vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelistused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi induktiivset ja deduktiivset. Induktiivne tunnetusviis osutab sellele, et teadvuse kategooriad võivad kujuneda kild killu haaval hangitava teabe põhjal, et tunnetus töötab nii-öelda altpoolt ülespoole ning et inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest (bottom-up processes). Deduk- tiivne tunnetusviis seevastu osutab, et inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on
Õiguse horisontaalsed tunnetusviisid on: a) õiguse filosoofia b) õiguse ajalugu c) õiguse sotsioloogia d) õigusdogmaatika /jurisprudents/ 2) vertikaalsed küsimused õigust on võimalik tundma õppida mitmetasandilise tundmaõppimise teel. MLA - Multi Level Approach. Esitame samuti õiguse kohta küsimusi, kuid lähme sügavuti. Õigust peab tundma õppima igakülgselt. Tuleb tundma õppida kõiki õiguse tunnetusviise. 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis Õiguse filosoofia uurib õiguse põhimõttelisi küsimusi. Õiguse filosoofia eseme moodustavad: maailm kui olemine, õiguse äratundmine (subjekt) ja õiguse eksisteerimisviis (õigus kui protsess). Õiguse filosoofia põhiküsimused jaotuvad kolmeks suureks probleemide ringiks: 1. Kas õigus on olemise komponent ja kas ta eksisteerib inimeste jaoks kui reaalselt olemasolev objekt? Jaatavalt vastab õiguspositivist. Õiguspositivistile piisab sellest, kui ta leiab normi, siis
Õe kohta saab esitada küsimusi ka mitte ainult horisontaalselt. Õt peab tundma õppima mitmetasandiliselt: Õlik praktika ↔ Praktiline (dogmaatiline) Õteatud jurisprudents ↔ Jur. meetodiõpetus ↔ Üldine õpetus Õteadusest/Õe teooria ↔ Lingvistika, Õlingivistiga ↔ Sotsioloogia, Õlik sotsioloogia ↔ Filosoofia (Õe, riigi ja sotsiaalne filosoofia), Õe loogika. 1. 2. Õiuse tunnetusviisidest I. 2.1. Õe filosoofia kui Õe tunnetusviis Hea ja õiglase Õe järgi on ikka ja alati küsitud. Õ f tegeleb juriidil põhimõttel küsimustega. Nende põhimõtteliste küsimuste tunnetamisega, nende üle diskuteerimisega, küsimustele vastuste leidmisega. Õ f-ga tegeleja peab omama süstemaatilisi teadmisi nii Õest kui filosoofiast. Ajalooliselt kasvasid üksikteadused välja filos-st. f-t on väga raske määratleda. F põhiküsimused on jaotatud 3 probl-ringiks: kas õ on olemise komponent? –millest lähtuvalt
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse
mulle tundus, et ta passis alati kuidagi minu lähedal, nii et ma ei tundnud end kunagi vabana."(Bill Naughton: Alfie. Tlk. V. Raud. Tln, 1969) Heideggeril on kolm eksistentsiaali (olemise struktuurid): 1. Leidumus (Bestimmung) seondub meeleoluga, tundemaailmaga, mille kaudu olemine on maailmale avatud, viis, kuidas olemine Da ist ehk olemas on. 2. Mõistmine see pole tunnetusviis või meetod, vaid olemasolemise määratleja, lahutamatu omadus. Mõistmises on võimalused nii või teisiti olla. Mõlemad eeldavad in der Welt Sein`i, avatust. Mõistmisel on visandiiseloom (Entwurfcharakter). Et hakkama saada väljakutsetega, mida elu inimestele esitab, teostab meie mõistmine üha visandeid, mis piiritlevad meie endi võimalikkusi ja koos meie olemisvõimelisust. selline mõistmine määratleb end hoole (Sorge) kaudu, mis on viis,
Esimene vastuväide on: objekti vastandus ei kattu tunnetusviisi vastandusega. Windelband ütleb, et objektid võivad olla samad, aga tunnetuviisid erinevad; ja vastupidi. Teine vastuväide: kehaline ja vaimuline substants, Locke viis selle tagasi tunnetusele (väline ja sisemine taju). Väline käsitleb kehalist ja sisemine vaimset; viimaseaja tunnetuskriitika on pannud selle kahtluse alla nagu sisemine tunnetuskriitika. Sisemine taju on privaatne; ega ole teaduslik tunnetusviis. Kolmas vastuväide: isegi kui eeldame, et on olemas sisemine taju ja vaimuteadused on sellised, mis kasutavad sisemistaju et käsitleda oma valdkonda; see ei pea paika, sest need käsitlevad ka selliseid asju, mis on välises tajus (sõjad jne). Neljas vastuväide: psühholoogia ei sobi sellisesse liigendusse, sest selle objekt on vaimne, aga menetlus on loodusteaduslik. Tuleks pakkuda välja midagi muud. Annab asemele loogilismetodoloogia – sel juhul vahekord muutub vastupidiseks
Eriti räägib 1-3 tunnetusvõimest, muud on niisama möödaminnes kirjas. Selline kriitiline analüüs peaks viima vastusele, mida ta otsib. 2. Seminar. 1-5 prg Metafüüsika eripära ja tema võimalikkus. 19-38 lk. Küsimus: mis on metafüüsika eripära?(?) Võrrelda teiste teadustega. Metafüüsikat vaadeldi teiste teadustega. Leida eripära teistest teadustest. Tuuakse välja kolm kriteeriumit: objekt, tunnetusallikas ja tunnetusviis. Küsimus allika järele ehk kus meie teadmised pärinevad. Teadmise allikaks jagunevad empirismiks ja ratsionalismiks. Räägitakse metafüüsilisest tunnetusest ehk tunnetus ei saa olla kogemusest lähtuv ja mõistusest, sest metafüüsika tähendab, et „teiselpool füüsikat“ ehk kogemusest väljaspool(mõistus ja aru tunnetusallikateks). See ongi erinevus. Metafüüsika-allikas on puhas mõistus (üheks eristuseks teadustest, aga mitte kõigist).
analüütilisemad (e suudavad analüüsida). Nemad rakendavad tajuväljale oma korrastuse. Nad ei lase endid ümbritsevate inimeste survest mõjutada ja jäävad oma arvamuse juurde. Nad näivad abstraktsemate, analüütilisemate ja impersonaalsetena. Inimestena peetakse neid külmadeks ja iseseisvateks (äärmused). Sõltumatutel on eelised toimetulekuks abstraktset analüüsi nõudvates olukordades. Analüütilisusele kalduv (väljast sõltumatu) tunnetusviis kindlustab enamikul juhtudel parema toimetuleku nii õpingutes kui töös. Õppimisel iseloomustab neid informatsiooni aktiivne töötlemine ja selgelt väljakujunenud oskused selle restruktureerimiseks. Ei saa öelda, et ühel tunnetusviisil on teise ees eelis, kuid üldjuhul tulevad väljast sõltumatud õpilased traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased ja on üldse võimekamad. Töö erineva kognitiivse stiiliga (väljast sõltuva ja sõltumatu) õpilastega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
