8 9 4. EESTI KOHTUTE EELOTSUSETAOTLUSED Kuupäev: 5. detsember 2012 Kohtuasi number 3-11-621 Taotluse esitanud kohus: Riigikohus Esitatud küsimused: 1) Kas määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 nimetatud "menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud" võib toimuda ka tolliasutuses või peab määruse III peatükis käsitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus" olema tollist eraldiseisev? 2) Määruse nr 1383/2003 preambuli p 2 nimetab määruse ühe eesmärgina tarbijate kaitset ning preambuli p 3 kohaselt tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil intellektuaalomandi õigust rikkuva kauba ühenduse tolliterritooriumile sisseveo keeldu võimalikult tõhusalt rakendada, piiramata seejuures määruse preambuli p 2 ja rakendusmääruse nr 1891/2004 preambuli p 1 kohast seadusliku kaubavahetuse vabadust.
Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Vastu võetud 28.06.1992 Jõustunud 03.07.1992 Põhiseadus võeti vastu rahvahääletuse alusel. Tänane põhiseadus on kehtestatud 1938. Aasta põhiseaduse preambuli alusel 1938. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul
Märgukiri Teabenõue Taotlus Vaie Õigustekstide ülesehitus Õigustloov akt (seadus, määrus): · Paragrahvsüsteem · Paragrahvid jagunevad lõigedeks ja lõiked võivad jaguneda punktideks (loetelude korral) · Lisaks paragrahvile võib õigustloova akti struktuuriosaks olla preambul, osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja. · Peale preambuli õigustloov akt ja kõik struktuuriosad pealkirjastatakse. · Paragrahvid, peatükid ja osad nummerdatakse õigusakti läbivalt araabia numbritega. · Jaod, jaotised, alljaotised, lõiked ja punktid nummerdatakse kõrgemat jaotusüksuse piirides läbivalt araabia numbritega. · Normitehniline märkus · Lisad · Läbiv põhimõte üldiselt üksikule Üksikakt: · Pealkiri ja preambul · Number ja kuupäev · Alapunktid loetelude puhul
Föderatsiooni. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon pole tänini tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Eesti loobus Venemaa koosseisu jäänud alate ametlikust tagasinõudmisest 1995. aasta novembris. Eesti ja Venemaa kirjutasid alla ning ratifitseerisid Eest-Vene piirilepingu, mis jõustus 18. mail 2005, aga juba sama aasta septembris teatas Venemaa välisministeerium, viidates Riigikogu piirilepingute ratifitseerimisseadusesse lisatud preambuli tekstile, et Venemaa ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega. 23.05.2013 kiitis Eesti valitsus heaks uuendatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu, pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida, milleni veel pole jõutud. Äsja iseseisvunud Eesti Vabariigis tuli hakata korda looma. Asutava Kogu valimised toimusid juba Vabadussõja ajal aprillikuus 1919
15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik “tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted.
15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik "tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted.
Mõnest põhiprintiibist ja -nõudest alljärgnevalt lähemalt. Advokatuuride kui advokaatide kutseühenduste jaoks on kõikjal oluline seaduse tasandil tagatud tegut- semine omavalitsuslikel põhimõtetel. ÜRO Peaassamblee kiitis oma 14. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/121*8 ja 18. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/166 heaks*9 advokaaditöö põhiprintsiibid*10, kutsudes liikmesriike neid arvesse võtma oma riiklikus seadusandluses ja praktilises töös. Põhiprintsii- pide preambuli kohaselt on ette nähtud kõikide isikute inimõiguste ja põhiliste vabaduste piisava kaitse tagamine, et igal isikul oleks võimalik saada kutseala sõltumatu esindaja käest õigusabi. Põhiprintsiipide § 24 sätestab: „Advokaatidel peab olema õigus ühineda ja moodustada omavalitsuslikke kutseliite. Kutse- liidu täidesaatva organi peavad valima liidu liikmed ja see organ peab täitma oma ülesannet välise vahele- segamiseta
Nõue, et kõik peavad olema võrdsed seaduse ees, oleks täidetud, kui täidesaatev võim neid reegleid kõigile ühtviisi kohaldaks. Säärane olukord oleks aga vastuvõetamatu, sest ükski 13 HMS- RT I 2001, 58, 354; https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005?leiaKehtiv; 25.10.2017 7 demokraatliku põhiseadusriigi PS ei anna seadusandjale volitust kohelda isikuid ilma mõistliku põhjuseta erinevalt. Kolmandaks, PS preambuli kolmanda osalause kohaselt on Eesti riik rajatud ennekõike vabadusele. Vabadust kaitsta ja austada on riigivõimu kohustus. Kuna ka PS § 12 lg 1 teenib kõigi võrdse vabaduse ideed, peab selle kehtivus laienema ka seadusandjale. Neljandaks seob § 14 põhiõigustega ka seadusandja, kohustades seadusandjat tagama õigusi ja vabadusi. Nagu selgitatud, on PS § 12 lg 1 esimene lause objektiivsest sõnastusest hoolimata subjektiivne õigus ja seega põhiõigus
tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambulil on eelkõige deklaratiivne tähendus ja on abiks põhiseaduse tõlgendamisel, kuid seejuures võib omada ka otsest õigusjõudu. Preambuli seos põhiseaduse ülejäänud sätetega sõltub sellest, kas preambul kujutab endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse ideelise vundamendi, seda nii põhiseaduse sisulisel kujundamisel kui ka tõlgendamisel ja rakendamisel
7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise- hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab
Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. de iure, de facto De iure – kehtiva õiguse kohaselt, juriidiliselt De facto – faktiliselt, tegelikult, tõsiasjadele vastavalt 10. õigluse ja võrdsuse kontseptsioonid Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus 11. kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus? Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise
Kohtusse individuaalkaebusega pöördumise tingimused. – Juridica 2010/10, lk 727–739. 2 EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Velleste vs. Eesti, 67623/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/ sites/default/files/Velleste_ET.pdf. 3 EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Andrejev vs. Eesti, 64016/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www. vm.ee/sites/default/files/Andrejevi%20otsus_ET.pdf. 4 RT II, 2010, 14, 54. 5 Interlakeni deklaratsiooni preambuli p 6, deklaratsiooni p 2. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/ files/Interlakeni_deklaratsioon%20_EST.pdf; Izmiri deklaratsiooni p 4. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/ sites/default/files/Izmir%20deklaratsioon%20_est_.pdf; Brightoni deklaratsiooni p 3, 7 ja 11, p 12 alap a ja b ning p 29 alap b. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/files/Brightoni_%20deklaratsioon_ET_2_.pdf. 6 Brightoni deklaratsiooni p 12 alap b
avaldanud, vaid üksnes märkinud, et hartal on tähendus „Euroopa Liidu õiguse kohaldamissfääris” (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 57.3). PS II ptk pealkiri “põhiõigused, vabadused, kohustused” tuleb natukene lähemalt selgitada. Põhiõiguse mõistel tuleb kõigepealt vahet teha materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel. Põhiõigusi on püütud määratleda materiaalselt, pidades põhiõigusteks vaid neid õigusi, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. Vabadus on preambuli 3. osalauses tõstetud ülimaks väärtuseks õiguse ja õiguse ees. Liberalism on PS üheks nurgakiviks, kuid mitte ainukeseks. Eesti riik on rajatud vastavalt preambulile rajatud vabaduse kõrval ka õiglusele. Samuti mainib PS §10 peale demonkraatiat ka sotsiaalset õigusriiki. Lisaks sätestab PS §28 lg 2 esimeses lauses subjektiivse õiguse riigi abile puuduse korral – mis on sotsiaalriigi idee selge väljendus.
kohustused; 3) Moodne demokraatia – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused, kuid tunnustatakse vaid neid õigusakte, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse normidega; 4) Õigusriik – põhiprintsiibid õigus, õiglus ja vabadus ja kõiges legaalsuse ja egaalsuse printsiiibi rakendamine. Õigusriik - see on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest. Õigusele rajatud riigi ehk õigusriigi põhimõte on põhiseaduse preambuli kohaselt üks Eesti riigikorralduse aluspõhimõtteid. Termin „õigusriik” pärineb saksakeelsest mõistest Rechtsstaat, mis võeti kasutusele 19. sajandi algul. Õigusriigi mõiste on nagu enamik riigikorralduse põhimõisteid mitmetähenduslik. Vahet tuleb teha formaalse ja materiaalse õigusriigi vahel. Õigusriigi formaalne mõiste jaguneb omakorda kaheks. Õigusriik formaalses kitsamas tähenduses on seadusriik, st
taga tuleb osata näha väärtusi. Väärtusjurisprudents tunnustab seadusest kõrgemal seisvaid väärtusmastaape ja loeb ennast nendega seotuks. Põhiseadusest arusaamisel tuleb osata väärtusmastaape konkretiseerida. Põhiseaduse enda struktuuris on väärtused domineerival kohal preambulis. Preambulis sisalduvad suure üldistusastmega väärtused mõjutavad põhiseaduse muid sätteid, kujundades selliselt põhiseaduse mõtet. Loomulikult leiame üldkehtivaid väärtusi põhiseaduse preambuli kõrval ka põhiseaduse muudest osadest. Veel enam, põhiseadusega seoses on vajalik rõhutada väärtuste regulatiivset iseloomu. Regulatiivseks (korrastavaks) teeb põhiseaduses sisalduvad väärtused asjaolu, et nad kuuluvad põhiseadusesse. On selge, et meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Tunduvalt raskem on aga seevastu saavutada väärtuskogemuste laia baasi, mis saab põhineda väärtusmastaapidel.
ajale jalgu ei jääks. VII loeng Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) õigus Tänaseks on ÜRO-l 191 liiget. 1945. loodi see kui teatud võitjariikide organisatsioon. Loomisperioodil oli vähe NGO-sid, kelle mõju on tänapäevaks oluliselt kasvanud. Nüüdseks on ära kadunud ka tasakaalustav jõud USA-le Nõukogude Liit. USA on seepärast asunud ÜROd mingil määral ignoreerima. ÜRO Põhikirja preambuli eetos on ära hoida konflikte nagu seda oli ka II maailmasõda. Organisatisooni idee on sarnane Rahvasteliidu ideega. Üks rahuuuringute põhipostulaate on see, et rahul on kaks definitsiooni: - rahu on sõja puudumine - rahu on midagi enamat kui sõja puudumine Sõdade vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult konfliktidele endale, vaid kogu sotsiaalsele keskkonnale, millest võivad välja areneda konfliktid. ÜRO Harta Art 2
7. Demokraatia 8. Õigusriiklus 9. Põhiõiguste ja vabaduste austamine 10. Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Enne PS täiendamise seaduse tõlgendamist kasutati erinevate autorite poolt samatähenduslikult mõisteid põhiseaduse printsiibid, põhiseaduse üldprintsiibid ja põhiseaduse aluspõhimõtted. Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel. 8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus? Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. On kahesuguseid seisukohti: Preambulis ei ole midagi õiguslikult siduvat ning see koosneb vaid deklaratsioonist ja fakti konstateerimisest (Nt fakti konstateeringuks Eesti PS-e preambulis on viide sellele, et PS võeti vastu 28. juunil 1992).
struktuur võib olla ka K-i moodustavatel eri K-i aktidel). Küllalt sageli paikneb enne K-i peatükilist jaotust selline sissejuhatav osa, mis nim preambuliks. Prambuli õiguslikule tähendusele on lähenetud kolmel erineval viisil: 1) ühed ütlevad, et preambul ei sisalda mingeid ÕN-e, vaid seal on üksens konstanteeringud või pidulikud deklaratsioonid. 2) teised ütlevad, et kõik see, mis on preambulis, kujutab endast ÕN-e. 3) sõltuvalt konkreetse preambuli sisust, võib seal olla nii konstanteeringuid, deklaratsioone kui ka ÕN-e, mida tuleb täita. (kolmas lähenemine tundub olevat paikapidav.) Nimelt võib preambulis sisalduda põhimõtteid, mis mõne teise riigi K-s on kirja pandud K-i põhitekstis (mõnes peatükis). Selles, kuhu otsustatakse mingi põhimõte kirja panna, ei tohi sõltuda selle õiguslik iseloom. Eestis PS-e preambulis ei ole normina käsitletav konstanteering, et EV kuulutati välja 24.02.1918.a.
reguleerimiseks. Andmekaitse konventsiooniga ajakirjanduse ja andmekaitse suhete reguleerimata jätmist võib põhjendada asjaoluga, et ajakirjandus pigem ei tegele andmete automatiseeritud töötlemisega ning seetõttu otsene vajadus reguleerimise järele puudub või vähemalt puudus andmekaitse konventsiooni jõustumise ajal. Ajalooliselt hilisem akt on isikuandmete direktiiv, mis käsitleb andmekaitse ja sõnavabaduse suhet. Isikuandmete direktiivi preambuli punkt 37. Kaasused Euroopa ja Eesti kohtupraktikas, mis käsitlevad ajakirjandusvabaduse ja andmekaitse konflikti Kui EIÕK fookuse keskmes on põhiõigused ning nende kaitse, siis Euroopa Kohus vaatleb pigem liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ühenduse õigusega ning kaupade ja teenuste vaba liikumist. Lahendis Tietosuojavaltuutettu vs. Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy on määratletud andmekaitse ja ajakirjandusvabaduse või täpsemalt meediavabaduse vahelist suhet
(pr k pouvoir constituant) kandjaks. Märkus: põhiseaduse teoorias tehakse vahet põhiseadusandliku võimu (pouvoir constituant) ja põhiseaduslikult organiseeritud võimude (pouvoirs constitués) vahel. Viimased on põhiseadusandliku võimu sünnitised. -------------------------------------------------------------------------- Siin jj on tuginetud peamiselt PS kommenteeritud väljaande preambuli ja 1. pt-i, kuid ka teiste peatükkide kommentaaridele ja lisaks teistele allikatele. Pouvoir constituant tähendab rahva pädevust vastu võtta riigi kõrgeima õigusjõuga akt konstitutsioon (põhiseadus), mis sisaldab kindlasti kahte komponenti: a) isikute põhiõigusi ja vabadusi ning b) riigivõimu korraldust. Riigivõimu korralduse kui omariikluse olemuslike tunnuste kujundamine hõlmab õigust ise määrata konstitutsioonis oma avaliku
Õigusdoktor Schneider leiab õigustatult, et „põhiseaduse aluspõhimõtted“ on selline kategooria, mille päriskodu on põhiseaduse preambul. Põhiseaduse preambul – see on põhiseaduse ideeline vundament. Kuna preambul ei ole põhiseaduse jaoks mitte ripats, lihvitudsõnastusega kaunistus, vaid kogu põhiseadust integreeriv tuumik, regulatiivne tuumik, siis muutubalus põhimõtete kategooria seda olulisemaks. Mida suurem on preambuli sätete üldistusaste, seda laiemon selle integreeriv roll ja sisuline kontroll põhiseaduse ülejäänud sätete üle. Kuid aluspõhimõtete sisu ei piirdu ainult preambulis nimetatud ideede, väärtuste ja tõeks pidamistega. See ulatub palju kaugemale, meie ajalukku, meie esivanemate kogemuste, väärtuste ja tõekspidamisteni. See asjaolu, et seadusest ei selgu aluspõhimõtete sisu, ei tohiks olla takistuseks nende sisustamisel
annaabi.ee 
