Elui mitmekesisus avaldub mitmetel tasemetel 1. Bioloogilise mitmekesisuse tasemed on 1. Ökosüsteemide mitmekesisus , 2. Liikide mitmekesisus , 3. Liigisisene ehk geneetiline muutlikkus 2. Mis on ökosüsteem? 1. Ökosüsteemide erilisus ja mitemekesisus põhinevad eluta looduse , nt aluspõhja ja pinnase , soojus-,valgus-ning niiskustingimuste erinevusel. 2.st mingis piirkonnas elevate liikide arv ja isendite rohkus 3. See tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust 2. Ökosüsteemi all peetakse silmas samal ajal elevate organismide vastastikuseid suhteid ja neist koos eluta keskkonaga moodistuvat tervikut. Keskkond mõjutab organisme 1. Mis on ökoloogia? 2. Nimeta abiootilsi ja biootilisi tegureid lk16 3. Mis on organismi talumispiir, ökonišš? 4. Piirav ehk limiteeriv tegur lk14.21
määral, kui kasvab nende sissetulek. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 10 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus
korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste ja nurkade mõõtmiseks, laevade, lennukite ja rakettide kiiruse ja liikumissuuna määramiseks, keevitamiseks, kõvade ja raskesti sulavate materjalide lõikamiseks, plasma kuumutamiseks (kuni temperatuurini 20106 K), spektroskoopias, holograafias ja kirurgias.[1] Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne.[1] Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2
http://www.eava.ee/ eesti lennuakadeemia eesti lennuakadeemia on alates 1993.a tegutsev rakenduskõrgkool, kus koolitus toimub lennundusettevõtete ja riikliku finantseerimise alusel keskeriõppe(4) ja diplomiõppe(%) tasemetel. Alates1.mesest septembrist jätkub õppetöö 1996.a avatud lennundustegevuse õppevaldkonnas.Õpetöö kestab 3,5-4 aastat. 1993 , (4) (%) . 1- 1996 . Lennundustegevuse õppevaldkond jaguneb järgmisteks õppesuundadeks 1.lennuliiklusteenindus 2.õhusõiduki juhtimine ja ekspluatatsioon 3.seide-ja navigatsiooniseadmete ekspluatatsioon 4.õhusõiduki hooldus 5.lennujaamade ekspluatatsioon : 1. 2. 3. 4. 5. dokumente võetakse vastu 15.06
eri tasanditel. Tavaliselt eristatakse organisatsioonis juhtimise tipp-, kesk- ja esmast taset. Tippjuhtimine vastab strateegilisele juhtimisele. Tippjuhid hierarhia kõrgeimal astmel vastutavad kogu organisatsiooni tegevuse eest. Tippjuhtide hulka kuuluvad ettevõtte või asutuse, juhatuse liikmed ja juhi asetäitjad. Keskjuhtimine vastab juhatamise ja korraldamise ning esmane tase operatsioonid e juhtimisele. Organisatsioonides on nendel tasemetel väga erinevaid ametinimetusi: juhatajad, esimehed, asetäitjad, programmi juhid jm. Keskjuhid vastutavad nende alluvuses olevate juhtide ja allüksuste töö eest. Esmatasandi juhid vastutavad otsese tootmistöö või juhtimisega mitte seotud töö tegemise eest. Esmajuhtideks on meistrid, brigadiirid, sektsioonijuhatajad jpt, kelle alluvad tegelavad vahetult toodangu valmistamise või tarbijatele teenuste osutamisega. 4 Juhi rollid
Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine ja pärilikkus on üks põhilisi elu tunnuseid Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi pugul-see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem
Kordamisküsimused 1. Mis on reflektsioon ? Vastus: Peegeldus, annab lühivaate tehtud tööst: kes tegi, mida tegi, kuidas tegi ja sellele lisatakse oma arvamus. 2. Millistest osadest koosneb essee? Vastust: Essee koosneb kolmest põhilisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja lõpp 3. Mis on pladiaat? Vastus: Kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus 4. Millistel tasemetel võib koostada uurimusi? Vastus: 1) Kirjeldav uurimus. 2) Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3)Probleemi põhjuste analüüsimine. 5. Millised on kvalitatiivse uuringu tulemused? Vastus : Ei ole matemaatilised, vaid sõnalised kirjeldused ja hinnangud, mis selgitavad, kuidas, miks ja missugune. 6. Mis on uurimus? Vastus: trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. 7. Milleks on oluline vaatlus?
Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optilinekvantgeneraator on valgusallikas, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgab koherentvalguse kitsaid kimpe . Ehitus-Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne. [1]Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt
mineraliseerumine, mis teeb toitained uuest taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. 17. Ökoloogiline püramiid, selle liigid Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4-6 taset. Esimesel troofilisel tasemel on tootjad (taimed, nende seemned, viljad, rohelised osad). Teisel tasemel on taimtoidulised loomad 1.asmte tarbijad. Kolmandal ja kõrgematel tasemetel on samuti tarbijad loomtoidulised loomad. Püramiidi tipus on tipptarbija ehk tippkiskja. Liigid: Arvukuse püramiid Näitab, et organismide arv on väiksem kõrgematel tasemetel. Kiskjaid on alati vähem kui saakloomi. Biomassi püramiid Igal troofilisel tasemel on erinev organismide biomass. Arvukuse püramiid arvestab ainult organismide arvu, mitte massi. Parem on võrrelda 1g hiirest 1grammiga oravast, kui ühte hiirt ühe oravaga. Üldiselt organismide
Spektrijooned ja energiatasemed Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. f=c/ Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E=hf H=6.62*10astmel -34 Js- Plancki konstant ja f- kvandi sagedus. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama samasuure energiahulga. Mõningane sarnasus on trepist allaveereva keha potentsiaalse energia vähenemisel. Seega on aatomis ka elektronid kindlatel energeetiliste tasemetel. Vastavate energiatasemete muster on iseloomulik igale a...
täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Kahepaiksetel muutub moondelise arengu käigus lõpmus hingamine kopsuhingamiseks Lootejärkse arengu põhietapid siin eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumit ja sigimis võimelist e. generatiivset staadiumi neile järgneb vananemine millega kaasneb raukumine Millest sõltub organismide eluiga Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus ,mis kehtib élus looduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistes mehanismidest ja keskkonna teguritest. Kõrematel organismidel eelneb surmale agoonia. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub , kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias oleval inimesele abi ei esitata järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame ja hingamis tegevus , ning kesknärvi süsteemi talitlused
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda - verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
ühiskonda edasi. Kuid elus kaugele jõudmiseks ning ühiskonna arendamiseks tuleks aga rohkem õppida. Nagu öeldakse, mida rohkem õppida seda parema töökoha saad. Tõsi, tänapäeval pole ilma kõrghariduseta enam midagi teha, sest nüüdisaegne tööturg vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, seega on kindlasti üks eelis hea haridus. Ka statistilised andmed kinnitavad, et haridus tagab edu tööturul. Kindlasti peaks siis jääma haridus kättesaadavaks kõigil tasemetel, sealhulgas kõrghariduses. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja ühisakonna arengu eeldusi ja küllap ka nendel inimestel, kes tahaksid kujuneda haritud inimeseks ja säilida haritud inimestena hoolimata sellest, et kõik ümberringi üha kiiremini muutub. Selles kiiresti arenevas maailmas, kus me elame, on vaja
Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. Populatsioonid: karpkalad Võhandu jões, pardid Emajõel; ökosüsteem: jõgi, järv, tiik, oja. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Kokkuvõte Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse
sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vagemoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium, prussakad. Loote järgses arengus eristatakse noorjärku e. Juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärgu e. Generatiivset saadiumi. Juveniilne oragnism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil oraniseerituse tasemetel. Organismi vananemine on tingitud nii pärilikkusest kui ka keskonnategurites.
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1.Bioloogia uurib elusloodust eri tasemetel, kuna kõiki elu ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Eluslooduse organiseerituse tasemed on 1)molekul 2)rakk 3)organism 4)liik 5)ökosüsteem. Nendele lisanduvad alatasemed. Eluslooduse org. tase Haruteadus Millega tegeleb? Molekulaarne tase Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasandil Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse molekulaarseid
Lk 13-Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omandus, et neid ei moodustu väljaspool organisme. 5. Milline tähtsus on organismi aine-ja energiavahetusel? Ilma ainevahetuseta ei saaks ta kätte algmaterjale keerukamate molekulide tootmiseks (taimed näiteks vajavad anorgaanilist ainet, et toota orgaanilist ainet) ning uute asjade
hakkama ei saanud. Orav küll ütles, et jõus pole asi, kuid ilmselgelt jäi raskus siiski vanaduse kaela. Teine probleem tuli välja Eesti sportlaste näol. Erki Nool ja Andrus Veerpalu olid enne olümpiavõistlusi teinud kolimisfirma, mille pärast toodigi see kirjutuslaud just Lennart Meri pööningule. Probleem ilmes selles, et meie riigis ei rahastata sportlasi piisavalt, et nad ei peaks tegema mingit lisatööd, seistes selle kõrvalt meie riigis sportlikel tasemetel. Kolmas probleem oli Eesti riigi kallis hambaravi. Ivan Orav rääkis, kuidas ta peab endal ise hambaid välja tõmbama ning plommi asemele panema, sest hambaravi on ääretult kallis. Minule see etendus väga meeldis. Kordagi ei tekkinud soovi, et see juba läbi saaks. Näitlejad olid oma rolli sügavalt sisse elanud ning oskasid hästi huumori välja tuua. Publikule paistis etendus meeldivat ning arvan, et näitlejad said sellega enesekindlust juurde.
Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omandus, et neid ei moodustu väljaspool organisme. 5. Milline tähtsus on organismi aine-ja energiavahetusel? Ilma ainevahetuseta ei saaks ta kätte algmaterjale keerukamate molekulide tootmiseks (taimed näiteks vajavad anorgaanilist ainet, et toota orgaanilist ainet) ning uute asjade tegemiseks on
kahjustusi. Kokku kestab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Kui laps sünnib varem kui36.nädalal, loetakse teda enneaekseks. Sellised lapsed vajajvad sünnijärgselt mõnevõrra rohkem hoolitsust, kuid enamasti mingeid kahjulikke järelmõjusid hilisemal eluperioodil ei tähelda. Vananemine on üldine violoogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehanismidest ja keskkonnateguritest. Kui agoonias olevale inimesele ei osutata koheselt abi, siis järgneb kliiniline surm. Selle saabudes lakkab südame- ja hinamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Kliininine surm võib kesta kuni viisminutit, enne kui saabub bioloogiline surm.
21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks . 23. Organismi elundkondade talitluse kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel regulatsioonil ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? Sellepärast et elu ilminguid on võimatu uurida korraga, kuna elusloodus on väga keerukas ja mitmekesine. Näiteks: Liigilisel tasandil ei uurita kõiki liike korraga vaid keskendutakse ühele liigile. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? Ükski eluomadus ei moodusta elu ilma teise omaduseta. Kui mingil objektil on aine- ja energiavahetus, siis ei oleks see elu tunnus ilma paljunemiseta. 27. Miks bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad?
Bioloogia 1. KT kordamisküsimused Lk 13 Mida uurib bioloogia? Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Kõiki planeedil Maa elavaid organisme ning kooslusi. Millised eluomadused on rakul? Rakuline ehitus. Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omadus, et neid ei moodustu väljaspool organisme. Milline tähtsus on organismi aine- ja energiavahetusel? Ilma ainevahetuseta ei saaks organism kätte algmaterjale. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Paljunemise tulemusena järglane kasvab oma vanema sarnaseks, kuid arengu käigus
Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub toiduvõrgust vähehaaval soojusena. Termodünaamika II printsiip kehtib ka ökosüsteemidele: Toiduahela igal järgmisel lülil on saadaval üha vähem kasulikku energiat. Iga samm ahelas edasi tähendab energia ümberlaadimist, mis toob kaasa soojuskao. Seepärast on röövloomi vähem kui saakloomi. Energiakasutuse efektiivsus on ahela eri tasemetel erinev, aga üldiselt madalam kui 10%. Tegelikult toimuvad paljud meie ümber looduses toimuvad protsessid termodünaaamika teise printsiibi järgi ehk siis potensiaalide ühtlustumise suunas, mille tulemusena saavutaks iga isoleeritud kehade süsteem ajapikku püsiva tasakaaluoleku. Nii toimivad näiteks õhurõhk ja õhutemperatuur. Lõppkokkuvõtteks termodünaamika teine printsiip kehtib igal pool meie ümber ja ka meie ise
Ontogenees - Isendi areng viljastumisest surmani e. tema individuaalne areng Partenogenees - Kui uus organism saab alguse viljastumata munarakust e. neitsisigimine (nt. mesilased ja lilled) Kehaväline viljastumine - Esineb enamikul selgrootutel ja mõnel selgroogsel loomal. Sugurakkude arv on väga suur kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (nt. kalad ja kahepaiksed) Kehasisene viljastumine - Esineb lülijalgstel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Täismoondeline areng - Esineb suuremal osal putukatel. Nende munast koorub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ja siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. Vaegmoondeline areng - Sellise arengu korral jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Lootejärgse arengu p...
2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3. Vananemis periood, millega kaasneb raukumine Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi. Eluiga on määratud geneetilisest materjalis ja keskkonna teguritest. Bioloogiline kaitse vananemise eest: 1. Väga pikk suguküpsuseelne areng. 2. DNA vigade leidmine ja parandamine 3. Organism kindlustab enda sisekeskonna stabiilusese 4. Kehavõõraste ühendite lagundamine 5. Atkiivkaitse (õgirakud, antikehad) 6. Kehavõõraste ühendite/organismide isobeerimine 7
Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Tavaliselt on järglased vanemate sarnased see tuleneb pärilikkusest. · Pärilikkus on ka elu tunnus. · Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Elu organiseerituse tasemed Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kude on elu üks organiseerituse rase. Teadus, mis uurib kudesid, nim. histoloogiaks. Organit võib ka lugeda elu organiseerituse tasemeks. Elundkond on elu organiseerituse tase. Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.
elutegevusega, nt sahhariidid. Rakk- kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete esinemine. Prokarüootne rakk- eeltuumne, seda iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete puudumine. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Areng- avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel. Populatsioon- organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase.
Complete kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure Complete - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel Mark 1.0 out of 1.0 sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Question 5 Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G)
üldine enesehinnang, sellele on allutatud kaks spetsiifilisemat enesehinnangut (akadeemiline ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt kinnitust, kuid siiski on vastuseta jäänud mitmed teoreetiliselt olulised küsimused, mis seavad mudeli kehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. KASUTATUD KIRJANDUS Allik,J;Konstabel,K;Realo,A; TÜ Kirjastus,2003,Isiksusepsühholoogia.
Organid Kindla ülesandega kudede kogum. 7. Elundkonnad eh organsüsteemid Kindla ülesandega organite kogum. 8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9. Populatsioonid Sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal. 10. Liigid Sarnase ehituse, geneetika ja talitlusega organismid. 11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus. Bioloogia on eluteadus, sest Bioloogia uurib elu kõigil organiseerituse tasemetel Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees Teaduslik fakt on kontrollitud teaduslike meetoditega
sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis. • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Pere/leibkond – tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus). • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus
talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. Sugulise paljunemise korral algab organismi areng viljastatud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Areng võib olla otsene või moondeline. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Hulkraksed organismid v6tavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Üherakulistel närvisüsteem puudub. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu, mis
SOTS. TURVALISUS tähendab ühiskk. terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa
Ajalugu: Pioneeripataljon loodi 1917 aasta 15 detsembril. 21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus Insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks sapöörrood ja seejärel ka teine sapöörirood.Esimese sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris ja veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. Esimene sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimeseks ülesandeks oli Pljussa jõe silla purustamine, et nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. Teine sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus Lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu Rahu järgset riigipiiri.Peale Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas Inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid Inseneripatal...
regulatoorsel tasandil. Aine-ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide elukeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. see võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib elusloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi etappe: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine ja kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Teadusliku meetodi rakendamisega jõutakse teaduslike faktide ja seadusteni
· FVC - forsseeritud vitaalkapatsiteet · ·FEV1 - esimese sekundi jooksul väljahingatav maht e. nn. "esimese sekundi ekspiratoorne maht" · ·Suhe FEV1/FVC (Tiffeneau indeks, normaalselt >70%) näitab hingamisteede läbitavust (<70% viitab obstruktsioonile) · ·PEF ("Peak Expiratory Flow") ekspiratoorne tippvool · ·MEF ehk FEF 75, 50, 25 - (Maximal Expiratory Flow e. Forced Expiratory Flow) hingamisteedest väljuva õhu kiirus tasemetel 75%, 50% või 25% FVC-st · ·MMEF (Maximal Mid-Expiratory Flow) keskmine õhuvoolu kiirus vahemikus, mil välja hingatud on 25%- 75% FVC-st Võimalused alveolaarõhu uuendamiseks · Jõudeolek Alveolaarõhu uuenemise Sportlase VK= 4000 ml koefitsient: Sellest VT = 600 ml SHRM = 2000 ml 600 - 150 = 0,16
Ökoloogiline püramiid moodustatakse ökosüsteemi kõigi troofiliste tasemete biomassi (või arvukuse või produktsiooni) kujutamisel vastava suurusega ristkülikutega: mida suurem biomass (arvukus, produktsioon), seda suurem ristkülik. Püramiidi saamiseks paigutatakse tekkinud ristkülikud kasvavalt üksteise kohale. Sellest tuleneb, et enamasti moodustavad tipptarbijad (kiskjad, röövlinnud) ökoloogilise püramiidi tipu, selle aluse aga taimed. Vastavalt troofilistel tasemetel paiknevate isendite hulgale või biomassi juurdekasvule ajas eristatakse järgmisi püramiide: · arvukuse püramiid ristküliku suurust arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi; · biomassi püramiid (biomassi järgi); · produktsioonipüramiid (juurdekasvu järgi).
Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. Lootejärgse arengu põhietapid 1) noorjärk e juveniilne staadium algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Selles staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus täiustub. 2) sigimisvõimeline e generatiivne staadium. 3) vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest mehanismidest ja keskkonna teguritest. 8. Agoonia enamiku elundkondade talitlus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Agooniale järgneb kliiniline surm. 9. Kliiniline surm selle saabudes lakkab südame ja hingamis tegevus ning kesknärvisüsteemi töötamine. Kestab 5 minutit, järgneb bioloogiline surm. 10. Mis on pärilikkus
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst
5. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: EKSPERIMENTAALGRUPP ja KONTROLLGRUPP. 6. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse ETOLOOGIAKS. 7. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa HUMORAALSEL ja NEURAALSEL regulatsioonil. 8. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse HÜPOTEESIKS. VASTA KÜSIMUSTELE JA SELGITA 1. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel, sest kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. (Liigi tasandil ei uurita kõiki liike korraga, vaid keskendutakse ühele liigile) 2. Elu omadused on omavahel seotud ükski elu omadus ei moodusta elu ilma teise omaduseta. (Nt: Kui mingi objekt reageerib ärritusele, ei oleks see elu tunnus ilma paljunemiseta) 3. Bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, sest need saavad tekkida ainult organismis
2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikkus on eluslooduse üldine seadus pärasus, järglased sarnanevad vanematega Kuidas toimub organismide areng : 1. Sugulisel paljunemise korral algab organismis areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga kehaosa eraldumisega vanemorganismist 2. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul- see avaldub ka elu organiseerituse kõigil tasemetel 3. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes Kuidas organismid reageerivad ärritusele: 1. Kõik organismid reageerivad ärritusele ( nt: kui sa puudutad teda ) 2. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub 3. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele , paljunemine ja areng Elu organiseerituse tasemed: 1
Elu iseloomustavad tunnused, omadused · rakuline ehitus (biomolekulide esinemine) · kõrge oraniseerituse tase · aineja energiavahetus · stabiilne sisekeskkond · reageerimine keskkonna muutustele, ärritustele · paljunemine · kasvamine ja areng Areng on muutus rakus. Kasvamine on lihtsalt organismi suurenemine, areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. biosfäär>ökosüsteem>liik>populatsioon>organism>organ>kude>rakk>organell >molekul >aatom 1.2. Eluslooduse oraniseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase · Biomolekulid > orgaanilised ained Näiteks: Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped, DNA ja RNA Teadused: molekulaargeneetika, molekulaarbioloogia 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. Teadused: tsütoloogia 3. Koe tase
vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel? Kui biomassi ja produktiivsuse näitajad toiduahelates vähenevad (ökoloogilises püramiidis alt üles), siis akumuleerunud keskkonnamürkide osatähtsus ja kontsentratsioon organismides suureneb umbes kümnekordselt iga tarbija astme tõusuga. 9) Millised kooslused on pärast laanemetsa põlengut 10, 70, 120 ja 250 aasta pärast? 10 aastat pärast põlengut moodustub pioneerpuuliikidest looduslik kase-haava-männi uuendus.
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
Sugulise paljunemise korral algab areng viljastunud munarakust, mittesugulisel mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandavad isendid uusi sise-ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad väliskeskkonnaga. Areng lõpeb surmaga. Eluiga sõltub organismi pärilikkusteguritest ja keskkonnateguritest. Areng ei ilmne ainult üksikorganismi puhul, vaid elu organiseerituse kõikidel tasemetel Kuidas organismid reagreerivad ärritusele? Hulkraksed võtavad infot vastu meeleorganitega. Üherakullistel närvisüsteem puudub, selle asemel on spetsiaalsed valgusmolekulid välismembraanis, mis annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb või kaugeneb välisärritajast. Elu iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reagreerimine ärritusele, paljunemine ja areng
piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Answer: 7000 Feedback MPC = 1 MPS; MPC = C / Y 1 Question 3 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Feedback Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. 2.1.1. Question 4 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0
4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P
Sellise meetodi korral on kindlustatud ettevõtte üldeesmärkide arvestamine eelarves ja eelarvestamise käik on lihtne. Samas ei pruugi juhtkonnal olla kõige täpsem info osakondade olukorra kohta. Samuti võib olla toetus ,,kõrgemalt poolt" tulnud eelarvetele väiksem. Alt-üles meetodi korral algab eelarvestamine osakondade tasandil. Osakond hindab panust organisatsiooni ja vajalikke kulutusi. Osakondades koostatud eelarveid analüüsitakse ning kaitstakse kõrgematel tasemetel. Selle meetodi korral on kõik kaasatud eelarvestamisse ning ise püstitatud eesmärkide saavutamiseks panustatakse rohkem. Meetod ei soodusta kokkuhoidu ja kogu protsessi läbimine võtab kaua aega. Kombineeritud meetod hõlmab mõlemat eelmist meetodit. Võib toimuda kahte pidi- osakonnad esitavad oma eelarved juhtkonnale neid analüüsitakse ning kinnitatakse juhtkonna poolt, või juhtkond saadab laiali märgukirjad ettevõtte üldeesmärkidega ning eelarves
lainepikkustel oli halvasti neeldav ja laseri võimsus oli raske kontrollida). 1964 aastal oli ehitatud argoon ioon laser (pidev spektri ala, lainepikkus 488 nm). Lihtsam kontrollida. Fotorefraktiivne keratektoomia. Esimesed operatsioonid 1985 aastal. Esimesed LASIK operatsioonid 1989 a. Laserid. Tööpõhiprintsiip Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Laserid. Põhiomadused Monokromaatsus (ajaline koherentsus) kiirgus on kindla lainepikkuse väärtusega. Tugev ajaline ja ruumiline koherentsus on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus lained on kooskõlalised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
