Ta arvas, et see on tal juba olemas. Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“. Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles, kas teda võib pidada „analüütiliseks filosoofiks“, kuna Wittgensteini hilisfilosoofiat võib pidada võõraks, vaenulikuks tüüpilisele analüütilis-filosoofiale. Tractatuse põhiprobleem: kuidas on keel võimalik? Vastuseks on Wittgensteini pilditeooria. Wittgenstein oli vahepeal kadunud, siis naasis Cambridge. Tal oli uus teooria, mille aga Russell maha tegi. Russelli meelest on loogika filosoofia jaoks tähtis. Analüütilise filosoofia teiseks haruks on „teadusfilosoofia“. Selle juured ulatuvad Russelli, loogiliste positivistide ja noore Wittgensteini – ja üle nende filosoofia vanemate teadusliku suunitlustega traditsioonideni
väidetakse esemete eksistentsi kohta nende ajalis-ruumilistes ja põhjuslikes seostes 2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde!" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind. teadvusega seotu (transtsendentaalne reduktsioon), mille tulemusena saadakse impersonaalne "puhas teadvus", "puhtad olemused". Puhtad olemused ei eksisteeri iseseisvalt, neil on ainult "tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu. Puhta teadvuse idee, selle noeetilis-
5) Humanistlik paradigma (18. saj) Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust 1824. esimene varjupaik Riias 1880. psühhiaatria TÜ-s 6) Kaasaegse mõtlemise algus (19.saj lõpp) Emil Kraepelin 1883. psühhiaatria käsiraamat, dementia ja maniakaal-depressiivne psühhoos Mesmer ja Charcot psühhogeenne oluline, hüsteeria ravimine Breuer vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi Kaasaegsed paradigmad: Analüütilis-dünaamilised Freud, Fromm, Jung; Psühhoptatoloogia põhjus teadvustamata tungide mahasurumine, omavahelised konfliktid Ravi: teadvustada konflikt ja see lahendada, muuta saab vaid teadvuses, vastupanu analüüs Kognitiiv-käitumuslikud Bandura, Goldfried & Davidson, Wolpe põhinevad tingimisel ja sotsiaalsel õppimisel Kelly 1955 personaalsete konstruktide teooria Beck 1976 kognitiivne teraapia Ellis 1962 ratsionaal.emotiivne teraapia
Kvalitatiivse diskursuse analüüsi peaaegu kõigi juhtude korral poliitlingvistilised analüüsi kategooriad peab hoolikalt kohandama eraldi iga küsimuse kohta, ja kõigi 8 uurimisastme interpretatsioonid toovad kasu seda enam, mida rohkem on kogutud teadmisi eelnevatest teadusuuringutest. On palju viise, kuidas teha kriitilist poliitlingvistikat. Loodan siiski, et antud uuringu viis pakub jõukohast orientatsiooni, et julgustada tulevikus tegema analüütilis-diskursuse uurimust mõnel poliitilisel teemal. Märkmed 1. Mina arvan, et diskursus on paljutahuline kogum semiootilis-sotsiaalseid praktikaid, seotud spetsiifilise makroteemaga ja argumenteerimisega kehtivate väidete kohta näiteks nagu tõde ja normatiivne paikapidavus, diskursusest võtavad osa erinevad avalikud tegelased, kes toovad endaga kaasa erinevaid seisukohti. 2. Kirjanduse valik peegeldab uurija individuaalsust, keeleoskust, allikate pragmaatilisi
Nõustamine Intervjueerimine, testimine, juhendamine, nõustamine probleemide lahendamiseks, tuleviku planeerimiseks Psühholoog-nõustaja, kutsestandard 2004 a. Psühhoteraapia Tehnikate kasutamine vaimse, emotsionaalse või käitumusliku häire ravimiseks; rakendab psühhoterapeut - tunnustatud koolitusega inimene, kes kasutab kohaseid meetodeid Psühhoteraapia koolkonnad I Eristuse aluseks teoreetiline orientatsioon ( Orlinsky & Howard) 1. Analüütilis-dünaamilised: klassikaline psühhoanalüüs edasiarendustega; dünaamiliselt orienteeritud teraapiad, lähtuvad interpersonaalsest teooriast, ego psühholoogiast, objekt-suhte teooriast ühisosa: rõhk motivatsioonilistel jõududel, eriti neil, millest inimene ei ole teadlik; jõudude vahelised konfliktid; teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria
- riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks - seaduse ülimuslikkus - üksiku õiguste tagamine - kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt - proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud - õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriiki saab kujundada või ülesehitada ainult riiklike-õiguslike vahendite abil. Õigusriik ajalooliselt ja empiiriliselt aga ka analüütilis-mõisteliselt vaadatuna konsitutsiooni ja õiguse teel kujundatud ja seejuures loomulikult riiklikult organiseeritud õigusühiskond, milles riigifunktsioone kannavad ja täidavad peamiselt riigivõimu kandjad reeglite alusel, mille nad enda jaoks ise on loonud ja mille täitmise õigusele vastavust saab alati kontrollida. Lühidalt: õigusriik on formaalselt vaadatuna riik, kus kõik riigiorganisatsioonid on konstitutsiooni ja
Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotamine- õigusloomega tegelejad, valitsejad, haldajad, õiguse mõistjad. Seaduse ülimuslikkus- ühes õigusriigis peaksid seadused olema piltlikud paksud. Õigusriik ei tohi unustada õiguste üksiku tagastamist. Kohtulik kontroll- õiguspärase või õigusvastaste käitumiste ees. Õigusriik kui ideed aluseks võttes, võiks mõelda õigusriigi enda, kui mõiste konstrueerimise peale. Õigusriik on ajalooliselt kujunenud aga ka analüütilis mõisteliselt kujundatud, riiklikult organiseeritud õigusühiskond, mille tunnused liigituvad formaalseteks ja materiaalseteks. Õigusriigi tunnuste loendid formuleeris tänapäevasel kujul juba Montesque. Riigivõim liigitub seadusandlikuks, täidesaatvaks ja õigust mõistvaks. See ei tähenda lihtsalt öeldes midagi muud, kui riigi tööjaotus. Igaüks riigiõigus peab saama teha oma tööd ilma, et teised riigiõigused teda segaksid - võimude lahusus.
· riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, kohus jne) · seaduse ülimuslikkus · üksiku õiguste tagamine · kohtulik kontroll õigusest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt · proportsionaalsuse põhimõte, millest kõik riigivõimud juhinduma peavad · õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik on ajalooliselt ja empiiriliselt, aga ka analüütilis-mõisteliselt vaadatuna konstitutsiooni ja õiguse teel kujundatud ja seejuures loomulikult riiklikult organiseeritud õigusühiskond, milles riigifunktsioone täidavad riigivõimu kandjad õiguse alusel, mille nad ise enda jaoks on loonud ja mille täitmise õigusele vastavust saab alati kontrollida riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav.
Fontaine ka oma liigitussüsteemi. Konverentsil asutati Rahvusvaheline Bibliograafiainstituut, hilisema nimega Rahvusvaheline Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Föderatsioon (FID). FID sai ka UDK omanikuks ja haldajaks. Esimene väljaanne ilmus 1905-1907 a prantsuse keeles ja seda nimetati Brüsseli liigituseks. Peale seda on ilmunud veel mitmeid väljaandeid. FID haldas UDK-d 1991. aastani, mil moodustati UDK Konsortsium. UDK on analüütilis-sünteetiline liigitussüsteem. UDK loodi kaartkataloogi korrastamiseks, mitte niivõrd teavikute füüsiliseks paigutamiseks. Põhineb Dewey kümnendliigitusel, kui on sünteetilisem ja võimaldab väga täpset liigitamist. Kasutatakse laialdaselt, kõige rohkem tehnika- ja erialaraamatukogudes. See on aspektliigitus, hierarhilise struktuuriga, ning notatsioon on ekspressiivne, selles kasutatakse araabia numbreid ja palju muid sümboleid. UDK TABELITE TÜÜBID
mõtteliste tervikute loomise oskust), avatud vastusega küsimused(keeruline hinnata). Essee tüüpi küsimused võimaldavad pigem õpitulemuste pistelist, st kursuse ühe v teise osa süvakontrolli kui ülevaate saamist kogu kursuse valdamisest. Õpilaste näidistööde mapid:näidistööde mapp on õpilastööde komplekt, mis annab ülevaate õpilase arengust. Hinnatakse pigem analüütilis-kvalitatiivselt kui terviklik-kvantitatiivselt. Mapi koostamiseks kogutakse materjali pikema aja jooksul, valitakse välja iseloomulikumad tööd ja koostatakse ülevaatlik tervik. Hindamisel lähtutakse sooritusliku hindamise põhimõttest.näidistööde hindamiseks peab olema selge eesmärk mapi kasutamiseks, kindlaksmääratud soorituskriteeriumid, täpsed hindamise olud ja tingimused ning fikseeritud reitingukriteeriumid
objektiivse õiguse uurimise metatasemel konkreetsete tulemusteni. Teisisõnu aitab tänapäeva õiguse teooria luua silla olnu ja kehtiva vahel, kusjuures silla tõmbamiselt saab üle minna tänapäeva õiguse teooria korrigeerimisele. Jutt on siin rahvavaimust, mis tuleb üles leida. On igati põhjendatud normide ja käitumise normatiivne ja kausaalne käsitlemine kas mõistelisel tasandil või teoreetiliselt teineteisega seotult. Teooria ja praktika on teatud ühtsed. Samas on olukordi, kus analüütilis- hermeneutiline õiguse teooria ja lingvistika kuni keelefilosoofiani välja profileerivad õiguse sotsioloogilise teooria ees. 1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. jurisprudents NB! See räägib seadusest kõrgemalseisvatest väärtusmastaapidest. Selline lähenemine leidis oma koha XX sajandil. (Siin tuleb toetuda Ilmar Tammeloole). 20. saj tõi enesega kaasa midagi sellist, kus mõtlemine õigusest (õigusteadus) hakkas opereerima sellise