Tunnetusprotsessid kõik need psüühilised protsessid, mille abil inimene maailma tundma õpib. ... aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia. Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting
Signaalfunktsioonid tuletab meile tegevusi meelde. Näiteks hommikul ärgates kujutlevad kohvijoomist ja see käivitab terve hommikuste tegevuste jada. Reguleeriv funktsioon Kui inimene kujutleb oma teo ebasoovitavaid tagajärgi, siis see võib panna teda oma teost loobuma ja vastupidi... Häälestav funktsioon loob vajaliku hoiaku eelseisvaks tegevuseks. Mälukujutuse kõrval, mis on tajude koopiad võib panna inimene luua ka täiesti uusi kujutlusi. Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujutluste loomises. Fantsaaia on alati seotud tegelikkusega. See on üks tegelikkuse peegeldamise vorme. Fantaasia liigid: Tahtmatu (ka unenäod) Tahtlik Loov (originaalne tulemus ilma eeskujuta) Originaalne fantaasia eriliik. Kujutlus sellest, mida inimene väga soovib.
Põhikooli füüsikaõppe sihiks on anda õpilastele tavaelus toimetulemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ei olnud eesmärki neist suurt tervikpilti luua. Gümnaasiumis ei saa füüsikaõpe aga selliste eesmärkidega piirduda, sest gümnaasiumi füüsika valmistab õpilast ette õpinguteks kõrgkoolis. Lõpetajalt oodatakse tervikliku maailmapildi olemasoli, oskust eristada olulist ebaolulisest ja teaduslikku väidet ebateaduslikust.Füüsikalised printsiibid-kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Miks on füüsika oluline? Poleks hüvesid (tehnoloogia jne), me elaks kartuses tundmatute loodusjõudude ees, meie maailmas end mugavalt tundmiseks peame oskama füüsikat.Füüsika uurib loodusteadusi (seaduspärasusi) ja kasutab füüsika keeleoskussõnu nende selgitamiseks.Mina olen ma ise ja maailm on kõik ’’mitte-mina’’ (v.a mõttemaailm, tundemaailm jm.)Maailmapilt-Süsteem, info kohta, mida inimene maailma kohta omab.Struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste...
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot Silma osadeks valguskiire läbimise järjekorras on: ·Sarvkest
reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess (c) mitteinduktiivne tunnetusprotsess (d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29. Heuristiliste meetodite kasutamisel mõtlemisprobleemide lahendamisel (a) on lõpplahendus üheselt antud (b) on lahendus enamasti võimatu
Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et SEOSED KAASAJAGA Vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus Paralleel ,,noorsoo rikkumisega" Võrdlus eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga Provotseerimine, küsimine esitamine, läbi retoorika inimestega suhtlemine SOKRATESE SURM Surres oli 70-
Võimed soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei ole ise teadmised ja oskused. Võimete aluseks on algmed. Võimekuse tasemed:andekus, talent, geenius. Võimete liigid: ·üksikvõime-seotud mingi psüühilise protsessi või seisundiga ·erivõime-teatud valdkonna. Nt: muusika jne ·üldvõimed- nt: loovus jne Intelligentus on vaimsete võimete kogum, mille küllaltki kõrge arengutase tagab vaimse tegevuse suhtelise kerguse ja produktiivsuse. 16.Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda eset tervikuna vaid selle üksikuid omadusi. Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikul. Taju koosneb aistingutest. Kogemus. 17.Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses.
käitumist; Neerupealiste säsi Adrenaliin; Noradrenaliin; Testised Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi.
Meeldetuletamine Unustamine Kujutlus · Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine e meelde tuletamine, taas esile toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid · Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujundite loomises Fantaasia liigid / fantaasia kujundite loomine · Aglutinatsioon- erinevate osiste liitmine · Hüperboliseerimine- suurendamine või vähendamine · Teravdamine- üksikute joonte esiletoomine Fantaasia ja kujutus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Oluline erinevus on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib fantaasia aga loob uut Mõtlemine
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees.
.............................................................................. 4 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4 1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine ..................................................................................... 7 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8 2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9 2.2.3
Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis tegeleb väliskeskkonnast ja organismist tulenevate ärrituste analüüsi ja sünteesiga.
Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine.
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses ...
ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU TÖÖTLEB MEELTE KAUDU SAADUD INFOT PÕHJALIKUMALT
KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU TÖÖTLEB MEELTE KAUDU SAADUD INFOT PÕHJALIKUMALT. KUULMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA TEAD KUULMISEST KUI
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
1. Aistingu mõiste: Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Ta tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Naiteks tavalise tooli. Seda vaadetes võime näha selle prunni värvust (nägemisaisting) ja kasutades tunda selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting ei ütle, et tegemist on tooliga (ei peegelda eset tervikuna) 2. Kuidas tekib aisting: Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevad ärritusi ning milles toimub nende analüs ja süntees. Koosneb kolmest osast: retseptorid (võtavad ärritusi vastu ja muudavad närviimpulssideks), närvikuid (toimetavad näriviimpulsse edasi), peaaju piirkonnad (närviimpulssidena saabunud info töötlemine) 3. Aistingu liigid, omadused...
Kuidas mina õpin? Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
tähelepanu. Üks ja seesama muutumatu kogum sensoorsetest signaalidest(heledad ja tumedad piirkonnad nägemisväljas ning servasid moodustavad jooned) on tõlgendatav erineval moel sõltuvalt sellest, millised objektid meie tajusüsteem nendest aistingute andmetest välja valib. TAJUMISPROTSESS on aistingute andmetest kui etteantud eeldustest järelduse tegemine, kuid erinevalt verbaalsest loogilisest järeldamisest toimub see nii, et lahenduseks on tavakujund. Taju on MÕTESTATUD tunnetusprotsess, sest üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja/või otstarvet. Taju on KATEGORISEERIV tunnetusprotsess, sest tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat õppimist ja kogemist. Taju on TERVIKLIK tunnetusprotsess, sest ta saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Taju on SELEKTIIVNE tunnetusprotsess, sest
vajab. Rakendus: Täpselt finantseeritud. Baas: Nii palju kulutusi, kui probleem vajab. Rakendus: Suunatud kliendile. Baas: Suunatud teadlaskonnale. 4) Mis on teaduslik hüpotees? - Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest. Teaduslik tunnetus: uurid paljusid andmeid ja allikaid enne, kui teed
loodusnähtused jne. Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid. Näiteks: kui inimesele näidata tõukoera, ja ta ei ole varem näinud seda tõud, siis inimene ikka saab aru, et see on koer, kuigi ta on tundmatu vormi ja ebatavalise värvi. Inimese elukogemuse, hariduse, elukutse, vajaduste ja motiivide tajumise sõltumatus viib selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest. Isiku ja organismi eripärad, vajadused ja tajumise motiivid ja ergutamine, avaldavad mõju tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku: tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju. Mõned taju teooriad Ameerika teadlane J
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud. Aisting tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni nähtuste ja esemete üksikomaduste kohta ning tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile.Aistingud on jaotatud meelte järgi nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistinguks.Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-,tasakaalu-,valu- jt aistinguid.Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks ehk
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees.
2.2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU: taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest tajumine – kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu taju mõtestatud tunnetusprotsess - üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja või otstarvet taju kategoriseerib tunnetusprotsess – tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava või teadeoleva kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat kogemust taju selektiivne tunnetusprotsess – aistingusignaalide tervikuks integreerimine võib toimuda ühel või teisel moel, kuid igal hetkel on tajukujundamine välja valitud üks kandev tõlgendus;
Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene).
Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju psüühikast, mille aluseks on tunnetusprotsessid mõtted, tunded, { Igasugune käitumine eeldab siiski mälestused, aistingud ja tajud. kesknärvisüsteemi (central nervous
neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Aisting-Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab,
Kuigi mõtlemine on individuaalne ja isiklik, ei saa see toimuda isolatsioonis, sest mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed. Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli. Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, liikumist jms
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete
Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja
Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi · Evolutsiooniline hüpotees · Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Aisting? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Millised on põhilised tajuteooriad? · Herman von Helmholtz (1821-1894) teadvustamata otsustuste tajuteooria · James Gibson (1904-1979) ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? Taju omadused I · Tajul on piirid · absoluutsed piirid · suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus)
34. Broca ja Wernicke keskused. Brocka- kõne produtseerimine Wernicke- kõne ja kirja arusaamine 35. Teadvuse mõiste. Tekkis Vana-Roomas juriidilise terminina Tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine Subjektiivne, muutuv, järjepidev, selektiivne 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda infot uuel viisil e tõlgendada, hiljem muutub juba automaatseks 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahteline Aeglane Pingutust nõudev Automaatne tunnetusprotsess on aga tahtmatu, kiire, pingutuseta 38. Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid. 1.Teadmine (algpunkt, millega peab lõpuks jõudma loovuse ja kriitilis emõtlemiseni)--- 2.Arusaamine-- 3.Rakendus (et ema ikka raha annaks)-- 4.Analüüs (kuidas rakendad seda, mis on nõrgad küljed)-- 4.1 SÜNTEES (loov mõtlemine) ja 4.2 HINDAMINE (kriitiline mõtlemine) 39. Baarsi arusaam teadvusest. Teadvus nagu teater, globaalne integratsioon (desintegratsioon: Asperger,
· Faktide juhuslik ja valikuline talletamine; · Üksikfaktide erinev väärtustamine sõltuvalt subjektiivsest suhtumises ja nendega seostunud sündmustest; · Näidete eelistamine faktide süsteemikindlale kogumisele; · Seoste põhjuslikkuse/juhuslikkuse määramine suva, mulje põhjal; · Nähtuste ja seoste tegeliku olemuse lahendamata jätmine. 3) Teaduslik tunnetus eesmärgiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja aldsele empiirilisele tunnetusele. Nagu empiiriline tunnetuski nii ka teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse
ekstaasi korral. Transsi loetakse (dissotsiatiivseks) häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone. Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega. 2 Tajumishäired (disorders of perception) Tajumine (perception) on tunnetusprotsess, mille käigus füüsilised ärritajad (valgus, heli, temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Apertseptsioon - emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju. TAJUMISHÄIRED Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed tajumishäired tajumishäired
(Loogiliselt on lause paradoks: kumbki pool kummutab eelmise). Erinevalt võltstarkadest lepin, et tarkus on jumalikku päritolu. Näeme, et Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. Oma tegevuse mõtet nägi Sokrates n.ö. vaimses ämmaemandakunstina (maieutika): lasta määratlustel esile tulla (või veenda inimesi oma tunnetuse piiratuses). Tunnetusprotsess on lõputu. Seetõttu sobib Sokratese filosoofia esitamiseks just dialoogi, mitte näit. õpiluuletuse vormi. Sokratese mõisteanalüüs tõi ka eetika uuele tasandile (s.o. hüvesuse mõistmisel ei saa toetuda tavale, mis ei määratle mõisteid). Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Revolutsiooniline väide: voorus (arete) on teadmine! Siit järgmine Sokratese väide: keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest).
1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
heleduskontrasti puhul. Suurus- ja vormikonstantsuse puhul võib olla tegemist ka õppimisega, kuid see toimub siis väga varases eas · Ajalised ja ruumilised vastastoimed on kasulikud · Tajumises raskendavad nad 8. Milles seisneb inimeste tajuelamuste piiritletus? Too näide selle kohta mil moel on keskkonna tajumine piiritletud. TÄHELEPANU 1. Tähelepanu definitsioon. Mis on peamised omadused? · Kui protsess tunnetusprotsess mis vältimatult seotud tajuga, ka mäluga · Regulatsiooniprotsess mis seotud teadvusega · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile , mille on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus Omadused : · maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata.
mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed. Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali arendada ( Fisher 2005: 4). Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli (Sõerd 1992: 154-155). Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme,
- Tuleb tp suunata, mõtlemist suunata. Läheb vaja koolihariduses, kooliharidus arendab seda. Metakognitiivne kompetentsus: oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll) VAATA ÜLE EMOTSIOONID JA MOTIVATSIOON! Juhtiv tunnetusprotsess protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud eaperioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess. Igas vanuseperioodis on mingil tunnetusprotsessil juhtiv roll. Taju (0-5 ea) mälu ja mõtlemine toetuvad sellele Mälu (5-12/14 ea) mälule saab palju toetuda, lapsed jätavad kergesti meelde. Uut infot salvestatakse kergesti, isegi kui ise sellest aru ei saa Mõtlemine (12/14-...) väga palju muljeid on isiklikult saadud
hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Füüsikaline tunnetusprotsess oli esitatav jadana: sündmus signaal retseptor närviprotsess aisting taju kujutlus süllogismide koostamine uus mõttekujund (hüpotees) eksperiment või sihipärane vaatlus (tagasi loodusesse) otsustus hüpoteesi tõesuse kohta. 15. Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? Vajadus mõõtmiste järele tuleneb asjaolust, et vaatleja ei või täielikult usaldada oma meeleelundeid. Eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Tõeline loodusteadus algab
- Rahulolu mittepakkuvate suhete kestmine, kui alternatiivset suhet pole või kui alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine (Krips, 2003; Argyle, 1994; McQuail, Windhal, 1993; Panici, Thomas-Maddox, 2000, Cialdini, 2001) Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
