eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted; Õigusfilosoofia õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad. Küsimused üldse, ükskõik mis eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant). Teoreetiline filosoofia ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia
muuda juhiseid. · Käsundisaaja ei vastuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Käsundi isiklik täitmine · Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Huvide konflikt · Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud. · Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. 2
kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele. Frantsiisiandja õigused on frantsiisi eelduseks ja esemeks. Käesoleval ajal antav frantsiis on reeglina täisfrantsiis, st lepinguga antakse õigus kogu äritegevuse korraldusele. Täisfrantsiis hõlmab kogu frantsiisileandja väljatöötatud äritegevuse korraldust, sh
Tehingu vormi nõuded võivad pooled ka ise kokkuleppes määratleda. Vorminõuete eiramine võib kaasa tuua tehingu tühisuse. Tehingud liigitatakse : A: olenevalt mitme isiku tahteavaldused on vajalikud juriidiliste tagajärgede saabumiseks. · Ühepoolsed lepingud- piisab ühe poole tahteavaldusest nt testament · Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo isikutele õigusi ja kohustusi juurde kohustustehing on alus käsutustehingule. D: Kehtetud tehingud tehingu kehtetus seisneb selles, et ta ei loo soovitud õiguslikke
subjektiivseid õiguseid, mõtlema, kes garanteerib selle subjektiivse õiguse. Lõppastmes peab selle subjektiivse õiguse garanteerima ka riik ise. 1. Mida tähendab õiguse subjekt? Selgita! Õiguse subjekt on isik, juriiidiline või füüsiline isik, kes saab olla õigussuhte üheks pooleks ning kes saab kanda õigusi ja kohustusi. 1. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. Esemed võivad olla kohustustehingute objektiks ja käsutada saab esemeid vaid juhul kui õiguskord sellise võimaluse annab. Esemed liigituvad asjadeks, nõueteks, mittekehaliste hüvede osas
Lisaks võib esitada kahjutasunõude (AÕS § 84 ja 85, VÕS § 1043 jt) Samuti õigus nõuda omanikult nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks (AÕS § 249´) Eraldi hoonestusõiguse liigiks on korterihoonestusõigus Korteriomandiseadus §24. Korterihoonestusõigus (5) Hoonestaja võib jagada talle kuuluva hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks maatüki omaniku nõusolekul. (6) Maatükk ei või olla üheaegselt korteriomandite esemeks ja koormatud korterihoonestusõigusegaesemeks korterihoonestusõigusega. (7) Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende ruumide juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. (8) Igale korterihoonestusõigusele avatakse ühel ajal kinnistusregistri iseseisev osa ja hoonestusõiguse senine registriosa suletakse
kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Maaklerilepingu mõiste Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua, kuni
Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem piiranguid selle õiguse teostamisele (piirangud peavad olema sätestatud seaduses) vt. PS § 32.
käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. d) Käsundisaaja ei vastuta eelpoolt toodud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Käsundi isiklik täitmine Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Huvide konflikt Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud (623) Nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust
◦ Aegumise algus TsÜS §147, oluline erand VÕS §227 • Müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete aegumistähtajast tuleb eristada tähtaega, mille jooksul ilmnenud asja puuduste eest müüja vastutab §218 lg2 1.lause Kasutuslepingud Üürileping • Üürilepingu mõiste §271 • Üürileping sarnaneb rendilepinguga, mõiste osas vt §339 • Üüri- ja rendilepingu erinevused: ◦ Erisused objekti osas: ▪ Üürilepingu esemeks on ainult kehalised esemed ehk asjad ▪ Rendilepingu esemeks võib olla mistahes ese, s.t. ka õigused ja muud mittekehalised esemed ◦ Kui lepingu esemeks on kehaline ese, tuleb lepinguid eristada lähtuvalt nende eesmärgist: ▪ Üürilepingu eesmärk piirdub asja reaalse kasutamise võimaluse tagamisega üürnikule ▪ rendilepinguga on tegemist siis, kui asja soovitakse kasutada selleks, et seda
Akt (edaspidi Osaühing) osakapitali suurendamiseks. 2. Mitterahalist sissemakset hindab Osaühingu põhikirjast lähtudes Osaühingu juhatus koosseisus juhatuse liige, Mitterahalise Sissemakse Hindamise Akt (edaspidi Hindaja), kes vastutab ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest. 3. Vastavalt osanike otsusele suurendatakse käesoleva akti raames Osaühingu osakapitali mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on: 4. Hindaja, tutvunud Hindajale esitatud ülalloetletud mitterahalise sissemakse esemetega (edaspidi Hindamisobjekt), leidis: 4.1. Hindamisobjekt on heas korras ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt. Hindamisobjekti kulum (väärtuse langus) vastab sarnase objekti tavapärase kasutamise käigus tekkivale väärtuse langusele. Hindamisobjekti pole varjatud puudusi. 4.2
Müügileping on seega kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega seega veel omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing (vt TsÜS § 6 lg 3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese e asi Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lõike 1 lõpuosas. Ostjal on kaks peamist kohustust: 1) ostja on kohustatud tasuma müüjale ostuhinna (selle kohta sisaldub erisäte ka VÕS §-s 213) ning 2) ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. Praktiliselt on eelkõige oluline ostuhinna tasumise kohustusega seonduv. Ostuhind tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal, kohal ja viisil 8. Kinkelepingu mõiste
- valdus on seadusega kaitstud omavoli(rikkumise või äravõtmise) vastu - valdusel on kohtulik kaitse: rikkumise või äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta) Kinnistusraamat kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist Omandi esemeks iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla: · vallasomand · kinnisomand · ühine omand võib kuuluda mitmele isikule ühel ajal; on kaasomand, kus seaduses ei ole sätestatud teisiti · kaasomand on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või
2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. Demokratiseerimine- protsess, milles antakse avalik-õiguslikud ülessanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele. NEID institutsioone võib liigitada: Avalik-õiguslikeks korporatsioonideks Avalik-õiguslikeks asutusteks Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks Õiguse obekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed- seadusest tulevnevatel juhtudel teatud õigused, nõuded jam objektiivsed väärtused. Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud,
karistus[1] (kui korduvalt, siis rahaline karistus või sundlõpetamine) Korruptiivsest teost teatamata jätmine KVS §264 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni Kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmine KarS 325 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni, või arest; (kui vähemalt teist korda, kinnipidamiskoha ametniku poolt, kui üleandmise esemeks oli raha või alkohol - rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus) Jälgimikaamerad Justiitsministeerium kinnitab, et kõige enam on inimestelt nõutud altkäemaksu tehnoülevaatusele minnes. Uuel aastal jõustuva liiklusseadusega pannakse tehnoülevaatuspunktidesse jälgimiskaamerad. Kuidas toimida? Pöördudes isiklikult Kui on soov jääda või avalduse vormis anonüümseks, võib
TsK § 249, § 250 ja § 251. Asjas tuleb kohaldada TsK § 248, milles sätestatakse, et kui müüja, rikkudes lepingut, ei anna ostjale müüdud asja üle, on ostjal õigus muuhulgas keelduda lepingu täitmisest. Hageja kui aktsiate müüja rikkus lepingut ning ei säilitanud müügilepingu eset. Maakohus leidis ekslikult, et see asjaolu on käsitatav TsK § 251 alusel asja kvaliteedipuudusena. Maakohus tuvastas õigesti, et müügilepingu esemeks olid aktsiad, mis annavad osaluse majanduslikult toimivas äriühingus. Vaidlusaluse lepingu esemeks olnud aktsiad kaotasid aga AS Satwo likvideerimismenetluse alustamisega oma olemasolu aktsiana, sest pärast likvideerimismenetluse alustamist ei olnud aktsionäril õigust ega võimalust realiseerida aktsiast tulenevaid õigusi, samuti ei olnud aktsiaseltsi eesmärgiks enam äritegevus, vaid olemasolevate õigussuhete likvideerimine. AS Satwo oli
Elastsusjõud - keha kuju ja mõõtmete muutmisel tekkiv jõud. Tekib keha kuju või ruumala muutmisel Püüab taastada keha endist kuju ja ruumala On suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule Deformatsioon - keha osakeste vastastikuse asendi muutus, mis on tingitud selle keha kuju ja mõõtmete muutusega.(tõmbe, surve, painde, väände ja nihkedeformatsioon) Raskusjõud mingi eseme poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Näiteks selleks esemeks võib olla Maa. Gravitatsioon F = G*Mm/r2 Valemid: F=ma m=F/a a=F/m F = G*Mm/r2 G=F*r2/Mm mg = G*Mm/(R+h)2 F=uN am=uN a=ug Fe=k*x k=Fe/ x x=Fe/k k-jäikustegur x-pikenemine või lühenemine
Märgista a. lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu lepingu sõlmimise ajal oli selle küsimus täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. b. eellepingus kokkulepitud lepingu sõlmimise ajaks oli seadus muutunud ning kehtestatud poolte soovitud kirjalikule lepingule notariaalse vormi nõue c. leping on sõlmitud seaduses ettenähtud vormist erinevas vormis d
neile kohaldatakse asjadekohta kehtivaid sätteid. asju liigitatakse : kinnis ja vallasasjad, asendatavad asjad ja äratarvitatavad asjad) Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik ebaseadulik, heauskne või pahauskne Omand in isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks. Seda reguleerib võlaõigusseadus 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole
frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele. Frantsiisiandja õigused on frantsiisi eelduseks ja esemeks. Käesoleval ajal antav frantsiis on reeglina täisfrantsiis, st lepinguga antakse õigus kogu äritegevuse korraldusele. Täisfrantsiis hõlmab kogu frantsiisileandja väljatöötatud äritegevuse
enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varastavad peategelase Kadri luuletuste kaustiku. Hiljem imestavad rühmakaaslased, miks Kadri luuletuste võõraste silma alla sattumist nii väga üle elas. Luule, mis Kadri jaoks oli sügavalt isiklik, tundus teiste tüdrukute jaoks pigem loominguna, mille üle võiks avalikult uhke olla. Kuid Kadri tundis
Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused 11. Kes või mis on valduse teenija? - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud korralduste kohaselt võimu teostab. Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse kaitsmisväärne huvi.Valduse teenija ei tohi korralduste piiridest väljuda. 12. Millised tunnused iseloomustavad kaudset valdust
töötulemuse eest Koosseisu kuulumine Jah ei puhkus jah ei Pidev tööstaas jah ei tähtaeg Üldjuhul tähtajat Tähtaeg määratud Tööõiguse õiguslik seadus Tööõiguse esemeks on inimtöö. Tööõigus on õigusnormide kogum. Tööleping tunnused 1. tööjõu käsutusse andmine 2. kokku lepitud töötegemine tähtajalise või tähtajata lepingu puhul. 3. Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile 4. tasuline töö 5. töötingimuste kokku leppimine. Tööõiguse asend õigussüsteemis: tööõigus kuulub eraõiguse valdkonda.
ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseadulik, heauskne või pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 1. kaasomand: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 2. ühisomand: kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9)
a siis kui võlausaldajal on õigustatud huvi täitmise vastuvõtmisest keelduda. Võlausaldaja ei või nõuda täitmist enne kokkulepitud või kohustuse olemusest tulenevat tähtpäeva. Kui võlausaldajal ei ole õigust keelduda enne tähtaega täitmise vastuvõtmisest, siis peab täiendavad kulutused, mis on seotud enne tähtaegse täitmisega, kandma võlgnik. Täitmise kohaks nimetataks kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo. Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks kui võlgnik täidab kohustuse lepinguga või seadusega kindlaksmääratud kohas. Täitmise koht on oluline mitmest aspektist, sest täitja peab kandma täitmise kulud ja ebamugavused. Rahalise kohustuse täitmise koha puhul eeldatakse, et rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhtega kõige enam seotud tegevuskohas. Selle puudumisel võlausaldaja elu- või etgevuskohas. Asja üleandmine peab toimuma kohas,
Seadus võeti Riigikogu poolt vastu 9.juun 1993.a ning jõustus 1.dets 1993.a koos kinnistusraamatuseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusega. Seadust muudeti 1.juulist 2002.a seoses võlaõigusseaduse jõustumisega. Muudatused jõustusid 1.juulil 2003.a. Asjad on kehalised esemed (objektid). Õigused ise on ka isikute poolt kasutatavad, loovutatavad ja realiseeritavad, kui ei ole tegemist isiklike õigustega või perekonnaõigustega. Õiguste esemeks võivad olla ka muud hüved (nt leiutised). Kehaliste esemetena võib käsitleda kõiki esemeid, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad. Asi on see mis on haaratav. Asi ei ole ka elava inim keha, samuti sellega püsivalt loomulikult või kunstlikult ühendatud kehaosad. Laipa vaadatakse küll asjana kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed. Asjaõigused saavad reeglina tekkida asjadele ja erandina õigustele; ka
eine) Sisutuses ja dekooris keskne roll tekstiilidel kerged, teisaldatavad, multifunktsionaalsed: kasutatavad nii ruumide jagajatena, seinakatetena, voodi- ja põrandavaipadena, kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaadavast tugevast ja vastupidavast tammepuust. Tähtsaimaks esemeks ilmselt kirst või kast, mis algselt valmistati õõnsast puutüvest ja varustati raudvitstega tarvitatud reisidel asjade kaasavõtmiseks, püsivalt hoiupaigana, istmena, lauana, magamisasemena. Istmeteks pingid ja järid. Ilmselt ainult tähtsad ja rikkamad isikud lubasid endale tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde")
Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule.
peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe. Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole. Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab tahet lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Lahutamine peab olema lõplik. Päraldise instituudi eesmärgiks on hõlbustada omandamist ja koormamist Päraldisele laienevad õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi. nt. maatüki võõrandamisel läheb üheaegselt üle ka omand päraldistele, hüpoteek laieneb ka kinnisasja päraldistele.
või lepingust ülesseütlemise vahel) o Konsumtiivne konkurents-kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu) Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegemist mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga! Tõlgendamise esemeks on algfaasis õiguse tekst.Tõlgendamise abil väljendatakse õiguse mõtet täpsemalt ja selgemalt kui seda on tehtu dõiguse normis. Tõlgendamise lähtepunktiks on antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste normide seast ja normi tekstiga tutvumine(kogu tekstiga). Kõrgemalasuv norm ületab madalamatasemelise normi. Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi.
muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut.
Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut.
(3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid 2) Asjaõiguslikku ostueesõigust – seatakse üksnes kinnisasja koormamiseks kas konkreetse isiku või kinnisasja igakordse omaniku suhtes (AÕS § 256) Võlaõiguslik ostueesõigus: 1. Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid 2. Esemeks võivad olla nii kinnis- kui vallasasjad kui ka õigused 3. Ei ole seega ülekantav (kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle pärijale) 4. Ostuõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (VÕS § 224 lg 1) 5. Ostueesõigust omav isik võib oma õigust teostada siis, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu (VÕS § 224 lg 3) 6. Toimub ostueesõigust omava isiku poolt avalduse tegemisega müüjale (VÕS § 224 lg 4)
AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud kahju nii suur, nagu viivisena märgitud. Lisaks on hea usu põhimõttega vastuolus viivise nõude esitamine alles üksteist kuud pärast lepingu lõpetamist. Kellel on õigus? Selgita olukorda? Liisinguleping -Antud olukorral As Nord on õigus võlgnevuse tasumist nõuda -Kui lepingus on viivis ettenähtud, siis võlgnik maksab nii palju kui on
Kinnituskiri Kinnituskirjaks nim. pärast suulise kokkuleppe saavutamist teisele poolele saadetud tahteavaldust, milles kinnitatakse lepingu sisu ja oma tahet olla kinnituskirjas näidatud tingimustel lepinguliselt seotud. Eelleping Tüüptingimused lepingu sõlmimisel 1.3 Lepinguline õigussuhe. Lepinguline õigussuhe elemendid: Subjektid- - pooled (võlgnik, võlausaldaja) - kolmandad isikud. Lepingu ese- kohustused, õigus, tööleping ( ese- asi- hüve) TsÜS § 48 esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi- on kehaline ese. Kinnisasi- on maapinna piiritletud osa ( maatükk) Asi mis ei ole kinnisasi, on vallasasi Lepingu sisu lepingu tingimused ( lepingu tingimustes tulevad õigused ja kohustused) - olulised tingimused; a)lepingu eesmärgist või olemusest tulenevad tingimused, b) seadustes olulisteks nim. tingimused, c) mis tahes tingimused kui seda nõuab üks pool.
hüpoteek või vallaspant, kinnipidamisõigusega, käendusega, garantiiga, käsirahaga, leppetrahviga või viivisega. Lepinguid võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise
omavalitsusasutus. 2.2 Kasutuslepingud Kasutuslepingu alusel toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutamine toimub ajaliselt kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega. Seega loob antud leping kestusvõlasuhte. 2.2.1. Üürileping Üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. Üürileping on üks levinuim lepinguliik ning selle esemeks võivad olla eluruumid ja ka kõik muud esemed. Üürileandjaks on asja omanik või mingi piiratud asjaõiguse omaja. Üürnik võib asja anda ka allüürile. Üürilepingu sõlmimisel on oluline üürileandja ja üürniku õigused ja kohustused võimalikult täpselt kindlaks määrata, et vältida võimalikke vaidlusi. 2.2.2. Rendileping Käesoleva lepinguga kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme
*kingisaaja sureb 10. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. *töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult *tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. *töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma *töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest *töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest 11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga
Subjektiivne õigus - käitumise võimalus või ka õigustatud poolele käitumise õigustus, mis on tagatud õigussuhte kohustatud poole juriidilise kohustusega. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest tulenev vajaliku käitumise liik ja määr. ÕIGUSSUHTES PEAVAD SUBJEKTIIVNE ÕIGUS JA JURIIDILINE KOHUSTUS KORRESPONDEERUMA. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Esemed asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õigussuhte objektiks. (TsÜS) Asi kehaline ese Ka õigus võib olla õigussuhte objektiks. Muud hüved enamasti intellektuaalse loomingu viljad.
tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. d. Käsundisaaja ei vastuta eelpoolt toodud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Käsundi isiklik täitmine Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Huvide konflikt Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud (623) Nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga
Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3
Mehed on Seemani sõnul need, kes teevad tööd, sõdivad, mängivad, lõbutsevad ja joovad. Naised on aga olnud süütukesed ja veetnud oma aega kirikus veel enne seda kui leiutati soppamine, mis muutus nõrgemale soole parimaks meelelahutuseks ja rahakotitühjendajaks. Näitleja lavale astumine haaras koheselt vaatajate tähelepanu ning hakati asja lähenema kaudselt.. Lavakujundus oli üldplaanis väga lihtne ja tavaline. Laval oli vaip ja tool. Tool oli üheks tähtsaks esemeks terves etenduses, kuna tuleb ikkagi arvestada vajadusega, et näitleja vajab istumiskohta, mida etendaja ka tegi mitmeid kordi. Valgustus oli näitlejale suunatud, et kõik näeksid, kes jagab neile seda sügavamõttelist ja keerulist teksti, mida nad kuulama on tulnud. Muusikat kasutati paaris kohas, kus taheti juttu rohkem mõjuma panna ja edasi anda selgemat tunnet. Kohad kus räägiti teadmatusest, veidi segadusest ja ka hirmudest, mis hakkasidki mõjuma
Seetõttu kohaldatakse senise võlgniku, kohustusega ühinenud isiku ja võlausaldaja suhetele täiendavalt solidaarvõlgnike sätteid (vt VÕS §-d 65-70). Kui leping on üle võetud, on kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud ülevõtjale (vt VÕS § 179 lg-d 1 ja 2). Teisiti öeldes, lepingu ülevõtmine kujutab endast tehingut, mille tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks?
Selle rühma tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve. Töövõtuleping on teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike lepingus kindlaks määratud eesmärgi saavutamisele. Oluline ei ole mitte kohustuste täitmise protsess, vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS §635 lg1). TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna Alluvussuhe puudub Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult TVL kirjeldatakse tehtav töö
a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2. Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant) ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID TsÜS § 48. Eseme mõiste: Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 49. Asja mõiste: (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ”kehaline” - midagi meeltega tajutavat, seda on võimalik ruumiliselt piiritleda ja reaalselt valitseda.
Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam. Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb ikkagi kahest subjektist 1) aktiandja - haldusekandja organ(riik) 2) normiadressaat e isik kellele akt on suunatud) . Akti eesmärgiks on halddussuhte subjektiringi määratlemine. haldussleping ( kaks vähemalt kattuvat tahteavaldust). Haldusaktil on reguleerimise esemeks on avaliku halduse mingisuguse suhete valdkond, viis või iseloom võib olla erinev, võib olla kohustav / keelav / lubav. Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel . Kõige kasutatavam meetod : 1)normist kinni pidamine 2) normi kasutamine 3) normi rakendamine Haldusakti mõiste formaalses tähenduses halduse organistatisooni kuuluva avaliku halduse kanja organi iga akt sõltumata selle materiaalsest sisust. Kontrollida on vaja väljaandjat.
Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9. Kuidas toimub lepingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramine, kui lepingus puudub kohaldatava õiguse kokkulepe? Millistele piirangutel tuleb tähelepanu pöörata? 1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt,
Omandiõiguse üleandmiseks tuleb isikutel sõlmida asjaõiguslik tehing, mille alusel toimub omandi üleminek. Kui kinnisasjade võõrandamise korral sõlmitakse asjaõiguslik leping notariaalselt, siis vallasasjade võõrandamisel seisneb asjaõigusliku tehingu tegemine asja üleandmises müüjalt ostjale. Samas võivad müüja ja ostja omavahel sõlmida ka vallasasja müügi puhul eraldi asjaõigusliku lepingu omandiõiguse üleminekuks. Müügilepingu esemeks asjad. Asi on kehaline ese. Lähtuvalt VÕSist kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Näiteks müügilepingu esemeks olla autoriõigused. Õiguste müügi korral peab müüja võimaldama ostjale õigus(t)ega seotud valdusõiguse ja kasutusõiguse ülemineku
17 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 148-150. 18 AÕS § 171 lg 1-2 19 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 150 10 3.2.1. Kasutusvaldus Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas- ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvaldus vallasasjale (näiteks transpordivahendile) tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale (näiteks korteriomandile, maatükile) tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele (näiteks võlanõudele, aktsiale) tekib vastava õiguse üleandmisega.
annaabi.ee 
