vahemeremaades ||| Raud-1300eKr hetiidid Väike-Aasias. 7)Tekkisid spetsiifiliste oskuste vajadus, ühiskondlik tööjaotus, kaubavahetuse suurenemine, eraomand,sugukonnasidemed nõrgenesid,varanduslike ebavõrdsus, lõi eelduse klassiühiskonna sünniks. 8)Varaste tsivi. tunnused:viljelusmajandus,varanduslik kihistumine,riiklus,kiri,kõrgkultuur 9)Mesopotaamia 3000eKr > Egiptus 3000 > India 2400 > Kreeta 2000 > Hiina 1700 > Kesk- Ameerika ja Peruu 10)Tsivi. tekke eelduse:ühiskondlik tööjaotus,viljelusmajandus,metallitöötlemine,(Ülemkiht) 11)1
Eelmodernsed ühiskonnad- Pole kindle ühiskonnavorm, vaid jaguneb: *Küttimisest ja korilusest elatuvateks ühiskondadeks, *Varajasteks põllumajandus- või karjakasvatusühiskondadeks, *Traditsionaalseteks ehk arenenud mittetööstuslikeks ühiskondadeks. Küttimisesr ja korilusest elatuvas ühiskonnas- tegeletakse küttimise, kalapüügi ja korilusega- elatutakse looduses vabalt leiduvatest andidest. Elatakse pisikestes kogukondades, kus varanduslikud lõhed peaagu puuduvad, tööjaotus on üsna lihtne. Poliitiline korraldus on samuti lihtne- müned tugevama autoriteediga meest peataksw küttide-korilaste rühma juhiks. Varajastes põllumajandus- või karjandusühiskondades- elitist saadakse põlluharimisest või siis karjakasvatusest, mõnikord ka mõlemast. On juba suuremad varanduslikud lõhed- pole veel linnu ega riiki. Traditsioonilistes ehk arenenud mittetööstuslikes ühiskondades- on olemas linnad,
kontrolli süsteemid; -ISO standardid, juhtimissüsteemid; -Avalike teenuste standardid; -TQM (total quality management); -CAF (common assessment framework); Tulemuspalk ; Vastupidised lähenemised (detsentraliseerimine, töötaja võimustamine, töötajate kaasamine) Administratiivkoolkond I (Henry Fayol) - Oluline on organisatsioon kui tervik, mitte üksik töökoht 10 administratsiooni printsiipi: Tööjaotus, ülalt alla lähenemine Võim ja vastutus Üks ülemus ja üks tööplaan Tähelepanu nii organisatsiooni kui töötajate huvidele Palga diferentseerimine Organisatsiooni kommunikatsioon mööda hierarhiat Töödistsipliin ja kord Töötajate sisseelamine ja koolitus Rõhutas initsiatiivi ja motivatsiooni olulisust Hästi töötavat meeskonda ei tohi lõhkuda isegi siis, kui konkreetne ülesanne on lõppenud
tulemuspalga idee • Puudused – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks 5.Admin.koolkond(printsiip): Tööjaotus Võim ja vastutus Distsipliin Kord Käsuliini ühtsus Tegevussuuna ühtsus Tsentraliseerimine Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine 6.Bürokraat.koolkond: Bürokraatia on tõhus vorm legaalse võimu kindlustamiseks Selge tööjaotus Kompetentne personal Selge ametihierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Dokumentide mõõdukus • Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine • Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses” 7.Uusklass.koolkond: • Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige • Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine • Osalev juhtimine
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
° töökorraldus tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus väike, ülejääke ei teki. ° tootmise eesmärk iseendale tarbimiseks, elatusmajutus. ° Osalemine maailma majanduses valdavalt puudub. 2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ° tegevusalad tooraine töötlemine, teenindus (kaubandus, transport). ° ressursid maavarad. ° tehnoloogia masinatöö. ° töökorraldus toimub tööjaotus nii töölise kui ka regioonide tasandil palju inimesi. ° tööviljakus suur, sest tööd teevad oskustöölised ja spetsiaalsete masinatega. ° tootmise eesmärk müügiks. ° osalemine maailma majanduses nii ettevõtte kui riikide tasandil. ° geograafiline tööjaotus spetsialseerumine ehk keskendumine nende kaupade ja teenuste tootmisele, milleks on parimad eeldused. 3. Infoühiskond
Teaduslikud juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus ja vastutus 5) Juhtkonna roll, tööliste roll Kes kasutab Taylori põhimõtteid täna? - McDonald's Juhtimisteooriate areng 2 Bürokraatia koolkond MaxWeber (21.04.1864-14.06.1920) Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk: 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametil 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Juhtimisteooriate areng 3 Administratiivne juhtimine Henry Fayol (29.07.1841-19.11.1925) 14 puntist koosnevad juhtimispõhimõtted: Tööjaotus, võim, distsipliin, kaskude ühtsus, suundade ühtsus, forma huvide ülimlikus, õiglane hüvitus, tsentraliseerimine, ahel, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ülesannet
üldosa seadus, võlaõigusseadus, väärtpaberituru seadus, börsi reglement, pankrotiseadus, hea ühingujuhtimise tava. Valdkonnad, millel on seos äriühingute valitsemisega Äriõigus- annab äriühingu tegevuseks aluse ja raamistiku ; Ettevõtlus- ettevõtja on alati kas omanik, nõukogu või juhatuse liige; äriühingu tegevus on ettevõtlus ; Juhtimine- juhatuse tegevus on tippjuhtimine ; Strateegiline juhtimine- omanike tahte elluviimine; nõukogu ja juhatuse tööjaotus strateegia väljatöötamisel; Finantsplaneerimine- eelarved, sh investeeringud, kinnitab nõukogu; seos ka strateegia väljatöötamisega , Sisekontroll ja auditeerimine- omanikele ja nõukogule (ka juhatusele) kindlustunde andmine selles, et tehakse õigeid asju õigesti. Juriidiliste isikute liigitus Eestis Eraõiguslikud juriidilised isikud- loodud erahuvides · Äriühingud- kasumit taotlevad Äriseadustiku alused- kapitaliühingud (AS, OÜ) ja isikuühingud
Agraar Industriaal Post Maailma VARIA ühiskond ü. industr. majandus 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISA...
t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas- 9000 eKr ümbritsetud kivimüüriga, põldudele juhiti allikavett niisutuseks, esivanemate religioosne austamine Catal Hüyük Väike-Aasias- 7000-5000 eKr savinõude valmistamine, põlluharimine, karjakasvatus, küttimine, kindlustamata, kaunistatud majad üksteise kõrvalEgiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline aeg- 3000 eKr, esimesed tsivilisatsioonid,
Kire areng põhjustas rahvastiku kasvu. Hiljem levis see juba üle maailma. Koloniseerimine emamaad hakkasid omale muretsema kolooniaid, kust saaks erinevaid maavarasi ja põllumajandussaadusi kasvatada. Kolooniad asusid Ladina-Ameerikas, hispaanias, portugalis jm. · Suured koloniaalvaldused 20.saj lõpus olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Holland · Kolooniad hakkasid iseseisvuma, sest emamaad hakkasid nõrgenema, · geograafiline tööjaotus ettevõtete spetsialiserumine tulenevalt asukoha eelistest suhtelise eelise printsiip mingi riik suudab toota teatud kaupu väiksemate kuludega kui mõni teine riik · Rahvusvahelised firmas: Microsoft, Wal-Smar Stores, Toyota Motors jne Rahvusvaheliste firmade tekke põhjused : oli vaja laiendada turgi, juurdepääsu välismaa loodusvaradele · Rahvusvahelised ettevõtted:Microsoft, Wal-Smar Stores, Toyota Motors jne
13. Millal võeti kasutusele pronks ja raud, milliseid muudatus tõi see kaasa ühiskonnas? Pronks ~3000 a eKr ja Raud ~1300 a eKr. Põlluharimine tõhusaks, piirkondlikud erinevused, tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuut ja riik. 14. Mis on tsivilisatsioon? Selle tunnused (vähemalt 4) See on kõrgelt arenenud ühiskond, tuntakse kirja, kunsti ja kirjandust. On kujunenud riiklus ja arenenud religioon. Põlluharijate ja karjaksvatajate ühiskond. (a.ühiskondlik tööjaotus, b.riiklus, c. kiri, d. teadus ja kirjandus.) 15. Primaarne tsivilisatsioon, sekundaarne tsivilisatsioon. 16. Mis on Catal Hüyük, Jeeriko, mis aega neid paigutatakse ja miks ei nimetata neid veel tsivilisatsioonideks? Põlluharijate asulad. Sest puuduvad tõendid varandusliku klasside jagunemise kohta. 17. Esimesed tsivilisatsioonid, jõed ja välja kujunemise aeg. Mesopotaamia. Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Egiptus Niiluse ääres. ~3000 a eKr. 18
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged
üksikisikute vahe, moodustab ametikohad ja allüksused ning määrab kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mida tuleb selgeks teha ka kõikidele töötajatele, et ei tekiks konflikte ja probleeme. (organiseerimine, õp.lk 97) Antud situatsioonist lähtudes tundub, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik tööjaotusest. Haiglates on tööjaotus astmeline, ehk kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest. Igal osakonnal on oma ülemused ja alluvad ning teise osakonna juhataja ei saa/tohiks anda korraldusi teise osakonna juhataja alluvatele või teha teises osakonnas ümberkorraldusi nagu selles situatsioonis käitus kirurgiaosakonna juhataja, kes võttis sünnitusosakonna õdesid enda osakonda appi, arvestamata, et ka seal osakonnas oli neid hädasti vaja ning ei konsulteerinud
( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.2 3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus RVFde teke finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad
Smith väidab, et inimesed oleksid rumalad ja rahvad vaesed, kui nad ootaksid heategevust nii majanduses kui ka elukorralduses. Tavaliselt ei toeta inimesed üksteist mitte niivõrd kaastundest, kuivõrd omaenda kasust lähtudes. Ühiskonnaliikmed ei ole üksmeelsed, mistõttu peavad toimima väga tugevad tegutsemismõjurid, ajendid. Mis siis hoiab ühiskonda koos? /2/ 2.2 Nähtamatu käsi Ühiskondlik tööjaotus süveneb, üksiktootjad ja tarbijad sõltuvad üha enam üksteisest. Mis hoiab neid koos ja viib ühiskonna arengut edasi? Smith väitis, et kui kõik ajavad taga omakasu, siis on ka ühiskondlik heaolu kõrge. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad. Tõepoolest, turg ja konkurents sunnivad inimesi tegema seda, mida ei vaja mitte nemad ise, vaid hoopis teised. Turg kehtestab ka
1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto,
Homoloogilised elundid ehitusplaani poolest sarnased elundid, aga täidavad erinevaid ülesandeid. Vestiigium mandunud elund. Embrüonaalse arengu võrdlemine kõrgemate loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis
Korda tööks! 1.) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3
ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine; suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor; info kiire levik; globaliseeriumine; 1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride
Inimesed mängisid loomakujukestega või joonistasid koopaseinale jahiretki enne jahile minekut. Usuti, et see aitab küttidel paremat saaki jahil saada. Sellist usundit, kus sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast, nimetatakse totemismiks. Usku elusa ja eluta looduse hingestatusesse nimetatakse animismiks. 4. Nimeta muinasaja arengujärgud ning iseloomusta neid (kiviaeg anastav majandus, neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg). Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer. Oli anastav majandus ehk põhilised tegevusalad olid korilus, kalastamine ja
ja vahendite valmistamine.Peamine tegevusala oli põllumajandus.Kaubandus ja käsitöö olid vähemtähtsad. 3.INDUSTRIAAL TOOTMISVIIS-käsitöölt üleminek masinatööle,töötlev tööstus.Aretati loomatõuge,taimesorte.Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav.seadmed.Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus riiklikule haridussüsteemile.Kujunes geograafiline tööjaotus,mis tähendab,et piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmistele,milleks olid neil parimad eeldused.Kujunes välja koloniaalsüsteem kus maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. 4.POSTINDUSTRIAALNE TOOTMISVIIS-ehk infoühiskond,teenindus,transport,info töötlemine. Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia
läbirääkija Juhtimisteooria areng: o Teadusliku juhtimise koolkond Friederic Taylor, rusikareeglid, mida peaks täitma, et edukalt toime tulla. ( Leida teaduslikult parim meetod, inimese oskused on tööle vastavad, treening ja koostöö, innustamine ja osalemine, juhtkonna ja töölise roll) o Bürokraatia koolkond Max Weber, organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk (selge tööjaotus, hierarhia, reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikust, tulemuste hindamise alusel edutamissüsteem) o Administratiivse juhtimise koolkond Henry Fayol - 14 juhtimispõhimõtet + juhi 5 peamist ülesannet (Tööjaotus, Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus, Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, Stabiilsus, Initsiatiiv, Kooskõlastatus)
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2
väike, põllumajanduse % pm puudub POLIITIKA : demokraatia ÜHISKOND : globaalne küla, linnarahvastiku % langeb HARIDUS : kõrgharidus on populaarne, teadus on esmatähtis Globaliseerumine Kogu maailma hõlmav majandussüsteem EELDUSED : infotehnoloogia kiire areng, transpordi kiire areng, majanduskoostöö ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine GLOBAALNE TÖÖJAOTUS : tööjaotus ja sügavam spetsialiseerumine, toodete valmistamine erinevates riikides, tootmine paigutatakse kõige odavamasse piirkonda TOOTE VALMISTAMISE ETAPID : arengutegevus ja haridustegevus, odav tööjõud, toodangu viimistlemine, toote müük NEGATIIVSED TAGAJÄRJED : rikka ja vaese suured vahed (immigratsioon, terrorism, rahulolematus, vägivald ), sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused, motivatsiooni puudumine odava
Iseloomustage neid. Kollektiivne- emotsionaalne, ajalooliselt kujunenud. Sümboolne- dünaamiline, loomult ebatäiuslik. 14. Nimetage klassikalised juhtimisteooriad ning iseloomustage neid. Teaduslik juhtimine- Tööd tuleb teha teaduslikult uurida ja juhtida. Töötjaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada. Töötajate ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. Bürokraatlik juhtimine- Selge tööjaotus, hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivne juhtimine- Tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Rühmatöö õppeaines "Ladina juriidiline terminoloogia" Juhendaja: Merike Ristikivi TARTU 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tekst 4.........................................................................................................................................3 Tekst 9.........................................................................................................................................3 Tekst 14.......................................................................................................................................3 Tekst 16........
Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, väga hea tööjaotus üle maailma, levis ülemaailmaliselt, toodeti hulgaliselt. Algas 20. sajandil. Esineb praegu igal pool üle maailma, näiteks Euroopas Itaalias, Aasias Koreas jne. 2. Riigi majandusarengu näitajad ning missuguste numbrite juures on vaeste riikidega tegu? Riigi majandusliku arengu näitajad on:
vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine Uus rahvusvaheline tööjaotus · Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks osadeks, tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad. Tootmisprotsessi peamised osad:
Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kujunes ühiskondlik tööjaotus, rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult
1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek
Sissejuhatus majandusse Majandus inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandusgeograafiline asend Riigi asend teiste riikide suhtes, turgude ja tooraineallikate suhtes. Riiki läbivate rahvusvaheliste transporditeede, rahvusvaheliste sadamate ja lennujaamade olemasolu. Majanduse spetsialiseerumine Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg - välissidemed - riigi poliitika Loodusvarad ja looduslikud tingimused
põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks., industriaalühiskond- ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. infoühiskond- on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Korilus- marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks. geograafiline tööjaotus- tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingi tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel. rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb mitmes riigis. SKT- rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
