Tuudur Vettik Tuudur Vettik ● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956) Tuudur Vettik ● Laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja 1980 ● 1980 pälvis ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Tuudur Vettik Muusikanäiteid
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E
- Spetsialistide tihe koostöö - Suund õiguskeele ühtlamises ÕIGUSKEELE TÄHTSUS TÄNAPÄEVAL - Aktuaalne kogu maailmas - Õiguskeelepäeva pidamine - Seaduse lihtsus ja arusaadavus - Suhtekorraldajate ja ajakirjanike koostöö - Selge ametikeele liikumine KOKKUVÕTEKS - Muutused riigi ja ühiskonna toimimises - Dominantkeeled surusid peale - Juristide ja lingvistide koostöö - Palju keelelist materjali - Arutelud õiguskeele arusaadavuses KASUTATUD ALLIKAD Vettik, A. 2006. Eesti õiguskeele korraldusest. - Õiguskeel; 4. Toim. Tiiu Erelt, Anu Ilus, Taima Kiisverk, Priit Pikamäe, Virgo Saarmets, Hille Saluäär, Aime Vettik, Karmen Vilms. Tallinn: Kirjastus Juura, 14-20. Koik, M. 2017. Õigus- ja ametikeele arusaadavus. (2017). - Õiguskeel; 1. Tallinn: Kirjastus Juura, 1-4. Tänan kuulamast!
Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus.
Sel ajal naasid keeruliste olude tttu Venemaalt ka mitmed seal tuntud ja hinnatud muusikategelased (Artur Kapp, Artur Lemba) ning asusid tle Eestis, nende teadmised ja oskused andsid noorele eesti kultuurile vga palju. Eesti heliloojate uuel plvkonnal oli muusikalise hariduse omandamine tunduvalt lihtsam kui eelmistel, sest nemad said ppida kodumaal. 1920.-1930. aastatel kujunes vlja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures ppinud Tuudur Vettik, Riho Pts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eesktt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Tartus petanud Heino Elleri klassist, mille "firmamrkideks" olid krge professionaalsus ja uuenduslikkus, kasvasid vlja Eduard Oja ja Eduard Tubin, neist viimane eesti ja ka maailma muusika 20. sajandi suurimaid smfoniste. Sajandi keskel oli just selle plvkonna heliloojate saatus vga keeruline ja kirev
1921 rajati koorilaulu ja pillimängu edasiarendamiseks Eesti Lauljate Liit. Ühendas seltse ja organisatsioone üle Eesti. Laulupidude põhikorraldaja. 1924 asutati Muusikaleht. Korraldati palju võistlusi uute koorilaulude saamiseks. Kasvas peale uus põlvkond dirignete ja muusikuid, kes olid hariduse saanud Eestis. Olav Roots- dirigent, orkestrijuht Raimund Kull- dirigent,orkestrijuht Eduard Tubin- dirigent, orkestrijuht Alfred Karindi- koorijuht Tuudur Vettik- koorijuht Pianist Artur Lemba Kontrabassist Ludvig Juht 1934 loodi Raadio Ringhäälingu Orkester. Tänase ERSO eelkäia Muusikateatritena jätkasid Estonia ja Vanemuine Kiiresti kasvas kirjastustegevus ja ilmus 4 muusikaajakirja. 1934 asutati Muusika Muuseum Kordamine Lk 87- tallinna ja tartu muusikaelu 20saj algus (võrdlus) Tartu 1906 Vanemuise uus hoone, orkestri etteotsa astus Juhan Aavik Tartu muusikapäev 1909 Aleksander Läte
Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. · Heino Ellerit süüdistati lääne ees lömitamises; 1950 arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Pätsile määrati vanglakaristuseks 25+5 aastat, millest 5 aastat istus vangilaagris nemad kolm oleksid pidanud olema 1950.a laulupeo üldjuhid. · 1950.a konservatooriumist vallandati 16 õppejõudu, /nt:/ Mart Saar, Cyrillus Kreek · ,,Puhastustöö" toimus ka Heliloojate Liidus Heliloomingu eesmärgid · Nõukoguliku elu kajastamine · Kirjutati massilaule ja vokaalsümfoonilisi teoseid muusika teenis ideoloogilist eesmärki
Vadiküla 7 6 5 Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu
Vene keele õppimine on korraldatud ebarahuldavalt. Muusikaõppejõud ei tegele ome tundides piisavalt marksistliku kasvatamisega. Soovitus: tuleb kohale kutsuda õppejõude NSV Liidu teistest õppeasutustest. Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek ....
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Peeter Vettik Valgejänes Referaat Juhendaja: Katrin Lekk Pärnu 2012 Lühitutvustus Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks kõlmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta talub koguni miinus neljakümne kraadini küündivat pakast. Valgejänes asustab üsna erinevaid biotüüpe arktilisest tundrast ja
Eriti selgelt kajastub see 1930. aastatel eesti heliloomingusse tulnutel, eesti suurimal sümfonistil (10 sümfooniat ja 2 ooperit!) Eduard Tubinal (1905-1982) ja isepäiselt valuliku maailmatunnetusega Eduard Ojal (1905-1950). 1944. aastal põgenevad paljud nimekad muusikud Läände. Sõjajärgse perioodi muusikaelu Eestis on kantud repressioonidest, mis jõudsid haripunkti kevadel 1950, mil arreteeriti heliloojad ja koorijuhid (pidid olema üldjuhtideks 1950. a laulupeol) Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (*1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (*1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika
klassiku juubelipäeva. Vene keele õppimine on korraldatud ebarahuldavalt. Muusikaõppejõud ei tegele ome tundides piisavalt marksistliku kasvatamisega. Soovitus: tuleb kohale kutsuda õppejõude NSV Liidu teistest õppeasutustest. Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud 2 heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek .... Eesti pärast II ms: · Saksa väed olid lahkunud, aga Punaarme polnud veel kohal- taasiseseisvumiskatse
koorid. Nendega laulupidu väga ei õnnestunud, sealt midagi väga head välja ei tulnud, kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule, otsustati kaasata peole kaevurite ja Nõukogude Armee koori esinemine.Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva.
Põhjenda oma valikut. 1) Aleksander Saebelmann-Kunileid Aleksander Eduard Thomson Friedrich August Saebelmann Karl August Hermann 2) Johannes Kappel Miina Härma Konstantin Türnpu Aleksander Läte 3) Rudolf Tobias Artur Kapp Mihkel Lüdig Peeter Süda Artur Lemba Link: 4) Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Link: 5) Adolf Vedro Tuudur Vettik Eduard Tubin Link: 6) Gustav Ernesaks Villem Kapp Eugen Kapp Link 7) Veljo Tormis Eino Tamberg Arvo Pärt Link 8) Lepo Sumera Rene Eespere Alo Põldmäe Link: 9) Peeter Vähi Sven Grünberg Urmas Sisask Alo Mattiisen Link:
aasta suveni Jaan Ots, viimasena ilmus sama aasta aprillis Akadeemia nr. 3. Ajakiri muutus kohe Tartu Ülikooli ümber koondunud demokraatliku ja aatelise haritlaskonna vaba mõttelaadi häälekandjaks, milles kirjutasid Tartu ja Tallinna tippautorid. 1938. aasta XI üldlaulupidu Tallinnas. 23.-25. juunil osales XI laulupeol Tallinnas 569 koori ja orkestrit, kokku üle 17 500 esineja. Koore juhatasid dirigendid Evald Aav, Juhan Aavik, Gustav Ernesaksa, Verner Nerep, Tuudur Vettik ja Juhan Simm. Orkestreid juhatas Raimund Kull.Üldlaulupeo repertuaar valiti Eesti heliloojate loomingust. Sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Olav Roots. 1940. aasta Suri A. H. Tammsaare. 1. märtsi õhtul suri Tallinnas 62-aastasena südamerabandusse kirjanik A. H. Tammsaare. Ta elas murelikult ärevatele aegadele kaasa ja enne surma põletas oma dokumentatsiooni. A. H. Tammsaarele korraldati riiklikud matused ja Eesti ajakirjanikku saatis 5. märtsil Estoniast viimsele
huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei ole eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta kõrvale esilinastused ja festivalid. [5] Muusika 1944. aastal põgenevad paljud nimekad muusikud Läände. Sõjajärgse perioodi muusikaelu Eestis on kantud repressioonidest, mis jõudsid haripunkti kevadel 1950, mil arreteeriti heliloojad ja koorijuhid (pidid olema üldjuhtideks 1950. a laulupeol) Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (*1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (*1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo
1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhastus toimus ka Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid. Heliloomingu eesmärgiks kuulutati,,Nõukoguliku elu kajastamine", kunst pidi olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". Silmapaistvamad heliloojad: Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm'', ,,Rongisõit'', ,,Kati karu'', ,,Mind kutsuti pulma''
taastades nii sidet vanema ja sulaaja kirjanduse vahel. Kunst Eesti NSV lipp Opositsiooniline kunst: Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Elmar Kits, Lüüdia Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke. Arhitektuur: ehitati monumentaalseid, esinduslikke, neoklassitsistlikke ehitisi, mis pidid väljendama NSVL-i ülevust. Muusika Mitmed omaaegsed tuntud heliloojad jäid Eestisse ja jätkasid siin oma tööd. Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre. Gustav Ernesaks asutas RAM'i. 1940-ndatel algas varasemate laulutekstide parandamine, ka muusikuid represseeriti. Laulupeod 1947 ja 1950. SULAAJA KULTUUR 1953-1965 Stalini surma järel alanud sulaperioodi ajal elavnes ja mitmekesistus ka kultuurielu. Kirjandus Kirjutati eelkõige romaani, milles nüüd võis minevikku pisut tõepärasemalt kujutada. Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts,
sotsialistlike vaadete poolest. Teda kutsusime Adraks. Tema pühendas peamise tähelepanu kirjandusele. Kirjandusringi juhendas ta asjatundlikult ja oskuslikult. Aga Andreseni mõjul sattusid ka mõned õpilased sotsialistlikesse organisatsioonidesse. Kui aga kaitsepolitsei nõudis Westholmilt, et ta Andreseni vallandaks, oli direktor selle vastu ja sõnas, et Andresen on hea õpetaja ja tema lähtub sellest. Muusikaõpetaja oli Tuudur Vettik. Teda hüüti Pööningupoisiks, sest ta elas koolimaja pööningule ehitatud väikeses toas. Vettiku teene oli see, et õpilastest moodustati neljahäälne laulukoor ning sümfoonia ja puhkpilliorkester. Vana Vunts pooldas õpilaste vaimset ja sportlikku isetegevust, samas suhtus ta täiesti eitavalt õpilaste osavõtusse koolivälistest organisatsioonidest ja ettevõtmistest. Temal olid omad kindlad kasvatuslikud põhimõtted. Ta pidas koolis kõva korda
vene keelt valdavate koolmeistritega avati Tartus 1878. aasta kevadel kolmeaastane vene õppekeelega seminar. Pedagoogilise praktika tarbeks avati üheksaklassiline algkool ja 1881. aastal veel seminari ettevalmistusklass. 1905.aasta revolutsiooni ajal korraldati Tartu seminaris üldkoosolek, kus osalejate enamiku survel katkestati õppetöö. Tartu seminar andis silmapaistvaid haritlasi ja ühiskonnategelasi: Hans Kruus, Ernst Peterson-Särgava, Jakob Tamm, Tuudur Vettik. Õigeusu kihelkonna- ja abikoolide olukorra parandamiseks avati 1870. aastal Riias vene õppekeelega Balti Õpetajate Seminar. Pärast selle seminari avamist läks osa noormehi edasi õppima Riiga, Kuressaare kooli õppeaega vähendati aasta võrra ja hakati ette valmistama ainult õigeusu abikoolide õpetajaid. 1871. aastal avati seminar Kaarmal. Piiratud tähtsus oli Passlepa seminaril( 1873-1887). Õppeasutuse rajas rüütelkond
professionaalne rahvapillimuusika. Viljandis õppinud poisid on pannud aluse ansamblitele "Untsakad" ja "Oort", kelle muusikal on nii rahvamuusika kui levimuusika tunnuseid. Eesti professionaalses muusikas on püütud rahvamuusika kaudu jõuda rahvuslikult omapärase väljendusviisini. Rahvuslik muusikakoolkond püüdis kunstmuusika vahendite abil esile tuua rahvamuusika helikeele omapära. Selle suuna alustajaks võib pidada Mart Saart, jätkasid Peeter Süda, Cyrillus Kreek, hiljem Tuudur Vettik, Riho Päts, Evald Aav, Enn Võrk, Alfred Karindi, Eduard Oja, Eduard Tubin. Tänapäeva heliloojatest on oma rahvaviisitöötluste poolest tuntud Veljo Tormis, Ester Mägi, Anti Marguste. Kellelgi pole tegelikult võimalust ega kohustust teha täpselt niisugust muusikat, nagu vanasti, sest pärimuskultuur on ennegi muutunud. Meil, tänapäeva eestlastel, on oma kaasaegsed arusaamad muusikast, kuid samas ka suurepärased eeldused vanema muusika helikeele
Näiteks: -mine ja –us liide – säilitamine, tõestus jne. Kuid ka liitsõna moodustamine kuni sõnasarjade kujudanmiseni välja on olnud meie oskussõnavara loomise viljakateks meetoditeks. Keele uuendamise ja korraldamisega peab tegelema ning juristid ei tohi sellest kõrvale jääda! Eesti õugussõnavara kujundamisel peab ka juristidel olema roll. 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted Sõnaloome viisid ja võtted (Põhiallikas A. Vettik, R. Kull. Tagasivaade Eesti õigussõnavara kujunemisloole.) 1) tegusõnade tuletamine (u-liite abil) 2) nimisõnade tuletamine (t(mine); t(-us) ; t (is); -dis; - dus; 3) liitkäändsõnad 4) liittegusõnad 5) sõnasarjad (laps,lapseaps, võõraslaps) Tagasivaade Eesti õigussõnavara kujunemisloole: Allikas: Vettik. Kull Eelugu: Varaseim säilinud maakeelne juriidiline tekst pärineb 16. saj teisest veerandist - see on sõdurivanne
1923, 1928, 1933 and 1938. These were enormous, unparallelled demonstrations of national unity. The programmes of song festivals included only Estonian music. The number of singers ranged approximately between 15–20 thousand, the orchestras had over 1500 musicians playing in them, the audience numbers amounted to 90 thousand and more. As remarkable conductors, Juhan Aavik, Juhan Simm, Evald Aav, Anton Kasemets, Raimund Kull and Tuudur Vettik deserve to be mentioned. In 1933 the week of Estonian Music took place – the oratorio Job of Artur Kapp, Requiem of Cyrillus Kreek, operas of Adolf Vedro (Kaupo) and Artur Lemba (Maiden from the Grave) plus symphonies of Artur Kapp (First Symphony) and Artur Lemba (Second Symphony) were performed. The groundwork for relations with expatriate Estonians was laid earlier in 1928, the first Congress was held and the Society established with the participation of eighty delegates.1
annaabi.ee 
