B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo isikutele õigusi ja kohustusi juurde kohustustehing on alus käsutustehingule. D: Kehtetud tehingud tehingu kehtetus seisneb selles, et ta ei loo soovitud õiguslikke tagajärgi mida pooled silmas pidasid. TÜHINE TEHING tehingu tühisus tuleneb asjaolust, et tehing rikub seadusega kehtestatud keeldu või on vastuolus heade kommetega. Tühine tehing ei ole tühine iseenesest tehing tühistatakse avalduse tegemisega teisele poolele või avalikkusele seaduses sätestastatud tähtaja jooksul. Tühistatavateks on tehingud, mis on sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. KAHJU
Lapsehooldus puhkud ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg 3) Osaliselt tasustatava puhkuse aeg 4) Töölepingu ebaseadusliku lõpetamisel, ebaseaduslikult teenistusest vabastamisel või ebaseaduslik teisele tööle üleviimise tõttu töölt puudumise aeg kui töötaja on tööle tagasi ennistatud. 5) Muu aeg mill töötaja on seadusega ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülessannete täitmisest §7 Puhkuse andmise kohustus ja puhkusest loobumise kehtetus (1) Tööandja on kohustatud puhkust andma ja töötaja on kohustatud puhkust võtma. §8 Puhkuse nõude aegumine (1) Puhkuse nõude õigus kehtib kuni 4-ja viimase aasta eest antavale puhkusele. §9 Põhipuhkus (1) Põhipuhkuse kestvus on 28 kalendripäeva (2) Pikendatud põhipuhkust antakse: 1) Alaealistele 35 kalendripäeva 2) Isikutele kellele on määratud töövõimetus pension või rahva pension 35 kalendri päeva
ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vormivabad lepingud on: *rendileping *müügileping *käsundusleping *ühise tegutsemise leping Suuline tehing – igapäevane. Lihtkirjalik tehing on dokument, *millele pooled on omakäeliselt alla kirjutanud või *poolte allkirjadega kirjavahetus –(tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm) Notariaalselt tõestatud tehing.- notar kontrollib lepingu sisu ja on vastutav selle õigsuse eest. (nõustab ka) 6. Tehingu kehtetus. Tühised ja vaieldavad tehingud. Tehingu kehtetus on juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mi solid tehingu teostamise eesmärgiks. Eristatakse: *tühised tehingud *vaieldavad tehingud Tehing, mis on kehtetu juba teostamise momendist, sõltumata sellest, kas selle kehtetuks tunnistamist nõutakse või mitte, nim. tühiseks tehinguks Vaieldav on tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud alustel kehtetuks tunnistada.
............................14 2.2 Juriidilise isiku vastutus................................................................................15 2.2.1 Pankrotiavalduse esitamise kohustus... ...............................................15 2 2.2.2 Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus...........................................15 2.2.3 Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus................................................16 2.2.4 Juriidilise isiku lõpetamine..............................................................16 2.2.5 Juriidilise isiku sundlõpetamine........................................................16 2.2.6 Likvideerimine...........................................................................17 KOKKUVÕTE.....................................................................................18 JÄRELDUSED...................................
abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise huvides, laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Abielu tühisus: 1. abielu on sõlminud samast soost isikud; 2. abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik; 3. kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. Abielu kehtetus: 1. rikuti abiellumisea, teovõime või abiellumiskeelu nõuet või teatud vorminõudeid; 2. vähemalt ühel abikaasal oli vaimutegevuse ajutine häire või oli otsusevõimetu; 3. sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul; 4. sõlmitud eesmärgiga saada Eesti elamisluba; 5. abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. Abielu kehtetuks tunnistamisest keeldumise alused:
a mis on seadusega keelatud. Kord sõlmitud leping on pooltele kohustuslik. Üks pool teeb pakkumise ja teine annab sellele nõustumuse. Tehing võib olla mis tahes vormis: suuline; kirjalik; elektrooniline vorm; notariaalne kinnitamine; notariaalne tõestamine; kohtu poolt kinnitatud kompromiss – vorminüud rikkumise korral on tehing tühine. Mitte iga avaldus ei ole pakkumus. Avaldus on pakkumus siis, kui see on piisavalt määratletud. Tehingu kehtetus: 1. Tehing on tühine, kui ta on vastuolus heade kommete v avaliku korraga, seadusega vastuolus 2.Tehingu saab tühistada, kui see on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse v. vägivalla mõjul, raskete asjaolude ärakasutamisega Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad
perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus - Abikaasade õigused ja kohustused - Varasuhted, sh vara juurdekasvu tasaarveldus 01.10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv Suhte faasid Romantika Väsitakse romantikast VõimuvõitlusKaugenemine Lahutus või siis uus teise heaks tegelemise faas Partneri valik, kooselu, abielu- etapiviisiline areng (Partneri valik) Lewis'e (1972) järgi
perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus - Abikaasade õigused ja kohustused - Varasuhted, sh vara juurdekasvu tasaarveldus 01.10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv Suhte faasid Romantika Väsitakse romantikast VõimuvõitlusKaugenemine Lahutus või siis uus teise heaks tegelemise faas Partneri valik, kooselu, abielu- etapiviisiline areng (Partneri valik) Lewis’e (1972) järgi
Eristada võib: Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosa nt maja, Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. korrus. Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa (TsÜS § 53). Organi otsuse kehtetuks tunnistamise alused (TsÜS § 38 lg 1): Ehitis ja tema osad. Tsüs §55 Päraldis-(TsÜS § 57) Kasu ja kulutused. Tsüs §62 Kulutused. Tsüs §63
regulatsioon (arvelduskontode numbrid) · poolte kohustused (asja üleandmine, kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine) · tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks) · sanktsioonid kohustuse rikkumise korral · lõppsätted, muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord) · poolte allkirjad. 19. Tehingute kehtetus (vt ka nr 3) Tehingu kehtetus jaguneb kaheks: tühised tehingud ja tühistatavad tehingud. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise kohta käivatele sätetele, kui seaduses pole ettenähtud teisiti. Tehingu ühe osa tühisus aga ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
Mitmepoolne tehing · Alla 7a teatud tehinguid võivad ise teha tsüs §12 (2) vabaks kasutamiseks antud raha, teha tehingu rahaga mis talle selleks otstarbeks anti. · Võivad teha tehinguid milles ei teki otseseid tsiviilkohuseid. (kinketehingud, on kingi vastuvõtja) · Taskuraha reegel, vabaks kasutamiseks raha. Teha tehinguid rahaga mis on antud sihtotstarbeks. Kui nõusolek antakse pärast siis tehing muutub kehtivaks HÕLJUV KEHTETUS . Tehing hõljuvalt kehtetu kuni antakse nõusolek. Kui 2nädala jooksul vastust ei ole on tehing kehtetu. Otsusvõime Kui isik teeb tehingu ja sellel hetkel ei mõista oma tegude tähendust, siis on see tehing tühine. Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui
· Kuigi seadus (TsÜS § 6) nimetab õiguste ja kohustuste üleandmist, siis seda tuleb käsitleda laiemalt (ka nt tasaarvestus, nõudest loobumine, võlasuhte puudumise tunnistamine, lepingu muutmine jms käsitletakse ka käsutustehinguna) Lahutamispõhimõte · Kohustustehing ja käsutustehing on eraldiseisvad tehingud Abstraktsioonipõhimõte · Käsutustehing on abstraktne, st ei sõltu kohustustehingu olemasolust · Ühe tehingu kehtetus ei mõjuta teise tehingu kehtivust Tahteavalduse liigid (1) Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine
Revisjonikomisjon – korteri ühistustes. Majandustegevuse kontroll. Audiitor – teostab OÜ-s ja AS-s kvalifitseeritum raamatupidaja. Revisjonikomisjoni ja audiitori vahe on kvalifikatsiooni erinevuses. Revisjonikomisjoni liikmel ei pea mingit kvalifikatsiooni asjas olema. Miks mõnel juriidilisel isikul võib olla revisjonikomisjon ja mõnel peab olema audiitor? Kuna muidu läheks see liiga kulukaks, igal KÜ-l pole vaja audiitorit ega revisjonikomisjonigi. Otsuse kehtetus – Juriidilise isiku organi otsus on kehtetu kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kui hääl anti pahauskselt oma või kolmanda isiku hüvede jaoks ning teiste osanike vastu kahjulikul moel. Jurist – igaüks kes on lõpetanud õigusteaduse Prokurist Advokaat – advokatuuriliige. Seaduslik esindaja – (JUHATUS, LAPSEVANEMAD, EESTKOSTJAD, TÄISOSANIKUD ja LIKVIDEERIJAD). Juriidilise isiku puhul juhatus või seda asendav organ. (pole sama
Registrisse kantud andmete õigsust kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34). RKTKo 26.04.2005.a. otsus nr 3-2-1-39-05, p. 14-18. RKTKo 11.11.2008.a. otsus nr 3-2-1-92-08, p. 11-14. RKTKo 08.10.2008.a. otsus nr 3-2-1-65-08, p. 32-36. · Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused. Organi otsuse kehtetuks tunnistamise alused (TsÜS § 38 lg 1): a) vastuolu seaduse või põhikirjaga b) hääleõigust kasutati õigustamatute eeliste saamiseks (nt jur isikule kuuluva ettevõtte müügi otsustamine enamusaktionäriga seotud isikule alla turuhinna). Kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada 3 kuu jooksul juriidilise isiku vastu. Hagi
Tahteavalduse tagasivõtmine saab tagasi võtta üksnes siis millal see ei ole adressaadini jõudnud. Tahteavalduse tõlgendamine on oluline. Võidakse lugeda erineval viisil. Tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahtavalduse saaja tegelikule tahtele. Tehinguvorm kehtib põhimõte, et reeglina on see vormivaba. Notariaalne vorm- notiaraalne kinnitamine õige isik kirjutab paberile alla. Noteriaalne tõestamine notaril on kohustus selgtada välja isikute sisuline tahe. Tehingu kehtetus : 1. tühine tehing (ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järgmised tehingud: heade kommetele või avalikule korrale vastuolev tehing, pole sünnis ei pea täitma, tühine! Seadusega vastuolev tehing on automaatselt tühine. Tühine on ka näilik tehing.) 2. tühistatav tehing (ei oma õiguslikke tagajärgi. Tühistamise alused, eksimus, pettus, ähvardus ja vägivald, raskete asjaolude ära kasutamine. Eksimus on ebaõige
abikaasa elukoha või kodakondsuse riigi õigus • Kohalduva õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud või muu riigi puhul vastama selle riigi abieluvaralepingu vorminõuetele • Kui vähemalt üks abikaasa elab Eestis või tegutseb siin majandustegevusega, saab Eesti õigusest erinevatele varalistele õigustele tugineda 3. isiku suhtes vaid juhul, kui too oli sellest teadlik ABIELU LAHUTAMINE JA KEHTETUS • Abielu lahutamisele kohaldatakse abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust, mis rakendus lahutusmenetluse alustamise ajal • Kui lahutamine ei ole selliselt kohaldatava õiguse järgi lubatud või on lubatud vaid väga rangetel tingimustel, kohaldatakse Eesti õigust, kui ühel abikaasal on Eesti kodakondsus või elukoht, või ta omas seda abielu sõlmimise ajal • Abielu kehtetusele kohaldatakse abielu eeldustele kohaldatavat õigust
соотве2тствии с догово2ром lepingu järgimine соблюде2ние догово2ра lepingu kehtetuks tunnistamine призна2ние догово2ра недействи2тельным lepingu kehtetus недействи2тельность догово2ра lepingu kehtivus де2йствие догово2ра lepingu kehtivusaeg срок де2йствия догово2ра, догово2рный срок м lepingu kehtivusaja lõppemine
käesoleva konventsiooni sätete kohaselt väljamaksmisele kuuluva hüvituse suurus, või sellise otsuse puudumise korral hüvituse tegeliku väljamaksmise päevast. Artikkel 40 Vedajatel on õigus sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tingimused erinevad artiklite 37 ja 38 sätetest. VII peatükk KONVENTSIOONILE VASTURÄÄKIVATE KOKKULEPETE KEHTETUS Artikkel 41 1. Artikli 40 sätteid järgides on kehtetu igasugune kokkulepe, milles otse või kaudselt lubatakse kõrvale kalduda käesoleva konventsiooni sätetest. Niisuguse kokkuleppe kehtetus ei too endaga kaasa lepingu teiste tingimuste kehtetust. 2. Iseäranis tunnistatakse kehtetuks mis tahes artikkel, mille põhjal vedajal tekivad soodustused kindlustuslepingu järgi või mis tahes analoogiline artikkel, samuti mis tahes artikkel,
tagajärje kaasatoomisele Tahteavalduse liigid: 1. Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2. Kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 3. Vaikimist või tegevusetust loetakase tahteavalduseks, kui nende lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (korduv praktika). Kohustusleping - Käsutusleping Tehingu kehtetus: Tehing on tühine, kui ta on · Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing · Seadusega vastuolus olev tehing · Käsutuslepingut rikkuv tehing · Näiline tehing Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud: · Olulise eksimuse mõjul · Pettuse mõjul · Õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul · Raskete asjaolude ärakasutamisega · Muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel 3
lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas.) Kehtetu tehing: a: vaieldav on tehing, mille võib huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud alustel kehtetuks tunnistada. b: Kui kohus on tunnistanud vaieldava tehingu kehtetuks, loetakse see kehtetuks algusest peale. Kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama. - Tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. 30. Tehingu vorm Pooled võivad tehingut teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehingut teha. suuline vorm(liht või notariaalselt tõestatud) tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud. Suuliselt tehtud tehingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut võib muuta ka notariaalselt tõestatud vormis.
See isik võib omada vaid selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Juriidilise isiku asukoht-koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilisel isikul on (äri)nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus: Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist (vastuolus põhikirjaga). Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on vastuolus heade kommetega/rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitset või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes
kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet või kui Siiri kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata, siis abielu ei tunnistata kehtetuks. Variant b: Kas olukord muutuks kui Mart oleks piiratud teovõimega täisealine isik? PKS § 1 lg 4 – kui Mart saab tagajärgedest aru, siis olukord ei muutuks, kuid kui Mart ei saa tagajärgedest aru ja talle on määratud eestkostja, siis on vajalik eestkostja nõusolek. 3. Abielu kehtetus 20-aastane eestlanna Anneli ja 43-aastane egiptlane Mohammed tutvusid kui Anneli käis sõbrannadega Egiptuses puhkamas 1,5 aastat tagasi. Kevadel 2015 tuli Mohammed Eestisse ning paar abiellus notari juures. Üheks põhjuseks abiellumisel on tagada Mohammedile Eestis elamisluba, et noortel oleks lihtsam omavahel suhelda. Mohammed jäi alguses Tallinna elama ning Anneli elab ülikooliõpingute lõpuni Tartus. Paar plaanib
Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Üldkoosolek. Juhatus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. 19. Tehingud. 20. Tehingu vorm. 21. Tehingu kehtetus. 22. Esindamine. 23. Tähtaeg ja tähtpäev. 24. Asjaõigusseadus. 25. Asjad. 26. Valdus. Tegelik võim asja üle, õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte. 27. Omand. Isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 28. Vallasomand ja kinnisomand
Samal ajal tuli martin, kes võttis konjaki kassaindilt ära. Kes on konjaki omanik? 1) Juulia ja AS selver 2) konjak, raha 3) Juulia on füs. isik ja AS selver er.õ. jur. isik 4) Rahatehing ei õnnestunud, konjak kuulub endiselt AS Selverile 1) Martin ja AS Selver 2) konjak, raha 3) Martin on füüs. isik ja AS Selver er.õ.jur. isik 4) Martin võttis valduse ilma tehingut tegemata. Raha ta konjaki eest ei maksnud. Konjak kuulub AS Selverile Tehingu kehtetus kehtetu tehing - ei kehti (jaguneb kaheks) 1) tehingu tühisus - ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (polegi kunagi kehtinud) 2) tehingu vaieldavus/tühistatavus - alguses kehtib, kuni tühistatakse Tehingu tühisus 1) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing (kiirlaen või lepinguliselt korraldatav rahvarahutus) Head kombed - mõeldud, kui isik teeb tehingu tulenevalt seisundist (sõltuvus), tehing
Tallinna Keskkonnaamet avalik-õiguslik juriidiline isik. Subjektiks Tallinna linn, mitte Keskkonnaamet. 4. Tallinna linna subjektiivne õigus nõuda kahju. AS X juriidiline kohustus kahju hüvitamine. 5. Omandiga tegemist pole, abstraktsiooni printsiip asjasse ei puutu. Vastus: AS X peab kahju hüvitama. (Objekt see, millele õigussuhe suunatud. Tallinna linn tahtis raha, seega subjektiks raha, mitte luba.) 6. TEHINGU KEHTETUS Tehingu kehtetus tehingul pole õiguslikke tagajärgi. Kehtetu tehing jaguneb kaheks: 1. Tehing 2. Tühistatav tehing § 84. Tehingu tühisus Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühistataval tehingul on algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui ei kehti, siis on tühine. Kui sõlmitakse tühine leping, siis seda tehingut õiguslikult ei ole. Vormi järgimata jätmisel on tehing tühine! Kaasus Ruhija läks ööklubisse Hollywood. Ostis pileti ja soovis siseneda
üles 5. nõuda viivist 25 5.05.2016 Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis. Seadusega võib sätestada tehingu kohustusliku vormi. Tehingut saab muuta selles vormis, milles ta algselt tehti. Tehingu vorm Kohustuslikust vormist mitte kinnipidamine toob kaasa tehingu tühisuse. Tehingu kehtetus Tühine algusest peale: - vastuolus heade kommete või avaliku korraga - seadusega vastuolus - näilik tehing Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi. 26 5.05.2016 Tehingu kehtetus Tehingu võib tühistada: - tehtud eksimuse mõjul - tehtud pettuse mõjul - tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul - tehtud raskete asjaolude ärakasutamisega Esindus
...............812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine..................
ärakuulamiseks läbi istung. Istung toimub Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule haldusmenetluse seaduse §-s 26 sätestatud viisil mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ettenähtud tähtaega või kohta muuta. 7.5. Koondumise kehtetus Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui: 1) koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav; 2) koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu või muid tingimusi või kohustusi. Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda
Revisjonikomisjon – korteri ühistustes. Majandustegevuse kontroll. Audiitor – teostab OÜ-s ja AS-s kvalifitseeritum raamatupidaja. Revisjonikomisjoni ja audiitori vahe on kvalifikatsiooni erinevuses. Revisjonikomisjoni liikmel ei pea mingit kvalifikatsiooni asjas olema. Miks mõnel juriidilisel isikul võib olla revisjonikomisjon ja mõnel peab olema audiitor? Kuna muidu läheks see liiga kulukaks, igal KÜ-l pole vaja audiitorit ega revisjonikomisjonigi. Otsuse kehtetus – Juriidilise isiku organi otsus on kehtetu kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kui hääl anti pahauskselt oma või kolmanda isiku hüvede jaoks ning teiste osanike vastu kahjulikul moel. Seaduslik esindaja – (JUHATUS, LAPSEVANEMAD, EESTKOSTJAD, TÄISOSANIKUD ja LIKVIDEERIJAD). Juriidilise isiku puhul juhatus või seda asendav organ. (pole sama mis TEOVÕIME juures X2) UÜ ja TÜ puudub juhatus järelikult täisosanikud saavad juhtida, nad on juhatust asendavad.
Siiski on teatud juhtudel võimalik käsutuskeelde rakendada, kuid see ei ei saa toimuda tehinguga, vaid pädeva organi, eelkõige kõhtu korraldusel. Seejuures tuleb eristada absoluutseid ja relatiivseid käsutuskeelde. TSÜS on tegemist "teise isiku kaitseks" mõeldud, seega relatiivse käsutuskeeluga. Absoluutne käsutuskeeld sisaldub näiteks pankrotiseaduses/ - selle tagajärjeks on tehingu kehtetus igaühe suhtes, heauskne omandamine ei ole võimalik. Relatiivsed käsutuskeelud: eelkõige hagi tagamine, arestimine täitemenetluses. Relatiivse kehtetusega tegemist ka eelmärke korral. Sellist käsutuskeeldu rikkudes tehtud tehingud on kehtetud ainult kaitstud isikute suhtes (relatiivne kehtetus) . Oluline on TSÜS, , . mis võimaldab relatiivsest käsutuskeelust hoolimata heauskset omandamist, st juhul kui omandaja käsutuskeelust ei teadnud ega pidanudki teadma.
............................................................................................................................ 9 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingute liigitus. (Slaid 2) .................................................... 10 Tehingute liigitus. .................................................................................................................................................. 11 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingute kehtetus. (Slaid 3) ................................................ 12 Tehingute kehtetus. .............................................................................................................................................. 13 Tehinguõiguse üldküsimused. Tingimuslik tehing. (Slaid 4) ................................................. 14 Tingimuslik tehing. .....................................................................................
a)säästlikus- kulutuste min eesmärgite saavutamiseks b)tõhusus- suhe kulutuste ja saavutuste vahel c)mõjusus- tegelik mõju. ÕK järelvalve- kas ÕK algatusel, avalduse alusel, maavanema pöördumisel. Ettepanek. määruste üle järelkt, kuid ka põhiõiguste ja vabaduste. Kohtukt: 1.kohtunikud teostavad 2. Algatus kaebus, protest. RK: jõustumata õigustloov akt PS-ga vastuolus, jõustunud akt kehtetus, tunnistada, et on vastuolus PS-ga, jääta rahuldamata. Halduskohus- lahendab a.õ vaidlusi- rikutud õigusi või piiratud vabadusi- appelatsioon, kui on eabõigesti kohaldatud normi, hinnatud tõendedi või rikutud kohtumentluse normi. Delikt- igasugune õigusvastane tegu, mis põhjustas ebaõiguse ja toob jur vastutuse. Riigivastutus 1. Ametniku poolt tekitatud kahju eest vastutab KOV kui avaliku võimu kandja 2. Vastutus ei ole piiratud 3. Vastutus tüüpilise kahju eest 4
järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju. 15. Tehingute kehtetus - Tehingud ehk lepingut on kehtetud, kui üks osapool või osapooled rikuvad selle täitmise kohustusi. Samuti kui tehing on sooritatud ähvarduste, vägivallaga siis on leping kehtetu ning tühine algusest peale. 15. Isikute paljusus lepingutes - võib olla võlausaldajate paljusus või võlgnike paljusus; tuleneb sellest, kui palju kellelgi midagi täita tuleb. Isikute paljususe regulatsiooni
Kuuluvad praeter legem määruste hulka. Ei kuulu riigiorganite määruste hierarhilisse süsteemi. Kohalike omavalitsuste määrused. Kontinuiteedi printsiip – õigusaktide kehtivuse osas kehtib, õiguslik järjepidevus, Actus contrarius – õigusaktide kehtivuse printsiip, igat õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes;
Tühistamisavalduses ei pea viitama õiguslikule alusele, küll aga faktilisele koosseisule; avaldusele ei ole ettenähtud kindlat vorminõuet Osadeks jaotatava tehingu korral saab tühistada osi eraldi Kui tühistamiseks õigustatud isik tehingu kinnitab, siis ei saa enam tühistada (TsÜS § 100). 4. Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed Tehingu tühisuse kui ka tühistamise esmane tagajärg on tehingu kehtetus, mis tähistab olukorda, kus tehingut ja sellest tulenevaid kohustusi ei tule täita ning tehingu täitmist ei saa nõuda TEHINGU TAGASITÄITMINE: ***Võimalikud nõuded, kui tehing on tühine*** 1) Tagasitäitmise nõue: kui tühine tehing on täidetud, siis saab TsÜS § 84 lg 1 alusel ja VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda üleantu tagastamist. Kui erandina on tühised nii võla- kui asjaõiguslik kokkulepe, siis
Formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan 1. tegutseb pädevuse raames: 2. peab kinni ettenähtud menetlusest: 3. järgib vorminõudeid: Materiaalne õiguspärasus: 1. õiguslik alus õigusliku aluse olemasolu ja kehtivus 2. kooskõla kõrgemalseisvate õigusaktidega: Tühise haldusaktiga on tegu juhul, kui ta sisaldab nii suuri ja ilmseid õiguslikke vigu ja puudusi, et ta ei saa kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist "Ilmselge ebatäpsuse" nõue viitab piltlikult sellele, et mõistlikult käituv inimene (tavaline inimene), kellele haldusakt on suunatud või kelle õigusi haldusakt puudutab, võib kohe pärast haldusaktiga tutvumist öelda, et selles on mingi nn näpuviga.
kohustuslikku vormi(vormivabaduse põhimõte, TSÜS § 77). See tähendab muuhulgas seda, et teistsuguse ettekirjutuse või kokkuleppe puudumisel on kehtivad ka suulised tehingud. Seadus või poolte kokkulepe võib aga ette näha teatud vorminõude. Tehingu vorminõuded: • kirjalik (TSÜS § 78); • kirjalikku taasesitamist võimaldav (§ 79); • elektrooniline (§ 80); • notariaalselt kinnitatud (§ 81); • notariaalselt tõestatud (§ 82). 19.Tehingute kehtetus Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi , tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. 20.Isikute paljusus lepingutes. Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.
vastuhagi ega alusetust rikastumisest tulenevat tagasinõuet. Peab tõendama, et võlatunnistuse aluseks olevat kohustust ei ole tekkinud, või need on lõppenud. 15 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 4. Kuidas on selgitanud Riigikohus võlatunnistuse abstraktsust? Abstraktsus tähendab seda, et võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei mõjuta võlatunnistuse kehtivust ehk võlatunnistus ei vaja aluskohustuse olemasolu või õiguslikku alust. Kui võlatunnistus on antud õigusliku aluseta, võib võlgnik nõuda selle tagastamist. 5. Kelle positsioone kindlustab paremini deklaratiivne ja kelle konstitutiivne võlatunnistus, võlausaldaja või võlgniku? Konstitutiivne võlatunnistus kindlustab võlausaldaja positsiooni, sest see lihtsustab võlausaldaja nõude maksmapanekut
Õigused ja kohustused, mis ei lähe pärimisega üle ühelt isikult teisele - abielu ja lapsed. Lg 3 + lg 4: ost-müük toimub kahe tehinguga (üks, milles antakse üle see ese, teine, mis on kohustav tehing). Käsutustehing kuulub asjaõiguse hulka. Kohustuslik tehing on kõik muu, mis ei puutu omandit, kuuludes võlaõiguse alla. Abstraktsiooniprintsiip - asjaõigusliku ja võlaõigusliku tehingu eristamine. Lg 4 ütleb, et asjaõigusliku tehingu kehtetus ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing kehtib või mitte. Kui keegi on saanud omanikuks (võlaõiguslik tehing võib-olla ka tühine)... Nt auto ostu tehing. A müüb B-le auto. Sõlmitakse leping. Edasi müüb A C-le sama auto. Kumma oma on auto? B või C? Vastus - ei tea tegelikult, kuna ei teata, kas lause "A müüb B-le auto." väljendab võla- või asjaõiguslikku tehingut. Et hinnata asjaõiguslikku tehingut, tuleb määratleda, millistel tingimustel läheb omand üle.
Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND võib olla tegemist vigade identsusega. See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus Tahe soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Taheavaldus soovi väljendamine, selle õigusliku tagajärje saavutamiseks.
Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND – võib olla tegemist vigade identsusega. See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus Tahe – soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Taheavaldus – soovi väljendamine, selle õigusliku tagajärje saavutamiseks.
(5) Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. (6) Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §38. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus (1) Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab
(5) Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. (6) Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §38. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus (1) Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab
kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise lepingu Leping on tervikuna tühine Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või kehtetus ähvardatud jõu kasutamisega Leping on sõlmimise ajal vastuolus ius cogens normiga Nõusolek lepingu siduvuse Riigi esindajat sunniti tegude või kohta on tühine ähvardustega
alates notariaalsest tõestamisest või kinnitamisest. Lepingule seaduses sätestatud vorminõude täitmata jätmise korral on leping tühine. TÜKIVÕLA TÄITMINE Lepingu täitmise ese võib olla kindlaks määratud indivuduaalsete tunnustega (antiik mööbliese). Võlgniku kohustuseks on üle anda kokkulepitud asi ja täitmiseks loetakse ainult selle asja üle andmist. Võlgnik peab tagama asja oamduste säilimise kuni asja üleandmiseni. TEHINGUTE KEHTETUS Õiguslikud tagajärjed tekivad ainult puudusteta lepingutest ja lepingu sisuline puudus võib kaasa tuua lpeingu tühisuse. Tühine leping on tühine algusest peale ja seda ei pea isegi vaidlustama. Tühised on lepingud, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga ja nendega rikutakse üldiselt tunnustatud moraaliprintsiipe, õiguse põhimõtteid, piiratakse vabadust. Ka seaduse olulise rikkumisega sõlmitud tehing on tühine. Tühised on ka näilikudtehingud, millep uhul
annakusaaja vabaduse otsustada, kas nad soovivad neile pärandatud vara vastu võtta või mitte. 19 1) üldine teo- ja (1996. a PärS § 27 a) notariaalselt 2) pärast pärandaja surma: otsusevõime (1994. a jj, 2008. a PärS § 28 tõestatud (PärS § 21) tühisus/kehtetus PärS § 93 Testeerimisvabaduse koostisosade väljatoomiseks on järgnevalt võrreldud omavahel lepinguvabadust TsÜS §-d 9-15 jj ning 2002. a TsÜS või viitab üldalused ja lisaks ja testeerimisvabadus kui kaht eraautonoomia väljendusvormi, tuues välja nende ühiseid jooni, kuid (abielu, teovõime § 75 lg 2) b) notari hoiule veel PärS §-d 86 ja 92; ja samas rõhutatud ka nende erisusi
Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks – vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. 13 Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise Leping on tervikuna Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või ähvardatud jõu lepingu kehtetus tühine kasutamisega Leping on sõlmimise ajal vastuolus ius cogens normiga Nõusolek lepingu Riigi esindajat sunniti tegude või ähvardustega siduvuse kohta on tühine Nõusolek lepingu Rikuti siseõiguse eriti tähtsat normi siduvuse kohta on
II subjektid:Anne , sööstumarket Objektid:purgisupp,-kahju hüvitamine Subjektid+ Sisu:pood nõuab kauba hüvitamist.Võlaõigusliksuhe<:jAH on nõudeõigus, subjektid on olemas , objekt on olemas.Igal isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Abstraktsioonikontroll: kuna ta ei küsin kes omanik, siis see ei oma tähtsust. C.Kes on omanik? Abstraktsiooniprintsiip: kuna kokkulepet ei toimunud, (mõlemad tingimused peavadolema täidetud)siis Anne pole omanik. Tehingu kehtetus. Kehtetu tehing jaguneb kaheks :tühine ja vaieldav/tühistatav tehing. Tühine tehing-pole algusest peale õiguslikke tagajärgi.koguaeg on kehtetu Vaieldav tehing-kehtib kuni tühistamiseni.ja siison kehtetu Erinevad sest tühisel tehingul pol ealgusest peale õiguslikke tagajärgi. Kehtetu tehing-ei kehti. Puuduvad õiguslikud tagajärjed. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antakse tagasi.
tehingute läbimõtlematu ning kergekäelise tegemise eest, tehingut teha sooviva isiku nõustamine antud valdkonna erapooletu asjatundja poolt. Vormivabaduse piirangud võivad tuleneda kas seadusest või pooltevahelistest kokkulepetest. Vorminõudele peab tehing tervikuna vastama. Vormi liigid: suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldav, kirjalik ja elektrooniline, notariaalselt kinnitatud, notariaalselt tõendatud vorm. Tehingu kehtetus Tõhine tehing Mõiste: Teatud puuduste tõttu ei too tehing kaasa õiguslikke tagajärgi Alused: 1. Isikutega seotud tingimused 1. teovõime 2. otsusevõime 3. esindus 2. Vormiga seotud tingimused- piiratud vaid siis kui seaduses on sätestatud vorm 3. Sisuga seotud tingimised 1. vastuolu seadusest tuleva keeluga- seadusega on lepingu sisu vabadust piiratud (seaduses
- Osapoolte geograafilise paiknemise järgi võib lepinguid nagu rahvusvahelise õiguse allikaidki liigitada: 1. universaalsed lepingud seovad valdavalt enamust maailma riikidest; 2. partikulaarsed e regionaalsed lepingud. - Sisu järgi lepingute liigitamine õigustloovaks (1) sisaldavad üldisi käitumisreegleid, ja õigustoimingulisteks (2) reguleerivad üksikjuhte, ei ole üldiselt asjakohane, kuna sama leping või sisaldada nii õigustloovaid kui õigustoimingulisi norme. Kehtetus. Lisaks VLÕK-s loetletud alustele on kehtetue alusena veel mainitud lepingu ebaõiglust (õiguste ja kohustuste tasakaalu täielikku puudumist). Seda alust ei peeta siiski rahvusvahelises õiguses selgelt väljakujunenuks. Kui riik tunnistab oma nõusoleku rahvusvahelise lepingu siduvuse kohta kehtetuks, laieneb kehtetus üldjuhul kogu lepingule. Nõusolekut lepingu siduvuse kohta ei või tühistada, kui riik kehtetuse alusest teadasaamise järel nõustub lepingu kehtivusega. VLÕK art
annaabi.ee 
