Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond Õ-2 KÜBERSEKS Kirjaliktöö perekonnaõpetuses Kuressaare 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 2. Mis on Küberseks?.................................................................................................4 3. Küberruum.............................................................................................................5 4. Dataülikond............................................................................................................6 5. Küberseksi positiivsed ja negatiivsed küljed.........................................................7 6. Pornosõltuvus kui armukese pidamine..................................................................8 7. Kas küberseks on petmine?.........
Küberrünnakud ja Küberkaitse Tara Mis on Küberrünnak? Küberrünnak on katse õõnestada või kahjustada funktsiooni arvutipõhilist süsteemi, või üritada jälgida online isikute liikumist ilma nende nõusolekuta. Reageerib märkamatut lõppkasutajat või võrguadministraatorit ning võib viia selliselt kogu võrgu häirele, et ükski kasutaja ei saaks sooritada ka kõige algelisemaid ülesandeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BOTNET(RoBotVõrgustik): Koosneb suurest hulgast hõivatud arvutitest, mida kasutatakse rünnete korraldamiseks või rämpsposti levitamiseks. Arvutite hõivamiseks kasutatakse sageli nn. trooja hobuseid, mis avavad arvutis interneti jututoakanali ning ootavad käsku robotivõrku kontrollivalt isikult. Botnet`de ehk robotvõrk...
1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5
Hiljem on termini üle arutletud ka teoreetilisemalt. Barlow küberruumi nime kannab arvutivõrkudega seotud ruum, just Barlow käsitlusest on arenenud edasi ka järgmine selgitus: “küberruum on “koht”, kus telefonivestlus näib toimuvat. Mitte sinu telefoni sees...Mitte ka teise inimese telefonis sees…Kohas, mis on telefonide vahel. See mõõtmatu ruum, kus kaks inimest tegelikult kohtuvad ja suhtlevad. Kuigi mitte päris reaalne, on küberruum siiski ‘ehtne’. Asjadel, mis seal juhtuvad, on väga ehtsad tagajärjed. See ‘koht’ pole küll reaalne, aga on sellest hoolimata tõsiseltvõetav.” Küberühiskonnaks võib pidada neid protsesse, mis selles telefonide vahelises ja arvutite vahelises ruumis aset leiavad. Mida rohkem on seal inimesi, seda rohkem on ka virtuaalseid protsesse, mis ühiskonna toimimise välja annavad. Küberühiskonna mõistega on lahutamatult
Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele. 4
Andmeturbe mõisted Andmekaitse ehk andmeturve on kõik aspektid, mis on seotud definitsiooni, saavutamise ja konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, kättesaadavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega andmete või töötlusvahendite kohta. Ajatempel - Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Andmekogu - Andmekogu (ka register, andmebaas) on infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Autentimine on kellegi või millegi autentsuse kontroll. Näiteks kontrollitakse, kas nime taga on õige isik, kas pakendi sees on õige kaup või kas arvutiprogramm on usaldusväärne. Autoriseerimine on REACH-määruse protsess, mille eesmärk vastavalt artiklile 55 on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohj...
meediat edastatakse mitme kihiliseks, mis nõuab eelplaneerimist ja probleemi lahendust rohkem kui varem. (Philips, 2007) Sotsiaalne suhtlemine on üks peamisi põhjuseid sellise meedia vahendi nagu internet kasutamiseks. Kuidas aga interneti kasutaja iseloomuomadused mõjutavad ,,päris elu" ja ,,näost näkku suhtlemist" võrreldes interneti sotsiaalvõrgustiku suhtlusega? (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002) 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA Dmitri Williams leidis, et küberruum võimendab meie olemust. Introvert muutub aina rohkem introverdiks ja ekstravert rohkem ekstraverdiks. Televiisoris näidatavad halvad uudised kaaluvad kõrgelt üles head uudised. Ühe suurimatest uuringutest tegi aga Jeffrey Johnson, kes jälgis 700 peret 17 aastat salvestades nende vaatamisharjumusi, tervist, tausta ning teisi iseloomu kalduvusi. Nende leiud kinnitavad väiksemaid uuringuid selles vallas, et televiisori
et" on olemas täiesti uued eetilised probleemid, mida ei oleks olnud ilma arvutiteta". Ta tegi ettepaneku tekitada eraldiseisev rakenduseetika haru nii nagu on meditsiinieetikal või ärieetikal. See haru käsitleks infotehnoloogia poolt tekitatud või mõjutatud eetika probleeme. Üliõpilaste nõudmisel sai sellest eraldiseisev loengukursus.[11] Informatsioonieetika on veidi uuem ja laiem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum vaid internetti. Me tegutseme küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või salvestame oma andmeid ükskõik millisesse digitaalses andmepangas. Tekkinud on informatsioonitööstus, mis hõlmab peale arvutite enda alla kogu telekommunikatsiooni, televisiooni jne. Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning samuti uurida, mil viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika üritab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud
elu lihtsamaks ning töötegemist tõhusamaks. Teisalt on see toonud kaasa suure sõltuvuse elektroonilistest teenustest ning haavatavuse küberruumis. - Küberturvalisus ja IT-süsteemide kaitse moodustab tänapäeval olulise osa iga inimese ja riigi julgeolekust, kuna võimaliku rünnaku objektideks on arvutitel põhinevad side- ja juhtimissüsteemid, registrid, meie harjumuspärast eluviisi otseselt ja tõsiselt mõjutavad infrastruktuuri sõlmpunktid. - Eesti küberruum on avatud keskkond, mille tugevus ja kaitstus sõltub iga inimese ja infosüsteemi omaniku suutlikkusest ning valmisolekust kaitseks. Rünnakud arvutivõrkude vastu on igapäevane reaalsus ja see mõjutab meie tavapärast elu tõsiselt. Arvutivõrkude töö häirimine on nii kuritegelikule maailmale kui terroristidele järjest ahvatlevam viis ühiskonda destabiliseerida. 2. Kaitsetahe - Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnete tõrjumisel osutusid erakordselt edukaiks juba
kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti. Inimene tegutseb küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või lastes oma isiklikke andmed ükskõik millisesse digitaalsesse andmepanka salvestada. Niisiis on informatsioonieetika laiem mõiste kui arvutieetika. Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda
rohkem arvuteid tundma, sest kübermaailm on väga sügav ja tume. Ta tõi välja selle, et inimesed ei ole teadlikud internetis levivatest viirustest ja ohtudest. Sõjapidamise viis dimensiooni Enam ei ole sõjapidamine pelgalt vastaspoolte sõdimine, vaid see on liikunud juba kaugematesse ja kõrgematesse punktidesse ja kohtadesse. Sõditakse nüüd juba Kosmoses ja ka läbi kübermaailma. Maa Meri Õhuruum Kosmos Küberruum Need viis asja on sõjapidamise viis osa. Sõda on võimalik pidada maa peal, mere peal kui ka õhus. Nüüdisaeg on näidanud, et ka Kosmoses ja küberruumis on võimalik sõdida, sellepärast peavad riigid ennast kaitsma võmalikkude ohtude eest kübermaailmas. Mida riik kaitseb? Riik kaitseb eelkõige infot. Infot peab olema salastatud, terviklik ja käideldav. Näiteks e-Tervis on arstide põhiline töövahend tänapäeval,
tagajärg saabub kohas B, siis on võimalik, et teo toimepanemise kohaks õiguslikult loetakse koht B). Ruum õiguses seondub tihedalt aja juriidilise käsitlusega. Nende side on olemuslikku laadi. Nt lepingu sõlmimisel eemalviibivate poolte vahel on ühelt poolt tegu ruumilise dimensiooniga (kaugus, mida lugeda lepingu sõlmimise kohaks), teisalt aga tuleb siin mängu ka ajakriteerium (oferdi ja aktsepti küsimused, lepingu sõlmituks lugemise hetk jne). 1.4.4. Küberruum ja reaalaeg Küberruumi mõiste on tekitanud paljugi segadust. Kuna arvuti vahendusel on võimalik kokku puutuda nähtustega, mida inimene on siiani kompinud, tekitab see veelgi segadust. Ruumi ületamise küsimus on päevakorda kerkinud seoses mõistega ,,küberruum". Virtuaalne reaalsus kui virtuaalse reaalsuse kasutajatel võimaldatakse käsitleda virtuaalseid objekte ning asustada virtuaalseid paiku, siis kas kasutajatel on võimalik neid omada või vallata ning neid
muudab juriidilise mõtlemise enda „empiiriliseks“, deskriptiivseks uurimiseks. II teema. Õigusteaduse metodoloogia 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses 1.1. Inimene õiguses 1.2. Tegu õiguses 1.3. Ese õiguses 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid 1.4.1. Inimeste, aja ja ruumi muutumine 1.4.2. Õigus ja aeg 1.4.3. Õigus ja ruum 1.4.4. Küberruum ja reaalaeg 1.4.5. Vajadus “teistsuguse” õiguse järele. 2. Õigusfilosoofiline ajalooline osa 2.1. Õigus kui jumala tahe 2.2. Õigus kui õigluse väljendus 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus 2.4. Õigus kui rahukorraldus 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen 2.8. Inglismaa õigusriik 2.9. Õigus kui käsk 2.10
erinevalt mõista. II.1.4.2. Õ ja aeg Aeg kuulub Õe põhimõistete hulka. Aeg esineb väga erinevates seostes ja tähendustes. II.1.4.3. Õ ja ruum Kõige laiemalt tuleks Õlik ruum piiritleda kui inimese eluruum – s.o maapind, milleni ulatub tema huvi ja tegutsemisvõimalused, samuti selle kauguseni, milliseni tal on huvi ja võimalusi seda ekspluateerida. Ruumi mõistetakse üldiselt kolmedimensioonilisena, Ões saab seda käsitada nii ühe-, kahe- kui kolmemõõtmeliselt. II.1.4.4. Küberruum ja reaalaeg 3 Ruumi ja aja ületamise probld on juba mõnda aega teravalt päevakorral. Asjaolu, et arvuti vahendusel on võimalik kokku puutuda nähtustega, mida inimene on harjunud seni tundma, suurendab segadust. Virtuaalne reaalsus on simuleeritud keskkond. Reaalaeg kõnekeeles tähendab suhtlemine reaalajas suhtlemist arvuti vahendusel. Tegelikkuses võtab aga ka see aega
ning kultuuri ja looduse vaheliste seoste vaatlemisega poliitilises votmes. Nii uuritakse naiteks keskkonnakatastroofe, parandiloomet, kultuurilist ebavordsust globaliseeruvas maailmas ning ka avaliku ruumi ja isikliku ruumi suhteid. Kui 1990. aastatel keskendusid uurimused ruraalsuse, linnalisuse, seksuaalsuse, postkoloniaalsuse, (rahvusliku) identiteedi, turismi, globaliseerumise, kultuuri tarbimise ja maastike temaatika limber, siis 21. sajandil on keskseks tousnud küberruum, Interneti tehnolooogiad, religioon, "unustatud" sotsiaalsed grupid (lapsed, vanurid puuetega inimesed), kehalisus. Kultuurigeo eestis- Niivõrd on tegelenud kultuurigeograafia alla kuuluvate teemadega Granö, kes tundis huvi loodusrrumi kui inimese kujundatud sotsiaalruumi uurimise vatsu. Pani aluse koduloolisele uurimisele. Kant- uuris inimese aistilimbrus, linna kultuurmaastiku morfoloogia, varep ja eilart- tegelesid inimese ja keskkonna suhete uurimisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
