kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. - Eeesti põhiseaduse muutmine on võimalik: 1) rahvahääletusel. 2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena. Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus. Demokraatlikud valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. - NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. - NT: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses
2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral Defektse demokraatia tunnused: 1) ebaõiglane valimissüsteem 2) juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
Oluline on esivanematekultus; lahkunuid austati ning kohati ka kardeti. Hinge peeti inimese isikupära kandjaks ning oli oluline keha elus hoidmiseks. Kui inimene oli omade hulgast lahkunud, maeti ta metsatukka või hiide. Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on olemas hauatagune elu. Seisukohti, kuhu aga hing pärast kehast lahkumist ehk inimese surma läheb, oli vanasti mitmeid. Mõnel pool oldi arvamusel, et surnud inimese hing siirdub putukatesse, kuid suurem üldisus oli kindel, et hing jätkab lihtsalt elu Manalas ehk maa-all. Tänapäeval on pigem levinud arvamine, et hing läheb kas taevasse või põrgu ja seda eelkõige ristiusu tõttu. Ka tänapäeval on inimeste matmispaigad ja kalmistud ümbritsetud suurte puudega. Samuti on säilinud hingedepäeva tähistamine, mil kaetakse laud hingele ning pannakse aknalauale küünal, et lahkunu näeks koju tulla. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Väge leidus nii inimestes,
eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena. 4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valijatüübid: parteiaktivistid; inimesed, kes valivad alati sama erakonda, jooksikud ja passiivsed Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa) · Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest)
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid...
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed. Kõik tunnetused algavad kogemusega..------ Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori tunnetus on vaid siis puhas, kui sellesse ei ole segatud midagi empiirilist (kogemusel põhinevat). Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? On kaks tunnust, mis ei peta: Hädavajalikkus (paratamatus) ja range üldisus. Üksnes kogemus võib anda range paratamatuse. Kogemus õpetab meile ( nagu Hume oli näidanud), et miski on nii või teisiti loodud, mitte, et ta paratamatult nii peaks loodud olema. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim See, mis suured ajaloolised isikud selliseks teeb nagu nad on (Hegel oli alati neist haaratud, möelgem vaid tema kohtumisele Napoleoniga) - ei ole mitte nende isiklikud omadused, energia, kirg,
5. Organisatsioonilised muudatused. 6. Rahalised kulutused. Jne. III – eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine. 1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2. Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone. 3. Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada). Lon L. Fuller (1902 – 1978) teos „Õiguse moraal“ Õiguse põhinemine: 1. üldisus 2. avalik väljakuulutamine 3. mittetagasiulatavus (va adressaadi positiivsed tagajärjed) 4. selgus 5. sisemiste vastuolude puudumine 6. täitmise võimalikkus 7. järjepidevus 8. õigusemõistmine vastavalt kehtestatud normidele J. Nuut, lektor MALSCO Law Office Tartu mnt. 7 Tallinn
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse...
Valimised kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valimiste funktsioonid: · tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · valimised võivad olla korralised või erakorralised · vahendada võimudele kodanike nõudmisi · arutatakse nõudmisi ja võetakse vastu vastavad seadused
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
olid luuletajad. Ka eepilises luules, isegi romantilises romaanis ja draamas, on märgatav tugev lüüriline alge. Nii võimast lüürikapuhangut kui romantismis on ajalugu tundnud harva. Romantikud hülgasid valgustajate usu mõistuse seaduste universaalsesse kehtivusse ja objektiivsusse. Mõistus ei saanud nende arvates seletada inimest kui tervikut. Seevastu hakkasid nad rõhutama just inimese individuaalsust ja koos sellega subjektiivset kogemust. Tähtsam kui üldisus on romantikutele erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse, mis ainsana suudab endas kätkeda elutäiust. Romantilised kangelased kirjanduses olid enamasti erandlike vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed. Nad suutsid tõusta üle labase igapäevasuse ja näha elu sügavamat sisu. Tihti kohtab neis prohvetlikke jooni. Nad olid äravalitud, võimelised edasi andma jumalikkugi sõnumit.
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
Ronimise viis võib viidata sellele, mil viisil ja kui suure hooga me peaksime oma elu tipule tõusma. Logisev redel ja muud raskused võiksid innustada järele uurimist, kas eesmärgi poole liikuda on ikka tõhus. Lendamine vabastav, positiivne ja isegi tervendav kogemus, kuid tuleb selgelt lahus hoida kukkumisunenägudest. Lendamine sümboliseerib aja, koha ja keha piirangutest vaba olemist ning samastumist meie hingelise ja vaimse poolega. Seksuaalsed unenäod nende üldisus räägib selget keelt sellest, et seksuaalsus on üks meie tõrjutud stinktidest. Sigmund Freud (psühholoogia ja uneuurimise pioneer) arvab, et kõik mis meenutab kuplit või orgu, samuti auklikud esemed naisele viitavad seksuaalsümbolid. Küll aga teine psühholoogia ja uneuurimise pioneer Carl Gustav Jung leidis, et unes nähtud seksuaalakt tähendab hoopis midagi muud, kui vajadus armatsemise järele. Tema arvas, et seksuaalvahekord unenäos võib tähendada inimese
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadus...
Loogika harjutuseksami küsimused-vastused 1. Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaa...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstr...
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
A]); saksa perekond (Austria, Liechtenstein, Šveits, Türgi, Kreeka, Jaapan, L-Korea, Tai, varem Hiina) skandinaavia süsteem on lähedane saksale – Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island Eestis on pigem germaani süsteemile lähedal Louisiana ja Puerto Rico on mõjutatud Prantsuse ja Hispaania eraõigusest. Kontinentaalsuse elemente on ka Šoti õiguses, LAV-s, Mauritiusel jne. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu. See viitab heale õiguskultuurile, see on õigusriigi vältimatu tunnus. Need on ka kinnistatud õiguse allikates, mõistetavad keelelt. Õiguse erinevad funktsioonid: sisemise rahu kindlustamine – konfliktide ennetamine ja lahendamine vabaduse kindlustamine – kaitse ellu sekkumise eest, vabaduse realiseerimise garanteeritus õigusliku võrdsuse tagamine sotsiaalse tasakaalu ja kindlustatuse tagamine
riigid, Quebec Kanadas, endised Prantsusmaa kolooniad Aafrikas ning endine Hollandi koloonia Indoneesia, Maghrebi riigid Maroko, Tuneesia, Alzheeria, Liibanon ja Süüria. Saksa õigusperekond: Saksamaa Liitvabariik, Austria, Liechtenstein, Sveits, Türgi ja Kreeka. Siia võib paigutada ka Tai, Jaapani ja Lõuna-Korea. Kuni 1949. aastani kuulus siia perre ka Hiina RV. Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island. Eesti õigussüsteem on ka lähedasem germaani õigusperekonnale. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu, sätestab tüüpjuhtumid. Abstraktne iseloom viitab heale õiguskultuuri tasemele. See tunnus on nii tähtis, et peetakse koguni õigusriigi vältimatuks tunnuseks. Õigusnormide kättesaadavus viitab õigusnormide kinnitamisele õiguse allikates. Mõistetavus on seotud keele lihtsusega ja arusaadavusega. Õiguse funktsioonid: 1. Sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab a) konfliktide ennetamist ja b) konfliktide lahendamist; 2
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kv...
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
Normatiivne- normide kogum 1. vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus lihtnormide andmiseks, antud autoriteedi poolt 2. sisulised tunnused- reguleerib riigorganiute ülesandeid ja pädevusi, õiguskorra ja riigi põhistruktuure ja eesmärke, individuaalse vabaduse tagatisi, poliitilise tahtekujundamise protsessi- kõiki neid protsesse, mis on riikluse säilimisel, funktsioneerimisel olulised PS tunnused- pikaealisus, üldisus ja abstraktsus, jäikus, moraalne sisu, ülimuslikksu Põhiseaduse teooriad Kelsen- Põhiseaduse saab kehtestada põhinormi järgi. Olemisest ei saa tuleneda peandumine (kohustuse järgimine) ja vastupidi, selleks et saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme. Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda
võta õpetamise eest tasu. Ei esitanud doktriine vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Ma tean, et ma midagi ei tea. Tegevuse mõtet nägi nö vaimses ämmaemandakunstis. Hüüdlause: tunneta iseennast. 7. Platon- rajas esimese metafüüsilise süsteemi. Mis on olev tervikuna? Kantud sokraatilisest intuitsioonist, et üldine on olemas. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus. Olemus? See on üline, üldisus jõuab olemuste eristamiseni- ideeõpetuseni. Üldine on mõeldav, mitte kogetav. Üldmõiste sisuk on asjade olemus-idee. Metafüüsika põhiküsimuse vastus- olev on tervenisti idee. Üldmõisted on tal ülimad realiteedid. Idemaalima isel- ideed on muutumatud, igavesed, ainulised. Olev ise jag 2ks: nähtav maailm(meeltega tabatav, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, ajaline, ruumilis-kehaline, nähtuste paljusus, ebatäisulikkus) ja ideede maailm (mõistusega tabatav,
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon - Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega? - J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib "tõeliste" asjade vahel. - D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei suuda kausaalseost avastada. - I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist tuletatav. See pärineb meie mõistusest. - Ja siiski maksab üldisus ja paratamatus kõigi kogemuste kohta. - Kuidas on see võimalik? - KUNA ME TÖÖTLEME KÕIKE VASTAVALT OMA MÕTLEMISVORMIDELE. - Pole ime, et me kohtume oma kogemustes nende vormidega. Asi iseendas - Asjade kohta iseendas (Ding an Sich) kehtivad need kategooriad sama vähe kui meelelisuse, ruumi ja aja a priorsed vormid. - Asjade kohta nagu nad meile näivad (die Erscheinungen) on need kategooriad üldised ja paratamatud.
Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse. PARLAMENTALISM- Nt It, SM, Sveits, Iirimaa. Esindusdemokraatia. Rahvas valib parlamendi, mis valib presidendi. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse, kes annab aru Rkgle. Hea: üksmeel kiirendab otsustusprotsessi. Halb: konflikt viib võmukriisini. VALIMISED- Funktsioon: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmisi; rahva usalduse indikaator; hariv. Põhimõtted: üldisus (valijate võimalus teostada hääletamist formaalselt võrdsel viisil; vanuse- ja kodakonsuspiirang), vaba konkurents (vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuse järgi), ühetaolisus e võrdsus (võrdsed võimalused propageerimiseks; kõik hääled kaalult võrdsed, igaühel ainult 1 hääl) MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM- ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik, kes saab enim hääli). Lihthäälteenamus: saadikuks saab
a) Struktuur PS §57 · Rahvahääletusõigus (räägime kevadel keskendudes valimisõiuse põhimõttetele) · Valimisõigus: 1. Aktiivne õigus valida (ise minna valima) 2. Passiivne õigus lasta ennast valida 3. Õigus seada üles kandidaat a) Valimisõiguse põhimõtted PS §60 lg 1 laused 2-4 · Valimisvabadus valimised on vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatusurveta valijale. Valimisvabadus eeldab, et on võimalik otsustada mitme alternatiivi vahel. · Valimiste üldisus Riigikohus on öelnud, et tsensuste kehtestamine on keelatud. · Valimiste ühetaolisus Riigikohus on öelnud, et igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamiseks võrdsed võimalused. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab see, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel on võrdne arv hääli ning kõigil häältel on võrdne kaal. Passiivse valimisõiguse puhul tähendab see võrdseid võimalusi kandideerida ja valimis edu saavutada. Suletud nimekirjad on probleemsed.
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole regulee...
leidmisest oli saanud tühi mäng, pinnapealne fantaseerimine lihtsa mõtteseose alusel. Sümbol säilitab oma tundeväärtuse üksnes nende asjade pühaduse kaudu, mida ta sümboliseerib: niipea kui sümboliseerimine langeb puhtalt religioossest vallast pelgalt moraalsuse valda, näeb teda lootusetus väärastumises. (222) .. iga seisuse ranges eristamise iseseisva objektina on midagi eht keskaegset ning selle kohuseõpetuse väljatöötamisele on omane abstraktsus ja üldisus, mis kusagil ei vii nõnda käsitletud elukutse enda tegelikkuseni. (229) Individuaalse arusaama puudumine on teatava määrani kavatsuslik, on pigem kõike valitseva universaalse mõtteharjumuse tulemus, kui madala vaimse arenguastme tundemärk. (229) Keskaja vaimu tegelikuks saavutuseks oli kogu maailma ja kogu elu liiendamine iseseisvateks ideedeks ning nende ideede korrastamine suurteks ja arvukateks mõistete lääniliitudeks või hierarhiateks. (229)
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
Parimal juhul võib sellest allikast pärinev tunnetus saavutada induktsiooni abil tingliku ja suhtelise üldisuse. Niisiis on kogemuse alusel võimalik väita üksnes seda, et seni kogetu põhjal pole me täheldanud kõrvalekaldeid sellest või teisest reeglist. Kui meil on aga mõni selline teadmine, millest ei saa olla mingeid erandeid, mis on rangelt üldine ja paratamatu, siis saab see pärineda vaid aprioorsest allikast. Kanti käsitluse kohaselt ongi üldisus ja paratamatus aprioorse teadmise kindlad tunnused ning viimasega lahutamatult seotud. Metafüüsika kui “sealpool kogemust asuv tunnetus” (lk. 19) saab selle jaotuse kohaselt kuuluda üksnes aprioorsete teaduste hulka. Ja kuna tema objektideks on entiteedid, mis jäävad väljapoole võimalikku kogemust, siis peab metafüüsika olema ka puhas tunnetus, s.t. ta ei saa üldse sisaldada aposterioorsest allikast pärinevaid komponente. Niisiis on metafüüsika “puhtast
= Mõni x on ¬p. või Mõni x ei ole p. ¬∃x p = ∀x ¬p Pole x-i, mis on p. = Iga x on ¬p. ∀x p = ¬∃x ¬p Kõik x on p. = Pole x-i, mis on ¬p. või Pole x-i, mis ei ole p. ∃x p = ¬∀x ¬p Mõni x on p. = Pole nii, et kõik x on ¬p. 20. KATEGOORILISTE VÄIDETE ESITAMINE ÜHEKOHALISTE PREDIKAATIDE ABIL. Traditsioonilise loogika kategoorilised väited (vt. p 8 jj) on predikaatarvutuses esitatavad ühekohaliste predikaatidele rakendatud üldisus või olemasolukvantoreid või nende eitusi (vt ka eelmist punkti). Üldjaatavad laused saadakse rakendades predikaadile üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele. ∀x (Sx → Px); ¬∃x (Sx & ¬Px). Üldeitavad laused saadakse rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või olemasolukvantori eitust predikaadile. ∀x(Sx→¬Px); ¬∃x (Sx & Px). Osajaatavad laused saadakse rakendades predikaadile olemasolukvantorit või
= Mõni x on ¬p. või Mõni x ei ole p. ¬x p = x ¬p Pole x-i, mis on p. = Iga x on ¬p. x p = ¬x ¬p Kõik x on p. = Pole x-i, mis on ¬p. või Pole x-i, mis ei ole p. x p = ¬x ¬p Mõni x on p. = Pole nii, et kõik x on ¬p. 20. KATEGOORILISTE VÄIDETE ESITAMINE ÜHEKOHALISTE PREDIKAATIDE ABIL. Traditsioonilise loogika kategoorilised väited (vt. p 8 jj) on predikaatarvutuses esitatavad ühekohaliste predikaatidele rakendatud üldisus või olemasolukvantoreid või nende eitusi (vt ka eelmist punkti). Üldjaatavad laused saadakse rakendades predikaadile üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele. x (Sx Px); ¬x (Sx & ¬Px). Üldeitavad laused saadakse rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või olemasolukvantori eitust predikaadile. x(Sx¬Px); ¬x (Sx & Px). Osajaatavad laused saadakse rakendades predikaadile olemasolukvantorit või
korral vastastikust kaitset osutama. Vaadake mida tähendab artikkel 5 ja ka 3. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku,inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. 2. Mida tähendab valimiste salajasus, üldisus ja ühetaolisus? Millised vanusetsensused on Eesti põhiseaduses? Kas vanusetsensused rikuvad valimiste üldisuse põhimõtet? Salajaste valimiste korral ei ole teada, kes kuidas hääletas. St, et valimissedel ei ole tagasi viidav hääletaja isikuni. Kes hääletamas käisid, on teada, selleks, et keegi topelt ei hääletaks. Omaette probleem on, et kuidas salajase hääletuse korral valitud isikut tagasi kutsuda
Tekst ja avalik tekst Tekst on kultuuris/ühiskonnas praegu kindlasti üks enim kasutatud mõisteid. Tekstid peegeldavad kultuure, inimeste mõtteviise ja olukordi, samas ka kujundavad neid. Kõige üldisemalt võime tekste nende funktsioonide järgi jagada privaatseteks tekstideks (kommunikatsioon inimeste vahel või väikese grupi sees) ja sootsiumis ringlevaiks avalikeks tekstideks (sotsiaalne kommunikatsioon, meediatekstid jm). Avalikke sotsiaalseid tekste iseloomustab nende üldisus, seotus aja ja kohaga teatud viisil ning selle seotuse väljendumine otseselt või kaudselt. Neid tekste võib käsitada kui üht liiki avaliku elu vormi ning need osalevad avalikus elus oma rollide ja funktsiooni kaudu. Selleks aga tekstist üldiselt, vaatleme ajakirjandusteksti kui avalikkuses esitatavat märki. Ajakirjandustekst omakorda representeerib ja tähendustab oma keskkonda; määratleb selle tähendusi. Kultuuriuuringud
EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivat...
a. 9:38 Normatiivse regulatsiooni situatsiooni silme ette tuues, näeme, et õigusnormid on osa sotsiaalsete normide maailmast - inimkäitumise etalon. Tema reguleeriv toime kehtestab õiguskorra. Kogu eraõigus on üles ehitatud kokkulepetele. Õigusnorm kirjeldab teatud situatsiooni ja sellele situatsioonile järgnevat tagajärge. Õigusnorm kui tüüpiline sots norm omab tunnuseid, mis on omased kõigile sots mastaapidele. · Õigusnormi üldisus · Üldkohustuslikkus · Formaalne määratletus Üldisus - abstraktsus e üldistatus - M-E süsteemi peamine essents. Probleem on selles, et ta ei suuda kirjeldada elu, mis on alati unikaalne. Üldkohustuslikkus - see ei ole sund, vaid kui inimene satub õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni, siis see situatsioon ongi üldkohustuslik. Käitumine peab olema õiguspärane. Õiguse tegelik ajalugu algab ius scriptumiga.
teise hääl) ja rahvahääletusõigus § 56, 57 Valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4; lg 3: a. valimisvabadus – valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta. Valimisvabadus on seotud mitmeparteilisusega. b. valimiste üldisus, kõik kodanikud saavad osaleda valimistel § 57, 60 lg 2; seadusega võib piirata kinnipeetavate valimisõigusi § 58. Kas kautsjon (alampalk iga liikme eest) pole mitte üldisuse põhimõttega vastuolus (see toob kaasa varandusliku tsensuse)? c. ühetaolisus – kõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdsel viisil, materiaalselt tähendab, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal – oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat
Inimväärikuse printsiip väljendub PS §17, mille kohaselt ei tohi teotada kellegi au ega head nime. See on Eestis inimväärikuse garantiiks. 11.Valimiste üldmõisted. PS §60 kohaselt on valimised Eestis vabad, üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed ning leiavad aset proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Vabad valimise tähendavad igaühe õigust oma paremal äranägemisel osaleda valimistel kandideerides või valikut tehes. Valimiste üldisus tähendab seda, et peale põhiseaduses nimetatud erandite on osavõtt valimisteks avatud kõigile riigi kodanikele, kohalikel valimistel ka mittekodanikele ja EL liikmesriikide kodanikele. Valimiste salajasus tähendab seda, et need peavad aset leidma tingimustes, milles ei ole võimalik kõrvalisel isikul tuvastada valija poolt tehtud valikut. Valimiste ühetaolisus tähendab seda, et kõik valimistel osalejad teevad oma otsuse ühesugustes tingimustes
Valimise sund e-hääletamisel kartis Riigikohus, et inimesed muutuvad teistmoodi mõjutatavaks (pole kindel, kus ja kelle juuresolekul valivad) Valimisloosung ,,Kui te minu poolt hääletate, siis saate 500EEK rohkem pensionit" kas see on demokraatlik, kooskõlas valimisvabadusega ning kas see pole valijate äraostmine? - Valimiste üldisus: Üldisus keelab tsensused (alaealised ei saa valida, kinnipeetavate piirang kui vang vabaneb just peale valimisi, siis miks ta ei peaks saama kaasa rääkida, kui ta osaleb nüüd tavakodanikuna ühiskonnas) - Valimiste ühetaolisus: Aktiivse puhul: kõikidel valimisõiguslikel kodanikel peab olema võrdne arv hääli ning kõigil peab olema võrdne kaal esinduskogude moodustamisel
(vundamendile): · Romaani perekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania, Holland. · Saksa perekond: Saksamaa, Austria, Sveits, Türgi, Kreeka, teatud reservatsiooniga Jaapan, Lõuna- Korea ja Tai. Saksa õiguse perekonnast ei asu kaugel ka Skandinaaviamaad Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island. Eesti ehk lähemal germaani perekonnale. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu, õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktne iseloom viitab heale õiguskultuuri tasemele peetakse õigusriigi vältimatuks tunnuseks. Õiguse funktsioonid: 1. Sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab konfliktide ennetamist ja konfliktide lahendamist. 2. Vabaduse kindlustamine, mis hõlmab kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitset riigi sekkumise eest ja vabaduse realiseerimise garanteerimist. 3
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
• Juhtlõiku on halb alustada kõrvallausega, milles tegelane on esitatud aesõnaga, nii et lugeja peab ootama, enne kui saab teada, kellest on jutt. Juhtlõigu tegemise põhiprobleemid Kõige tavalisemad probleemid on järgmised: • Lihtsalt vale juhtlõigu ehitus – autor on kirjutanud juhtlõigu asemel midagi muud. • Ülearulised sõnad, mis tavaliselt lisavad mittevajalikke detaile. • Tühjad laused, liigne üldisus, ebakonkreetsus. • Liigne pikkus. • Keerukas lausestus. • Hinnangute toomine juhtlõiku, eriti hinnanguliste omadussõnade abil. SISSEJUHATUS Pehmetes uudistes, sündmuse arenguid kirjeldavates jätkulugudes, samuti olemaslugudes, nädalalahtedes ja uudisajakirjades kasutatakse tavalise juhtlõigu asemel tihti sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest. • 1-2 esimest lõiku pakuvad infot, mille eesmärk on tõsta lugeja huvi materjali vastu või
välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid, kehtivad või vastavalt ei kehti määruse suhtes HMS sätted. Mõlemal juhul vaja arvest PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste ja KOV enda õigustloovate aktide regulatsioone. Saab erist põhi-, eelarve-, maksu-, ehitus-, ametiasutuste põhi-, heakorramäärust jne. o Reeglina sis määrused õigusnorme kui üldreegleid, siis üldisus pole alati vältimatu tunnus: nt valla ja linna eelarve tuleb volikogul seaduse kohaselt vastu võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda. o Vastavalt määrusega regul probleemistiku olemuslikule sisule kvalifits see statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks. Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks
VASTAVALE SUHTLEMISVAJADUSELE 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria Juriidiline argumentatisooni on oskus või võime põhjendada õiguslikku tähendust omavaid otsustuseid õigesti. Juriidiline argumentatsioon on muutunud Euroopa õigusfilosoofias põletavaks probleemiks möödunud sajandil, viimase mõnekümne aasta jooksul. Miks on aga juriidilise argumentatsiooni jaoks vaja teooriat, kui kontinentaalne õiguskord põhineb ometi seadusõigusel? 1) Õigusnormide üldisus (abstraktne iseloom). Õigustloovate aktide tekstid vajavad tõlgendamist, kaasuse lahendamine lihtsa subsumeerimise teel pole võimalik. Nt PS § 3: ,,Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa". See tekitab küsimused, mida lugeda üldtunnustatud põhimõteteks, mida normideks ja kuidas on võimalik nende otsene kohaldamine. 2) Normide konflikt.
võim elisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine klassikalise tingituse toimel- klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja toimima refleksi vallandava signaalina. Selle kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamise kasutamise e õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldisus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Operantsel tingitusel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid vajadus reageerida kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda võimaldab aga suutlikkus õppida oma käitumise tagajärgedest. Tagajärgedeks võivad olla karistus või kinnitus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
