17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada.Seadus peab määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud. 18. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus ja selle tingimused Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete jälgimist. Seadus peab kehtima piirangu ajal Seaduse vastuvõtmisel järgiti menetlusnõudeid Seadus peab olema kättesaadav Seadus peab olema arusaadav 19
teised õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seaduse kooskõlas. Õiguskantsler tegeleb ka sellega , et kui kodanikel on küsimusi , mis vajavad juriidilist seletust just õiguskantslerist siis õiguskantsler nendele vastab. Peale seda õiguskantsleril on oma seisukohad, kus õiguskantsler seletab, miks seaduses on kirjas nii nagu on kirjas , miks peab käituma õiguspäraselt ja muudele teistele küsimustele. Üks viimastest seisukohtadest oli « tubakatoodete väljapanekukeelu põhiseaduspärasus.» kuupäevaga 12.07.2018. Seisukoha põhimõte seisneb selles, et oli otsustatud seadusandja poolt , et 01.07.2019 jõustub tubakaseaduse §-s 22 lg 31, mis keelab tubakatoote või sellega seonduva toote nähtava väljapaneku ja selle kaubamärgi esitlemise jaekaubanduse müügikohas ehk keelatakse tubakatoodete ja seonduvate toodete ning kaubamärkide müügikohtades eksponeerimine. See tähendab seda, et tavalistes toidupoodides , kioskites ja
võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 16. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus, selle tingimused Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab esiteks põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete järgimist, teiseks põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse tagamist ning kolmandaks põhiseaduse § 3 lõike 1 lausest 1 tulenevast parlamendireservatsioonist kinnipidamist. seadus peab kehtima piirangu ajal
vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 18. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus, selle tingimused Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab esiteks põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete järgimist, teiseks põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse tagamist ning kolmandaks põhiseaduse § 3 lõike 1 lausest 1 tulenevast parlamendireservatsioonist kinnipidamist. seadus peab kehtima piirangu ajal
oktoobri 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-10/97-C-22/97: IN.CO.GE’90 Srl, EKL 1998, lk I-6307). Kolleegiumi mitteammendava loetelu juhtudest, mille puhul on Riigikohtu pädevuses lahendada taotlusi kontrollida EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele: Esiteks on Riigikohtu pädevuses kontrollida EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, kui on vaidlustatud sellise sätte formaalne põhiseaduspärasus. Nõnda on see põhjusel, et EL-i õigus ei reguleeri Eestis õigustloovate aktide andmiseks kehtestatud pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid, parlamendireservatsiooni järgimist ja õigusselguse nõudeid. Teiseks on Riigikohtu pädevuses kontrollida niisuguse EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, mis reguleerib lisaks olukordi, mida EL-i õigus ei reguleeri, ja põhiseadusele vastavuse kontrolli taotletakse neid
11.mai 2006. aasta arvamust julgelt Euroopa Liidu lembeliseks ja enneolematult eurosoosivaks kuna kõik peab käima Euroopa Liiduga kooskõlas. 10. Kas Riigikohus saab kontrollida EL-i teisese õiguse (määrused, direktiivid, otsused) vastavust EV põhiseadusele? Põhjenda vastust. Vastus: Riigikohus on pidanud ennast teatud juhtudel pädevaks kontrollima Euroopa Liidu õigusega seotud vastavust põhiseadusele. Seda esiteks siis, kui on vaidlustatud sellise sätte formaalne põhiseaduspärasus. Teiseks on Riigikohtu päedevuse kontrollid niisuguse liidu õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, mis reguleerib ka olukordi, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri ja põhiseadusele vastavuse kontrolli taotletakse neid olukordi reguleeriva osa suhtes. 11. Millist eesmärki täidavad EL-is EL-i õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte? Vastus: Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide
...........27 2.1 Õigus vabadusele ........................................................................................................... 27 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.....................................................................32 2.3 Õigus vabale eneseteostusele..........................................................................................39 3 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS..............................44 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus.........................................................................................44 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus.......................................................................................45 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................54 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 56 LISAD...............
demokraatliku protsessi eeldused ilma põhiõigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// 6. süsteemiteooria § 14 Põhiõiguste funktsioonid I Avaliku võimu tõrjeõigused isiku õigused avaliku võimu vastu, et avalik võim isiku õiguseid ülemäära ei riivaks 1. kaitseala riive. prima paci kuni ei ole tühistatud e õigus, mis on piiratav 2. riive põhiseaduspärasus, on formaalne ja materiaalne II sooritusõigused õigused avaliku võimu vastu selle positiivsele tegevusele. PEAB midagi aktiivselt tegema 1. kaitseõigused isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest 27 2. õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste
vorminõudeid järgides. Peale selle peab akt vastama parlamendireservatsiooni (PS § 3 lg 1 esimene lause) ja õigusselguse põhimõtte (PS § 13 lg 2) nõuetele. Formaalse kvalifikatsiooniga piiriklausli korral tuleb lõpuks arvestada ka kvalifikatsioonis ette nähtud erinõuetega (vt § 3 komm 2.3.1.1, § 11 komm 2.1.1 ja § 13 komm 5). (2) riive põhiseaduslik õigustamine (2.1) riive formaalne põhiseaduspärasus (2.1.1) pädevus, menetlus, vorm (iseäranis § 3 lg 2, § 108 ja § 104 lg 2) (2.1.2) õigusselguse põhimõte (§ 10 ja § 13 lg 2) (2.1.3) parlamendireservatsioon (§ 3 lg 1 esimene lause ja § 87 p 6 või § 94 lg 2) (2.1.4) kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad spetsiaalsed formaalsed riive põhiseaduspärasuse tingimused (2.2) riive materiaalne põhiseaduspärasus Materiaalse PS-le vastavuse võib jaotada tinglikult kaheks: kõigepealt peab olema
Smend// 4. demokraatlik funktsionaalne põhiõiguste funktsioon selles, et nad konstitueerivad demokraatliku protsessi eeldused ilma põhiõigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// § 14 Põhiõiguste funktsioonid I Avaliku võimu tõrjeõigused isiku õigused avaliku võimu vastu, et avalik võim isiku õiguseid ülemäära ei riivaks 1. kaitseala riive 2. riive põhiseaduspärasus II sooritusõigused õigused avaliku võimu vastu selle positiivsele tegevusele 1. kaitseõigused isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest 2. õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks
.......................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE..........................16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus.......................................................... 17 2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid......................23 2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest................................................................... 26 KOKKUVÕTE:........................................................................................................................ 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................
Smend// 4. demokraatlik funktsionaalne põhiõiguste funktsioon selles, et nad konstitueerivad demokraatliku protsessi eeldused ilma põhiõigusteta ei ole demokraatiat //R.Smend// 5. sotsiaalriiklik põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// § 14 Põhiõiguste funktsioonid I Avaliku võimu tõrjeõigused isiku õigused avaliku võimu vastu, et avalik võim isiku õiguseid ülemäära ei riivaks 1. kaitseala riive 2. riive põhiseaduspärasus II sooritusõigused õigused avaliku võimu vastu selle positiivsele tegevusele 1. kaitseõigused isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest 2. õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks
//R.Smend// 5. sotsiaalriiklik – põhiõiguste ülesanne kindlustada ka faktilist vabadust //Höberle// § 14 Põhiõiguste funktsioonid I Avaliku võimu tõrjeõigused – isiku õigused avaliku võimu vastu, et avalik võim isiku õiguseid ülemäära ei riivaks 1. kaitseala riive 2. riive põhiseaduspärasus II sooritusõigused – õigused avaliku võimu vastu selle positiivsele tegevusele 1. kaitseõigused – isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest 28 2. õigused korraldusele ja menetlusele – õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus – normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks
vabaduse/kaitse piirid (nt. §45, ettevõtlusvabadus 31). Juriidilise isiku au ja hea nime kaitse olemasolu. 2.1.2 Isikuline kaitseala- isikute kaitse PS-e poolt. Füüsilised ja juriidilised isikud, igaühe vs eesti kodaniku õigus. Juriidilistel isikutel pole kõiki põhiõigusi. 1.2 Kas esineb riive? 3. Riive põhiseaduslik õigustamine (kas säte on põhiseaduspärane?) 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus 3.1.1 Pädevus, menetlus, vorm- avaldatus RT-s, sätestatud seaduses või VV, ministri määruses 3.1.2 Õigusselgus- keda, mida kaitseb, mõistlikkuse piires tuletatav normist, mida suurem riive, seda täpsemini peab norm olema piiritletud (nt. KarS §178 lg1). 3.1.3 Parlamendi reservatsioon- määrab ära olulised küsimused, mille otsustusõigus on ainult ministril.???? 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus
- Robert Alexy printsiibiteeoria põhiõigused on eelkõige printsiibid ning see määrab ära põhiõiguste kohaldamise skeemi 7. Loeng (29.03) Põhiõiguste üldosa II (põhiõiguste funktsioonid, kandjad ja adressaadid) Põhiõiguste funktsioonid: I Avaliku võimu tõrjeõigused isiku õigused avaliku võimu vastu, et avalik võim isiku õiguseid ülemäära ei riivaks - Kaitseala riive - Riive põhiseaduspärasus II Sooritusõigused õigused avaliku võimu vastu selle positiivsele tegevusele - Kaitseõigused isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest - Õigused korraldusele ja menetlusele õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine Menetlus normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks
6. Süsteemiteooria a.i.7. Printsiibiteooria - Robert Alexy teooria Me ei saa ühegi kohta öelda, et see oleks absoluutselt õige. PÕHIÕIGUSTE FUNKTSIOONID PÕ ülesanded 1. Tõrjeõiguslik funktsioon (tõrjefunktsioon) tõrjeõigused on isiku prima facie. See tähendab, et kuni ei ole vastupidine tõendatud. Prima facie õigused riigi vastu, et riik põhiõiguslikult kaitstud põhihüvesid ei riivaks. d.i..a. Kaitseala riive (kaitseala, riive). d.i..b. Riive põhiseaduspärasus (formaalne, materiaalne) 2. Sooritusfunkstioon funktsiooni täitmine eeldab, et riik midagi postiivset teeb. Ei piisa enam tegevusetusest ja riivete hoidumisest. Riigil on suur mänguruum. a. Kaitsefunktsioon õigused riigi vastu sellele, et riik meid kolmandate isikute rünnete eest kaitseks. §28 b. Õigused korraldusele ja menetlusele nõuavad põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomist c. Sotsiaalsed põhiõigused 3
ning peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Sellised preambuli põhimõtted ei ole aga otse rakendatavad. See tähendab, et preambulile tuginedes ei saa avalikult võimult isik nõuda konkreetset käitumist. Need preambuli põhimõtted on liiga abstraktsed selleks, et neil oleks regulatiivne toime. Neid on kasutatud ja saab kasutada seaduse tõlgendamisel, et tuvastada seaduse põhiseaduspärasus või seaduse rakendamise teatava viisi põhiseaduspärasus. Harilikult järgneb preambulile tänapäevastes konstitutsioonides peatükk üldsätetest. See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised
Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 77. Fraktsiooni vahetamise piirangu põhiseaduspärasus vt 78. EL asjade menetlemise põhiskeem https://www.riigiteataja.ee/akt/119012011020 79. Kus on reguleeritud RK osalemine EL asjade menetlemisel? (RKKTS & ELTL = Euroopa Liidu toimimise leping) Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) 18. peatükis (paragrahv 152 lõige 1-5) 80. mida tähendab PS-s: a RK koosseisu häälteenamus Poolt hääletab üle poole RK koosseisust. b RK koosseisu 2/3 häälteenamus
Actus contrarius printsiip — igat õigusakti võib esimesena tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. See võimalus võib haarata endasse nii vormi muutuse kui ka menetluse. Õiguslik kontinuiteet — õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Prerogatiiv — eelisõigus. ☺ Seaduse formaalne põhiseaduspärasus — põhikohustused on kõik põhiõiguste kandjate kohustused, mis tulenevad vahetult põhiseadusest või (kitsamalt) vahetult põhiõiguste kataloogist, sõltumata nende sisust. Seaduse materiaalne põhiseaduspärasus — Materiaalse kontseptsiooni kohaselt ei piisa põhikohustuse olemasoluks sellest, et põhiõiguste kandja kohustus on põhistatav põhiseaduse sättega. Kohustus peab lisaks sellele vastama veel ka teatud sisulistele kriteeriumitele (nt
Pädvus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane. IV. Sisuline õiguspärasus (HMS § 51, § 89, § 100 ja § 107 lg 1) 1. Kooskõla seadusega 2. Õiguslik alus (määruste puhul volitusnorm) a) Vastavus õiguslikule alusele b) Õigusliku aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus 2 Menetlusõigusi ja -nõudeid on muidugi märksa enam: selgitamiskohustus, juurdepääsuõigus dokumentidele. Kaasuse lahendamisel seminaris ja eksamil tuleb piirduda vaid peamise menetlusõigusega, s.o ärakuulamisega. Muud menetlusõigused suuresti ongi suuresti abistava iseloomuga ärakuulamise suhtes. 3. Diskretsioonivigade puudumine3 a) Diskretsiooni piiride ületamine
Pädvus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane. IV. Sisuline õiguspärasus (HMS § 51, § 89, § 100 ja § 107 lg 1) 1. Kooskõla seadusega 2. Õiguslik alus (määruste puhul volitusnorm) a) Vastavus õiguslikule alusele b) Õigusliku aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus 3. Diskretsioonivigade puudumine3 a) Diskretsiooni piiride ületamine 2 Menetlusõigusi ja -nõudeid on muidugi märksa enam: selgitamiskohustus, juurdepääsuõigus dokumentidele. Kaasuse lahendamisel seminaris ja eksamil tuleb piirduda vaid peamise menetlusõigusega, s.o ärakuulamisega. Muud menetlusõigused suuresti ongi suuresti abistava iseloomuga ärakuulamise suhtes. 3 Käsitleda ainult juhul, kui tegemist on diskretsiooniotsusega.
(1934) oli käskmenetlus juba olemas. Käskmenetlust võib võrrelda tsiviilkohtumenetluse tagaseljaotsusega - isikut, kelle suhtes otsus tehakse, ära ei kuulata (tõsi, erinevus on siin selles, et tagaseljaotsus on oma sisult sanktsioon kostjale, kes kohtuga suhelda ei soovi, kuid käskmenetlus kujutab endast puhtakujulist menetluse ökonoomia väljendust). Loe KrMS §§ 251...256. 3-4-1-5-10 (käskmeneluse põhiseaduspärasus). 15. Järgnevalt tuleb tuvastada põhiõigus, selle kaitseala ja riive. Põhiseaduse § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. EIÕK 7. lisaprotokolli artikli 2 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus teda süüdi mõistnud kohtuotsus vaidlustada kõrgemas kohtus; selle õiguse kasutamise, sealhulgas kasutamise alused, sätestab seadus
annaabi.ee 
