Käesolevas töös retsenseerin Juri Apresjani artiklit, mis käsitles Hugo Grotiuse traktaati lex talionis'e printsiibist tema suurteoses "Sõja ja rahu õigus". Suurteos ise sisaldab küll kolme raamatut, milles selgitatakse loomu-, rahvaste -ja avaliku õiguse olemust, ent lex talionis't on mainitud II raamatus, 20. peatükis. Lex talionis - see on üks keskseid kättemaksu ideid, mis väljendus juudikristlikes õpetustes. H. Grotius puudutas seda mõistet loomuõiguspraktikast rääkides. Nimelt ta leidis, et lex talionis't oleks olnud võimalik rakendada siis, kui kurjategija sooritas mõrva ning riigis puudus toimiv ja õiglane kohtupidamine.1 Seega võib sellest järeldada, et H. Grotiuse hinnangul oli inimene võimeline tegema läbinägelikke otsuseid st kohaldama omakohust ning tegema vahet heal ja halval. Sellest tulenevalt omakorda järeldub, et H. Grotius ei uskunud elu ettemääratlusesse, mis baseerus
selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis võis usaldusväärse vastuse saada vaid kaheldes. Descartes´ilt pärineb kuulus lause: ,,Cogito, ergo sum" (Mõtlen järelikult olen olemas) Kui varem oli olnud kahtleja ketser või uskmatu, siis alates sellest ajast polnud kahtlemine enam patt vaid voorus. Descartes suunas oma kahtlused ka loodusele. Loodusest ja loodus (loomu)õigusest oli räägitud ka keskajal. Siis peeti loodust Jumala loominguks. Hugo Grotius (1583-1645) pärit võimsast perekonnast ja edukas oma uues õpetuses. Teda kutsutakse ka rahvusvahelise õiguse isaks. Teoses Mare liberum (1609) lõi Grotius avamere vabaduse doktriini, mille järgi kogu avameri moodustab rahvusvahelised veed ning ükski riik ei saa neid omada. Teos oli kirjutatud hollandi kolonialismi õigustamiseks. 1619 pandi Grotius vangi poliitilistel põhjustel , kuid põgenes sealt tänu abikaasale 1621 aaastal Pariisi, kus avaldas 1625
Need õigused pole nõndanimetatult kivisse raiutud, sest kasutamisel tuleb võtta arvesse teiste samade õiguste kasutajatega. Avamerel viibides on laev lipuriigi ainujurisdiktsiooni all, kui rahvusvaheliste lepingutega või UNCLOS-ga ei nähta ette teisiti. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, ja lipukontrolliks (jälitamisõigus). Merede vaba kasutamise printsiibi sõnastas esimesena hollandi õigusteadlane Hugo Grotius teoses ,,Mare liberum" (1609), tänapäeval on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja (VII osa), kusjuures viimane on konflikti korral ülimuslik. Rahvusvahelised väinad ja kanalid Väin ehk merekitsus on maailmamere erinevaid osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa. Tihtipeale on väinadel strateegiline tähtsus, kuna liikudes nende kaudu on võimalik hoida kokku palju aega. Mitmed väinad on väga kitsad ja seetõttu
Liiklus maailmamerel muutus silmnähtavalt elavamaks. Konflikt uute ja vanade suurvõimude vahel oli terav ning kergemaks ei teinud seda asjaolu, et mõlemad Põhja-Euroopa mereriigid olid protestantlikud ning neid ei saanud enam siduda vana õigusideoloogia argumentidega. Meresõidu õiguspõhimõtete üle tuli vaielda ilmaliku õiguse alusel. Mereteedel hakkasid esinema konfliktid hollandlaste ja portugallaste vahel. Noor ja kuulus advokaat Hugo Grotius (1583-1645) koostas sajanditeks kasutusele jäänud uurimuse „Vaba meri (Mare liberum)“, mis avaldati 1609. aastal. Grotius lähtus veel traditsioonilisest loomuõigusest ning ostuas, et igal rahval on lubatud külastada teisi rahvaid, kellega kaubelda. Ta esitas õigusprobleemi uuel ja edasiviival moel vabastades selle sõja- ja kaaperdamisõigusest ning muutes rahuliku kaubanduse konkureerivate rahvaste põhimõtteks.
· teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus · toodab vaesust · kasvav kuritegevus · terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas : · suhteline ( 60% mediaan palgast ?!) · absoluutne ( ohuks- vaesus toodab vaesust) HUMANITAARÕIGUS Inimõigus on rahvusvaheline GROTIUS- ,,isand"- diplomaatia põhimõtted Saab alguse 19. sajand 1863- Punane Rist ( kaitsta, aidata konfliktikoldesse jäänud inimesi) 1862- Genfis (sõda peaks toimuma sõjalistejõudude ja mitte tsiviilisikute vahel) Martensi klaus- printsiip, toob sisse humaansuse põhimõtte mõiste. On hakanud reguleerima sõjapidamise viise ( keelustati maamiinid, dum-dum kuulid, bioloogiline relv, keemia relv)
Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Piiramatu kuningavõim, kõik keerles kuninga ümber. Parlamentaarses monarhias pidi kuningas arvestama parlamendiga, valitsejal polnud piiramatut võimu. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja millised õigused pidid tema järgi olema saatkonna töötajatel asukohamaal? Erakorraline suursaadik, neid aitavad asjurid. Hugo grotius, 1 saadikul on õigus olla vastuvõetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud. 2 saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus. Viimasega seoses kuulub saadiku õiguste hulka eksterritoriaalsus, mis tähendab seda, et saadik ei allu tolle maa seadustele kuhu ta on lähetatud. Nimeta 2 sõjategevuse piirkonda 17. sajandi rahvusvahelistes suhetes (va 30 aastane sõda) ja selgita iga konflikti olemust.
Rahvas on loomupoolest hea ja on riigivõimu kandja. Valitsuse ülesanne on loomuõigus ja selle alusel loodud positiivse õiguse rakendamine. J. Bodin polnud sellega aga nõus, arvates, et riigi suveräänsuse kandja saab olla üksnes üks valitseja. Ta ei pooldanud riigi segavorme ja eitab võimude lahusust. Riik on ühiskonna õigusliku juhtimise mehhanism. Hakkas rääkima sellest, et valitsusvõimu piirid tuleb kindlaks määrata põhiseadusega, mille sisu üle peab otsustama rahvas. H. Grotius käsitles loomuõigust rahvusvahelise õiguse alusena, mille allikaks oli inimese loomus. Grotius formuleeris terve rea õigeid printsiipe: Austa võõrast vara, kui oled sellest osa saanud, siis kompenseeri. Pea kinni lepingutest. Hüvita tekitatud kahju. Kanna karistust tekitatud kahju eest. Naturalistlikud õpetused- F. Bacon- Teadmine on võim. Inimene peab võimu võtma looduse üle, tuleb looduse seaduse paljastada. Õigus ei saa olla midagi muud, kui kokkulepe selles, mis antud
seadused kunstlik mõistus ja tahe jne. Monarhia aga on türannia Mandeville Sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. Uhkusest ja aust Antiikvoorus enesesalgamine, aadliau eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Pierre Nicole Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh ka võõrastel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Hugo Grotius Õigustatud vaid kaitsesõda. Lisaks, kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata. Valgustus (18. sajand) John Locke Liberaalsest vabadusekäsitusest ja rakendusest poliitikas Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadused on inimese loomupärased õigused, mida valitsus peab tagama ega tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta.
1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein". 1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku kirikukäsiraamatu Agenda Parva. 1624 Saksa poeet Martin Opitz (1597 1639) sätestab oma raamatus Buch von der deutschen Poeterey saksakeelse poeetika reeglid. 1625 Hugo Grotius Hollandist avaldab raamatu ,,De Jure Belli et Pacis". Sellel traktaadil põhineb tänapäevane rahvusvaheline õigus. 162728 Prantsuse katoliiklased piiravad protestantlikku La Rochelle´i linna. Loe A. Dumas- isa romaani ,,Kolm musketäri". 1627 Esimene saksa ooper ,,Dafne", muusika Heinrich Schütz, libreto autor Martin Opitz. 1628 Hiiumaal Hütis avatakse esimene klaasikoda eesti aladel. 1628 Inglise parlament piirab Charles I võimu. 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel
inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette, moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist (Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 ). Moodsa rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat, kuid tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta (http://elukultuur.wordpress.com/). Loomuõiguse tähtsus
- Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised
teiseks astmeks põhiliselt põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema iseseisvuse. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingi, orgaaniline ja võimu teooria. Lepinguteooria olemus seineb selles, et riik luuakse lepingu sõlmimisega. Nii loobuvad inimesed vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. H. Grotius käsitles suveräänsena mitte monarhi vaid rahvast. Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese õpetusse. Inimese on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus.Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis.
* Mikolaj Kopernik (14731543) * Thomas More (14781535) * Francisco de Vitoria (c.14801546) * Martin Luther (14831546) * Huldrych Zwingli (14841531) * Juan Luis Vives (14921540) * William Tyndale (1494 1536) * Franciscus Patricius (15291597) * Michel de Montaigne (15331592) * Giordano Bruno (15481600) * Francisco Suárez (15481617) * Francis Bacon (15611626) * Galileo Galilei (15641642) * Tommaso Campanella (1568 1639) * Hugo Grotius (15831645) Renessansifilosoofia koolkondi * Heliotsentrism * Hermetitsism * Humanism * Uusplatonism * Sekularism Kirjandus * Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. Kasutatud kirjanudus http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssfilosoofia http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Boccaccio http://et.wikipedia
1536) Francis Bacon (1561–1626) Niccolò Machiavelli (1469–1527) Galileo Galilei (1564–1642) Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639) Francisco de Vitoria (c.1480– Hugo Grotius (1583–1645) 1546) Renessansifilosoofia koolkondi Heliotsentrism Hermetitsism Humanism Uusplatonism Sekularism Kirjandus Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill
26. Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus. Meenutame juba tuntud: a. Ur-Nammu seadused b. Toora c. 12 tahvli seadused d. Corpus Iuris Civilis e. Süstematiseeritud f. kehtiv 27. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid . Loomulik vastab loodu korrale Kalvinistid arvasid, et loodus on loomult patune ja ei saa olla jumaliku ilmutuse allikas. Ei saa olla otse loodusest tuletatud õigust. Hugo Grotius (1583-1645), „De iure belli ac pacis“ o Inimene on ühiskondlik olend o Seaduse aluseks on inimühiskonna alalhoidmine o Universaalsed õiguspõhimõtted riikidevahelistes suhetes Seaduste matemaatiline loogika Taani kuningas Kristian V Danske lov 1683, Norske lov 1687 Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus) Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis 1756
esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kindel tseremoniaal ning etikett. Nt oli saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti seistes ja paljastatud peaga. Tseremoniaali kujunemises oli tähtis osa rahvusvahelistel õigustel. Need pani kirja Hugo Grotius ja saadiku põhiõigusteks olid: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud; 2) saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus. Vene diplomaatia reeglid. Venemaa Lääne- Euroopas kehtestatud reeglitega kaasa ei läinud. Vene saadikutena kasutati esialgu hoopis kreeklasi ja itaallasi, siis aga moodustati Saadikute Prikaas ning 16.-17. Saj peeti juba kinni mõnest diplomaatilise suhtlemisereeglist
o World society Ühiskonnas välja kujunenud väärtused o Positiivne moraalsus – käegakatsutav mitte „hea“ o Kriitiline moraalsus - o Demokraatia vs autoritaarsus – Iraan, vastavalt iraani seadustele on moraalne Otsusetegija tasand Moraal ja õigus Õiglane sõda o India o Kristlus Aquino Thomas Kriteeriumid o Proportsionaalsus o Õiglane põhjus, jne Hugo Grotius – rahvusvahelise õiguse rajaja Rahvusvaheline õigus Õiguse tüübid o Positiivne õigus – seaduses olemasolev õigus nt põhiseadus o Loomuõigus – kasutati nt nürnbergis Õiguse allikad o Lepingud o Tava o Üldprintsiibid o Kohtulahendid ja teadlased Õiguse originaalsed kandjad o Ka täielikud, piiramata o Riik o Suveräänsus – riik saab endale ise võtta õigusi ja kohustusi
Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest lahutamine moraaliteoloogiast Tervikuna positiivne: võitlus J riigi hüveks Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki Kaasneb pattude andeksandmine (loomuseisundis) Kohuseks inimesele kui kristlasele Hugo Grotius (1583-1645) Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Hugo Grotius õiglasest sõjast Dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez Inimloomuse 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteemi (1548-1617). Ka protestandid. alus
· Erakorraline ja täievoliline saadik tänapäevalgi kasutatavad Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused · Kujunes ühtsed seisukohad tekkis kindel tseremoniaal ja etikett o Vastuvõtul ümbritses paavsti kardinalide kolleegium o Saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti ja paljastatud peaga o Suurriikide ja Veneetsia saadikuid võeti vastu suures nn kuninglikus saalis, teisi väikses saalis · Rahvusvaheline õigus o Hugo Grotius ,,Sõja ja rahu õigusest" 1625 järgi saadiku põhiõigused: Õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud Saadiku ja ta kaaskonna isiku ja vara puutumatus Eksterritoriaalsus saadik ei allu tolle maa seadustele, kuhu ta on lähetatud Kuritöö sooritanud saadik kuulub väljasaatmisele Vene diplomaatia reeglid · Saadikute Prikaas
Common law kui õigusnormide, tavade, pretsedentide jne kogum. Common law kui üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute tegevuse käigus, ka rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon tähtsustus Kontinentaal-Euroopas 17. sajandil: eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub mõistuse kaudu. Kuna see on tekkinud õigluse ja headuse idee kaudu, peab ta olema õiguskorra mastaabiks. Tuntuim loomuõiguslane H. Grotius: õigus on ratsionaalsesse eetikasse kuuluv nähtus S. Puffendorf („De iure naturae et gentium) loob universaalse loomuõigusele põhineva õigussüsteemi, kujundab loomuõiguse õppedistsipliiniks. Suured kodifikatsioonid, mis on kantud loomuõiguse ideest, ilmuvad Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias. NT: Preisi üldine maaõigus (tsiviili, riigi, administratiivset, politsei, kiriku, kriminaalset), Prantsuse tsiviilseadustik (1804 – autoriteet loodusõigus; lubatud see,
Kui territoriaalriik kujunes maj arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus) hüvedejaotuse probleem. Tekivad suured rahvusriigid, demokraatia. Riikide teke lepinguteoorias – rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid – kaitsevajadus; Grotius – suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes – kõikide sõda kõikide vastu – enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on vaja lepingut; Rousseau – ratsionaalne leping e ühistahte vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria – Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik
kolonisatsioon. Esemeline kehtivus – selle ulatust iseloomustavad põhiliselt järgimised 5 probl: õigluse ja Õe suhte selgitamine; Õe ja autoriteedi/legitiimsuse probld; Õe ja korra probld; põhiSliku Õe probleem ja rahu kui olemuslikult maailmaakord ideaalis. Ajalise kehtivuse probleem: läbi vanaaja, keskaja ja uue aja arusaamise: XV sajand on Õe vabastamine (religioossest) ideoloogiast: Õt hakati rääkima kui ajaloolisest fenomenist → positivistlik alge (humanistid, Bodin, Grotius). Kaks teed Õe sisustamisele: kontinendil – Õ kui võimufenomen; ja Inglismaa-printsiipidele rajatud tee (Inglismaa Õriigina), tänapäeval murdnud sisse ka Mandri-Europasse (printsiipide osakaalu suurenemine). XVII sajand: Hobbes – Õ kui käsk (Grotius, Puffendorfi mõju). XVIII sajand: utilitaristid – Õ peab kasu tooma. Hegeli kohaselt Õ kui rahvavaimu ja maailmavaimu väljendus. Savigny järgi ei piisa poliitilistest tahtest ega puhtast tehnikast
Tegeleti juba antiigis, aga sai tuule tiibadesse modernismis. Loomuõigus leiab, et eksisteerib kõrgem seadus, tulenevad kas loodusest (antiigis räägiti olemisest ehk Cosmosest) v Jumalast. Oskame eristada head halvast - moraaliküsimus, isegi kui seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei töötanud definitsiooni välja, lõid aga raamistiku ja sidusid selle moraalse/ õige käitumisega. 17.saj/valgustusajal ütles H. Grotius et inimloomus võimaldab eristada head halvast, mitte loodus ei aita seda inimesel teha. Lahti jumalast. Ka Hobbes (sõda kõigi vastu, relvajõud, inimene on halb) ja Locke (üldiselt on mõnus olla ilma riigita ja inimene on hea, kuid omandit on vaja kaitsta) leidisid seda, et tajume asju, kuna oleme INIMESED. Aga kuna kõik inimesed jagavad seda, siis st inimõigused on universaalsed. Inimõigused võõrandamatud. Kui õigus elule on nt inimõigus, siis miks mõnes riigis surmanuhtlus
saavutamisega [Luts 1997, lk 84]. 7 Rahva suveräänsuse idee arendas Johannes Althusius (1586-1638), kes nõudis valitsusvõimu piiride põhiseaduslikku kindlaksmääramist. Rahvas ei olnud oma otsustustes piiramatult vaba. Ükski rahvas ei võtnud astuda loomuõigusest kui rahvaste kaasasündinud rahukorrast [Luts 1997, lk 85]. Uusaegse rahvusvahelise õiguse rajajana on tuntud hollandlane Hugo Grotius (1583-1645), käsitles loomuõiguse vahetu allikana inimlikku loomust, mis avaldub eelkõige inimese ühiskondlikkuses kui tema sisemises olemuses (,,ühiskondlik loomus"). Jumal olevat nimelt loomuõiguse kaudne allikas, sest tema andis inimesele selle ühiskonna loomise, kuid kehtiks loomuõigus ka sel juhul, kui Jumalat ei olekski, rõhutades loomuõiguse iseenesestmõistetavat ja silmanähtavat olemasolu [Luts 1997, lk 85]. Õige mõistus on selline, mis oli kooskõlas
B. arutleb eraldi ususallivuse üle raamatus "Seitsme isiku vestlus" (Colloquium heptaplomere): katoliiklane, luterlane, kalvinist, juut, moslem, pagan ja "loomuliku religiooni" esindaja. Firenze humanismi vaimus väidab B., et eksisteerib kõikidele (positiivsetele) religioonidele ühine vundament. Sellel alusel on võimalik üldine religioosne kooskõla, seejuures erisusi ohverdamata. [18]Hugo Grotius (1583-1645) Õpetuse taustal pikad ususõjad Euroopas [kaart Usud Euroopas], samuti tema Hollandi päritolu. 1618 mõisteti ortodokssete kalvinistide poolt eluks ajaks vangi, 1621 põgenes Prantsusmaale. Gr. oli praktiseeriv jurist ja diplomaat. Traktaat "Sõja ja rahu õigusest" De Iure Belli ac Pacis libri. Kanti katoliku kiriku keelatud raamatute nimistusse. [19]Loomuõiguse vahetuks allikaks on inimlik loomus, ennekõike tema ühiskondlikkus.
kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinsitinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse lubab sõja: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: tsivilisatsioon, pax romana.
Pufendorff. 1814.a. ilmus F. C. von Savigny kirjutatud "Meie aja üleskutsest. " C. Schotti periodiseering: 1. Humanistlik-ratsionaalne faas 2. Süstemaatiline ehk geomeetriline faas 3. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid Järgnevas käsitluses eristatakse ratsonalistliku loomuõiguse 4 arengufaasi: 1. teoloogiaga seotud faas. Johann Oldendorp (1488 - 1567) Johhannes Althusius (1557 - 1638) Hugo Grotius (1583 - 1645) 2. klassikaline faas, mos geometricuse printsiipe järgiv loomuõiguse faas Thomas Hobbes (1588 - 1679) Benedictus de Spinoza (1632 - 1677) Samuel Pufendorf (1632 - 1694) Christian Wolff (1679 - 1754) 3. loomuõigusest kui vana päritud õiguse kriitiline mõõdupuu Christian Wolff (1679 - 1754) Cristian Thomasius (1655 - 1728) 4. loomuõiguse enesemääratlemine liberaalse poliitilise teooriana 1. teoloogiaga seotud faas.
kuni 1648 (Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583-1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini ,,rahvusvaheline õigus" kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: o rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides
Võib öelda, et autoritaarsemad riigid on isegi moraalsemad kui demokraatlikud, nt Iraan (riigis käitutakse vastavalt šaaria seadustele). - Kriitiline moraalsus -> - Demokraatia vs autoritaarsus ● Otsusetegija tasand -> konkreetne indiviid, kellel võib olla moraalsus, aga võib sellest ka loobuda Moraal ja õigus ● Õiglane sõda - India - Kristlus ** Aquino Thomas - Kriteeriumid ** Proportsionaalsus ** Õiglane põhjus, jne ● Hugo Grotius -> rahvusvaheline õigus. Pidi 17. sajandil möönma, et kristlik sõda on õige? Rahvusvaheline õigus ● Õiguse tüübid: - Positiivne õigus -> kirjapandud õigus, seadustes olemas. - Loomuõigus -> filosoofiline konstruktsioon. Peaks andma üldised printsiibid, mille järgi võiks positiivne õigus olla loodud. Ajalooliselt on tulnud: 1) mõistus; 2) jumal. Mitterahvusvaheline õigus ehk siseriiklik õigus. ● Õiguse allikad:
servanda". Glossaatorite järglased on postglossaatorid, kes peavad andma tekstidele detailseid kommentaare. Tuntuim on Sassoferrato. Renessansile oli löögiks 15. sajandil kujunenud humanistlik suund tagasipöördumine antiiki, esile tõusis Prantsusmaa. Moc gallicust (huvitavad nii Corpus iuris kui Codex Theodosianus ja XII tahvli seadused. Humanismist arenes välja praktiline dogmaatika (Leyser, ei huvitanud ajaloolised arengud) ja loodusõiguse õpetus (Grotius). See oli moodsa rahvusvahelise õiguse algustähiseks. Loodusõiguse õpetus avas tee eraõiguse kodifikatsioonidele. Savigny kujundas välja ajaloolise koolkonna (õiguse areng, retsepteeritava õiguse allikate analüüs, õpetus tehingutes), mis sünnitas ka teatud teelahkme kontinentaalses õigussüsteemis eristus romaani ja germaani õigus. Germaani õiguses oli kodifikatsioon väiksem tänu ajaloolise koolkonna tegevusele.
Humanistid jagunesid kahte suunda: esimesed neist pooldasid kristlikku patsifismi, nt Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Samas sõda türklaste ja teatud tingimustel ka kristlaste vastu on lubatud. Teise suuna esindajad, nt Machiavelli ja Lipsius pooldasid ''riigi huvi'' teooriat: sõda aitab mobiliseerida inimkonda; valitseja peab tagama riigi säilimise. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Hugo Grotius õiglasest sõjast: Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili
nagu Brandenburg (Preisimaa algidu), Baier, c) sõltuvad, kuid ulatusliku iseseisvusega territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi ülemuse kiriku ees (keskajal pigem vastupidi, vähemalt teoorias). XVII sajandil hakkasid välja kujunema ka tänapäevase rahvusvahelise õiguse alused. Tuntuim rajajaist on kahtlemata Hugo Grotius (‘De Jure Belli ac Pacis’), jurist ning Madalmaade (pidas läbirääkimisi Richelieuga) ja Rootsi diplomaat. Teine on Samuel von Pufendorf, sakslane aga samuti Rootsi teenistuses. Mõlema töödes kajastus soov panna paika uued reeglid, mis normeeriksid riikidevahelist suhtlust ja tagaks teatava õiguskorra ka rahvusvaheliselt. Tugevate riikide teke Euroopa lääneosas lõi eelduse rahvuste konsolideerumiseks. Ühtlasi toimus
Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (kuni 1648, Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes – selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583- 1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini „rahvusvaheline õigus“ kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, 1 normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides
Eesmärk : enesesäilitamine, millest tuletatud on moraalireeglid, et ühiskonnas tuleb säilitada rahu ja stabiilsus. ,,ühiskondlikkuse" mõiste inimene on loodud kooseluks. Suhe religiooni inimesed vabanesid religioonist, olid küll jätkuvalt religioossed, aga religioon taandati privaatsfääri. Moraalifilosoofia vabanemine moraaliteoloogiast Descartes: Jumal kui käivitaja, ta lõi maailma, kuid ei sekku selle funktsioneerimisse, sest maailmas on omad mehhanismid. Hugo Grotius: Loomuõigus kehtiks ka siis, kui jumalat poleks või teda ei huvitaks, mis maailmas toimub. VALGUSTUS ratsionalism nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub
1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18.saj alates: jagamatult üksnes inimmõistus. Premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil. LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s
Lapimaa? Tänapäevased maailmasüsteemi tõlgendused Aluseks 3 uut mõttevoolu: 1. Realism ja neorealism 2. Liberalism ja neoliberalism 3. Marksism ja neomarksism 1. Realistliku traditsiooni arusaamad olemasolevast maailmasüsteemist Realistliku süsteemi algus: II maailmasõda, mitte Thukidydes Jõudude tasakaal kui Poliitika kui Süsteem Hobbes (17. saj) ja nn hobsiaanlik jõudude tasakaal Grotius (17. sajandi algupoole) – RV õiguse looja!!! ↓ ja grotiaanlik jõudude tasakaal. Organski – hobsiaanliku jõudude tasakaalu käsitlusele ↓ alusepanija (1960ndad) Kaplan – tuli välja oma käsitlusega 10kond aastat Pakkus välja, et jõudude tasakaal kui poliitika enne Organskit, tema töö RV suhete klassika.
Loomuõigus pidi olema mõistetav ka mittekristlastele. Taotleti loomuõiguse universaalsust. Neid printsiipe peab kirjeldama nii, et sellega nõustuksid samuti mittekristlased. Seega tuleb vaadata inimese enda loomust. · Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki (loomuseisundis). Sealt saab tuletada reeglid, mida saab nimetada loomuõiguse reegliteks. Hugo Grotius (15831645) tuntuim loomuõiguse teoreetik, rahvusvahelise õiguse ,,isa" · Ajaloolane, poeet, filosoof ja jurist. 1618 vangi, põgenes. Elas Prantsusmaal, hiljem Rootsi teenistuses · Kontekst: Madalmaade 80aastane sõda Hispaaniaga. 1603 Portugali karaki konfiskeerimise õigustamine · 16041605 "De iure praedae" (1864). 1609 "Mare liberum" (vs. Ingl. "mare clausum") · 1625 peateos "De iure belli ac pacis" Hugo Grotius õiglasest sõjast
Tekivad suured tööstus- ja rahvusriigid, väiksed agraarsed vürstiriigid kaovad, tekib demokraatia, mis toob kaasa seadusandliku tegevuse plahvatusliku kasvu. Seadustega juhiti lisaks rahvale ka riiki. Oht, et seadusriigist kujuneb haldusriik üksikud riigiametnikud ei allu kontrollile. Riikide teke lepinguteoorias riik luuakse lepingu sõlmimisega. Rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid kaitsevajadus; Grotius suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes kõikide sõda kõikide vastu enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on vaja lepingut; Rousseau ratsionaalne leping e ühistahte ja vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja; kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus
seadusele). Võimude lahusus peab põhinema põhiseadusele. Montesquieu püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist (miljööteooria). 2.11. Õigus kui õiguslik staatus Õiguslik staatus tähendab õigussubjekti asetust õiguskorras. 2.12. Õigus kui "puhta mõistuse" väljendus Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotius´ega ( 1583-1645) käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Baruch Spinoza identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Puffendorf loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Leibnitz kogu inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on
kellel sisuliselt on kõrgeim võim. Suverään on sisuliselt see isik või institutsioon, kelle otsuste järgimine on kohustuslik kõigile kodanikele. Võib olla ka parlamentaarne suveräänsus, rahvasuveräänsus. Johannes Althusius (1586-1638) Kalvinist. Eraldas loomuõiguse teoloogiast. Riik põhineb lepingul, ei vaja usulist heakskiitu. Inimestel on loomupärane kalduvus sõlmida lepinguid. Lepingud tulenevad inimese loomusest Hugo Grotius (1583-1645) Positiivne õigus tuleneb loomuseadusest ning loomuseadus on kohustuslik igale riigile. Loomuseaduse põhimõtted on universaalsed, loomupärased ja muutumatud. Usuline ühtsus oli Grotiuse eluajaks sisuliselt lõppenud, seetõttu leidis ta, et (nii protestantide kui katoliiklaste) peab alluma loomuseadusele. Loomuseadus peab valitsema ka suhteid kristlastest ja mittekristlastest valitsejate vahel.
- Weber 20 saj. alguses: (Hollandi) kalvinismi (Prot. tööeetika) seos varakapitalismi arenguga (invest.) 17.saj. Hollandi Kultuuri Kuldajastu - ,,Kodanlik" maalikunst 1. Hollandi koolkond: Realistlikud olustikumaalid, prtreed (eriti grupip.) natüürmortid, mõistupildid (f.Hals, Rembrant) 2. Flaami koolkond : baroksed allegrooriad, portreed (P.P Rubens) - Teadus: Kõrgetasemelised prot. ülikoolid (arstiteadus, loodusteadused) - Hugo Grotius: Rahvusvahelise õiguse rajaja (suri 1645). üldise rahu ja julgeoleku tagamine - Filosoof Baruch Spinoza (suri 1677): mõttevabadus ja usuline sallivus (,,Ateism") Inglismaa 17.saj. Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus · Kuningavõimu tugevnemine Tudorite Henry VII ja Henry VIII ajal (1485-1547) · Viimase Tudori Elisabethi I valitsusajal (1558-1603) loodakse alus Inglismaa tulevasele maailmaimpeeriumile
lepingut. Selline teoreetiline arusaam viis järelduseni, et lepingut rikkunud autu valitseja võib troonilt tõugata. Selleks oli rahval moraalne õigustus loomuõiguse printsiipide alusel. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng oleks kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17.saj: kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus, kusjuures rahvusvahelise õiguse rajaja (Hugo Grotius) väitis esimesena (1632), et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad, otsuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 3) Alates 18saj: jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil); LOOMUÕIGUS:
ja õiguse vahel (lex ja ius) – seadus võib õigusest olla väga kaugel. Asetab rõhu seadusele, vaatleb seda kui suverääni (kõrgeima võimu käsku) Õigus ei vaja käsku, vaid kehtib loomulikkusele rajanevalt. Seadusel põhineva õiguse mõiste esiletõstmine ja suverääni käsuga samastamine loob olulised eeldused hilisematele sündmistele – võimuriigi – contra õigusriigi – tekkimisele. Bodini õpetustele tekib mitmeid vastuväiteid – Hugo Grotius (1583-1645) – lähtub Rooma stoikude filosoofiast, käsitleb õigust kui inimese loomu- ja mõistuspärase seaduslikkuse väljendit. Rahvusvahelist õigust esitab kui kõiki suverääne siduvat mõistusõigust. Õiglusväärtuse mõiste on allutatud korra-väärtuse mõistele. Sellest ajast alates tekib õigusfilosoofiasse puht positivistlik lähtealus ja õiguse käsitlus. 8. INGLISE ÕIGUSRIIK Sir Thomas Smith (1514-1577) ja Richard Hooker (1553-1660)
· Ei leita ühist keelt leppega lubatud tegevuses, strateegias (SALT1 1972-1977,ja SALT2 1979- Venemaa ja USA süüdistasid üksteist mitte täitmises) · Peamiste lepingupunktide saavutamine võib olla võimatu (Lokarno leping 1925) Rahvusvaheline õigus Eesmärk formuleerida ja piirata riikide vahelist suhtlust. 43 44 1625 H Grotius loomulik seadus pani paika "mõistliku" riikidevah. käitumise. Probleem: igaüks defineerib "mõistlikku" vastavalt oma huvidele. 19. saj. Positivistlik seadus otsekohesed ja kirjalikud riikidevahelised lepped ja konventsioonid. Aitavad määrata geogr piire (3-miiline veepiir ümber riigi), keskkonda, kosmost, lubatavaid ja lubamatuid käitumisi RV konlfiktis. (Genova konvensioon - mürkgaaside keelustamine sõjas, allaandnud sõduri väärikas kohtlemine, piinamiskeeld)
mõistliku käitumisvõimaluse puudumisel. -hädakaitse olukorras, kus tegutsemine on ainus võimalus, kaitsmaks riigi olulisi huvisid raske ja vahetu ohu eest. -ius cogensist kinnipidamine. Rahvusvahelise õiguse muud valdkonnad Rahvusvaheline mereõigus on rahvusvahelise õiguse osa, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid merede ja nende all asuva maapõue uurimisel ja kasutamisel. Tegemist on rahvusvahelise tavaõiguse normide pinnalt välja arenenud õigusharuga. HUGO GROTIUS traktaat ,,Mare liberum": avameri on inimkonna ühisvara (res communis) ega tohi olla hõivatud kellegi poolt. See on rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud põhimõte. Põhimõtet kinnitab ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1970. aasta resolutsioon nr 2749 (XXV), mis deklareerib pidulikult muu hulgas, et väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate merede ja ookeanide põhi ning selle all asuv maapõu ja seal paiknevad loodusvarad on
suveräänsed riigid nagu Brandenburg (Preisimaa algidu), Baier, c) sõltuvad, kuid ulatusliku iseseisvusega territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi ülemuse kiriku ees (keskajal pigem vastupidi, vähemalt teoorias). XVII sajandil hakkasid välja kujunema ka tänapäevase rahvusvahelise õiguse alused. Tuntuim rajajaist on kahtlemata Hugo Grotius (‘De Jure Belli ac Pacis’), jurist ning Madalmaade (pidas läbirääkimisi Richelieuga) ja Rootsi diplomaat. Teine on Samuel von Pufendorf, sakslane aga samuti Rootsi teenistuses. Mõlema töödes kajastus soov panna paika uued reeglid, mis normeeriksid riikidevahelist suhtlust ja tagaks teatava õiguskorra ka rahvusvaheliselt. Tugevate riikide teke Euroopa lääneosas lõi eelduse rahvuste konsolideerumiseks. Ühtlasi
Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See
(ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud ülipositiivse õiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta 341
Baptiste d´Alembert (171783) ja Denis Diderot (171384) avaldasid 35-köiteline ,,Encyclopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Arts et des Métiers" (Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja ametioskuste seletav sõnaraamat) (175180), esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Ühiskondliku lepingu teooria Koos valgustusega kujunes välja uus käsitlus riigivõimust ja selle geneesist. Olulise eeltöö tegi rahvusvahelise õiguse rajajana ajalukku läinud Hugo Grotius (15831645), kalvinistist hollandlane, kes arendas välja ratsionalistlikult põhjendatud loomuõiguse kontseptsiooni, kõneldes seadustest, mis on püsivad ja muutumatud nagu kaks korda kaks on neli. Inglane Thomas Hobbes (15881679) väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Oma põhitöös ,,Leviathan" (Leviaatan, 1651) kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui
õigustus loomuõiguse printsiipide alusel (nt monarhomahhide ehk monarhikukutajate õpetus; hiljem ka valgustusfilosoofid). Osundatud loomuõiguslik käsitus oli Suure Prantsuse revolutsiooni ideoloogia aluseks. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng oleks kokkuvõtlikult: 1) enne XVII saj - positiivse õiguse sisu määrasid jumal, loodus ning inimmõistus; 2) XVII saj - kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus, kusjuures Hugo Grotius (rahvusvahelise õiguse rajaja) väitis esimesena (1632), et loomuõigus kehtib ka sellise sobimatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad - otsustuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 2) XVIII saj alates - jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil). LOOMUÕIGUS:
annaabi.ee 
