Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik-ühtne riik- keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid-
Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, kelle peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on valitsus, kelle ülesandeks on viia seadused ellu. Kohtuvõimu institutsiooniks on kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesandeks on tagada seaduste järgi inimeste õigused ja vabadused. Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim Vabariigi Vabariigi
institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima. President saab kujundada seadusi ja neid ise algatada ning lisaks mõjutada poliitilist päevakorda vastavate seaduste ettevalmistamiseks. Seega presidentaalse riigi president mitte ainult ei vii ellu valitsuse kinnitatud poliitikaid, vaid pigem omab ta võimu neid poliitikaid valida ja arendada või tühistada. Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõim kõrval üks kolmest võimust. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat.Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus.Eestis on riigi täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus.Kohalikul tasemel on Eesti omavalitsusüksustes täidesaatvateks organiteks vallas vallavalitsus ja linnas linnavalitsus. Ministrid on poliitilised figurid. Ametnike töö juhib kantsler Täidesaatvat võimu ülesandeid: 1
Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku (kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu) pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse.
jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM-
uurimus, mis seisab väga tähtsal kohal õigusteaduse ja ajaloo, eriti riigiõiguse, alal. Samuti on see poliitiline traktaat, mis suuresti mõjutas prantsuse poliitilist elu. Filosoofilised vaated Montesquieu tahaks näha Prantsusmaal ja mujal inglise riiklikku korda, milles meldib talle eriti võimude jaotus: seadusandlik võim peab rahva käes olema, täidesaatev võim aga monarhi käes, kes selle pärib oma eelkäijalt, ja kohtuvõim valitud kohtunike käes. Kohtuvõimu ei soovita ta anda alatise kohtuasutise senati kätte. Kohtuvõim peaks olema valitavate kohtunike käes. Need kohtunikud tuleb valida rahva keskelt teatavaks ajaks. Montesquieu arvates rahva esindajatekogu tuleb kutsuda kokku perioodiliselt, et tema koosseis uueneks. Asi tuleb korraldada nii, et täidesaatev võim määrab kindlaks istungite alguse ja lõpu, arvestades parlamendi tööd.
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Ühiskond Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte sealhulgas Eesti Vabariigi näitel. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtteks on kolme klassiklise riigivõimu üksteisest eraldatuna hoidmine. Nendeks riigivõimudeks on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Eesti Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud, et võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast õõnestav?
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine
demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ühendustesse ja mõjutavad võimu, demokraatlik ühiskond protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu, seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa),
maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus-kohtuasi. Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil.
arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus armu anda süüdimõistetule?Vabariigi presidendile. 11. millega tegeleb rahvakohtunik
Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa
Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine
Stefan Batory välja antud Liivimaa valitsemise seadus (nö põhiseadus) vähendas sakslaste mõju Liivimaa valitsemisel? Põhjenda oma seisukohta 2 argumendiga. V:Liivimaa provints jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil. V:Usu säilitamine; Kindel maaomad ja maa pärandamise õigus; Maksuvabastus; Omavalistus; Kohtuvõim; Kontroll kiriku üle; Tsiviiil- ja sõjaväeliste ametite reserveerimine aadlike poegadele. 8. Miks viidi Rootsi võimu all Balti provintsides läbi mõisate reduktsioon? V:Rootsi riigi soov täita sõdadest kurnatud riigikassat. 9. Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord
Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val.
MIKS ASENDUS EUROOPAS MAAILMASÕDADE VAHEL DEMOKRAATIA DIKTATUURIGA? Diktatuuri all mõistetakse vägivallaga võetud võimu, kus kogu võim, täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim, on koondatud ühe isiku kätte. Demokraatia on aga rahvavõim, kus rahvas valib endale ise esindajad, kes esindavad rahva huve ning annavad sellest avalikult aru. Kahe maailmasõja vahel olevatel aastatel asendus aga osades rahvavõimu riikides demokraatia diktatuuriga. Mis oli sellise karmi ja ebaõiglase võimu kehtestamise põhjuseks? Välja tuues demokraatia tugevad ja nõrgad küljed saame teada mis võis olla juba üheks põhjuseks, miks asendus demokraatia diktatuuriga
mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraatia · Demokraatlikus riigis eksisteerivad kodaniku õigused ja vabadused. · Riigivõimu teostamine : o Otsene demokraatia kõik osalevad riigiasjades. o Esindusdemokraatia valitakse inimesed riigiasjade tegemiseks, esindajad riigikokku. · Avatud ühiskond = kodaniku ühiskond. · Demokraatia on rahva valitsus, st et valitsemises on igaühel võimalus osaleda ning igal inimesel on
7. Nimeta absolutismi ja valgustatud absolutismil üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim. Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav. 8. Nimeta kolm valgustatud valitsejat. Jacques Rousseau, Francois-Marie Voltaire,Charles-Louis de Montesquieu 9. Nimeta kaks valgustatud valitseja poolt läbi viidud reformi. 1) Montesquieu- kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik komatäidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandilik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev kuningale, ning kohtuvõim olgu sõltumatu kohtu käes. See võimude lahusus on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. 2) Rousseau- Tema meelest pidi olema võim koondatud ühe isiku kätte. Et ellu viia rahva tahet, ning taksitada teisitimõtlejaid. Mõned tema poliitilised vaated leidsid hiljem järgimist kommunistliku riigikorraga maades. 10. Iseloomusta Freidrich II aegset majanduspoliitikat Preisimaal.
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2
moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia. Leidis, et väikeriik peaks olema vabariik, hiigelsuurele sobiks despootia. ROUSSEAU Ideaalseks valitsemisvormiks pidas rahva võimu. Peateos ,,Ühiskondlik leping" - vastandas feodaalühiskonda inimese looduslikule seisundile. HOBBES Kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Ideaalne absolutistlik monarhia monarhi kätte koondunud seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. LOCKE
Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud. · Mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Vald ja linn . · Kuidas toimub KOV-i juhtimine (valitsus, volikogu) Eesti omavalitsussüsteem on 1 tasandiline st ükski linn ega vald ei allu mingile teisele üksusele. Valda juhib valla- ja linna volikogu, mis valitaks iga 4 aasta järel. 196 valda. Kohtuvõim · Milline roll on kohtuvõimul võimude lahususe süsteemis? Kohtuvõim. Õiguse mõistmine, on sõltumatu, iseseisev, kooskõlas põhiseadusega. MANDRI-EUROOPA ANGLO-AMEERIKA · Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud · Kohtunikud on kodanike poolt valitavad riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus ) · Kaasusi lahendatakse seadustest lähtuvalt(Inglismaa, · Kaasuste lahendamine tugineb pretsedendil
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja
.......................................................................... ............. *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. *Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. DEMOKRAATIA - rahva võim *Demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised 2) Alternatiivsed teabeallikad 3) Konkurents võimu nimel 4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest. 6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim *Demokraatia vormid: 1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. 2) Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna
· Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline
maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi valitsus omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ , kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus valla või linnakogu esinduskogu , valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil
seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULEERIB ERAÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid 10. KELLEL ON EESTI VABARIIGIS ÕIGUS ARMU ANDA SÜÜDIMÕISTETULE? Kuigi õigust mõistab ainult kohus, on Vabariigi Presidendile antud põhiseadusega õigus süüdimõistetule armu anda. 11
seaduste kohaselt tagatud ning mõista inimeste/ firmade/ organisatsioonide üle õigust. Võimude lahususe põhimõte kehtib ka ametiisikute kohta, üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. Näiteks ei saa üks inimene olla samal ajal riigikogu liige ja kohtunik(kohtus), sest ta saaks siduda oma töökohti omavahel ja sellest endale kasu lõigata ning see ei oleks õiglane. Nagu eespoolgi mainitud, ei ole seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim eraldatud, vaid pigem on tegu võimu jagamise ja kontrollimisega. Organisatsioonid peavad olema oma vahel tasakaalus. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalust. Näiteks kuulub seadusandlik võim parlamendile, kuid president võib jätta parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Parlamentaarne demokraatia- rahvas valib valimistel parlamendi, need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti
4. Õiguse üksikakt a) on konkreetse juhtumi lahendamiseks antud õigusakt; b) tekitab õigusi ja kohustusi vaid konkreetsele isikule; c) loob uut õigust konkreetsetes (üksikutes, so hästi kitsastes) valdkondades. 5. Õiguse üldakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult parlament; c) parlament ja täitevvõim. 6. Õiguse üksikakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult täitevvõim; c) täitevvõim ja kohtuvõim. 7. Õigusaktid paiknevad üksteise suhtes: a) hierarhilises järjestuses; b) võrdsel tasapinnal (so kõik õigusaktid on võrdse õigusjõuga). 8. Põhiseadus on riigi konstitutsiooni sätestav seadus, mis a) peab igal riigil olema, muidu ei saaks riik eksisteerida; b) ei pruugi igal riigil olemas olla. 9. Eesti Vabariigis on vastu võetud: a) 3 põhiseadust; b) 4 põhiseadust; c) 8 põhiseadust. 10. Seadus on seadusandliku võimu õigusakt, mille a) saab vastu võtta vaid parlament;
· Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · Õiguse teke on seotud ühiskondlike vajaduste tunnetamisega traditsioonilised sotsiaalse reguleerimise vahendid tava ja moraal ei saa enam hakkama inimtegevuse suunamisega ja kujundamisega. · Tuleb luua sotsiaalsed institutsioonid sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks üheks on õigus nt. täidesaatev võim ja kohtuvõim. Õigus saab alguse olukorras, kus sotsiaalsete suhetes puudub vajalik kindlus ja ettenähtavus. Ühiskonnas võib olla selliseid väärtusi, mida ühiskond ise küll tunnetab, kuid mis ei ole veel piisavalt tagatud. · Selleks, et norme tõepoolest järgitaks, peab riik looma oma institutsioonid ehk õiguskaitseorganid. Kohtus tagatakse õigustmõistva tegevusega, et poolte vaidlus lepingu
sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood) - jalgpallikultuur - konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik teadma peaks.ja vertikaalne võimujaotus (keskvalitsus vs kohalik omavalitsus) Sisse kodeeritud see, et keegi on ülemus ja keegi alluv. On see, kes saab kujundada alumise osa töökorraldust. (peab teadma)!
Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus
· Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale ja kohtuvõim kohtule Voltaire valgustatud absolutism, haritud, piiramatu võimuga( monarh) Rousseau rahvavõim( poliitiline ideaal), teostatakse läbi rahvakoosoleku
Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Peaminister teised ministrid (J.Ratas) (KE, Isamaa, SDE) Valitsuses olevad erakonnad moodustavad koalitsiooni Opositsiooni erakonnad on RE, EKRE, Vabaerakond (kritiseerivad valitsuse otsuseid,
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja,
EL Riigi põhitunnused: · territoorium · rahvas · valitsus Viimane suurim riik oli Rooma impeerium. Pärast selle lagunemist polnud 1000. aastat riiki. Olid vaid selle laadsed. 1648. sõlmiti Westphali rahu lõpetati 30. aastane sõda. Selle lepinguga tunnustati esimest korda kaht iseseisvat riiki: Sveitsi ja Hollandit. Sellest ajast hakkasid pead tõstma rahvusriigid. Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel: 1. sotsiaalsüsteem 2. sõjavägi 3. tervishoiusüsteem 4. haridussüsteem 5. ... Poliitilised reziimid Peamiselt vaadatakse, kui palju on valitsejaid ja võimu ulatust. 1. DEMOKRAATIA palju valitsejaid, võimu ulatus pole suur 2. AUTORITAARNE monarhia; fassaadium; huntad(sõjaväeline võim) 3. TOTALITAARNE poliitiline võim väga suur.
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim
Uus kord pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust. 11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus? See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning oli hiljem eeskujuks teistele riikidele 12. Mida tähendab, et Asutava Kogu põhiseaduse kohaselt kehtis Prantsusmaal võimude lahususe põhimõte? Kes on võimude lahususe autor? Montesquieu oli lahususe autor. Võim oli riigis jagatud – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik võim oli parlamendi käes. Kuningal oli veto õigus. Kohtuvõim kuulugu vaid sõltumatutele kohtutele. 13. Miks muutus kuningas Louis XVI aastatel 1791-1792 Prantsusmaa elanike silmis nii ebapopulaarseks, et monarhia asendati vabariigiga? Ta ei leppinud oma võimu vähendamisega ja proovis põgeneda Prantsusmaalt, jättis maha manifesti, mis kritiseeris teravalt revolutsiooni. Ja ta hakkas ka organiseerima võitlust demokraatia vastu
Kohtuvõim-ül-õiguse mõistmine,teistest võimudest sõltumatu.avalik õigus- õigusvaldkond,reguleerib avalike Huvidest tulenevaid suhteid.eraõigus-ÕV,reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus- kohtuasi Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja,kaitsja,eestkõneleja.apellatsioonikaebus-Iastme otsuse edasikaeba II kohtusse,et asi uuesti läbi arutletakse.kassatsioonikaebus-Iikohtuotsuse edasikaebamine Riigikohtusse. Eesti kohtusüsteem on arenenud rooma õigusel.läänemaailmas anglosaksi õigus.erinev on see et nad Panevad mõtte ja tunde järgi kohtupretsedendi.tulevikus on eeskujuks.raskemad süüteod- vandemehed-12 Õigusvaldkonnad avalik(inimene-riik) ja eraõigus(inim-inim)mahukaim aru tsiviilõigus- asjaõigus,võlaõigus Eesti alused paika pandud 1992.eesti kohtusüsteem on kolme astmeline maa linna ja halduskohtud.M ja L Tsiviil ja kriminalõiguslike asju. L kolmes suuremas linnas M igas maakonnas.halduskohtud kaitsevad eraisi Omavoli eest.ko...
Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist Suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, osa Põhja ja Kesk- Läti Riia piiskopkond, piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim, Põhja-Läti Tartu piiskopkond, Tartu, Valga, Jõgeva, Võrumaa Saare-Lääne piiskopkond, valitsemine keeruline selle killustatuse tõttu Lääne, Hiiu, Saare ja Pärnumaa.
1789 põhiseadus koostas J.Madison meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse
Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud. Tema idee oli luua parlamentaarne monarhia, milles olid eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Esimest 2 absolutistlik monarhia korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Filosoofia ja teosed
põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler *Õiguskantsler : Indrek Teder. *Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim. Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine. Täidesaatva võimu ülesanne : *viia ellu parlamendi otsuseid. Kohtuvõimu institutsiooni ülesanne : *seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. SKEEM. Täidesaatev võim. Seadusandlik võim. Kohtuvõim NIMETAB President
vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).Tänapäeva demokraatia alusmüür. Francois Marie Voltaire (1694 1778) "Filosoofilised kirjad" Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" Ideaalne riigikord valgustatud monarhia piiramatu võimuga haritud monarh, peab silmas üldsuse kasu Jean Jacques Rousseau (1712 1778) "Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" "Tagasi loodusesse!" Poliitiline ideaas rahvavõim.Selle teostamine ebaselge
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda
Näidisriigid: USA, Suurbritannia Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Demokraatia- rahva võim Demos-rahvas, kratos-võim Demokraatia peamised tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest 6. Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim Demokraatia vormid Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks
ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30
Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20
Õigusriigi ja õiglusriigi tähendus on väga erinev, kuigi esmapilgul võib tunduda, et need tähendavad sama asja. Kuid kas Eesti on õigusriik või õiglusriik? Võibolla on Eesti nii õigus- kui ka õiglusriik? Mina arvan, et Eesti on kahtlemata õigusriik. Eesti riigis on seadused ja seadused on ühe õigusriigi tunnuseks. Meil on olemas ka kohtud, kus vaidlusi tekitavates olukordades otsustatakse, kellel on õigus. Meil on täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldatud, mis on samuti õigusriigi põhitunnuseks. Niiet võib üsna kindlalt öelda, et Eesti on õigusriik. Kuid kas Eesti on ka õiglusriik? Sellele küsimusele enam nii lihtne vastata pole, kui eelmisele. Mina kaldun arvama, et Eesti ei ole õiglusriik. Ma arvan ka seda, et ükski riik ei ole õiglusriik, kuigi paljud riigid üritavad seda olla. Kuna seaduseid on väga raske ja võib öelda ka, et võimatu koostada nii, et alati oleks kõik õiglane.
annaabi.ee 
