Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 inimese vahel, rääkijateks pigem vanemad inimesed, kuid arapaholased üritavad ka noorte seas keelt levitada. Arapaholased kutsuvad ise ennast Hinono'eiteen, mis tõlkes tähendab ''meie inimesed''.(The Arapaho Project). Arapaho tähestikku kuuluvad ladinakeelsed tähed, v.a täht 3, mis sarnaneb pehme inglisekeelse häälikuga 'th' nagu sõnas 'thin' (õhuke), ja märk ', mis on kõrisulghäälik
siis võetakse see vastu. RESERVATSIOONID Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud. Kui ükski riik polnud nõus võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda. Kui süütu reservatsioon, siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kasõi kiusu pärast tuli reservatsioon tagasi võtta või leppega mitte ühineda. 1948. a Genotsiidi konventsioon. Kas riiki, kes eitab reservatsiooni, saab pidada konventsiooni osaliseks? Kui ei jääb norm kehtima. Kui ja siis mis on vahekord, kes aktsepteerisid ja mis on vahekord nende riikide vahel, kes ei aktsepteerinud.
piirangu lubatavus peab olema seaduses – Jah, KorS-s on piirangu lubatavus ja TS-s on fikseeritusd tolliametniku pädevus • PS § 13: õigusselguse nõue e. põhiõigust piirata lubav norm peab olema sõnastatud üheselt arusaadavalt – Jah, norm on arusaadav ja üheselt mõistetav (?) Seaduse reservatsiooni liigid ehk kas riik väärtustab mõnd põhiõigusega kaitstavat hüve teisest rohkem? • Kvalifitseeritud seaduse reservatsioon - PS § 26 Põhiõiguse PS-pärase piirangu materiaalsed nõuded: • Määra põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk! KorS ja TS koosmõjus võimaldavad tolliametnikul teostada isiku suhtes turvakontrolli avaliku korra kaitseks – täpsemalt inimeste elu ja tervise kaitseks • Kas Eesmärk on hõlmatud PS §-s 26 ettenähtud piirangu tingimustega - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende
16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem. 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada.Seadus peab määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud. 18. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus ja selle tingimused
Omavad volitusi: Riigipead Valitsuse pead Välisministrid Veel: Riigi suursaadik õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. VII LOENG RESERVATSIOONID Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud.
3.1. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Põhiõigusi tohib vastavalt põhiseaduse § 11 lausele 1 piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse § 3 lg 1 lause 1 kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Lähtudes neist fundamentaalse tähtsusega sätetest, tohib seadusandja põhiõigusi piirata ainult siis, kui põhiseadus seda lubab. Lihtne seaduse reservatsioon ongi volitus seadusandjale põhiõiguse piiramiseks. Lihtne seaduse reservatsioon sisaldub põhiseaduse §-des 29 lg 1 lause 2 ja lg 5 lause 3, 30 lg 2, 31 lause 2, 32 lg 2 lause 2, 50, kus seadus võib ette näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Peale selle sisaldub lihtne seaduse reservatsioon põhiseaduse §-des 29 lg 5 lause 2 ja 44 lg 2, kus on viidatud keeluseadusele. Selles viites sisaldub ka volitus seadusandjale vastava keeluseaduse väljaandmiseks
nt PS §-d 19, 8 lg 5, 28, 29 lg 1 ja 5, 30 lg 1, 31 jne..... Kui seaduse reservatsiooniga piiratud põhiõiguse normi abstraktne teokoosseis sisaldab kitsendavaid tingimusi, siis on need siduvad nii seadusandjale kui ka diskreditsiooni rakendajale. Siin on tegemist juhtumiga, kui põhiõiguse normis endas on sätestatud piiramise raamid. nt PS §-d 20 lg 2, 26, 29 lg 2, 30 lg 2 jne... Põhiseaduses on rida põhiõigusi millel puudub seaduse reservatsioon. Kui admisnistratsioon rakendab abinõusid, mis käsitlevad reservatsioonita põhiõigusi, siis saab piirang tuleneda üksnes põhiseadusest enesest. st kui seda nõuavad teiste põhiõigused või muud põhiseaduslikud printsiibid. Siin on tegemist põhiseaduslike õigushüvede kollisiooniga. Adm. peab hindama õigushüvesid. PS §-d 12 lg 1, 13 lg 1, 28, 29 lg 5, 38 lg 1, 39 ...jne.. Ilma seadusliku aluseta ja volituseta ei tohi ametiasutus ega ametnik kohaldada
kui on vaja, siis ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk siis mõõdukust. 2.2 Seaduslikkuse põhimõte Seaduslikkuse põhimõtte tähendus tuleneb haldusmenetluse seadustiku paragrahv 3 järgi. Seaduslikkuse põhimõte lähtub põhiseaduse paragrahvidest 3 ja 11. Haldusmenetlus peab toimuma seaduse alusel ning selles määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte koosneb kahest komponendist: 1. Seaduse ülimuslikkus 2. Seaduse reservatsioon Haldustegevus peegeldab seaduse ülimuslikkult juhinduda avaliku võimu kohustustes 4 põhiseadusest ning Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõtte järgimine 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349 4 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349, § 3 4 loob eeldused, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes
„Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 15. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 16
õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid 7 Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 18
Tuleb võrdluspaarid viia 1 soomõiste alla ja valida kitsam mõiste. Tuleb välja selgitada, kas tegemist on võrdsete situatsioonide/asjaoludega. Kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega? Kas sellisel kohtlemisel on objektiivne ja mõistlik õigustus? (legitiimne eesmärk avalik huvi). Kas eesmärk on prop kohaldatavate vahenditega? Kas ebavõrdsel kohtlemisel eksisteerib piisav õigustus? · Seaduslikkuse pr seaduse reservatsioon (teatud suhteid tuleb reguleerida ükdsnes seadusega PS § 3). Haldusvõime teostamine eeldab seaduse tasemel regulatsiooni. Seaduse prioriteet seadusest madalamalseisvad õn peavad olema kooskõlas kõrgema õ-ga. Täidesaatvat võimu võib teosta siis, kui on olemas seaduse volitus. Seadus peab olema kättesaadav. N ei saa pidada s-ks seni, kuni teda pole formuleeritud küllaldase täpsusega
kinnitamisega või sellega ühinemidega. Ratifitseerimine = toiming, millega riik annab nõusoleku olla seotud lepinguga ning mille tulemusena muutub see leping riigile kehtivaks. Koosneb kolmest etapist: 1) konsitutsiooni aluses volitatud siseriiklik institutsioon kiidab lepingu heaks 2) riigipea või teine pädevust omav ametiisik kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele 3) ratifitseerimiskirjad vahetatakse osapoolteks olevate riikide vahel või antakse üle depositaarile Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Ei ole lubatud teha kui: 1) see on lepinguga keelatud 2) leping lubab vaid teatud reservatsioone, kuid soovitav reservatsioon ei kuulu nende hulka 3) on kokkusobimatu lepingu objekti ja eesmärkidega Riikide reaktsioonid reservatsioonidele:
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Eesti kodanike põhiõigused ja -vabadused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Võib öelda, et see on ka seaduslikkuse põhimõte, sest see näeb ette, et kõik peab käima seaduse alusel. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõte eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel. Antud paragrahvis on öeldud, et halduse õigusakt ja toiming peab olema propotsionaalne seatud eesmärgi suhtes. See tähendab seda, et kõiki toiminguid tuleb teha kooskõlas
kaitseb ühinemisvabadus ühingu asutamist, sellega liitumist, samuti õigust valida ühingu õiguslik vorm, asutamise aeg ja koht, ühingu sisemine struktuur, nimi ning eesmärk. Ühinemisvabaduse klassikalised piirangud on halduse poolt väljastatavad load ühingu asutamiseks, ühingu asutamise keelamine või ühingu sundlõpetamine. Ühinemisvabaduse piiramiseks näeb põhiseadus tulundusühingute puhul ette lihtsa seaduse reservatsiooni. Mittetulundusühingute puhul seaduse reservatsioon puudub, välja arvatud eelneva loa nõude relvi valdavate, sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute asutamiseks. Eelneva loa all peetakse silmas halduse üksikakti. Põhiseadus ei anna kellelegi õigust nõuda oma liikmeksarvamist mingis konkreetses ühingus, samuti ei ole ühingutel kohustust kedagi oma liikmeks vastu võtta. Küll peab riik ühingu liikmeid kaitsma ühingust meelevaldse väljaarvamise eest.
2. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte järgimine eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel (nt soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine. HMSi § 3 sõnastus võib tekitada küsimuse,
ootuse korral muudetakse tuleviku jaoks. Seaduslikkus ehk legaalsus: §3 (1) 1 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. - Põhiseaduse alusel - Negatiivne pool: Põhiseaduse prioriteet põhiseadus annab ise midagi ühele organile (jaotab pädevusi) - Positiivne pool: Põhiseaduse reservatsioon põhiseadus on kõrgemal, murrab seaduse kehtivuse (osad asjad on põhiseaduslikult reserveeritud teatud organitele nt Riigikogule reserveeritud seadusandlik võim) - Seaduse alusel - Negatiivne: Seadus on kõrgemal määrustest (murrab määruse kehtivuse) - Positiivne: üldine seaduse reservatsioon, 3 aspekti:
14 - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - Euroopa Põhiõiguste Harta 2000 - Euroopa Põhiseaduslik leping II ptk art 1 IV Moraalne ja õiguslik dimensioon Moraalne inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ära teeninud Õiguslik kõigil inimestel ühteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon 1) positiivne teooriate paljusus (põhiseaduse reservatsioon teatud valdkondades tohib võimu teostada anult siis kui on põhiseaduse sõnaselge volitus) - Kaasavarateooria väärtus, inimese eriline kvaliteet, mis on antud looja poolt - Sooritusteooria inimväärikus onn sooritus, mida inimene võiks tuua potentsiaalne 2) negatiivne mis inimväärikus ei ole. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks VI Inimväärikuse valdkonnad 1. Kehaline puutumatus inimest ei tohi piinata § 18
põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt? Haldusakti adressaat: Piirangu põhiseaduspärasuse tuvastamine: kas formaalsed kriteeriumid on täidetud? (seaduse Kolmas isik: reservatsioon, õigusselgus). Kas materiaalsed kriteeriumid on täidetud? (sobivus, vajalikkus, Kaasatav haldusorgan: mõõdukus) Muud kaasatavad isikud ja organid: 27. Mis on avalik haldus?
Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-Põhiõigusi tohib vastavalt põhiseaduse § 11 lausele 1 piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse § 3 lg 1 lause 1 kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Lähtudes neist fundamentaalse tähtsusega sätetest, tohib seadusandja põhiõigusi piirata ainult siis, kui põhiseadus seda lubab. Lihtne seaduse reservatsioon ongi volitus seadusandjale põhiõiguse piiramiseks. Lihtne seaduse reservatsioon sisaldub põhiseaduse §-des 29 lg 1 lause 2 ja lg 5 lause 3, 30 lg 2, 31 lause 2, 32 lg 2 lause 2, 50, kus seadus võib ette näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Peale selle sisaldub lihtne seaduse reservatsioon põhiseaduse §-des 29 lg 5 lause 2 ja 44 lg 2, kus on viidatud keeluseadusele. Selles viites sisaldub ka volitus seadusandjale vastava keeluseaduse väljaandmiseks
aluse. Kõik riigivõimu avaldusvormid peavad olema mõõdetavad seadustega. Põhiõigused – nõuavad riive korral põhiseadusest tulenevat spetsiaalset seaduslikku alust, mis on enam kui üldine seaduse reservatsiooni nõue (PS § 3 lg 1 lause 1). Seaduse reservatsiooni erinevad vormid esitavad põhiseaduse põhiõiguste riivetele erinevaid nõudmisi. Erinevad seaduse reservatsiooni vormid: lihtne seaduse reservatsioon, kvalifitseeritud seaduse reservatsioon ja reservatsioonita põhiõigused. Lihtsa seaduse reservatsiooni riivere puhul peavad olema täidetud üldised eeldused. Kvalifitseeritud põhiõiguste riivete puhul esitab põhiseadus täiendavad nõuded, mis ulatuvad kaugemale piiramise üldistest eeldustest. Ka ilma reservatsioonita põhiõiguste piiramine nõuab seadusliku aluse
kindlaid erinevusi, mis temaga kaasnevad eri väiteis jne, kus ma teda kasutan. Olles öelnud selle fraasiga midagi arukat, tean ma, mis asju veel öelda öeldu paremaks mõistmiseks. Olen nõnda kaugel nagu külaelanik, kes kirikust väljudes pöördub tavaliselt paremale, et kõndida koju, ja ei pea kunagi tühistama oma esimesi samme, pöördudes tagasi oma teelt. Ta on pidevalt õigel suunal kogu tee kui ta pole just hajameelne või häiritud; ja see reservatsioon kehtib ka minu rääkimise ja mõtlemise puhul. Kuid nüüd pangem tähele probleemi uut tahku. Asjad, mida me tihti, isegi tavaliselt ütleme, sisaldavad sõnade või fraaside segu või paljusust. Me peame lahutamatult ühendama ühe abil saavutatud mõju kõikide teiste poolt avaldatud mõjuga; ja mõnikord ühe neist tekitatud järeldusniidid veavad või näivad vedavat teise suunda kui teise omad. Näiteks võin tõetruult ja
erikomisjonid 3 (korruptsioonivastane jt); ajutised on uurimiskomisjon (konkreetsed juhtumid), probleemkomisjon (suuremad ühiskondlikud probleemid, nt sooline võrdõiguslikkus ja HIV). Alatistesse komisjonidesse ja eri-, uurimis-, probleemkomisjoni kuuluvad 98 riigikogu liiget. PS §§67, 68 istungjärgud. 3 töönädalat moodustavad töötsükli, sellele järgneb istungivaba nädal. Tööpõhimõtted Täiskogu reservatsioon- riigikogu saab PS-e pädevusküsimusi ainult täiskoguga lahendada. Avalikkuse pm §72: täiskogu istungi, hääletamise avalikkus. Enamuse pm §73. Kvooruminõuded §70. Vähemuse kaitse pm. Fraktsioonil kindlad õigused, tugi, mis üksikutel saadikutel puuduvad. PS VI ptk. Vabariigi Valitsus Rahvas- täitmisfunktsioon: seadusandlus- kontrollimise funkts: XI. Riigikontroll; riigikogu- rahandus- XII. Õiguskantsler; president- välissuhted- XIII. Kohus; valitsus- riigikaitse- XIV. KOV.
seda terve seadus (konstitutsionaalne) ja tuleb vastu võtta § 104 lg 2 alusel. President kui riiginotari funktsioon. § 107 lg 1, § 3 lg 2, § 108, § 6, § 162 b. Õigusselgus § 13 lg 2 saab kaitsta siis kui ta on piisavalt selgelt sõnastatud RKÜKo 29.10.2002 3-4-1-5-02 EIKo 26.04.1979 6 5 3 8 / 74 c. Parlamendi reservatsioon ja olulisuse põhimõte § 3 lg 1 lause 1, § 87 p.6 RKPJKo 12.01.1994 III -4/A 1/94 Seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrolli võimaluse tingimusel. Olulised küsimused on reserveeritud parlamendile. d. Kvalifitseeritud seadusreservatsioonis nimetatud formaalsed tingimused
Põhiõigused seovad kõiki kolme riigivõimu. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18
nende poolt vastuvõetud parandused. Artikkel 51 1. ÜRO peasekretär saab konventsiooni osalisriikidel ning saadab ühtlasi kõikidele osalisriikidele reservatsioonid, mis konventsiooni osalisriigid on ratifitseerimise või ühinemise ajal teinud. 2. Käesoleva konventsiooni eesmärkidega vastuolus olevaid reservatsioone ei ole lubatud teha. 3. Reservatsioonist võib igal ajal loobuda, teatades sellest ÜRO peasekretärile, kes seejärel informeerib kõiki osalisriike. Reservatsioon kaotab jõu päeval, mil peasekretär saab loobumisteate. Artikkel 52 Iga osalisriik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, saates vastava kirjaliku teate ÜRO peasekretärile. Denonsseerimine jõustub aasta möödudes sellise teate kättesaamisest. Artikkel 53 ÜRO peasekretär on määratud käesoleva konventsiooni depositaariks. Artikkel 54 Käesoleva konventsiooni originaal, millest on olemas võrdselt autentsed tekstid araabia, hiina,
muudatusega kaasnev isiki jaoks halvemus, olukord läheb tema jaoks kehvemaks. Mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse peab üles kaaluma avaliku huvi muudatuse vastu. c. Ebasoodsa tagasimõju keeld seadustel ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu. Seaduslikkus ehk legaalsus §3 lg1 lause 1 PS alusel Negatiivses mõttes PS prioriteet, see pole halb neg. Kõrgema aktina murrab ta madalama kehtivusega akti. See on kehtivuse murdmine Pos pool on PS reservatsioon. PS alused, võimude lahususe teema. Midagi tohib teha ainult siis, kui PS selleks loa annab, see puudub võimude lahusust ja jaotust. §60 Seaduse alusel Seadus on kõrgema õigusjõuga kui temast madalamal seisvad õigusaktid. Kõrgemal kui määrused. Seadused murravad määruste kehtivuse. Reservatsiooniga on tegemist siis, kui miski on seadusele reserveeritud. Üldine seaduse reservatsiooni põhimõte.
Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada:
Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte järgimine eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel. 2. Proportsionaalsus Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga. Mõõdupärasus
Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte järgimine eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel. 2. Proportsionaalsus Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik
saadetud. Siis, kui jõuavad koju, tullakse seadusandliku võimu juurde - see kes otsustab lõplikult riigi kohustuse võtmise üle) - nõusoleku andmine siduvuse kohta ❏ Allkirjastamine muudab lepingu siduvaks ainult juhul, kui selles on selgesõnaliselt kokku lepitud ❏ Tavaliselt on nõutav eraldi nõusoleku andmine RESERVATSIOONID: ❏ Lepingu allkirjastamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel saab teha reservatsioone ❏ Reservatsioon on riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohaldamisel selle riigi suhtes ❏ Kahepoolsele lepingule ei saa reservatsioone teha (sest sel juhul kaotab sätte oma põhimõtet ja eesmärki), ka deklaratsioonid on sobimatud ❏ Kui riik on teinud reservatsiooni, siis ei oletal õigust nõuda vastava sätte täitmist teistelt LEPINGU JÕUSTUMINE:
täpsema sisu. Põhiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud formaalsed nõuded ning kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Üldpõhimõttena vajab igasugune põhiõiguste piiramine seadust, mis sellise piirangu ette näeb. See tuleneb juba üldistest õigusriiklikest ning demokraatlikest põhimõtetest. Seadusega piiramise võimalusi on kolme liiki: 1) piirangu alus, täiendavate nõueteta (piiranguteta seaduse reservatsioon) 2) piiravale seadusele on omakorda ette nähtud nõuded (kvalifitseeritud seaduse reservatsioon) 3) piiramise võimalus ei ole otseselt ette nähtud. Seadusliku aluse põhimõte tähendab, et: 1) seadus peab eksisteerima; 2) seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid; 3) seadus peab olema kättesaadav; 4) seadus peab olema arusaadav. Pärast seaduslikkuse kontrolli, tuleb edasi analüüsida vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas.
(v.a juhul, kui leping rikkus siseõiguse mõnd eriti tähtsat sätet ja rikkumine on ilmne sel juhul on riigi nõusolek lepingu siduvuse kohta tühine). Leping ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele riikidele ilma nende nõusolekuta. Rahvusvahelised lepingud on üldjuhul sama õigusjõuga ning kehtib põhimõte lex posterior derogat legi priori. Samas võib varasem leping tõsta ennast hilisematest kõrgemale või hilisem allutada end varasemale. Reservatsioon on ükskõik millise nimega ükskõik millises sõnastuses riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt rahvusvahelise lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel, kinnitamisel, heakskiitmisel või ühinemisel või lepingu suhtes õigusjärgluse teaviatmisel tehtud ühepoolne avaldus, millega riik või organisatsioon soovib välistada või modifitseerida lepingu teatavaid sätteid nende kohaldamisel selle riigi või organisatsiooni suhtes.
Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 8.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. Formaalne nõue - tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele
President kui riiginotari funktsioon. § 107 lg 1, § 3 lg 2, § 108, § 6, § 162 b. Õigusselgus (Õigusriik vt) § 13 lg 2 saab kaitsta siis kui ta on piisavalt selgelt sõnastatud , õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad RKÜKo 29.10.2002 3-4-1-5-02 !!! EIKo 26.04.1979 6 5 3 8 / 74 c. Parlamendi reservatsioon ja olulisuse põhimõte § 3 lg 1 lause 1, § 87 p.6 RKPJKo 12.01.1994 III -4/A 1/94 Seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrolli võimaluse tingimusel. Olulised küsimused on reserveeritud parlamendile. d. Kvalifitseeritud seadusreservatsioonis nimetatud formaalsed tingimused- §43
õiglaseks/õigeks. - Üldprintsiibid -> loomuõiguse valdkond. Näiteks ÜRO põhikiri: inimõiguste kaitse, suveräänsuse rikkumist ei tohi lubada. - Kohtulahendid ja teadlased -> võetakse näiteid rahvusvahelistest lahenditest ja ka siseriiklikest. Reservatsioonid - lisatingimus, endale jäetud õigus. Olen nõus, aga paari reservatsiooniga (http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=reservatsioon). ● Õiguse originaalsed kandjad: - Ka täielikud, piiramata - Riik -> saab ise võtta endale õigusi ja kohustusi - Suveräänsus ● Sekundaarsed: - Osalised, piiratud - Riikide poolt loodud - RV organisatsioonid Rahvusvaheline suhtlemine ● Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon 1969 -> kuidas riigid saavad omavahel lepinguid sõlmida, kes on vaatlejad(?) vms.
otseses vastuolus, on legitiimne 2. Kvalifitseeritud piirklausel ?? a) kvalifikatsioonis sisalduv eesmärk ● erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmärk tuleneb põhiseadusest endast) ● erandina kataloogiväline eesmärk, mis tuleneb põhiseadusest ● 0 reservatsioon Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1997. a otsus, ühiskonnas ei saa olla absoluutselt piiramatuid põhiõigusi. 1. piirata saab kõikidel eesmärkidel 2. piirata võib ainult mõne põhiõiguse või muu põhiõiguslikku järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus.
hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (Riigivastutuse seadus). Usalduse kaitse on välistatud kui: Haldusakti kehtetuks tunnistamiseks halduskohtule KAEBETÄHTAEG POLE VEEL MÖÖDUNUD Haldusakti kehtetuks tunnistamise KAEBUSE LÄBIVAATAMISE AJAL KEHTETUKS TUNISTAMISE VÕIMALUSE ON ETTE NÄHTUD seaduses või selleks on jäetud reservatsioon haldusaktis Isik POLE TÄITNUD haldusaktiga seotud LISAKOHUSTUSI nn tingimuslik haldusakt Isik POLE KASUTANUD haldusakti alusel antud RAHA VÕI ASJA EESMÄRGIPÄRASELT Isik oli haldusakti ÕIGUAVASTASUSEST TEADLIK VÕI EI OLNUD SELLEST TEADLIK OMA SÜÜ TÕTTU Haldusakt on antud ISIKU ANTUD EBAÕIGETE VÕI MITTETÄIELIKE ANDMETE ALUSEL või
üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. (2) Kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). (3) Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. (4) Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.
(v.a juhul, kui leping rikkus siseõiguse mõnd eriti tähtsat sätet ja rikkumine on ilmne – sel juhul on riigi nõusolek lepingu siduvuse kohta tühine). Leping ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele riikidele ilma nende nõusolekuta. Rahvusvahelised lepingud on üldjuhul sama õigusjõuga ning kehtib põhimõte lex posterior derogat legi priori. Samas võib varasem leping tõsta ennast hilisematest kõrgemale või hilisem allutada end varasemale. Reservatsioon on ükskõik millise nimega ükskõik millises sõnastuses riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt rahvusvahelise lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel, kinnitamisel, heakskiitmisel või ühinemisel või lepingu suhtes õigusjärgluse teaviatmisel tehtud ühepoolne avaldus, millega riik või organisatsioon soovib välistada või modifitseerida lepingu teatavaid sätteid nende kohaldamisel selle riigi või organisatsiooni suhtes.
Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne).
N: tavalised lepingud reguleerivad riikide vahelisi suhteid, inimõigusi puudutavad lepingud on eelkõige selleks, et parandada inimeste olukorda. Inimõiguste Komitee võttis vastu üldmärkuse reservatsioonidega seotud küsimuste kohta: üksikisikult ei tohi ära võtta talle ettenähtud õigusi ning kui riik tahab teha reservatsioone, siis need peavad puudutama paktijärgsete kohustuste täitmisega seotud tehnilisi aspekte. Ius cogensi puhul ei tule reservatsioon kõne alla, nt orjus. Reservatsioonid on küsitavad, kui rääkida rahvusvahelisest tavaõigusest. Inimõiguste paktid ICCPR: · Puudub oluline õigus, õigus eraomandile. Puudub, sest see ei sobinud sotsialistlike riikide ideoloogiaga. Puudub õigus tööle. · Sisaldab põhiliselt negatiivseid õigusi, st et ühinenud riigid peavad hoiduma kõnealuste õiguste realiseerimise piiramisest, nt riik ei tohi suruda teatud usku peale.
Miks kaks pakti? Et see võimaldaks riikidel kas või kohe kirjutada esimesele paktile alla. Samas oli teine pakt kirjutatud pehmemalt. Teisele paktile on rohkem allakirjutatud. Enesemääramisõigus kuulub pigem eraldi inimesele. On sätteid, mis on sätestatud ülddekis aga paktides pole kajastatud. Kas rahvusvahelisi leppeid peaks võtma teistmoodi kui teisi leppeid? Peaksid nad olema kuidagi eirnevad? Carter ütles, et peame võtma neid samamoodi nagu teisi leppeid, sama tähtsana. Reservatsioon? Kas on võimalik n-ö tagasivõtta oma allkiri mingilt konvilt? Kui oled ühinenud, siis kas saan tagasivõtta selle? Nii ja naa, mõnedel saab mõnedel mitte. Denonsseerima ehk lepingust väljuma on rahvusvahelise-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused. NB ! Juhul kui leping ei sisalda sätteid lepingu denonsseerimise kohta, tuleb järgida rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklit 56, mille kohaselt: 1
vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. (2) Kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). (3) Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. (4) Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.
Riigikogu istung (järjest on kolm istunginädalat ja siis üks istungivaba nädal, et RK liikmetel oleks võimalik nii-öelda rahvaga suhelda) ja istungijärk (istungite kogum, periood millal toimuvad itsungid; meil on 2 instungjärku; esimene istungijärk algab jaanuari teisel esmaspäeval ja kestab juuni kolmand neljapäevani; teine istungijärk algab septembri teisel esmaspäeval ja kestab detsembri kolmanda neljapäevani) RIIGIKOGU TÖÖ PÕHIMÕTTED: Täiskogu reservatsioon – otsuseid langetatakse koos Avalikkuse põhimõte (PS §72) - Täiskogu istungi avalikkus RIIGIKOGU FUNKTSIOONID: seadusandlus legitimatsiooni vahendamine – rahvas valib RK, RK ülesanne on vastu võtta ja vahendada rahva õigusi puudutavaid küsimusi kontroll täidesaatva võimu üle (parlamenteerne kontroll) representatsioon - esindusfunktsioon riigi rahandusküsimuste üle otsustamine – eelave MENETLUSSKEEM:
ECHR andmepank on Hudoc. Kohus on kandnud olulist rolli ka inimõiguste mõistete sisustamisel. Euroopa Nõukogu põhitegevuseks on olnud inimõiguste propageerimine ja kaitsmine. Ka Euroopa Liit on välja arendanud oma nn põhiõiguste dimensiooni. Põhiõiguste mõistet seostatakse konstitutsiooniga, need on konstitutsioonilised õigused. Inimõigused on universaalsed ja ei ole otseselt sõltuvad mingist konstitutsioonist, vaid inimloomusest. Eestis on eriline reservatsioon seoses omandireformiga. Põhiõiguste harta sisaldab uuemaid põhiõigusi, nt eutanaasia, kloonimine jne kohta. See on Euroopa Põhiseaduse II osa, mis ise on toppama jäänud. Euroopa Sõltumatute Ekspertide Põhiõiguste võrgustik. Sotsiaalharta , Vähemuste kaitse raamkonventsioon. Inimõiguste osas on tähtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika Inimõiguste konventsioon. Aasias puudub regionaalne inimõiguste kaitse kohus
ei oma tagasiulatuvat jõudu. Leping tuleb täita heas usus ja mittetäitmist ei saa õigustada siseriikliku õigusega (va kui säte oluline ja rikkumine ilmne). Ei loo õigusi ega kohustusi III riikidele ilma nende kirjaliku nõusolekuta. Nõustumist eeldatakse seni, kuni ei ole keeldunud selgesõnaliselt. Lepingutel sama õigusjõud. Tõlgendamisel tuleb aluseks võtta poolte tahe nii, nagu see on väljendatud rv-se lepingu tekstis, mitte poolte tahe iseseisvalt. Reservatsioon on ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või modifits lepingu teatavaid sätteid nende kohaldamisel selle riigi suhtes. Reserv eesmärk ei tohi minna vastuollu lepingu eesmärgiga. St 2- poolsetel keelatud. Tõlgendav deklarats on ühepoolne avaldus, millega deklareeriv riik soovib täpsust või selgit tema poolt lepingule omist tähendust. Muutmine: kõigi poolt kokkuleppel, kui leping seda ise ette ei näe. Kui pool ei nõustu, siis tema
· Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. · Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne).
1) omavalitsuslikke ülesandeid (OV-likud ülesanded kuuluvad KOV omapädevus ehk olemuslikku pädevusse) 2) riiklikke ülesandeid (riiklikud ülesanded pannakse KOV-le seadusega ja nad kuuluvad ülekantud pädevusse) 2.2. Ülesannete liigitus põhiseaduses § 154 lg 1: kohaliku elu küsimused kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel on KOV-l universaalpädevus. Ülekantud pädevus (riigielu küsimused) moodustub seaduse alusel (seaduse reservatsioon) või riigi ja KOV kokkuleppe korras (haldusleping). § 154 lg 2: riigielu küsimused ("riiklikud kohustused") Seega kehtivas PS-s on avalike ülesannete liigitamisel aluseks dualistlik mudel. PS § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-ed, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. KOV-ele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.3
Boikoteerivad. - Vastureformatsiooni vaimne töökava Tulemuseks: Scmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546-47,1552) - Algab ususõdade periood, mis kestab sada aastat (kuni 1648) - Augsburgi usurahu (1555): - Vürst määrab oma alamate usutunnistuse (Cuius regio , Eius religio) - Riigilinnade elan. saavad valida usu ise. - Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise - Kehtis ainult Kat. ja Luterlaste puhul, ei puudutanud Kalviniste. - Vaimulik reservatsioon: Roomakat. läänistused peab tagastama kat.kirikule kui piiskop vahetab usku. - Karl V loobub troonist (1556) Usupuhastuse ja ususõdade alguse kokkuvõte (kuni 1555) 1. Euroopa lõhestus kaheks: Protest. ja Kat. omavaheline umbusk, vihameelsus. levib sallitamtus ja sõjakas meeleolu. 2. Usupuhastus mõjutas tavainimeste elu palju rohkem kui renessanss ! Ebakindlus kasvab. (NB. inimeste elatustase hakkab langema 16.saj II poolel). 3
- Lisakohustus (täiendab haldusakti põhiregulatsiooni) ja ei sõltu akti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisest. - Lisatingimus – haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib lisatingimuse täitumisel. (nt kauplemisloale lisatakse klausel, et luba jõustub pärast sanitaarremondi tegemist). - Muutmisvõimaluse reserveerimine haldusaktis. Annab võimaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisel ja selline reservatsioon elimineerib õiguspärase ootuse. Kõrvaltingimuse kehtestamise nõuded. Millal võib haldusaktis kõrvaltingimusi sätestada? HMS § 53 lg 2 - Kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata – nt Vabariigi Valitsus andis kaevandamisloa, kuid selle KOV-i territooriumil detailplaneering kaevandamist ette ei näinud. Kui kaevandusloale oleks lisatud lisatingimus, et kaevandamisluba hakkab
annaabi.ee 
